Esileht Väikelaps Olen paha ema:(

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Olen paha ema:(

Postitas:

Mul on kaks last. 7a tütar ja varsti 3 saav poeg. Nagu lapsed ikka jonnivad ka nemad. Nad suudavad oma jonniga mind endast nii välja viia, kohe nii välja et ma tahaksin neile haiget teha. No lüüa või siis tutistada ja nii:(. Ma räägin neile et ärge jonnige…et lõpetage ära et ma saan kurjaks. Aga lasevad ikka edasi, nii kaua kuni mu kannatus katkeb ja ma neile kallale lähen:(. Ma olen nii õnnetu et ma nii käitun. Ma ei tea mida teha:( Tean et ma käitun halvasti. Mida teha?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.01 21:56; 26.01 09:34; 26.01 11:23; 26.01 14:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul aitab see kui olen lapsest eemal osa päevast, mees tegeleb. Siis eemalolijana suudan last teise pilguga vaadata ja rahulikum olla. Kui kogu aeg koos olla, läheb ka olukord hulluks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui tunned, et selline olukord tekib, mine ise teise tuppa või pane lapsed teise tuppa. See aitab ajutiselt maha rahuneda.

Pikemas plaanis on muidugi kasuks piiride paika panek. teoorias hea öelda, aga kuidas praktikasse viia, ei tea..

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.01 22:04; 26.01 02:39; 26.01 16:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

On ju olemas mingeid eneserahustamise vahendeid. Kui tunned, et hakkad kallale minema, hinga aeglaselt sisse ja välja ja mõtle ümber jms. Eriti tähtis on iseendale kuidagimoodi tekitada mõnusa lõõgastumise võimalusi. Pärast oled päev läbi natuke rahulikum.

Arvatavasti leiab internetist ka küllalt eneseabivõtteid sellise probleemi puhuks. Kas näiteks midagi sellist ei või aidata, et iga kord, kui last tutistad, siis teed endale kuhugi miinusmärgi, ja kui päev läbi pole tutistanud, siis plussmärgi; kui juba nädal aega ainult plussides oled, siis ostad endale preemiaks ¨okolaadi. 🙂 Peale selle pane igal hommikul kirja kolm asja, millega su lapsed sind õnnelikuks teevad ja kolm asja, mis su elus üleüldiselt hästi on. Ja siis pane kirja mõned probleemid ka, koos konstruktiivsete lahendusettepanekutega (olen kuulnud psühholooge seda trikki soovitamas masenduse vastu, pidi hästi aitama). Ma mõtlen, et kui see iseenda käitumine sind ikka õnnetuks teeb, siis tasub sellega tegeleda.

Peale selle tasub otsida nõuandeid jonnivate laste paremaks dresseerimiseks, võibolla mõned neist tõepoolest töötavad. Kirjuta näiteks http://www.sinamina.ee nõustajatele.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul on kaks last. 7a tütar ja varsti 3 saav poeg. Nagu lapsed ikka jonnivad ka nemad. Nad suudavad oma jonniga mind endast nii välja viia, kohe nii välja et ma tahaksin neile haiget teha. No lüüa või siis tutistada ja nii:(. Ma räägin neile et ärge jonnige…et lõpetage ära et ma saan kurjaks. Aga lasevad ikka edasi, nii kaua kuni mu kannatus katkeb ja ma neile kallale lähen:(. Ma olen nii õnnetu et ma nii käitun. Ma ei tea mida teha:( Tean et ma käitun halvasti. Mida teha?[/tsitaat]

Mängi siis nendega, tegele! Neil on igav ja nad tahavad ema tähelepanu. Osta poest purgisupp või valmispitsa ja ära raiska õhtusöögile rohkem kui 15 minutit. Ülejäänud aeg veeda lastega ja nad ei jonni.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Löwe kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mängi siis nendega, tegele! Neil on igav ja nad tahavad ema tähelepanu. Osta poest purgisupp või valmispitsa ja ära raiska õhtusöögile rohkem kui 15 minutit. Ülejäänud aeg veeda lastega ja nad ei jonni.[/tsitaat]

Minu meelest ei pea lapsi pidevalt lõbustama.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Me räägime siin 7 aastasest, mitte aasta või kahesest lapsest, kel emmet kogu aeg vaja. Selles vanuses lapsed peaksid oskama ise endaga tegeleda ning mänge välja mõelda. 3 aastane võiks ju ka rohkem ise mängida.
Minu meelest on valmispitsa märksa kahjulikum lastele kui see, et ema tunnikese köögis kokkab ja lapsed omaette virisevad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.01 22:04; 26.01 02:39; 26.01 16:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Issand, kui mea läheb laste peale närvi , sest lapsed ei kuula süna, on see täiesti normaalne. erit veel, kui ema saab ise aru, et ta tahaks teisiti käituda, aga no ei suuda ju alati end vaos hoida! Me kõik oleme sakutada saanud oma ulakuste ja mõtlematuste eest, mis selles siis nii halba on?
se eon normaalne täiesti, lihtsalt püüadki parem olla ja peaasi, et neilt vabandust palud ja jälle ära lepite. Ütledki, et kui teie ei kuula sõna , siis emme ei oska enam muudmoodi ja lõpuks peabki haiget tegema, et sind üldse kuulataks.

Sellise põhjusega hakata rahusteid või sinamina foorumit soovitama on ikka totaalne liialdus. Iga asja peale terapeudi juurde joosta ja ad-sid hakata sööma – no andke andeks?!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja.
Tänud vastajatele.
Ma tahaksin väga et saaksin olla natukene üksi kui hakkan närvi minema aga lapsed ei luba. No ütlen konkreetselt et lähen teise tuppa ja tahan üksi olla aga nad tulevad järgi ja ei lase mul maha rahuneda. See on lausa terror. Ma täiega tunnen kuidas mu ajusid süüakse. Siis ma täiega plahvatan. Hakkan karjuma nende peale ja vahel ka löön ja raputan või pigistan:( Ma ei kontrolli enam mida ma teen:( Pärast on niiii kahju et ma nii tegin. Ausalt lausa nutma ajab:(

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.01 21:56; 26.01 09:34; 26.01 11:23; 26.01 14:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on ka vahest tunne, et tahaks last lüüa. Või tahaks et tal oleks küljes mingi nupp, millest keerates undamine lõpeb. Tunnen lausa füüsiliselt, kuidas see undamine nagu nüri puuriga mul ajusid puuriks.

Tehnikatest kasutan seda, et kujutlen, et ei kuule nende undamist. Vahest toimib see väga hästi, kuid alati ikkagi ei suuda ennast vaos hoida ja käratan. Noh, see muidugi undamist ei lõpeta.

Lõpuks kallistame kõik kõvasti ja lepime ära ning kui olen üle piiri läinud, tunnen ennast väga süüdi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie kolmene teab juba hästi, et jonnimise soovi korral on selleks spetsiaalne koht – kahe korruse vahelise trepi alumine aste, millele ukse võib ka ette tõmmata kui tahaks kõvemat häält teha. Ja istubki ise sinna ning röögib isu täis. Siis tuleb ja ütleb \”kõik!\”.

Ehk siis – rahunemise paigad mõlemale. Piisavalt eraldatult, et nad üksteist ei saaks edasi kräunutada igavusest. Pane autoriteet maksma tõsise hääletooni ja ühekordsete hoiatustega. Esimest korda hoiatad, järgmisel korral juba paned nad rahunema. Ja röökigu seal siis oma isu täis. Kui valmis, saavad kohe välja. Vanemale tuleb tõenäoliselt määrata ajaline rahunemine – kindel arv minuteid järelemõtlemiseks ja järelduste tegemiseks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.01 11:05; 26.01 11:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen teemaalgataja.
Tänud vastajatele.
Ma tahaksin väga et saaksin olla natukene üksi kui hakkan närvi minema aga lapsed ei luba. No ütlen konkreetselt et lähen teise tuppa ja tahan üksi olla aga nad tulevad järgi ja ei lase mul maha rahuneda. See on lausa terror. Ma täiega tunnen kuidas mu ajusid süüakse. Siis ma täiega plahvatan. Hakkan karjuma nende peale ja vahel ka löön ja raputan või pigistan:( Ma ei kontrolli enam mida ma teen:( Pärast on niiii kahju et ma nii tegin. Ausalt lausa nutma ajab:([/tsitaat]
Mina panen lapse teise tuppa natukeseks luku taha, ise istun teises toas ja rahunen maha.
Seda hakkasin tegema KOHE, kui esimest korda tundsin, et veel pool sekundit, siis lähen puruks ja ma lähen lihtsalt tuuseldan oma last väga-väga kõvasti.

Vaata oma käitumist ausalt ja emotsioonidesse laskumata kõrvalt: sa oled nagu mõni mees, kes oma naist togib, pärast teeb kurvad silmad pähe, tuleb kallistama ja ütleb hellalt: \”Kallis, ma ju ei tahtnud nii, ma ei tea, mis mul hakkas, no vahel käib kõik niiii närvidele, mul on niiiii kahju, anna andeks, lepime ära\”.

Kas sa laseksid oma mehel endaga niimoodi käituda?

Ja ära solvu mu jutu peale – ma ei alaväärista sind.

Saan aru, et närvid on sul pingul ja sul läheb silme eest mustaks.

Tahan, et sina saaks aru, mida sa tegelikult teed – sa vägivallatsed kodus oma pereliikmetega.
Kui sa oleksid ise tõugatava rollis, kas peaksid seda peres normiks?

Ega see teise tuppa lukustamine ka mingi teab mis hea variant ole, aga kui ikka on valida, kas lähed kättpidi kallale või paned lapsed korraks luku taha – mina valin viimase variandi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja.
Saan täiesti aru et käitun halvasti. Asi ongi selles et poiss ei püsi teises toas paigal ega lase mul maha rahuneda. Tuleb minu ette ja röögib täiest kõrist. Asi vast ongi selles et mul pole laste ees autoriteeti:(
Nad võtavad mind kui enda sugust. Ma ei tea kuidas mend maksma panna!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.01 21:56; 26.01 09:34; 26.01 11:23; 26.01 14:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgataja.
Saan täiesti aru et käitun halvasti. Asi ongi selles et poiss ei püsi teises toas paigal ega lase mul maha rahuneda. Tuleb minu ette ja röögib täiest kõrist. Asi vast ongi selles et mul pole laste ees autoriteeti:(
Nad võtavad mind kui enda sugust. Ma ei tea kuidas mend maksma panna![/tsitaat]
Väga kurja häälega röögatus peaks olema piisavalt tõhus sellise puhul. Ja sellele järgnev istuma panek.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.01 11:05; 26.01 11:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Issand, kui mea läheb laste peale närvi , sest lapsed ei kuula süna, on see täiesti normaalne. erit veel, kui ema saab ise aru, et ta tahaks teisiti käituda, aga no ei suuda ju alati end vaos hoida! Me kõik oleme sakutada saanud oma ulakuste ja mõtlematuste eest, mis selles siis nii halba on?
se eon normaalne täiesti, lihtsalt püüadki parem olla ja peaasi, et neilt vabandust palud ja jälle ära lepite. Ütledki, et kui teie ei kuula sõna , siis emme ei oska enam muudmoodi ja lõpuks peabki haiget tegema, et sind üldse kuulataks.

Sellise põhjusega hakata rahusteid või sinamina foorumit soovitama on ikka totaalne liialdus. Iga asja peale terapeudi juurde joosta ja ad-sid hakata sööma – no andke andeks?![/tsitaat]

Laste sakutamine ja muud moodi kallale minemine ei ole normaalne. Teemaalgataja on tubli, et probleemi teadvustab. Nüüd on vaja probleemile lahendusi otsida, sest mismoodi saab ema nõuda lastelt, et nad käituda oskaksid kui ta ise ei suuda enda kätumist kontrollida?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

laste lõbustamine ja tähelepanu on kaks erinevat asja. kui on lasteaia-kooli lapsed – siis õhtul koju tulles on alati ema-ema-ema, st. lastel on vaja rääkida, suhelda emaga ja tunda, et nad on armastatud, hoitud ning nende jaoks jätkub tähelepanu. Selleks nad sulle ju järgi tulevad – sina püüad neid maha raputada, aga seda rohkem lapsed sinusse klammerduvad. nõiaring ühe sõnaga.
Minu peres on nii, et lastega tegelevad vanemad võrdselt, ka õhtul köögis süüa teha on lapsed abis või joonistab pisem söögilaua taga. Siis kinldasti on ühine aeg, kus mürame, mängime jne. Kui lapsed korralikult läbi mürada – siis on poole tunnine teleka vaatamine lastel – mina pikutan ja loen. Õhtul kella 9 paiku hakkab väiksem magama minema, siis räägin suuremaga veel ja ongi jälle aeg iseenda jaoks.
nädalavahetusel kupatan õue, siis on ka rahu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tean mida tunned, aga kui oli minul sellised momendid, siis lihsalt jätsin lapsed tuppa ja läksin kasvõi 10 minutiks välja ennast tuulutama. Lastele füüsiliselt haiget teinud pole kunagi. Algul nad ei saanud aru miks ma nii teen. Seletasin siis neile pikalt ja laialt, et nad ei kuula mind ja et mitte neid tutistada või laksu anda, siis lihsalt lähen ja nutan end tühjaks. Sest see teeb mulle haiget. Aga nad said sellest aru ja olukord muutus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ütlen ausalt, et ka mul on varem vihahoogusi olnud aga rohkemat kui tutistamist pole ette tulnud- ptui, ptui, ptui. Ja ausalt öeldes mina sain nendest vihahoogudest üle sellega, et vaatasin youtube`st videosid kus emad/isad lapsi on väärkohelnud ja mis lastest on saanud. Nüüd kui tuleb pahameel peale ja lapsed jonnivad siis alati meenutan neid videosi ning kõik see halb emotsioon kaob. Ma ei taha, et lapsed peavad kannatama. Ma muidugi ei arva, et see mingi lahendus teiste puhul on aga mulle mõjus. Ma ka ei ütle, et peaksid nüüd neid videosi vaatama(mõned ikka väga julmad) aga mulle mõjus.
Kui aga lapsed tõesti ei kuula sõna, ei hooli sellest, et emal rahunemiseks oleks vaja veidi neist eemal olla siis tõesti võib jah närv mustaks minna. Kas su magamistoa uks lukku ei käi? Kuidas 7a laps üldse ema ei kuula? See tähendab, et ei austa/mõista ema soovi olla üksi hetkeks? Mu 4 aastane laps saab aru kui emmel \”tuju paha\” ja ta absoluutselt ei \”tülita\” mind. Tuleb teeb hoopis pai.
Sa pole paha ema- eks kõigil juhtub asju aga kõik ei räägi sellest. Sina aga julged seda tunnistada ja soovid abi. Ma soovitaks suurema lapsega rääkida kui selline rahulikum hetk. Just nimelt sellest, et ta hakkaks mõistma, et ema terroriseerimine lõpeb \”halvasti\”/ema tahab veidi rahus olla.
Püüa rahuneda. Mõtle millelegi heale. Ma olen nt avastanud endas selle, et \”lülitan end välja\” st istun rahulikult köögis teen tassi teed endale ega allu jonnivale lapsele. Las röögib 15min. Pärast rahulik ja tuleb ise minu juurde. Need muidugi minu mõtted. Ei pruugi teiste peal töötada. Soovin jõudu ja kindlameelsust !!! Päikest ja rõõmu Teie perele !

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja.
Ma saangi täiesti aru kuidas see minu käitumine minu lastele mõjub. Selle pärast ma tahangi kiiresti sellest murest lahti saada.
Paha on see et ma ei näe enda käitumist kõrvalt. Kui näeksin siis oskasin ka näha mida mina valesti teen.
Suured tänud kõigile vastajatele. Ma püüan ausalt olla tublim ja leida viisi kuidas ma ennast taltsutada. Ma ei taha enam oma lastele haiget teha:(

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.01 21:56; 26.01 09:34; 26.01 11:23; 26.01 14:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas muidu neid vihahooge ei esine ja oled eluga rahul või on depressioon kallal? Võibolla peaksid mõnda aega rahusteid tarvitama või antidepressante? Samuti võiksid mõelda välja karistused ja preemiad (piits/präänik), mis sinu laste puhul toimiks. Ja kui juba reeglite tutvustamisega alustad, siis püüa neist ka ise kinni pidada:)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja ühestki sõnavõtust ei loe välja, et ta lastega kuidagimoodi tegeleks. Lastel ei saagi ema vastu mingit autoriteeti tekkida, kui ema on kodus ainult teenindav personal. Ema ei pea mitte mõtlema, et ta peab tublimaks hakkama (st mitte ärrituma), vaid peab konkreetselt koduse elu juhtimise enda kätte võtma, mitte laskma kõigel isevoolu teed minna. Ma saan aru, et isa selles peres ei ole, seega on emal tegelikult topeltkoormus. Kuna lapsed on juba üle pea kasvanud ja kodus toimub pidev sõda, siis on see väga raske ülesanne ja mina soovitaksin tõsiselt mõne (laste)psühholoogi poole pöörduda, kes aitab emal ennast kehtestama õppida.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miss Maple üritab mingit selgeltnägijat mängida:P
Minu meelest pole asi nii hull, peres on lihtsalt reeglid veidi paigast ära läinud. Soovitan karmilt asi kätte võtta, kui väike vingumine juba tekib. Meil töötab 2.5 aastasega time out väga hästi – kui vingumine või jonn tekib, läheb nurka.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.01 22:04; 26.01 02:39; 26.01 16:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Issand, kui mea läheb laste peale närvi , sest lapsed ei kuula süna, on see täiesti normaalne. erit veel, kui ema saab ise aru, et ta tahaks teisiti käituda, aga no ei suuda ju alati end vaos hoida! Me kõik oleme sakutada saanud oma ulakuste ja mõtlematuste eest, mis selles siis nii halba on?
se eon normaalne täiesti, lihtsalt püüadki parem olla ja peaasi, et neilt vabandust palud ja jälle ära lepite. Ütledki, et kui teie ei kuula sõna , siis emme ei oska enam muudmoodi ja lõpuks peabki haiget tegema, et sind üldse kuulataks.

Sellise põhjusega hakata rahusteid või sinamina foorumit soovitama on ikka totaalne liialdus. Iga asja peale terapeudi juurde joosta ja ad-sid hakata sööma – no andke andeks?![/tsitaat]

Ei saa aru. Mis see terapeut, õpetaja, nõustaja, psühholoog nüüd siis halvem on kui perekooli käod? Kui saad minna ja tahad minna, siis mina läheks isegi siis kui probleemi poleks. Endal on ju kindlam tunne kui õpid mingid nipid nii enda kui laste jaoks. Soovitan kindlasti SinaMina perekeskuse poole pöörduda. Ise ei ole käinud aga tean paljusid, kes on sealt tõeliselt head abi saanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )


Esileht Väikelaps Olen paha ema:(

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.