Teema: Olen paranoiline? (ämmateema)

Kusjuures minu jaoks on oluline, et minu põnn hakkaks koos minuga köögis süüa tegema. Praegu on ta veel kolme kuune, kuid see aeg lippab nii kiiresti. Kust ta siis muud moodi süüa õpib tegema? Kes talle nõude pesemist õpetab? Minu teine pool on õpetatud nii, et naine teeb kõik asjad kodus ära…ma keeldun oma poega samamoodi õpetamast.

Igatahes sellised vanaemad on täiesti olemas. Ma ei usu, et sa kujutad seda lihtsalt ette. Minu poolõe ema on samasugune ning minu ämm samuti. Ma ei kujuta ette neid raskusi siis, kui minu kutt suuremaks saab. Praeguse seisuga on ämm sõnagi lausumata lapse mu sülest ära võtnud. Lisaks jookseb ta esimesena nutva lapse juurde, laskmata mul reageeridagi. Ma olen kohati seisnud lolli näoga kõrval ning vaadanud, kuidas minu last lohutatakse. Ta on üritanud nutvat last mu mehe käest enda sülle saada, ta on võtnud minu juurest voodilt ära lapse, kellega ma olen lalisenud koos ning ta on kussutanud last ning rääkinud talle, kuidas vanaema süles on kõige parem olla. Jah, mul on esimene laps, ma olen seda enam kade ning tahan oma lapsega ise tegeleda. Ega muud siin aitagi, kui pidevalt öelda, mis sind häirib ning mida sa ise tahad teha. Kuigi ole valmis ka tüliks. Mina olen oma ämmaga praegu tülis kuna ma julgesin talle öelda, et ta enam nutvat last mu sülest ära ei võtaks. Nimelt poisil olid gaasid ning ma lohutasin teda oma süles. Laps tiriti sõnagi lausumata ära. Ma tean, et ta eesmärk ei olnud minu tundeid riivata ning et ta on hea inimene ja seda ma talle ka ütlesin, kuid vastuseks tuli lause, et tegelikult ta ei ole hea inimene ning meie südamlik suhe on nüüd läbi. Alates sellest hetkest peaks meid siduma jahe diplomaatia. Aga mind ei huvita. Ma ei pea käima maja nurga taga tema tegude pärast nutmas vaid jäängi asju välja ütlema (eriti, kui mees ei ole ise suuteline seda tegema). Ta on hea vanaema, kuid lasku mul olla ema. See on lause, mida võiksid ehk ka ise oma ämmale öelda. Sellised vanaemad ei saa aru, kust jookseb vanaema volituste piir ning kust algab ema oma. Tema peab sinu soove austama, ainuüksi selle lihtsa fakti pärast, et tegemist on sinu lapsega.

Ise lased omas kodus endale pähe istuda. Ära ole selline lammas. Pane mutt paika.

kaks suurt probleemi:
– et te üldse koos ämmaga elate
– ja et mees laseb oma emal oma naisele sellist jampsi korraldada. mehe asi on naist kaitsta ja mamsel paika panna.

Ämm üritab seltskona sobituda, kuid teie, sinuga eesotsas, üritate oma kodu mängida. Lisaks paar kiiksu ning ongi kompott valmis.
Teid tundmata, soovitan ma teil ämmast lahku kolida. Teine võimalus on aidata ämmal seltskonda sulanduda, kus tal on ka lapsega oma aeg jne, aga see õnnestub siiski vaid juhul kui konflikti mõlemad osapooled on koostöövalmis.

Lepi ämmaga kokku, et iga päev ühe tunni veedab laps ainult temaga. Las lalisevad koos ja teevad mida ämm soovib.
Ülejäänud aeg päevast on Sinu laps sinuga. Kui tunned, et ämm segab siis nii ütlegi – me vaatame raamatut ja vanaema ära sega praegu. Ära lase oma lapsel arvata, et tema elus teeb olulisi (lapse jaoks ongi pisiasjad olulised!) otsuseid ämm.
Kaitse oma seisukohtasi ja kehtesta reeglid lapsega käitumisel. Ära häbene keelata ämma lapse kuuldes. Ilmselt oled suht noor ja ämm veel tegus, energiline ja natsa mures oma positsiooni pärast perekonnas – st soovib liider edasi olla ja kehtestab ennast lapse kaudu.
Õpi õtlema EI, sest muidu oled oma lapse silmis see inimene keda vanaema kamandab ja ämm on siis lapse jaoks autoriteet ja perepea. Mõtle selle peale.

ämmale ei saa midagi ette heita, ilmselt on see ämma elamispind kus te elate. ta on teid kenasti vastu võtnud ja hoiab väga teie last. lihtsalt ta teeb seda omal moel ja eriti nunnutaval viisil. kui vähegi võimalik kolige eraldi, kasvõi kehvematesse tingimustesse, küll näed, hakkad ämmast veel lugu pidama. mida kaugemal ämm on ja mida vähem noorte ellu sekkub, seda parem. samal ajal, usun, et ta on alati olemas kui te seda vajate.

Sa ütled, et ämm hoiab ennast sinu mehe juuresolekul tagasi. Järelikult saab ta väga hästi aru, mida tohib teha ja mida mitte nii väga. Pigem tundub mulle siin loos, et ämm üritabki ennast teha teie lapsele kõige tähtsamaks. Ta on näinud et sinu juuresolekul see tal õnnestub, aga mehe juuresolekul ta nii agaralt ei julge toimetada. Ma soovitaksin ka ämmaga lahku kolida. Kuid kui see võimalik pole, siis pane ennast ikka maksma, mõtle kumb on sulle tähtsam, kas sinu oma laps või mingi solvunud ämm. Ega siis rahulikult saab ka ennast maksma panna, ei pea karjumise ja tüliga, aga kui ämm tahab solvuda, siis edu talle.
Mina käituksin sinu asemel järgmiselt: Kui laps mängib sinuga, või sa lohutad teda või räägid temaga, või on laps lihtsalt sul süles ja ta tuleb last ära rabama, siis mina küsiks ta käest selge ja konkreetse häälega MIKS? sa praegu nii teed? Usus mind, ta ei oska sulle adekvaatset vastust anda, või kui annabki, siis ütled aga laps on praegu minuga ja on rahulik. Või kui sa mängid lapsega ja teil on omad jutud, ja ta hakkab lapse tähelepanu eest nö võistelema, siis küsiks jälle et miks sa seda teed, või et mida sa nüüd teed? Kui tuleks last sülest ära rabama,siis hoiaks lihtsalt last kinni ja ei laseks tal võtta. Miks sa üldse lased lapse endalt käest võtta, ma ei saa aru?
mu jutt ei tähenda muidugi seda, et vanaema üldse ei võiks nüüd oma lapselapsega tegeleda. Aga nii tema kui sa ise peate mõistma seda, et sina ja mees olete lapsega üksteise jaoks ikkagi number 1, ning ämm on lapse jaoks nr 2. tundub et ta ei taha sellega leppida, ja järjepidevalt töötleb sind ja su last, siis kui mees ei näe

Kas teie elate ämma juures või ämm teie juures? See tehniline pisiasi võib üsna palju määrata.
Aga jah, parim lahendus on eraldi kolida. Su ämm ei ole oma poja ema rollist vist välja saanud ja lisaks on teid kõiki ära \”lapsendanud\”

Mina, mehe ja lapsega elan mehe ema juures. Temaga on piirid väga selgelt paigas. Tema meie tuppa lihtsalt sisse ei saja, lapse viime ise tema juurde mitte ta ei tule nõudma-vahele segama, vahest küsib siis muidugi viin. Igatahes jah kõik piirid on paigas ja ma ei kujuta ette kui ma sellise õudse pealekäijaga koos elaks. Tõenäoliselt oleks ma üsna lühikese ajaga nii viha täis, et paneks ta ultimaatumi ette, kas jätab rahule või kolib/kolime välja.
Sinu olukorras see laps pole tema laps ja pole tal mingit õigust nii käituda. Eks ta võibolla ajab kiusu ka, ta peab ju vanem ja targem olema ja on siiski su mehe ema. Ega midagi ei muutu kui sa väga tõsiselt temaga jutu ajamist ette ei võta- nii et homme ikka ka mäletab. Eriti kui Teie juures elab. Sina pead ennast oma kodus hästi tundma. Olime perega suvilas ja mehe vanaema käis iga päev mitu korda lapse järele küsimas ja uurimas- kas magab, kas saaks näha, kas on söönud, mis teeb- no õudne..mulle piisas kuust ja kui asi peaks see suvi korduma siis ütlen talle ka, et mulle nii ei sobi. Mulle ei meeldi kui mulle peale käiakse, närvidele käiakse, vihale ajab. Niiet võta kiiremas korras midagi ette. Ja lapse sünnipäeva kohta ütle talle otse välja,võib sünnipäeval olla aga hoiab lapsest eemale. Sinu lapse sünnipäev, sina oled lapse ema ja sul on kõrini sellest, et ta lapse ära tirib ja juttudele vahele segab. Ma ütleks praegu ise seda hea meelega su ämmakesele.

No ma oleksin ammu käratanud ämmale, et tema töö laste kasvatamaises on tehtud. Ja tänud selle eest. Aga nüüd vaadaku kõrvalt ja punkt.
Paistab ka muide, et olete oma lapse ära hellitanud. Kui laps röökis, siis on see ju hdellitatud lapse esimene tunnusmärk. Ning toiduga EI MÄNGITA!!! Mis krdi leiva tükeldamine teil käib? Lõpeta see kohe ära. Ja su laps pole mingi hambutu, et ei saks nüüd ühest leivatükist jagu.
Las vanaema istub hommikuti seal kus pole last ja laseb teil lapsega vajalikud toimetused omaette teha. Ja seda põhjusel, et aega kaotate muidu.
Tegelikult sa pole vanaemale/ämmale ka midagi julgenud öelda. Seda sa küll praegu valetad. Ära isegi hakka muud juttu ajama. Sest klui sa ikka oleksid konkreetselt rääkinud, et sulle ei meeldi see ja teine asi, siis oleks ta juba ammu tagasi tõmmanud.
Kui sa tahad et asjad muutuksid, siis tee suu lahti. Viipekeeles ja taga rääkides, lootes, et tal on seitsmes meel ja teab mis mõtled – ei mõju!
Ja lõpetuseks sulle ka üks suur häbi. Selle eest, et seljataga räägids oma ämmast nii halvasti ja teiseks selle eest, et sina kui täiskasvanud inimene ja ema pole suutnud omas kodus oma reegleid kehtestada.

haiged mimmid siin koos! vastik lugedagi.

A mis te elate kõik ühes toas või?
Korraldage ämma tuba nii, et tal on seal kõik olemas: teler ja muu. Siis ei pea kogu aeg üksteist vahtima, mida keegi teeb või tegemata jätab.