Saan teemaalgatajast väga hästi aru. See konkreetsel toonil kojusaatmine oli ka mulle väga võõras, kuid esimese lapsega sai see ruttu selgeks. Mäletan siiski, kuidas 1 tüdruk hakkas nagu minema, istus juba esikus, kuid ikka leidis teemasid, millest aina jutustada ja venitada. Oli ikka imelik öelda küll, et kle, hakka juba minema.
Siis läks aga teine laps 1.klassi ja vot see september oli mulle ikka täielik shokk. Lapsed agaralt kasutasid oma iseseisvust ja muudkui käisid külas. Ja mitu last võisid samuti olla meil tunde ja mitte keegi huvi ei tundnud. V noh, isegi kui helistati, siis kuulsin kuidas laps ütles vaid, et on sõbra juures. Aga millise, mis aadressil, kui kaua – seda mitte! 7-aastased lapsed, kes just olid ju lasteaiast tulnud. Ja mitte 1 vanem ei kontakteerunud minuga. Ise küll nõudsin sel ajal aadressi ja vanemate tel nr, kui laps kellegile külla läks.
Teema: Olen väga mures võõra lapse pärast.
Meil on kindel reegel, et külas võib olla sõber kuni kella 18ni. Alguses oli küll raske, aga nüüd olen vaadanud, et nii kui kell täis tiksub, ei pea enam külalisele ütlema, et ta peab koju minema, hakkavad ise sättima. Lapsed vajavad reegleid ja piire. Õnneks meil ei käi sõbrad, kelle vanemaid ei tunne (väikelinna rõõmud).
Minu lapsel tekkis ka üksvahe selline “sõber”. Kui laps ütles talle, et sul on nüüd aeg koju minema hakata, sest mina lähen magama, siis sõber ignoreeris. Läksin lapsele appi ja ütlesin sõbralikult, aga konkreetselt, et sinul on nüüd aeg koju minna. See laps mängis edasi. Siis valisin mobiilist tema ema numbri, helistasin tollele ning palusin tal oma lapsele järgi tulla. Telefonist sädistas rõõmus hääl: “Oi, minu laps on nii iseseisev, et temale pole üldse vaja järgi tulla, tema tuleb ise koju!” Laps kusjuures oli viieaastane…
Läksin siis lastetoa uksele ja teatasin, et ema käskis sul koju minna. Ning jäin uksele ootama. Laps siis venitas end põrandalt üles, aga sosistas midagi minu lapsele kõrva. Minu oma siis kisas, et emme, kas ma võin teda saatma minna! See mulle ei meeldinud, kuna minu laps oleks pidanud kogu selle tralli peale juba ammugi voodis olema ja mulle ei meeldinud üldse mõte hakata viieaastasele riideid välja otsima ning valmis panema (kombe oli kuivatis, kummikud üles restile kuivama pandud jne), pealegi tähendanuks see, et ka mina ise nagunii lähen nendega ju kaasa, ent oli juba hiline õhtu (kl 21 paiku). Helistasin uuesti emale, selgitasin et õhtu on hiline ja viieaastane ei peaks üksinda koju minema, eriti pimedal ajal. Sealt kostis taas rõõmus sädin, et ei, temal küll pole aega järele tulla ja kui nii hirmsasti ikka vaja on, siis ta saadab vanaema, aga vanaema elab linna teises otsas.
Niimoodi kordus tegelikult mitu korda. Lõppesid need sedasi, et käratasin oma lapse voodisse (suure tüliga, sest tema tahtis ka saatma tulla), ning kõndisin ise selle poisiga koos tolle koduni. Alati selgus, et tegelikult oli ta ema kenasti kodus ega paistnud tal ka mingit pakilist tegevust käsil olema. Lõpuks, kui nii juba mitu korda juhtunud oli, sain mul süda täis, ning saatsingi viieaastase täitsa üksi vastu ööd iseseisvalt koduteele. Sest no tõesti, kaua ma seda “ema” telefonis lunin ja mangun?! Eks ema sellele lootiski, et minu südametunnistus ei luba tema last üksi teele saata, ja teen seda ikkagi ise. Sedasi, tasapisi, õppisin ennast kehtestama. Enam endale sedasi pähe istuda ei lase, kahju ainult, et sihukesi nahaale leidub.
Laps kusjuures oli viieaastane…
Kuidas see viieaastane üldse teile sattus, kas tuli lasteaiast teiega koos?
Unista edasi, võõra lapse õppimine ei puutu minusse.
Kuidas saab siin olla 142 plussi?
Eks ise pani endale. Panin sulle 143, nüüd sina juhid. 😀
Unista edasi, võõra lapse õppimine ei puutu minusse.
Kuidas saab siin olla 142 plussi?
Eks ise pani endale. Panin sulle 143, nüüd sina juhid. ????
Kuidas saab oma postitusele plusse panna? Ja enda/teiste postitustele mitu plussi?
Unista edasi, võõra lapse õppimine ei puutu minusse.
Kuidas saab siin olla 142 plussi?
Eks ise pani endale. Panin sulle 143, nüüd sina juhid. ????
Kuidas saab oma postitusele plusse panna? Ja enda/teiste postitustele mitu plussi?
klick-klick-klick, tap-tap-tap – nii panedki. ????
ei lase ju panna üle ühe:)
Unista edasi, võõra lapse õppimine ei puutu minusse.
Kuidas saab siin olla 142 plussi?
Eks ise pani endale. Panin sulle 143, nüüd sina juhid. ????
Kuidas saab oma postitusele plusse panna? Ja enda/teiste postitustele mitu plussi?
klick-klick-klick, tap-tap-tap – nii panedki. ????
ei lase ju panna üle ühe:)
http://foorum.perekool.ee/teema/uuendus-koige-haigematele/
Loen seda teemat ja imestan. Te kõik olete valmis 9-aastase lihtsalt oma korterist välja saatma, saagu temaga edasi mis saab, pole teie asi??? Päriselt, 9-aastase?? Uurimata asjaolusid?
Olen täiesti hämmingus. Ja kui selle lapsega midagi peaks juhtuma, kui ta mingil põhjusel ei jõuagi koju või ta teab juba algselt, et ei saa koju minna vms. Me räägime LAPSEST!
Laps kusjuures oli viieaastane…
Kuidas see viieaastane üldse teile sattus, kas tuli lasteaiast teiega koos?
Tema ema tõi ta puhkepäevade ajal ja suviti meile, vahel helistas ka, et kas võtaksid ta lõuna ajal koos oma lapsega lasteaiast kaasa. Ma tõesti eeldasin, et ema nõustub ka oma lapsele järele tulema, mitte ei jätagi teda meile elama 🙂
P.S. Praeguseks on tolle “sõbraga” suhted lõpetatud.
Loen seda teemat ja imestan. Te kõik olete valmis 9-aastase lihtsalt oma korterist välja saatma, saagu temaga edasi mis saab, pole teie asi??? Päriselt, 9-aastase?? Uurimata asjaolusid?
Olen täiesti hämmingus. Ja kui selle lapsega midagi peaks juhtuma, kui ta mingil põhjusel ei jõuagi koju või ta teab juba algselt, et ei saa koju minna vms. Me räägime LAPSEST!
Nagu ennist kirjutasin, olen mina lausa sihuke jube nahaal, kes viskas 5-aastase välja, üksi pimedasse öhe! 🙂
Kohe esimesel korral kindlasti nii ei käituks, vaid üritaks ikkagi peilida välja, kus ema-isa on, kas saavad järele tulla jne. Kui palju kordi olen ma külalislapsi ise nende koju viinud, jalgsi või autoga. Teen seda hea meelega, juhul kui tean, et ka minu laps tohib mõnikord natukene seal külas käia ning ka minu lapsega vajaduse korral käitutakse samamoodi.
Ent kui teine ema kasutab meie kodu ära ainult tasuta lapsehoiujaamana ning reeglina ise oma lapsele järgi ei tule, minu palumisest hoolimata, siis – mis mul ometi üle jääb? Viisakus, vastutulelikkus ja hoolivus toimivad ainuüksi siis, kui mõlemad osapooled neid kombeid austavad.
RÕhutan – esimene kord tõesti ei jäta ma ühtegi last hätta. Teine kord teen juba konkreetsemalt juttu, selgitan ja kordan juba külalislast meile lubades kohe uksel üle: “Palun tulge oma lapsele järele hiljemalt kl 20!” Kui aga olukord sellest kõigest hoolimata ikkagi ei parane, siis lõpuks saabub kätte see punkt, kus sõnadelt minnakse üle tegudele, ehk siis: mina enam helistada ja võõrast ema oma lapsele järele tulema lunida ei jaksa, vaid selle asemel saadan põnni üksinda koju. Sest mul ei jää enam muud üle.
Loen seda teemat ja imestan. Te kõik olete valmis 9-aastase lihtsalt oma korterist välja saatma, saagu temaga edasi mis saab, pole teie asi??? Päriselt, 9-aastase?? Uurimata asjaolusid?
Olen täiesti hämmingus. Ja kui selle lapsega midagi peaks juhtuma, kui ta mingil põhjusel ei jõuagi koju või ta teab juba algselt, et ei saa koju minna vms. Me räägime LAPSEST!Nagu ennist kirjutasin, olen mina lausa sihuke jube nahaal, kes viskas 5-aastase välja, üksi pimedasse öhe! ????
Kohe esimesel korral kindlasti nii ei käituks, vaid üritaks ikkagi peilida välja, kus ema-isa on, kas saavad järele tulla jne. Kui palju kordi olen ma külalislapsi ise nende koju viinud, jalgsi või autoga. Teen seda hea meelega, juhul kui tean, et ka minu laps tohib mõnikord natukene seal külas käia ning ka minu lapsega vajaduse korral käitutakse samamoodi.Ent kui teine ema kasutab meie kodu ära ainult tasuta lapsehoiujaamana ning reeglina ise oma lapsele järgi ei tule, minu palumisest hoolimata, siis – mis mul ometi üle jääb? Viisakus, vastutulelikkus ja hoolivus toimivad ainuüksi siis, kui mõlemad osapooled neid kombeid austavad.
RÕhutan – esimene kord tõesti ei jäta ma ühtegi last hätta. Teine kord teen juba konkreetsemalt juttu, selgitan ja kordan juba külalislast meile lubades kohe uksel üle: “Palun tulge oma lapsele järele hiljemalt kl 20!” Kui aga olukord sellest kõigest hoolimata ikkagi ei parane, siis lõpuks saabub kätte see punkt, kus sõnadelt minnakse üle tegudele, ehk siis: mina enam helistada ja võõrast ema oma lapsele järele tulema lunida ei jaksa, vaid selle asemel saadan põnni üksinda koju. Sest mul ei jää enam muud üle.
Jõhkard oled. Parem oleks seda last mitte endale külla kutsuda. Kas sul süda ei valuta, kui 5-aastase lapse ukse taha saadad?
Sinu käitumine küll muret ei väljenda. Kohe alguses tuleb küsida, kui kauaks ema lubab jääda, või siis öelda, et meil saad olla näit kella neljani. Kui laps annab ebamääraseid vastuseid, tuleb vanemaga ühendust võtta. Pole see võimalik, siis ise laps ära saata, pimedal ajal koduni, veenduda, et laps koju jõuab.
Lähebki vutt, vutt vutt pimedal ajal üksi koju ja nii ongi. Pole võimalik et laps ära unustatakse. Aga sinusugused toodavad selliseid lapsi kes arvab et teised peavad neid kasvatama.
Vaatan et su laps isegi ütles sõbrale, et on aeg koju minna, aga sõber ei teinud välja. Sellisel juhul peaksid küll oma last ehk aitama ja konkreetsemalt nõudma – teie kodu ja teie reeglid. Ütledki, et nüüd on teil õppimise aeg ja külalised peaks oma koju minema. Loomulikult saad ju enne uurida, kas laps koju sisse saab näiteks. Kui sellel teisel lapsel oleks kooliasjad kaasas olnud, oleks ju võinud ka tema sinu lapsega samal ajal õppida – aga ka see oleks pidanud siis olema enne kokku lepitud sinu lapsega. Näiteks minu laps on küll kas ise külas olles õppinud või koos külas olnud sõbraga kooliasjad ära teinud.
Unista edasi, võõra lapse õppimine ei puutu minusse.
Kuidas saab siin olla 142 plussi?
Saab olla 142 plussi, sest ikka ei ole ära koristatud seda võimalust, et mõned on võrdsemad ja saavad ühele postitusele lõputu arvu plusse või miinuseid väänata.
Loen seda teemat ja imestan. Te kõik olete valmis 9-aastase lihtsalt oma korterist välja saatma, saagu temaga edasi mis saab, pole teie asi??? Päriselt, 9-aastase?? Uurimata asjaolusid?
Olen täiesti hämmingus. Ja kui selle lapsega midagi peaks juhtuma, kui ta mingil põhjusel ei jõuagi koju või ta teab juba algselt, et ei saa koju minna vms. Me räägime LAPSEST!Nagu ennist kirjutasin, olen mina lausa sihuke jube nahaal, kes viskas 5-aastase välja, üksi pimedasse öhe! ????
Kohe esimesel korral kindlasti nii ei käituks, vaid üritaks ikkagi peilida välja, kus ema-isa on, kas saavad järele tulla jne. Kui palju kordi olen ma külalislapsi ise nende koju viinud, jalgsi või autoga. Teen seda hea meelega, juhul kui tean, et ka minu laps tohib mõnikord natukene seal külas käia ning ka minu lapsega vajaduse korral käitutakse samamoodi.Ent kui teine ema kasutab meie kodu ära ainult tasuta lapsehoiujaamana ning reeglina ise oma lapsele järgi ei tule, minu palumisest hoolimata, siis – mis mul ometi üle jääb? Viisakus, vastutulelikkus ja hoolivus toimivad ainuüksi siis, kui mõlemad osapooled neid kombeid austavad.
RÕhutan – esimene kord tõesti ei jäta ma ühtegi last hätta. Teine kord teen juba konkreetsemalt juttu, selgitan ja kordan juba külalislast meile lubades kohe uksel üle: “Palun tulge oma lapsele järele hiljemalt kl 20!” Kui aga olukord sellest kõigest hoolimata ikkagi ei parane, siis lõpuks saabub kätte see punkt, kus sõnadelt minnakse üle tegudele, ehk siis: mina enam helistada ja võõrast ema oma lapsele järele tulema lunida ei jaksa, vaid selle asemel saadan põnni üksinda koju. Sest mul ei jää enam muud üle.
Jõhkard oled. Parem oleks seda last mitte endale külla kutsuda. Kas sul süda ei valuta, kui 5-aastase lapse ukse taha saadad?
Lollakas oled või?
Ent kui teine ema kasutab meie kodu ära ainult tasuta lapsehoiujaamana ning reeglina ise oma lapsele järgi ei tule, minu palumisest hoolimata, siis – mis mul ometi üle jääb?
Ma vist oleks umbes kolmandal korral politsei kutsunud. Öelnud, et oli kokkulepe, et see laps on kella kaheksani meil, aga ema keeldub järgi tulemast, käsib üksi pimedas tänavale saata. Ilmselgelt abivajav hooletusse jäetud laps ju päriselt. Saaks lastekaitse silma alla..
Sinu käitumine küll muret ei väljenda. Kohe alguses tuleb küsida, kui kauaks ema lubab jääda, või siis öelda, et meil saad olla näit kella neljani. Kui laps annab ebamääraseid vastuseid, tuleb vanemaga ühendust võtta. Pole see võimalik, siis ise laps ära saata, pimedal ajal koduni, veenduda, et laps koju jõuab.
Lähebki vutt, vutt vutt pimedal ajal üksi koju ja nii ongi. Pole võimalik et laps ära unustatakse. Aga sinusugused toodavad selliseid lapsi kes arvab et teised peavad neid kasvatama.
Vaatan et su laps isegi ütles sõbrale, et on aeg koju minna, aga sõber ei teinud välja. Sellisel juhul peaksid küll oma last ehk aitama ja konkreetsemalt nõudma – teie kodu ja teie reeglid. Ütledki, et nüüd on teil õppimise aeg ja külalised peaks oma koju minema. Loomulikult saad ju enne uurida, kas laps koju sisse saab näiteks. Kui sellel teisel lapsel oleks kooliasjad kaasas olnud, oleks ju võinud ka tema sinu lapsega samal ajal õppida – aga ka see oleks pidanud siis olema enne kokku lepitud sinu lapsega. Näiteks minu laps on küll kas ise külas olles õppinud või koos külas olnud sõbraga kooliasjad ära teinud.
Unista edasi, võõra lapse õppimine ei puutu minusse.
Viimane lause iseloomustab teemaalgataja suhtumist väga hästi.
Minu jaoks pole minu lapse külaline VÕÕRAS vaid LAPSE SÕBER. Ma hoolin küll sellest, et tal oleks kõht täis, kooliasjad tehtud (miudu jääb õppimine hilisõhtusse ja järgmine päev koolis jamad) ja pärast on laps turvaliselt koju saanud. Ja kui minu laps on kuskil külas, siis olen tänulik samasuguse suhtumise eest.
Tema ema tõi ta puhkepäevade ajal ja suviti meile, vahel helistas ka, et kas võtaksid ta lõuna ajal koos oma lapsega lasteaiast kaasa. Ma tõesti eeldasin, et ema nõustub ka oma lapsele järele tulema, mitte ei jätagi teda meile elama ????
P.S. Praeguseks on tolle “sõbraga” suhted lõpetatud.
Sellisel juhul oleks parim lahendus olnud sellele emale öelda: ei, kuna te mitte kunagi oma lapsele ise järele ei tule, aga minu süda ei luba viieaastasel pimedas üksi koju minna lasta, siis enam teie laps minu juurde ei saa. Mitte ei oleks tohtinud viieaastast õhtul pimedas üksi üle ukse õue lükata…
Teine lahendus oleks olnud lapse külaskäik varem ära lõpetada, kuigi viieaastase jaoks on ka päeval üksi kojuminek liialt karm ettevõtmine. Esimene lahendus oleks parem olnud.
Või siis laps ära saata ja uksel tema emale väga kurjalt öelda, et see oli nüüd viimane kord, mina rohkem ei jaksa.
Antud juhul valasid sa oma viha välja lapse peale. Ega tema süüdi ei ole, et ta ema on selline tropp!
Olen täiesti nõutu kas peaksin ise tema telefonist ema nr. otsima ja helistama?
Jah, peaksid. Mõnel lapsel on arusaamine sellistest asjadest üsna nõrk.
Sinu käitumine küll muret ei väljenda. Kohe alguses tuleb küsida, kui kauaks ema lubab jääda, või siis öelda, et meil saad olla näit kella neljani. Kui laps annab ebamääraseid vastuseid, tuleb vanemaga ühendust võtta. Pole see võimalik, siis ise laps ära saata, pimedal ajal koduni, veenduda, et laps koju jõuab.
Lähebki vutt, vutt vutt pimedal ajal üksi koju ja nii ongi. Pole võimalik et laps ära unustatakse. Aga sinusugused toodavad selliseid lapsi kes arvab et teised peavad neid kasvatama.
Vaatan et su laps isegi ütles sõbrale, et on aeg koju minna, aga sõber ei teinud välja. Sellisel juhul peaksid küll oma last ehk aitama ja konkreetsemalt nõudma – teie kodu ja teie reeglid. Ütledki, et nüüd on teil õppimise aeg ja külalised peaks oma koju minema. Loomulikult saad ju enne uurida, kas laps koju sisse saab näiteks. Kui sellel teisel lapsel oleks kooliasjad kaasas olnud, oleks ju võinud ka tema sinu lapsega samal ajal õppida – aga ka see oleks pidanud siis olema enne kokku lepitud sinu lapsega. Näiteks minu laps on küll kas ise külas olles õppinud või koos külas olnud sõbraga kooliasjad ära teinud.
Unista edasi, võõra lapse õppimine ei puutu minusse.
Kuidas saab siin olla 142 plussi?
Saab olla 142 plussi, sest ikka ei ole ära koristatud seda võimalust, et mõned on võrdsemad ja saavad ühele postitusele lõputu arvu plusse või miinuseid väänata.
Kes need mõned on ja kuidas nad seda teevad? Mina ilmselgelt nende hulka ei kuulu, sest oma postitusi ma hinnata ei saa ja teiste omi korduvalt ka mitte.
Loen seda teemat ja imestan. Te kõik olete valmis 9-aastase lihtsalt oma korterist välja saatma, saagu temaga edasi mis saab, pole teie asi??? Päriselt, 9-aastase?? Uurimata asjaolusid?
Olen täiesti hämmingus. Ja kui selle lapsega midagi peaks juhtuma, kui ta mingil põhjusel ei jõuagi koju või ta teab juba algselt, et ei saa koju minna vms. Me räägime LAPSEST!
Minul on näiteks teiste inimeste lastest täiesti ükskõik.
Loen seda teemat ja imestan. Te kõik olete valmis 9-aastase lihtsalt oma korterist välja saatma, saagu temaga edasi mis saab, pole teie asi??? Päriselt, 9-aastase?? Uurimata asjaolusid?
Olen täiesti hämmingus. Ja kui selle lapsega midagi peaks juhtuma, kui ta mingil põhjusel ei jõuagi koju või ta teab juba algselt, et ei saa koju minna vms. Me räägime LAPSEST!Minul on näiteks teiste inimeste lastest täiesti ükskõik.
Järelikult on teemaalgatus eksitav. Mures ollakse mitte võõra lapse pärast, vaid oma rikutud privaatsuse pärast.
Loen seda teemat ja imestan. Te kõik olete valmis 9-aastase lihtsalt oma korterist välja saatma, saagu temaga edasi mis saab, pole teie asi??? Päriselt, 9-aastase?? Uurimata asjaolusid?
Olen täiesti hämmingus. Ja kui selle lapsega midagi peaks juhtuma, kui ta mingil põhjusel ei jõuagi koju või ta teab juba algselt, et ei saa koju minna vms. Me räägime LAPSEST!
Enamus vastajatest ütles, et oleks lapse koju saatnud, kui õppimisaeg kätte jõudis – kell 16, kõht täis söödetud, valge väljas ja põhimõtteliselt mõne maja kaugusele, nagu aru saada. (Ei tea, mida see “kvartal” tähendab, aga kõlab üsna lähedal)
Sa ei luba oma 9-aastast paari maja kaugusele sõbrale külla üksinda minna?
Sinu käitumine küll muret ei väljenda. Kohe alguses tuleb küsida, kui kauaks ema lubab jääda, või siis öelda, et meil saad olla näit kella neljani. Kui laps annab ebamääraseid vastuseid, tuleb vanemaga ühendust võtta. Pole see võimalik, siis ise laps ära saata, pimedal ajal koduni, veenduda, et laps koju jõuab.
Lähebki vutt, vutt vutt pimedal ajal üksi koju ja nii ongi. Pole võimalik et laps ära unustatakse. Aga sinusugused toodavad selliseid lapsi kes arvab et teised peavad neid kasvatama.
Vaatan et su laps isegi ütles sõbrale, et on aeg koju minna, aga sõber ei teinud välja. Sellisel juhul peaksid küll oma last ehk aitama ja konkreetsemalt nõudma – teie kodu ja teie reeglid. Ütledki, et nüüd on teil õppimise aeg ja külalised peaks oma koju minema. Loomulikult saad ju enne uurida, kas laps koju sisse saab näiteks. Kui sellel teisel lapsel oleks kooliasjad kaasas olnud, oleks ju võinud ka tema sinu lapsega samal ajal õppida – aga ka see oleks pidanud siis olema enne kokku lepitud sinu lapsega. Näiteks minu laps on küll kas ise külas olles õppinud või koos külas olnud sõbraga kooliasjad ära teinud.
Unista edasi, võõra lapse õppimine ei puutu minusse.
Viimane lause iseloomustab teemaalgataja suhtumist väga hästi.
Minu jaoks pole minu lapse külaline VÕÕRAS vaid LAPSE SÕBER. Ma hoolin küll sellest, et tal oleks kõht täis, kooliasjad tehtud (miudu jääb õppimine hilisõhtusse ja järgmine päev koolis jamad) ja pärast on laps turvaliselt koju saanud. Ja kui minu laps on kuskil külas, siis olen tänulik samasuguse suhtumise eest.No tõesti, jumal sa näed ja ei mürista.
Sa ei tea missuguses kodus laps viibib, kas ta on söönud joonud ja võõralt inimeselt eeldad, et ta õpetab sinu lapsele koolitükke ja viiks siis käe kõrval koju?
Tead targutaja aga kui keegi sinu last mingi kommionu ära kasutab kusagil nö külas ja “sõbra juures” mis juttu sa siis räägid. Sa tee endale sõna “turvaliselt” kõigepealt selgeks enne kui seda kasutama hakkad.
Tõesti tundke palun huvi kelle juures ja kellega teie lapsed suhtlevad ja aega veedavad eksole.
Äärmiselt vastustundetu on eeldada et 9 aastane oskab ise otsustada.
Väga haige sõnavõtt. Kust sa järeldad, et ma oma laste asukohta ei tea? Meil on asjad korras ja reeglid paigas. Lapsed teavad hästi, et külla tulekut tuleb vanematega kooskõlastada. Neljas klass ja pole tõesti olnud külalisi ega oma laps külas käinud kellegi juures, kelle vanemaid ma isiklikult ei tunne. Olen kindel, et mu laps on sinna külla oodatud ega tekita ebamugavust. Samamoodi kui meile tullakse, siis pean oluliseks, et külaline ennast meie juures hästi tunneks. Elementaarne külalislahkus ju. Külalised on küll enamasti koolivaheajal ja nädalavahetustel, sest nädala sees käivad lapsed ringides/trennides.
Ma tõesti ei näe põhjust närvi minna külla eksinud lapse pärast. Võtaks vanematega ühendust ja räägiks asjad selgeks. Vajadusel saadaks koju, aga selgitaks lapsele/vanematele, et see on ühekordne lahendus ja niimoodi asjad ei käi.
Laps kusjuures oli viieaastane…
Kuidas see viieaastane üldse teile sattus, kas tuli lasteaiast teiega koos?
Tema ema tõi ta puhkepäevade ajal ja suviti meile, vahel helistas ka, et kas võtaksid ta lõuna ajal koos oma lapsega lasteaiast kaasa. Ma tõesti eeldasin, et ema nõustub ka oma lapsele järele tulema, mitte ei jätagi teda meile elama ????
P.S. Praeguseks on tolle “sõbraga” suhted lõpetatud.
Õigesti tegid, et suhted lõpetasid. Ilmeselt leiti sellele lapsele uus “hoolduspere”.
Ka minu lastel on lasteaiasõbrad kodus mängimas käinud ja mõnel korral üsna pikalt (nt kui lapse vanemad õhtul teatrisse läksid), aga alati oleme vanematega järgitulemise aja kokku leppinud. Tundub täitsa uskumatu, kuidas mõni vanem oma 5-aastase nii lõdva käega küla peale saadab.
Enamus vastajatest ütles, et oleks lapse koju saatnud, kui õppimisaeg kätte jõudis – kell 16, kõht täis söödetud, valge väljas ja põhimõtteliselt mõne maja kaugusele, nagu aru saada. (Ei tea, mida see “kvartal” tähendab, aga kõlab üsna lähedal)
Sa ei luba oma 9-aastast paari maja kaugusele sõbrale külla üksinda minna?
Saa ükskord aru selle lapse vanemad olid emale võõrad inimesed. See laps keeldus koju minemast. Selle lapse vastu ei tundnud keegi mingit huvi terve õhtu jooksul. Millest sa aru ei saa?
Millest sina minu vastuses aru ei saa?
Rääkisin hetkest kell 16, kui vanemad olid täpselt sama võõrad kui hiljem. Sa ei oleks sel hetkel külalist koju saatnud?
Ülejäänud õhtu on loomulikult suur küsimärk. Aga see pole vastajate süü, vaid teemaalgataja kirjeldus enda abitust käitumisest paneb lihtsalt ahastama (sellest ka sellised vastused ilmselt). Minu lastel ei käi külalisi ega käi ise, kelle vanematest ma mitte midagi ei tea. Ja isegi kui juhtub uus sõber trennist vm, siis muidugi ma ei karda teda õigel ajal koju saata või hiljem ema numbrit küsida.
Endiselt aga ei ole kindel, mida külalise ema teadis, see, et “keegi huvi ei tundnud”, on vaid ettekujutus, sest teemaalgataja käest ta ilmselgelt ei saanud küsida, kui nad tuttavad pole (ja tundub, et sealkandis nii kombeks) ning lapsega võis vabalt midagi kokku lepitud olla.
Ma ei väida, et nii oli, aga ei saa väita, et teine ema midagi ei teadnud!
Leian ka, et kell 16 oleks võinud võõra lapse loomulikult koju saata ilma pikema jututa. Hilja peale külla jäänud lapse uksest välja viskamist mina enda hinge peale küll ei võtaks – v.a juhul kui laps elab tõesti väga lähedal. Kui laps ise ei saa vanematega suheldud, siis küsiks talt tema ema või isa telefoninumbri ja helistaks ise ja lepiks kokku, kuidas ja millal laps koju läheb (loomulikult räägiks ka sellest, millal ma ise soovin, et külalised lahkuks). Kui minu laps väiksem oli (1.-3.klass), siis sai ikka ka sõprade vanematega külaskäigud läbi räägitud ja lapse kojutuleku aeg kokku lepitud. Nüüd kui laps suurem, toimivad lapse kaudu tehtud kokkulepped – laps räägib minuga läbi, kes tuleb ja kauaks jääb ja alati on kokkuleppest ka kinni peetud.
Kui aga tegu oleks korduva juhtumiga – võõras väike laps pidevalt külas hilise õhtuni, koju minna ei taha ja vanematega kontakti ei saa, siis selliste probleemidega tegelemiseks on meil olemas politsei ja lastekaitse. 5-aastase lapse uksest välja viskamise asemel kutsuksin küll talle politseinikud järgi, kui vanematega suhtlemine tulemust ei annaks.
kui sa oled vanemat hoiatanud, et saadad lapse koju – siis sina enam ei vastuta lapse eest, vaid vastutab vanem, kes ei organiseeri lapse ära toomist. Lõpmatult ei saa panna võõrastele vastutust lapse eest, kui on olemas vanemad, kellel on selline kohustus.
Ma litsalt ei saa aru, kuidas pannakse vastused/kohustused võõrastele, samal ajal kui lapse ema lakib küüsi või vaatab telekat. Kui minu laps jääb külla kauemaks – siis helistan ja uurin asja – tihti satuvad lapsed mänguhoogu ja kui järgmine päev kooli ei ole ja sõbra vanemaid nad ei sega – siis luban jääda kauemaks. Vajadusel lähen ise vastu.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
