Teema: Olgu või 50 kraadi külma: Prantsuse Lütseumis külmapühi ei peeta

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina jälle leian, et külmapühad kuuluvad põhjamaa ja lapsepõlve juurde.
[/tsitaat]

Mnjah… Käisin põhikoolis, kui meie direktor võttis vastu külmapühade otsuse, et järgneval nädalal on kool suletud. Nimelt oli nädalajagu olnud sellist \”pooletoobist\” õpet, pooled lapsed puudusid, pooled kohal, uut materjali eriti edasi ei saanud võtta ja küllaltki mõttetu istumine toimus koolis (aga söögivahetunnil sõime nõrkemiseni magustoite!).

Ja milline see külmapüha siis välja nägi? Kõigile ennustustele vaatamata ilm pöördus ja õpilased said nädalajagu kodus lumememmesid ehitada 🙂 Ja kui on suur ülekooliline etteteatamisega otsus vastu võetud, siis üleöö seda enam ju ei muuda ja lapsi kooli ei kutsu.
See jääb siis umbes 2000. aastasse.

Tegelikult häirib hoopis see, et lütseum peab oma koolis õppivaid lapsi ja nende vanemaid rumalateks, kes ise ei suuda otsustada ja õigeid valikuid teha, vaid kellele peab ette kirjutama, kuidas on õige käituda, lähtudes sealjuures veel suure tõenäosusega kitsalt ühe inimese arvamusest, mis ei pruugi sugugi õige olla.

Minu seisukoht on lapse seisukohast lihtne.
Eesti koolilastel on kõige suurem stress maailmas (uuringust selgus). Peamiselt on stress seetõttu, et Eestis on faktipõhine õpe ja lapse peasse tuleb mahutada rohkem kui ühe inimese võimed.
Külmapüha on lapse seisukohast äärmiselt rõõmustav – hommikul saab kauem magada, aju saab puhata ja on keset kooliaastat vaba aega. Milline laps on õnnetu kui saab teada, et ootamatult saabub paar vaba päeva.
Mõelge laste õnne peale ja laske neil mõned päevad rahulikult puhata. Nendest päevades võib olla rohkem loomingut ja tarkust kui terves koolikuus kokku.
Lisan juurde, et olin hoolimata viitest tunnistust õnnetu koolilaps, sest õppida oli palju ja vara pidi tõusma. Minust sai küll edukas inimene, kuid sooviksin, et Eesti kooliõppe ei oleks nii faktide keskne, laste koolipäevad nii pikad ja kell kaheksa asemel võiksid tunnid kell üheksa alata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu seisukoht on lapse seisukohast lihtne.
Eesti koolilastel on kõige suurem stress maailmas (uuringust selgus). Peamiselt on stress seetõttu, et Eestis on faktipõhine õpe ja lapse peasse tuleb mahutada rohkem kui ühe inimese võimed.
Külmapüha on lapse seisukohast äärmiselt rõõmustav – hommikul saab kauem magada, aju saab puhata ja on keset kooliaastat vaba aega. Milline laps on õnnetu kui saab teada, et ootamatult saabub paar vaba päeva.
Mõelge laste õnne peale ja laske neil mõned päevad rahulikult puhata. Nendest päevades võib olla rohkem loomingut ja tarkust kui terves koolikuus kokku.
Lisan juurde, et olin hoolimata viitest tunnistust õnnetu koolilaps, sest õppida oli palju ja vara pidi tõusma. Minust sai küll edukas inimene, kuid sooviksin, et Eesti kooliõppe ei oleks nii faktide keskne, laste koolipäevad nii pikad ja kell kaheksa asemel võiksid tunnid kell üheksa alata.[/tsitaat]

Vanem võib ju ometi mistahes päeval oma lapse koju puhkama jätta, kui ta seda vajalikuks peab!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Huvitav, et nii vinges \”õppimiskallakuga\” eliitkoolis (Lütseumis) on siiski sedavõrd vastutustundetud õpilased ja lapsevanemad, et neile peab väga karmid reeglid kehtestama koolist põhjuseta puudumiste vältimiseks? Mind lapsevanemana küll solvaks see, kui kool mind üldse ei usaldaks oma lapse heaolu puudutavates otsustes ja võtaks minult õiguse neid otsuseid enda paremale äranägemisele tuginedes teha.
Ja ei maksa siin hüpata selle Lütseumi õppimiskallakuga, uuringud on ammu tõestanud, et tark ja andekas inimene on elus edukas sõltumata sellest, kas õppis \”äravalitute\” hulgas või tavalises piirkonnakoolis.[/tsitaat]

Kus sa mingit reeglit nägid? Mina lugesin, et kool töötab.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tõepoolest pole kõigil lastel nii hoolitsevaid vanemaid, et panevad kõik riided eelmisel päeval juba valmis. Paljud linnalapsed ei julge kooli keka tunni päevadel selga panna sooja aluspesugi, sest siis hakkavad teised lapsed nende üle irvitama ja mõnitama. Eks enamus lapsi tahavad popid välja näha ja vanemate soovitusi kuulda ei võeta. Mäletan oma kooliajastki, et müts tuli ikka enne kooli lähedale jõudmist peast ära tõmmata ja kotipõhja peita, et keegi narrima ei hakkaks.
Ja ega ikka ei ole võimalik küll kõigil peredel kiiresti kasvavale lapsele osta igal aastal uued ja ülisoojad talverõivad. Aga kubujussi moodi vanamoodsalt ei taha välja näha ka vaesematest peredest pärilt lapsed.[/tsitaat]

TPLis ei narrita sooja pesu või karupükste pärast, algklassides vähemalt küll ei ole ette tulnud.
Pealegi on ka TPLis nagu igas teises koolis võimalik lapsevanema tõendiga puududa. Lihtsalt niisama ei lubata lastel koju jääda, ikka lapsevanema enda teadlikul valikul.

Mul tekkis hoopis küsimus, kas Lauri Leesil endal lapsi on? Ja siis veel teine küsimus, miks sinna kooli nii väga trügitakse?

Ma ei tea siiani miks ma olen teistest nii erinev, aga mul oleks häbi öelda kui mu laps õpiks Prantsuse Lütseumis. Mingi kiiks on sellel koolil minu silmis, mida ei oskagi kohe selgitada, mingi inimlikkuse puudumise kiiks.
Olen selline sisetunde inimene mis teha.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

TPLis ei narrita sooja pesu või karupükste pärast, algklassides vähemalt küll ei ole ette tulnud.
Pealegi on ka TPLis nagu igas teises koolis võimalik lapsevanema tõendiga puududa. Lihtsalt niisama ei lubata lastel koju jääda, ikka lapsevanema enda teadlikul valikul.[/tsitaat]

Huvitav, millest miinused. Kas soe pesu või karupüksid peaksid olema narrimise objekt või ei sobi see, et tohib põhjusega puududa 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Laetud Püss kirjutas:[/small]

Selle arvamuse paralleelina võiks sel juhul esitada küsimuse, et miks Lauri Leesi võtab üldse sõna laste arendamise ja õpetamise küsimustes, vähe sellest, lausa otsustab, kuidas on õige lapsi õpetada, kui tal endal pole kunagi lapsi olnud.
Õige küsimus: miks levivad kõivõimalikud jutud just Lütseumi kohta ja praktiliselt mitte kunagi nt Reaali kohta.[/tsitaat]

Miks levivad? Loomulikult sellepärast, et Lauri Leesi on tuntud inimene. Palju rohkem tuntud kui TIK või Reaali või Audentese kooli direktor (kes need on ja mis on nende nimed, naljalt igaüks ilma kodulehelt vaatamata ei teagi). Tänu tuntusele pressivad ajakirjanikud temalt välja mingeid arvamuseavaldusi ning tänu sellele omakorda on küberarvajatel mõnus kommenteerida ja kritiseerida.
Kui palju koolidirektoreid me teame ja tunneme? GAG-i Agurit, Sõle Shultsi ja TPL Leesi. Need on nimed, keda teab suurem osa. Kes on Arte Gümna või Õismäe Humanitaari või Lilleküla Gümna direktor – keegi ei tea, ei tunne ega küsi nende arvamust. Järelikult on siis palju paremad kui Leesi, Shults või Agur?

Leesi on vana mees. Varsi läheb pensionile. Kas TPL muutub sellest? Ma pakun, et siiski mitte eriti. Ka täna teevad põhilise ikkagi need õpetajad selles koolis. Kas te tahate ütelda, et seal on kehvad õpetajad? No kes seda väidab, eksib ikka päris kõvasti. Selles koolis on väga väga head õpetajad. Ma tean ainult ühte kunksmoori selles koolis. Aga olgem ausad, oma Kunksmoor on igas koolis..

Lõppeks …. minu laps peab Leesist ka väga lugu. Ma ei tea, kas peaks häbenema või ennast maha laskma, aga lapsed fännavad Leesit täiega. Ta on lõbus ja oskab väga hästi õpetada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks levivad? Loomulikult sellepärast, et Lauri Leesi on tuntud inimene. Palju rohkem tuntud kui TIK või Reaali või Audentese kooli direktor (kes need on ja mis on nende nimed, naljalt igaüks ilma kodulehelt vaatamata ei teagi). Tänu tuntusele pressivad ajakirjanikud temalt välja mingeid arvamuseavaldusi ning tänu sellele omakorda on küberarvajatel mõnus kommenteerida ja kritiseerida.
Kui palju koolidirektoreid me teame ja tunneme? GAG-i Agurit, Sõle Shultsi ja TPL Leesi. Need on nimed, keda teab suurem osa. Kes on Arte Gümna või Õismäe Humanitaari või Lilleküla Gümna direktor – keegi ei tea, ei tunne ega küsi nende arvamust. Järelikult on siis palju paremad kui Leesi, Shults või Agur?

Leesi on vana mees. Varsi läheb pensionile. Kas TPL muutub sellest? Ma pakun, et siiski mitte eriti. Ka täna teevad põhilise ikkagi need õpetajad selles koolis. Kas te tahate ütelda, et seal on kehvad õpetajad? No kes seda väidab, eksib ikka päris kõvasti. Selles koolis on väga väga head õpetajad. Ma tean ainult ühte kunksmoori selles koolis. Aga olgem ausad, oma Kunksmoor on igas koolis.. [/tsitaat]

Agur on tõesti kordi intrigeerivam direktor kui Leesi, aga GAGi kui kooli kohta räägitakse ainult head, kui kriitikat tehakse, siis puudutab see eelkõige direktori isikut. Lütseumil on vastupidi, pigem kritiseeritakse koolisüsteemi, kui Leesit ennast.
Ma võin vaid oletada, et selle on põhjustanud kooli suutmatus ajaga kaasas käia ehk suutmatus mitte rõhuda niivõrd tuupimisele ja mehhaaniliselt päheõpitud teadmistele, nagu see Lütseumis tavaks on, kuivõrd tänapäeval palju vajalikumale oskusele kogu vajalik andmebaasidest leida, analüüsivõimet kasutada, seoseid luua, sotsiaalselt toime tulla sealjuures ajusse talletatud teadmisi alahindamata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma võin vaid oletada, et selle on põhjustanud kooli suutmatus ajaga kaasas käia ehk suutmatus mitte rõhuda niivõrd tuupimisele ja mehhaniliselt päheõpitud teadmistele, nagu see Lütseumis tavaks on, kuivõrd tänapäeval palju vajalikumale oskusele kogu vajalik andmebaasidest leida, analüüsivõimet kasutada, seoseid luua, sotsiaalselt toime tulla sealjuures ajusse talletatud teadmisi alahindamata.[/tsitaat]

Sina võid tõesti vaid OLETADA, aga olles ise lõpetanud kooli, mis asus Prantsuse Lütseumi majas paarikümne aasta eest võin täie TEADMISEGA öelda, et adekvaatseid seoseid mis tahes aines või alal ei olegi võimalik luua omamata teatud teadmistepagasit. Keegi ei välista ju kõva õppimise kõrval ka normaalset ajutööd:)
Keele õppimine eeldab paraku teatavat drilli, kui tahta jõuda võõrkeeles pisut kõrgemale tavasuhtluse tasandist.

Siinsetest postitustestki paistab kaugele silma, kes on emakeeleõpetust saanud ‘vana aja’ karmil meetodil – need vähemalt oskavad kirjutada. Ja kel annet veel lisaks, oskavad lausa nauditavalt kirjutada.

Kogu see Leesi kottimine on lihtsalt andetute või kõrvalejäetute armetu eneseõigustus. Õppimine on nauding. Ka kerge ‘tuupimine’ on treenitud ajule mõnus.

[small]Jaagular kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sina võid tõesti vaid OLETADA, aga olles ise lõpetanud kooli, mis asus Prantsuse Lütseumi majas paarikümne aasta eest võin täie TEADMISEGA öelda, et adekvaatseid seoseid mis tahes aines või alal ei olegi võimalik luua omamata teatud teadmistepagasit. Keegi ei välista ju kõva õppimise kõrval ka normaalset ajutööd:)
Keele õppimine eeldab paraku teatavat drilli, kui tahta jõuda võõrkeeles pisut kõrgemale tavasuhtluse tasandist.

Siinsetest postitustestki paistab kaugele silma, kes on emakeeleõpetust saanud ‘vana aja’ karmil meetodil – need vähemalt oskavad kirjutada. Ja kel annet veel lisaks, oskavad lausa nauditavalt kirjutada.

Kogu see Leesi kottimine on lihtsalt andetute või kõrvalejäetute armetu eneseõigustus. Õppimine on nauding. Ka kerge ‘tuupimine’ on treenitud ajule mõnus. [/tsitaat]

Õigesti ütlesid: KERGE tuupimine. Ei saa targaks pidada inimest, kes eeldab, et need, kellele Leesi ei istu ei hoiakutelt ega inimesena, on ilmtingimata andetud ja kõrvalejäetud. See ei saa kuidagi olla targa inimese tunnus, kes tõsist alust omamata taolisi järeldusi teeb. Mina isiklikult ei suuda kuidagi austada inimest, kooli direktorit ja õpetajat, kes premeerib oma tublisid väikesi poissõpilasi viiele vastamise eest parfüümisortsuga klassiruumi tagaruumis, olgu ta nii \”haritud\” kui tahes.