Minu vend hakkas koos elama naisega, kellel oli tütar. Suhe kestis pikki aastaid. Kuna meil vennaga on ühise krundi peal suvilad, siis puutusime nende perega tihedalt kokku. Suviti elasime kõrvalmajades. Minu lapsed mängisid nende tütrega, tüdruk hakkas mu venda isaks kutsuma. Nii läks ligi 7 aastat. Nüüd on tüdruk juba suur koolilaps ja neil rohkem lapsi ei ole. Eelmisel kuul saime teada, et vend on elukaaslasest lahku läinud. Naine olevat ära kolinud ning tütre muidugi endaga kaasa võtnud. Olen selle tüdrukuga 7-aastaga nii lähedaseks saanud. Ta on meie perega igal pool kaasas käinud, suved oleme koos veetnud. Nüüd on selline olukord, et ma ei tea, mida võiksin teha. Mul ei ole ju mingeid sugulussidemeid selle tüdrukuga, mul on väga kahju leppida sellega, et ma ei kuule temast enam midagi. Ostsin talle saabuvaks sünnipäevaks juba ammu-ammu kingituse ära. Mis arvate, kas ma võiks selle talle viia? Mõtlesin, et helistan ta emale (venna ekselukaaslasele) ja küsin kohe ausalt, et kas ma võin edasi suhelda temaga. Kahju on sellest armastast noorest inimesest nii lahku minna, et ei tunnekski nagu teda enam, aga samas, miks peaks ta ema nõustuma sellega, et mingi võõras naine ja lapsed tahavad tema lapsega suhelda…
Teema: olin tädi ja nüüd eikeegi
Kui sa naisega hästi läbi said, siis ma ei näe ühtki põhjust, miks sa ei võiks seda teha. Kui teil omavahel kanasid kitkuda, siis arvatavasti ta ei taha soosida sinu la pse suhtlemist, kuid mina oleks küll juba ammu helistanud.
Ega sellepärast tekkinud sõprussuhteid katkestama ei pea. Mul läks ka tädipoeg oma naisest lahku, aga suhtlen praegu palju rohkem hoopis tema eksnaise ja lastega kui tema endaga.
Aga sina ignoreeri lahutust 🙂
Olen täiesti kindel ,et see tüdruk kogeb samamoodi kui sina, et midagi on äravõetud. Võimalik et tal on konto kusagil suhtlemiskeskkonnas. Nii et võta temaga kontakti ja ütle, et tema on sinu majas alati oodatud. Mitte seetõttu, et ta oli su vennaga seotud. Vaid seetõttu, et tema on sulle oluline. Sa said teda tundma tänu oma vennale, nüüd ilmselt on aeg suhtlemisel minna omateed. Ka sõbrad võivad olla väga suurte vanusevahedega. Nii et ära lase end häirida sellest lahutusest. Sama ütle ka vennale, kui ta puudust tunneb. 7 aastat on väga pikk aeg ja käitugu temaga kui oma lapsega. See, et emaga suhted kehvad, see ei peaks mõjutama mitte kuidagi suhteid lapsega.
Emaga rääkimine on ka hea mõte, saad otse küsimisele otse vastuse.
Muidugi võta ise kontakti.
Suurepärane, kui sellised suhted jätkuda saavad.
Loomulikult võta kontakti! Mina suhtlen siiamaani oma eksmehe vennanaise ja -lastega. Venna endag muidugi ka, aga tema vaiksem. Lahus oleme juba üle 6 aasta, nii minu kui nende lapsed nüüdseks teismelised ja ikka suhtleme. Esimene kontakt tuli selle vennanaise poolt ja mul oli küll väga hea meel, et nende elust mind välja ei puksitud. Lapsed ju said hästi läbi omavahel.
muidugi proovi kontakti hoida. selle lapse jaoks, olgem ausad, oli su vend ju isa ja sina tema tädi siis. lapse jaoks ei ole mingit vahet. kui normaalne naine on, siis saab sellest aru. ammugi ei lükka ta lapse kingitust tagasi. nii kibestunud ei saa ju inimene olla.
Räägi kõigepealt vennaga.
Pole küll täpselt teemasse, aga minul on tuttav noor neiu, kes mitu aastat pidas ema uut meest oma isaks (oli siiski teadlik, et päriselt pole), aga kui ema mehe maha jättis, katkesid suhted mehel ka kasutütrega. Ja teate, see neiuke oli niiiii kurb, tal oli tunne, nagu see isa oleks hoopis TEMA maha jätnud…
Nii et võimalik, et Sa juba lapse pärast peaksid kõikvõimaliku tegema.
Ole nüüd! miks peaks see imelik olema, et sa tüdrukuga suhelda tahad. Kindlasti räägi tüdruku emaga. Nii tore inimene tundud!
Mina suhtlen kogu oma eksi perekonnaga rahulikult edasi ja tema noorem vend on minu ristipoeg. Kedagi ei huvita, et me lahus oleme, ega ma siis ta suguvõsast ära ei lahutanud (kuigi ühiseid lapsi ei ole).
See naine vast just ise mõtleb, et keegi ei taha enam tema ja ta lapsega suhelda, kuna vennaga lahus. Just sinu poolt ongi õigem esimene samm teha.
mina suhtlen oma venna eksiga samuti, ka minu vanemad suhtlevad, teevad kingitusi nii sünnipäevaks kui jõuludeks, aitavad vahel rahaliselt, kui vaja.
Kuna lahku mindi tüliga, siis vennale sellest ei räägi, kuigi ta vist teab, et suhtleme.
Elasime pikki aastaid koos ühe katuse all ka, Neil on vennaga muidugi omavahel laps ka, minule absoluutselt kõige kallim!
Minu vanemad võtavad last igale poole reisidele kaasa, hellitavad niisama ja hoiavad väga tihti.
Mina ikka enne võtaks ühendust lapse emaga kui hakkaks mingi suhtlusportaali sogama, tekivad veel igasugused arusaamatused.
Kui tõeliselt ei lubata suhelda, kes teab mille pärast, siis uuri aadress välja, loodan, et su vend ikka teab kus nad elavad ja saada kink lapsele kena kirjakesega, et pole teda unustanud.
Ei tea ju, kuidas lahku mindi, kas suure tüliga, kas petmise tagajärjel, ei tea ju tagamaid.
Minul ikka tekkisid küsimused, et kuidas siis venna perega 7 a suhtlesid ilma et oleksid enam vähem soojemad suhted tekkinud venna naisega?
Lahutusel eelnevad tavaliselt perioodid probleemidega, mitte ei saja nagu välk selgest taevast kaela.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
