Ma lihtsalt mõtlengi, et kust maalt siis läheb piir isikliku aja ja pühendumisraskuste vahel?
Teema läks lappama, sest sa ei selgitanud algul nii täpselt, mida silmas pidasid.
Sinu kirjledatud on kõik individuaalsed juhtumid. See kui inimene ei jaksa/soovi kuulata kaaslase muresid, ei pruugi ÜLDSE tähendada, et tal on mingi omaette aja vajadus või pühendumisraskus. Miljon põhjust võib seal taga olla.
Pigem teised siin teemas tõid paremaid näiteid oma aja vajaduse kohta. Loodetavasti oskad vastustest ka omad järeldused teha – paare ja kooselusid on mitmesuguseid, samamoodi inimesi. Paljudele paaridele toob kooselus edu võimalikult palju koos tegutsemine, teisi aga hoiab lähedasena just see, kui aeg-ajalt saab mingeid täitsa oma projekte ajada.
Ei ole kumbki õige ega vale, vaid igale paarile oma.
