Esileht Pereelu ja suhted Oma elu muutmine, kas võimalik sellises olukorras

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )

Teema: Oma elu muutmine, kas võimalik sellises olukorras

Postitas:
Kägu

Oleneb sihtriigist kuhu minna plaanid. Keskkonnast sõltub palju kas inimene on õnnelik ja kui vahetada keskkonda, võib leida nn uue elu ja õnne
Netist tuttavaid siiski ei otsiks, samas kui mõte on leida välismaa mees, siis miks mitte itaalia mehed? Kui ei proovi, ei saa ka teada.

Kuid küsi endalt ausalt, oled sa ikka pilkupüüdev ja välimuselt peale minev kaup? Ükskõik, eesti mees, välismaa mees- kõik otsivad ju ilusat tarka naist. Vanus pole alati kõige tähtsam. Mis põhjustel on suhted lagunenud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aitäh ja miks mitte, ma arvan, et kirjasõprus oleks päris tore. Pean selleks veidi anonüümsema meiliaadressi tegema, päris omanimelist ei tahaks siia avalikult kirja panna.
Millises riigis sa elad kui tohib küsida?

Tegin ise meiliaadressi kuhu mulle kirjutada saaksid: 66loom@online.ee
Eks meili teel räägime 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuid olen nõus sinuga nõus selles osas, et ma tõesti mõtlen nii, et kui tuleb õige mees, siis muutub kõik. Või siis vähemalt muutub paljugi. Sest siis on mul (meil) keegi, kellega koos ühine elu rajada. Keegi kellega rõõme ja muresid jagada. Kellega elada täisväärtuslikku elu paari- perena. Kas ma siis eksin kui ma nii mõtlen? Ma ei saa oma elu üksinda täisväärtuslikuks elada, sest minu jaoks on täisväärtusliku elu üks osa ka hea partner. Kas see on vale arusaam?

eksid küll, jah. see arusaam on läbini vale.
su elu küll muutuks paarisuhtes, aga mitte nii nagu sina arvad. kui su elu ei ole sinu arvates praegu täisväärtuslik, siis paarisuhe lisab sinna veel hulga faktoreid, mis elu ebatäiuslikuks muudavad. Suhtes elamine on palju keerulisem kui üksinda elamine. See ei ole universaalne ravim eneseotsingu hädadele ja printsid valgel hobusel on ainult muinasjuttudes.
Sinu rahulolematus oma eluga on seespidine probleem. Seda ei saa väliste vahenditega ravida, ammugi mitte teiste inimestega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleneb sihtriigist kuhu minna plaanid. Keskkonnast sõltub palju kas inimene on õnnelik ja kui vahetada keskkonda, võib leida nn uue elu ja õnne

Netist tuttavaid siiski ei otsiks, samas kui mõte on leida välismaa mees, siis miks mitte itaalia mehed? Kui ei proovi, ei saa ka teada.

Kuid küsi endalt ausalt, oled sa ikka pilkupüüdev ja välimuselt peale minev kaup? Ükskõik, eesti mees, välismaa mees- kõik otsivad ju ilusat tarka naist. Vanus pole alati kõige tähtsam. Mis põhjustel on suhted lagunenud?

Issand mitte Itaalia mees palun… Ennemini mingi normaalne britt või skandinaavlane, on rohkem lootust et asi toimib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks minulgi on mõned eelistused, kuhu ma tahaksin minna, aga see konkreetne riik asub väljaspool EL ning oleks oluliselt keerulisem end sinna sisse seada. Seega mõistlikum oleks kindlasti EL kasuks otsustada. Olen seda ise samuti kuulnud, et vene keele oskus teeb mitmes Euroopa riigis töö leidmise oluliselt lihtsamaks. Kas oskaksid ehk välja tuua, millises riigis või valdkonnas konkreetsemalt võiks nii olla? Küsiksin ka, et kas tööintervjuul käisid eelnevalt ise kohal kohapeal ning kinnisvaraga tutvumas? Kas töökoht korraldas sinu elukoha ise?

Kõik on võimalik. Vene keele oskus on vägagi hinnatud mujal Euroopas. Minul oli aastaid tagasi sama lugu, aga selle vahega, et ma teadsin mis riiki ma tahan minna ja mul oli ka nö amet olemas. Alustasin pool aastat varem keeleõpingutega ning lappasin asukohariigi tööportaale ning kinnisvara. Valisin omale koha, kus elada ning töökoha, mida tahtsin. Sain mõlemad. Töökohalt aidati juba edasi üürilepinguga ja kooliga. Kõik läks ladusalt.

Minu arvates ongi kõige tähtsam välja mõelda, mida ja kuhu sa täpselt tahad ja edasine on juba lihtne.

Mina läksin Norrasse, ka väljaspool EL, aga keerulist ei ole midagi. Ka mehed tunduvad olevat enamuses väga head. Vene keel on Norras väga hinnas, minulgi üks esimesi küsimusi töökohal oli, et kas ma vene keelt oskan. Taanis saab vene keele oskuse eest vist isegi maksusoodustust, aga kindel ei ole, ehk ajan mõne muu riigiga segi. Norras on palju tööjõudu Idast sisse tulnud, kes oskavad vene keelt, aga inglise ega norra keelt mitte ja inimesed, kes oskavad nii inglise kui vene keelt on vägagi tahetud.
Esimese sõidu Norrasse tegin üksi autoga. Lihtsalt sõitsin ringi. Oli eelnevalt ka paar intervjuud kokku lepitud. Mõned intervjuud tegin ka skype’i teel. Need oli Oslo kandi firmad. Aga reaalselt kohapeal olles oli Oslo ikka õudne koht, kus elada ja loobusin. Sõitsin Oslost välja ja käigupealt vaatasin uusi kuulutusi töökohtadesse väiksematesse kohtadesse. Kuniks leidsin oma koha, seal käisin viimasel intervjuul ja mõtlesin, et seal ma tahangi elada. Pärast intervjuud tulin koju tagasi ja kuu aja pärast sain vastuse, et olen oodatud. Esialgu üürisin toa ja edasi firma kaudu sain korteri üürida. Uued töökaaslased aitasid edasi juba kõige muuga, mida oli vaja teada ja teha. Norrakad on väga lahke rahvas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võtsin kuldse kuu selga ja kolisin 7 aastat tagasi koos lastega Eestist ära. Elu parim otsus, algus oli väga närvesõõv ja keeruline olid kohalikud lähedased sõbrad kes aitasid, säästud olid endal. Täna on meil maja, armas kodu, jätkasin täiendavat haridusteed, töötan vajadusel, yksikvanemana tulen suurepärasrlt toime. Mul pole otseselt elukaaslast, ei soovigi kedagi permanentselt oma ellu. Tunnen end õnneliku ja täisväärtuslikuna. Lähedased sõbrad on siiski Eestis, kuid suhtlust jagub piisavalt reisime koos kuhugi või käime kylas nagu Eestisgi elades. Lapsed ei ole eales nõus tagasi kolima, Eesti minu jaoks on pigem nostalgia ja mõnus mälestus. Julget peale hakkamist!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja siin, ei leia täna pikemalt vastamiseks aega, teen seda homme – aitäh heade soovituste eest!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuid olen nõus sinuga nõus selles osas, et ma tõesti mõtlen nii, et kui tuleb õige mees, siis muutub kõik. Või siis vähemalt muutub paljugi. Sest siis on mul (meil) keegi, kellega koos ühine elu rajada. Keegi kellega rõõme ja muresid jagada. Kellega elada täisväärtuslikku elu paari- perena. Kas ma siis eksin kui ma nii mõtlen? Ma ei saa oma elu üksinda täisväärtuslikuks elada, sest minu jaoks on täisväärtusliku elu üks osa ka hea partner. Kas see on vale arusaam?

eksid küll, jah. see arusaam on läbini vale.

su elu küll muutuks paarisuhtes, aga mitte nii nagu sina arvad. kui su elu ei ole sinu arvates praegu täisväärtuslik, siis paarisuhe lisab sinna veel hulga faktoreid, mis elu ebatäiuslikuks muudavad. Suhtes elamine on palju keerulisem kui üksinda elamine. See ei ole universaalne ravim eneseotsingu hädadele ja printsid valgel hobusel on ainult muinasjuttudes.

Sinu rahulolematus oma eluga on seespidine probleem. Seda ei saa väliste vahenditega ravida, ammugi mitte teiste inimestega.

Ei ole nõus. Hea paarisuhe on üks täiskasvanuea õnne aluseid, lisaks töökohale. Ei pea need inimesed üksinda midagi õnnelikud olema ja ei olegi. Heas paarisuhtes ei lahendata raskeid probleeme, on soojus ja armastus. Ja kui ongi mingi arusaamatus, siis lahendatakse kohe ära.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aitäh komplimendi eest! Ja heade soovituste eest!
See on täitsa mõte, et esmalt siin kohapeal muudatusi teha elustiilis ja kui ikkagi kripeldab ja ei tule seda oodatud rahulolu, siis minna. Ja tõenäoline on, et kripeldab, sest mõte minekust on siiani vaid süvenenud. Palju häid mõtteid sinult. Arvan, et miks mitte muudatusi proovida seniks kuniks veel siin oleme – siinse vara müük võtab nii ehk teisiti aega.

Mis puudutab seda mõnusat kuuluvustunnet töökollektiivis, siis ma ei ole küll loomult pessimist, aga ma arvan, et ega seda väga tihti esinegi, just suurtes kollektiivides eriti. Ma olen ise kunagi suures kollektiivis tööl olnud ja seal oli küll palju sarnaste tööalaste huvidega inimesi, aga pigem nad siiski konkureerisid üksteisega kui olid heades sõprussuhetes. Väiksemates kollektiivides on see vast tõenäolisem, olen kunagi selliseski töötanud ja siiani suhtleme veel omavahel nende endiste töökaaslastega aegajalt. Seega häid mõttekaaslasi ilmselt leiab pigem siis juba vabaaja tegevustega seotud ettevõtmistel.

Olen ise ka mõelnud, et hakkaks juba praegu uut keelt omandama, aga ei ole suutnud siis otsustada, millist keelt õppima peaks. Lapsele olen samuti keelekursuseid planeerinud.

Ma olen ise ka aegajalt ühe väga hea psühholoogi abi kasutanud. Tema on ka tõeliselt hea ja mind väga aidanud. Ainus miinus, et tema teenus on väga kulukas. Sa võiksid küll jagada omapoolset kontakti ka, sest miks ma mitte. Iga hea soovitus on alati abiks ja ei tea kunagi, millal võib tarvis olla.
Aitäh. 🙂

Sinu asemel ei heidaks välismaale mineku mõtet veel peast, aga esmalt teeks suured muutused praeguses elukorralduses. Lihtsalt katsetaks ja tooks oma ellu rohkem värve või nii.

Esmalt sebiks ennast kuhugi suurde kollektiivi tööle. Ideaalis täitsa võõrasse valdkonda ja senikogemata ametipostile. No nt puuviljalattu komplekteerijaks (pidavat väga hea palk olema kusjuures). Alustaks keeltekoolis nt hispaania keele õpingutega. Vt http://www.hispaaniaklubi.ee, just algavad kursused algajatele. Lisaks päikselistele lõunamaise temperamendiga õpetajatele saaks toredad kursusekaaslased ja mõnusa kuuluvustunde.

No äkki osaleks veel vabatahtlikuna mingi organisatsiooni juures.

Ühesõnaga, esmalt rebiks end lahti sellest eraklikust elustiilist ja enne aastat ei hakkaks mingeid edasisi plaane tegema. Aasta pärast räägiks juba hisp keelt ning siis võiks juba kaaluda Tenerifele või Lõuna-Hispaaniasse elama minemist. Tingimuseks oleks sealne suur eestlaste kogukond.

Mõneti olen sinuga sarnases olukorras. Mul ka 5aastane laps, olen sama vana ja mõnus kuuluvustunne laheda töökollektiivi näol puudub.

Kordan siin veel eelpool märgitut-

näid väga tore inimene olevat! Asjalik ja hooliv!

Kui vajad asjatundliku ja väga elukogenud terapeudi nõu, kellega saaksid neil teemadel arutleda, siis ma võiksin sulle soovitada üht psühholoogi, kes on mind elus väga palju aidanud. Mis ma küll teeksin oma tugisambata 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hetkel veel finantsid veidi takistavad. Kuniks need veel korraldamisel on, ongi mul aega veel ka asjade üle mõelda ja plaane teha. Jah, välismaal elamine on unistus, ainult et elamisväärselt elamine: kodu, meeldiv keskkond, sobiv kultuur, stabiilne sissetulek jms. Selles selgusele saamine, millisesse riiki asuda, on suur ja elumuutev otsus ja ei tule kergelt.

Mul on hea psühhoterapeut. Olen temaga sel teemal vestelnud ning tema poolt vaid juglustavad sõnad selles osas. Ta on minu eluga hästi kursis ja ütles väga selgelt ja otse, et aga mis sul kaotada oleks siia jäädes… päris mõtlemapanev eks, et ega nagu väga ei olegi hetkeseisuga.

Kui soov on elada kuskil välismaal, see on pikaaegne pakitsev unistus, siis – mine! Absoluutselt, mine, midagi ju ei takista – vastupidi, võimalused on kõik olemas.

Kui see mõte on tekkinud seepärast, et oled eluga siin rahulolematu, depressioonis, tulevikuvaateta ja üksik, siis need tunded ei kao lihtsalt keskkonnavahetuse tõttu.

Mulle tundub, et näed oma elus tühje kohtasid, aga pole päris kindel, millega neid täita.

Mainiti terapeuti – minu meelest oleks nr.1 asi, mida teha võiksid, rääkida mõne hingespetsialisti või selle valdkonna arstiga.

Väga hea soovitus oli minu meelest ka kõigepealt proovida keskkonnavahetus siin -suurem kollektiiv, suhete arendamine, vaba aja aktiivsed tegevused jne

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võib ousutda ilmselt ja võib ka mitte osutuda. See on selline asi, mida saab ilmselt teada juba kohapeal olles ning oleneb suuresti ka riigist, kohalikust töötuturust ja veel kümnetest asjaoludest.

See, et teistes kultuurides on inimesed soojemad ja sõbralikumad, võib osutuda kõige suuremaks eksiarvamuseks…

Enamiku reisimuljed tulenevad siiski turistina kohalkäimisest. Samas, kui sa lähed sinna elama, ilma keeleoskuse ja tööta, koormaks nende sotsiaalsüsteemile ja tööturul nendele võistlejaks – suhtumine võib osutuda hoopis teistsuguseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tänan, sinu kogemus on väga julgustav mulle ka.
Ja eks muidugi oleks mul oluline leida endale sobiv mees ja nii kiirelt kui võimalik, aga näib et vaid heast tahtmisest ei piisa paraku. Ei ole siiani veel leinud kahjuks.
Eks ma loodan ja teen, mis oskan.

Tänan pika isuka vastuse eest. Vot siis, et ka nii on võimalik – ka sõprade keskel ja nö. kuhugi kuuludes võib samamoodi kurvana ja rahulolematuna end tunda. Mul on heameel, et leidsid endale sobiva kaaslase! Ehk on minulgi lootust. Ma mõistan väga hästi su arvamust välismaiste meeste osas, mõtlen ja tunnen samamoodi. Mõistagi tekkis mul sulle nüüd ka mitmeid küsimusi lisaks, loodan, et leiad ehk aega vastata.

Kuidas sul õnnestub sealses keskkonnas, kus ma eeldan, et sul puudub ka tugivõrgustik – v.a. mees, oma tõist elu ja pereelu ühendada? Ehk siis lapse kasvatamist ja töötamist ühildada ennekõike. Kas on pingeline või sujub kõik kenasti ja probleemideta selles osas?

Kas laps kohanes kergesti ja ei olnud probleeme kuniks veel keelt ei osanud? See on muidugi suuresti individuaalne. Mu oma laps on üldiselt avatud suhtleja ja ei ole häbelikku tüüpi, kuid selline muutus oleks siiski päris suur ja kuidas ta keeleoskamatuna toime tuleks teiste laste keskel, ma ette ei oska kujutada. See paneb muretsema.

Minust veel rääkides, siis jah, ma kaalun ja mõtlen ka selles osas, et ehk annaks kuidagi korraldada nii, et mu siinne ettevõtlus toidaks meid (vähemalt osaliseltki) ära ka mujal. Lihtne see ilmselt ei oleks, aga mis kogu selle ettevõtmise juures ikka lihtsalt tuleks, tulekski pingutada nii ehk naa.

Olen nõus ka selles, et mul ei oleks nii raske emotsionaalselt kui kellelgi, kes on harjunud sõprade või pere pideva kohalolekuga. Kuigi eks ma ikkagi loodan, et ajapikku tekiks siiski ka tutvuskond, sõpruskond. Kuidas sinul on selles osas kujunenud, kas suhtled kohalikega, kas on lähedasemaid sõpru tekkinud?

Vastuseks su küsimustele:

Kuidas lapsega hakkama saada välisriigis, kus puudub tugivõrgustik – mu mees osaleb lapse kasvatuses aktiivselt, selles osas, et ma saan temaga jagada kohustusi nagu, et lapse viimine/toomine vajadusel jms. Ma isegi ei tea, see osa on mul äinud nii sujuvalt, et mul pole tegelikult olnud mahti isegi analüüsida, kuidas ma hakkama sain. Ega see oluliselt ei erine sellest, mis mul Eestis oleks. Lapse kohanemise osas – see on täiesti asjatu mure, ainukene, kellel võib tulla kohanemisraskusi oled sina ise, lapsed võtavad elu hoopis teismoodi ja selles eas on sõprade leidmine veel väga kerge, keele õppimine samuti – see tuleb kõik iseenesest. sa pead vaatama, et ta sul eesti keelt ära ei unusta, see on muuseas reaalne oht, kuigi mina räägin oma lapsega ikka eesti keeles ja ta oli poole vanem, kui ära kolisime, on tal lausekonstruktsioon juba täitsa paigast ära ning peab sõnu otsima, et ennast emakeeles väljendada.

Kindlasti leiad endale alguses erinevaid tuttaviad, kas või keeltekoolis, kus on sarnased inimesed, kellel pole veel tugivõrgustikku, mul on peale paari aastat tekkinud nüüd mõned sellised, kellega vahest arve suhtleme ja paar sellist, kellega täitsa nii sübrannatamas käia, kuigi see sõprus pole muidugi kaugeltki veel see, millega ma olin nö harjunud. Aga ma usun, et Eestiski oleks neljakümneselt juba keerulisem sügavaid sõprussuhteid tekitada, see võtab aega. Mul on hetkel pühiline, et oelks keegi, kellega vahest väljaski käia ilma mehe ja lapseta.

Kuigi mul polnud perega lähedasi suhteid tuleb arvestada, et eemalt vaadates kipume asju pisut idealiseerima, ehk et võib ikkagi ette tulla nostalgiat ja igatsust pere ja kodu järele.

Ma usun, et kõige tähtsam on sul hetkel leida enda kõrvale kaaslane, kes sinust hoolib ja kellega sa saad koos edasi minna, kas siis eestis või välismaal, sest naisena on sul see osa elust täiesti katmata.

Mi spuudutab väikese lapsega üksi reisimisse, saan täiesti aru, mida sa silmas pead, et see polnud puhkus sinu jaoks, ka mina ei ole sellis tüüpi, kes sellist puhkust lõõgastavaks peab. Aga see aeg on varsti läbi, juba paari aasta pärast on temaga reisimine juba hoopis teine, sa saad ikka juba nagu inimesega rääkida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks mitte netist? Välismaa meestega teisi kanaleid pidi on keeruline tutvuda.

Ma ei tahaks hakata oma välimuse osas kommenteerima, aga ma arvan, et ajab asja ära küll. See oli nali. Üldiselt ja lühidalt ma usun, et mu välimus ei ole probleem.

Eks suhted on lagunenud muidugi erinevatel põhjustel, see on juba pikem ja isiklikum teema. Ühine nimetaja on pigem siiski olnud minu enda valed valikud. Loodan, et nüüd, elukogenumana, enam ämbrisse ei astu. Kuid eks on seegi selge, et teise inimese tundma õppimine võtab ju aega, seega ega mingeid garantiisid ju suhete osas ei ole ka. Ja vot sellele olen mõelnud küll, et välismaalasega suhet luues on nö. riskid suuremad, sest ei tea teise tausta nii hästi, ei ole ühist kultuuriruumi jne. Seega on risk olemas, et suhet on ehk keerulisem hoida. Aga samas ma ikkagi näen ka palju plusse ja neid on justkui minu jaoks rohkem. Vähemalt teoorias praegu.

Oleneb sihtriigist kuhu minna plaanid. Keskkonnast sõltub palju kas inimene on õnnelik ja kui vahetada keskkonda, võib leida nn uue elu ja õnne

Netist tuttavaid siiski ei otsiks, samas kui mõte on leida välismaa mees, siis miks mitte itaalia mehed? Kui ei proovi, ei saa ka teada.

Kuid küsi endalt ausalt, oled sa ikka pilkupüüdev ja välimuselt peale minev kaup? Ükskõik, eesti mees, välismaa mees- kõik otsivad ju ilusat tarka naist. Vanus pole alati kõige tähtsam. Mis põhjustel on suhted lagunenud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“kui su elu ei ole sinu arvates praegu täisväärtuslik, siis paarisuhe lisab sinna veel hulga faktoreid, mis elu ebatäiuslikuks muudavad.”

Kas sa võiksid välja tuua palun, millised need faktorid oleksid?

“Suhtes elamine on palju keerulisem kui üksinda elamine.”

Sama palve, kas sa võiksid selgitada kuidas on see sinu meelest palju keerulisem?

“See ei ole universaalne ravim eneseotsingu hädadele ja printsid valgel hobusel on ainult muinasjuttudes.”
Selles osas nõustun.

“Sinu rahulolematus oma eluga on seespidine probleem. Seda ei saa väliste vahenditega ravida, ammugi mitte teiste inimestega.”
Ei nõustu. Välised vahendid mõjutavad meid paljuski. Me elame ühiskonnas, mitte üksikul saarel: suhted on üheks olulisemaks heaolu mõjutajaks. Nagu ka paljud teised nö. välised vahendid, mida ei hakkaks siin hetkel kõiki üles loetlema.

Kuid olen nõus sinuga nõus selles osas, et ma tõesti mõtlen nii, et kui tuleb õige mees, siis muutub kõik. Või siis vähemalt muutub paljugi. Sest siis on mul (meil) keegi, kellega koos ühine elu rajada. Keegi kellega rõõme ja muresid jagada. Kellega elada täisväärtuslikku elu paari- perena. Kas ma siis eksin kui ma nii mõtlen? Ma ei saa oma elu üksinda täisväärtuslikuks elada, sest minu jaoks on täisväärtusliku elu üks osa ka hea partner. Kas see on vale arusaam?

eksid küll, jah. see arusaam on läbini vale.

su elu küll muutuks paarisuhtes, aga mitte nii nagu sina arvad. kui su elu ei ole sinu arvates praegu täisväärtuslik, siis paarisuhe lisab sinna veel hulga faktoreid, mis elu ebatäiuslikuks muudavad. Suhtes elamine on palju keerulisem kui üksinda elamine. See ei ole universaalne ravim eneseotsingu hädadele ja printsid valgel hobusel on ainult muinasjuttudes.

Sinu rahulolematus oma eluga on seespidine probleem. Seda ei saa väliste vahenditega ravida, ammugi mitte teiste inimestega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis nende Itaalia meestega siis on? 🙂

Oleneb sihtriigist kuhu minna plaanid. Keskkonnast sõltub palju kas inimene on õnnelik ja kui vahetada keskkonda, võib leida nn uue elu ja õnne

Netist tuttavaid siiski ei otsiks, samas kui mõte on leida välismaa mees, siis miks mitte itaalia mehed? Kui ei proovi, ei saa ka teada.

Kuid küsi endalt ausalt, oled sa ikka pilkupüüdev ja välimuselt peale minev kaup? Ükskõik, eesti mees, välismaa mees- kõik otsivad ju ilusat tarka naist. Vanus pole alati kõige tähtsam. Mis põhjustel on suhted lagunenud?

Issand mitte Itaalia mees palun… Ennemini mingi normaalne britt või skandinaavlane, on rohkem lootust et asi toimib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui lahe! Aitäh jagamast.
Oh kuidas ma tahaks ka nii.:)
Miks sulle Oslos ei meeldinud? 🙂
Millistes valdkondades seal vene keelt kasutatakse tööülesannetes? Nagu öeldud, et olen ka kuulnud korduvalt, et vene keel kõrges hinnas paljudes maades.

Eks minulgi on mõned eelistused, kuhu ma tahaksin minna, aga see konkreetne riik asub väljaspool EL ning oleks oluliselt keerulisem end sinna sisse seada. Seega mõistlikum oleks kindlasti EL kasuks otsustada. Olen seda ise samuti kuulnud, et vene keele oskus teeb mitmes Euroopa riigis töö leidmise oluliselt lihtsamaks. Kas oskaksid ehk välja tuua, millises riigis või valdkonnas konkreetsemalt võiks nii olla? Küsiksin ka, et kas tööintervjuul käisid eelnevalt ise kohal kohapeal ning kinnisvaraga tutvumas? Kas töökoht korraldas sinu elukoha ise?

Kõik on võimalik. Vene keele oskus on vägagi hinnatud mujal Euroopas. Minul oli aastaid tagasi sama lugu, aga selle vahega, et ma teadsin mis riiki ma tahan minna ja mul oli ka nö amet olemas. Alustasin pool aastat varem keeleõpingutega ning lappasin asukohariigi tööportaale ning kinnisvara. Valisin omale koha, kus elada ning töökoha, mida tahtsin. Sain mõlemad. Töökohalt aidati juba edasi üürilepinguga ja kooliga. Kõik läks ladusalt.

Minu arvates ongi kõige tähtsam välja mõelda, mida ja kuhu sa täpselt tahad ja edasine on juba lihtne.

Mina läksin Norrasse, ka väljaspool EL, aga keerulist ei ole midagi. Ka mehed tunduvad olevat enamuses väga head. Vene keel on Norras väga hinnas, minulgi üks esimesi küsimusi töökohal oli, et kas ma vene keelt oskan. Taanis saab vene keele oskuse eest vist isegi maksusoodustust, aga kindel ei ole, ehk ajan mõne muu riigiga segi. Norras on palju tööjõudu Idast sisse tulnud, kes oskavad vene keelt, aga inglise ega norra keelt mitte ja inimesed, kes oskavad nii inglise kui vene keelt on vägagi tahetud.

Esimese sõidu Norrasse tegin üksi autoga. Lihtsalt sõitsin ringi. Oli eelnevalt ka paar intervjuud kokku lepitud. Mõned intervjuud tegin ka skype’i teel. Need oli Oslo kandi firmad. Aga reaalselt kohapeal olles oli Oslo ikka õudne koht, kus elada ja loobusin. Sõitsin Oslost välja ja käigupealt vaatasin uusi kuulutusi töökohtadesse väiksematesse kohtadesse. Kuniks leidsin oma koha, seal käisin viimasel intervjuul ja mõtlesin, et seal ma tahangi elada. Pärast intervjuud tulin koju tagasi ja kuu aja pärast sain vastuse, et olen oodatud. Esialgu üürisin toa ja edasi firma kaudu sain korteri üürida. Uued töökaaslased aitasid edasi juba kõige muuga, mida oli vaja teada ja teha. Norrakad on väga lahke rahvas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jälle nii lahe lugu. Aitäh. Sellised lood panevad mul momentaalselt silma särama. 🙂
Ja mul tekib muidugi kohe terve rida küsimusi, et kuidas ja miks.
Kas sõbrad aitasid töö leida? Kui kaua kestis periood kuniks nö. jalule said jne. jne. jne.

Võtsin kuldse kuu selga ja kolisin 7 aastat tagasi koos lastega Eestist ära. Elu parim otsus, algus oli väga närvesõõv ja keeruline olid kohalikud lähedased sõbrad kes aitasid, säästud olid endal. Täna on meil maja, armas kodu, jätkasin täiendavat haridusteed, töötan vajadusel, yksikvanemana tulen suurepärasrlt toime. Mul pole otseselt elukaaslast, ei soovigi kedagi permanentselt oma ellu. Tunnen end õnneliku ja täisväärtuslikuna. Lähedased sõbrad on siiski Eestis, kuid suhtlust jagub piisavalt reisime koos kuhugi või käime kylas nagu Eestisgi elades. Lapsed ei ole eales nõus tagasi kolima, Eesti minu jaoks on pigem nostalgia ja mõnus mälestus. Julget peale hakkamist!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleneb sihtriigist kuhu minna plaanid. Keskkonnast sõltub palju kas inimene on õnnelik ja kui vahetada keskkonda, võib leida nn uue elu ja õnne

Netist tuttavaid siiski ei otsiks, samas kui mõte on leida välismaa mees, siis miks mitte itaalia mehed? Kui ei proovi, ei saa ka teada.

Kuid küsi endalt ausalt, oled sa ikka pilkupüüdev ja välimuselt peale minev kaup? Ükskõik, eesti mees, välismaa mees- kõik otsivad ju ilusat tarka naist. Vanus pole alati kõige tähtsam. Mis põhjustel on suhted lagunenud?

Su mõtlemine on prostile omane– naine peab olema KAUP! Tõesti, tule taevas appi! Kui sa ise oled selline müüdav, endast lihtlabase kaubaartikli teinud, siis ära vähemalt tule teist naist õpetama sinuga samasuguseks saama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa ei saa korteritki üürida, kui sul töölepingut pole näidata. Heaoluriikides on omanikel õigus nõuda lepingut. Lapsega koos kolimine teistsugustele üüripindadele on väga keeruline. Neis elavad enamasti vallalised musta turu tööjõud. Esiteks ei pruugi sa infot selliste kohta leida, teiseks on need enamasti ülerahvastatud ja korterid ja majad.
Alustama pead siiski töö leidmisest. Enne sul kolida ei õnnestu, ma arvan.

Pagulaseks sa ilmselt ei kvalifitseeru kuskil.

Ma ei tea muidugi, kuhu sa koliksid, aga heaoluriikides on just nii nagu kirjeldasin. Välismaalased lähevad sinna küll õnne otsima ka hariduseta, aga siis lihttöölisena lühiajaliste lepingutega. Väikses külas saaksid miinimumpalga eest küll korteri üürida, lastel algab koolikohuslus enamasti 4-5-aastadelt ja kool on tasuta igal pool, seega hoiu eest peaksid vähea maksma. Lapsed üksi kodus ei ole päris kõrge vanuseni. Hollandisse sa nt kolida ei saaks miinimumpalga puhul. Belgiasse vb juba saaks.
Paljudes riikides on lihttööliste palgad lühiajalised, aga see-eest pakutakse välismaalastele ühiselamu kohta. Kahtlustan, et lastel ei ole lubatud neis elada. Seadusest tulenevalt, aga kindel pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Välismaa meestest. Hollandis on naiste põud ja Holland on tore riik elamiseks. Hollandi mehed otsivad tihti netist endale abikaasasid. Samuti on Hollandi mees eestlasele suht ok harjumiseks. Nad pole liiga erinevad, mis teeb harjumise lihtsamaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“kui su elu ei ole sinu arvates praegu täisväärtuslik, siis paarisuhe lisab sinna veel hulga faktoreid, mis elu ebatäiuslikuks muudavad.”

Kas sa võiksid välja tuua palun, millised need faktorid oleksid?

“Suhtes elamine on palju keerulisem kui üksinda elamine.”

Sama palve, kas sa võiksid selgitada kuidas on see sinu meelest palju keerulisem?

“See ei ole universaalne ravim eneseotsingu hädadele ja printsid valgel hobusel on ainult muinasjuttudes.”
Selles osas nõustun.

“Sinu rahulolematus oma eluga on seespidine probleem. Seda ei saa väliste vahenditega ravida, ammugi mitte teiste inimestega.”
Ei nõustu. Välised vahendid mõjutavad meid paljuski. Me elame ühiskonnas, mitte üksikul saarel: suhted on üheks olulisemaks heaolu mõjutajaks. Nagu ka paljud teised nö. välised vahendid, mida ei hakkaks siin hetkel kõiki üles loetlema.

sa eespool ütlesid, et sul on paar suhet olnud, mis osutusid valedeks valikuteks. aga enne kui sa selle äratundmiseni jõudsid oli su elu seal suhtes täisväärtuslik ja lihtne?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina ütleks, et teemaalgataja unistused on ebarealistlikud.
Arvestada tuleb sellega, et laps ei tohi olla heaoluriikides üksi kodus. Näiteks iirimaal kuni 14-aastaseks saamiseni. Kusjuures kool algab seal juba 5-aastaselt, aga kestab ainult kuni kella 2ni. Seega laps läheb kooli ja on koolist vaba juba kell 14.00. Üksi ta kodus olla ei tohi. Seega tuleb leida hoidja. See on jälle kallis.
Töökohtadega on nagu on. Võib küll leida töökoha, aga lapsehoid on kallis. Seega peab selle ühe palgaga maksma nii üürid, kui ka hoiu. Ega ilmaasjata ei ole nii, et heaoluühiskonnas lapsi ei saada kergekäeliselt. Sest lapse “pidamine” on väga kallis.
Ainult Eestis on nii, et tehakse laps ja siis vaadatakse, kuidas edasi saab.
Iirimaal näiteks maksab vanem ka lapse toidu eest koolis ja samuti õpikute eest. Mingit tasuta toitu ja kantseldamist ei ole.
Kui laps üksi kuskil ringi käib – kasvõi läheb kohalikku poodi, siis kutsutakse politsei ja lastekaitse. Lapsest võib jääda reaalselt ilma ja antakse adopteerimisele.
Kutsuks teemaalgataja tagasi reaalsusesse.
Kolima Eestist oleks pidanud enne lapse saamist. Nüüd on oma elu väga keeruliseks elatud ja seda parandada ei ole nii lihtne. Soovidata ei oska midagi. Kui Eestis hakkama ei saa, siis välismaal väikse lapsega kohe kindlasti mitte. Kui saad lapse Eestisse jätta ja end seal sisse seada, siis oleks mõeldav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uk on sama nagu Iirimaagi ja pakun, et siia paljud enam kolida ei tahagi peale Brexiti jõustumist. Näiteks korteri üürimine on siin keeruline. Normaalseid elamiskõlblikke üürikortereid praktiliselt pole. Hallitanud nussakad maksavad hingehinda. Gumtree kaudu võib leida toa kommuunis kiirelt aga kes sellisesse kohta lapsega kolida tahab, seda ma küll ei tea. Tihti on sellised korterid niiöelda subletitud ja ebaseaduslikud niiet ühel hetkel koputab bailiff uksele ja oled koos oma kolme kompsuga tänaval.

Nomaalsed üürikorterid saab agentuuri kaudu aga jällegi, kui sul uk-s pesitsevat guarantori ehk käendajat pole, siis maksad poole aasta üüri ette.

Ülejäänud Euroopa kohta rääkida ei oska, ehk on lihtsam seal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kutsuks teemaalgataja tagasi reaalsusesse.

Kolima Eestist oleks pidanud enne lapse saamist. Nüüd on oma elu väga keeruliseks elatud ja seda parandada ei ole nii lihtne. Soovidata ei oska midagi. Kui Eestis hakkama ei saa, siis välismaal väikse lapsega kohe kindlasti mitte. Kui saad lapse Eestisse jätta ja end seal sisse seada, siis oleks mõeldav.

Päris nii ei saa öelda, et teemaalgataja on oma elu keeruliseks elanud, kuna tal on laps. Last muretsema hakates ei tulnud tal ilmselt pähegi, et kunagi kodumaalt lahkumise mõtteid mõlgutama hakkab.

Ok, UK on ebareaalne, aga näiteks Soome, Norra või Rootsi tuleks täiesti kõne alla. Olen ise sarnastel asjaoludel teise riiki kolinud ja leian, et see oli mu elu parim otsus. Ja ma ei pea silmas, et Eestis nii kohutavalt halb oleks olnud, lihtsalt siin on võimalused arenguks, õppimiseks ja elu muutmiseks palju suuremad.

Minu meelest peabki suurelt unistama, sest muidu ei juhtugi midagi. Need, kes liiga palju ette ära muretsevad või iga takistuse ees kohkuvad, need ei julgegi oma elu muuta. Inimeses peabki olema – muude, reaalsete teadmiste kõrval – ka paras annus naiivseid ja ebareaalseid ootusi, sest see on see, mis sunnib liigutama ja mis reaalselt edasi viib. Kui ma vaatan oma tuttavaid, kes omal ajal läinud näiteks pudrumägede ja piimajõgede ootuses Hispaaniasse ja Kreekasse, siis tuleb tõdeda, et välja ujusid need, kes pudrumägede puudumisel omal jalad kõhu alt välja võtsid ja tegutsema asusid. Oli ka neid, kes pettunult kodumaale naasesid, aga need, kes jäid ja reaalsuse teadmiseks võtsid, on seal siiani ja neil läheb väga hästi. Kõigele, absoluutselt kõigele leidub lahendus. Lihtsalt tuleb pöörduda õige instantsi või inimese poole ja probleemid hakkavad tasapisi lahenema. Eriti, kui oled lapsega migrant, sest lastes nähakse riigi tulevikku ja need on seal olulised.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Päris nii ei saa öelda, et teemaalgataja on oma elu keeruliseks elanud, kuna tal on laps. Last muretsema hakates ei tulnud tal ilmselt pähegi, et kunagi kodumaalt lahkumise mõtteid mõlgutama hakkab.

Ok, UK on ebareaalne, aga näiteks Soome, Norra või Rootsi tuleks täiesti kõne alla. Olen ise sarnastel asjaoludel teise riiki kolinud ja leian, et see oli mu elu parim otsus. Ja ma ei pea silmas, et Eestis nii kohutavalt halb oleks olnud, lihtsalt siin on võimalused arenguks, õppimiseks ja elu muutmiseks palju suuremad.

Mulle lihtsalt tundub, et teemaalgataja puhul on tegu unistajaga, kellele meeldib lihtsalt heietada. Natuke süüdimatu tundub ka. Räägib keeltekursusest endale ja lapsele. Samas laps peaks juba kooli minema. Mis kursuseid tal vaja? Endale tuleks töökoht muretseda. See on tähtis. Võetakse ka Soomes lapsi vanematelt ära. Mõni on Soomest koos lastega koju põgenenud seetõttu. See ei ole lapsega mingi seiklus, et hoiab kõhu kõrvalt kokku, vaid lapsel on hoolt ja süüa iga päev vaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üksikemana on sul Eestis kõige lihtsam. Ma ei tea mitteüht teist riiki, kus üksikemal oleks nii palju õigusi kui Eestis. Üksikvanemaid on ka mujal, kuid nad ei esine, nad ei saa omale sellist käitumist lubada nagu Eestis.
Eestis sünnitab naine lapse ja see ongi nagu kogu elu saavutus….

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sa meenutad mulle natuke mind ennast, kui läksin ülikooli. Mul oli keskkoolis vähe sõpru, olin vaikne ja tagasihoidlik. Läksin ülikooli lootustega, et kohe-kohe leian endale uusi sõpru, algab vaba ja huvitav elu, toimuvad vinged peod ja nii edasi. Pettumus oli muidugi suur, sest midagi sellist ei juhtunud. Sõpru hakkasin leidma alles esimese kursuse lõpus ja elu muutus huvitavamaks kusagil kolmandal, kui olin muutunud enesekindlamaks.
Mis ma tahan öelda, et mingi müstiline välismaa ja välismaa mees ei too sulle õnne õuele, kui sa ei ole seda osanud Eestis leida.

Samuti ma ei saa aru suhtumisest, nagu poleks Eestist võimalik head meest leida – kuna Eesti mehed on kõik niisugused või naasugused. Selline üldistamine on ülimalt vale. Täiesti kindel, et Eestis on toredaid inimesi palju, nii mehi kui naisi. Kui sellist ei leia, siis põhjust tasub enda juurest otsida – või pole sa osanud õigest kohast otsida. Enne kui minu peale vihastad, siis ütlen, et sellisele arvamusele on mind viinud mu enda sulle sarnased kogemused.
Otsisin kah tutvumisportaalidest, ja sealt kedagi head leida nõuab väga tõsist pühendumist või siis õnne. Kusjuures lõpuks leidsingi sealt, aga teisest linnast.

Veel üks tähelepanek sulle, ja ka teistele, kes tutvumisportaalide põhjal arvavad, et Eesti mehed on vaid tuimad mühakad. Tuimadel mühakatel ongi raske endale naist leida – ja sellepärast neid ongi tutvumisportaalides kõvasti. Ning nad on ka seal aktiivsed.

Muide olen mees, kui see midagi muudab. Ilmselt saan juba sellepärast miinuseid 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kutsuks teemaalgataja tagasi reaalsusesse.

Kolima Eestist oleks pidanud enne lapse saamist. Nüüd on oma elu väga keeruliseks elatud ja seda parandada ei ole nii lihtne. Soovidata ei oska midagi. Kui Eestis hakkama ei saa, siis välismaal väikse lapsega kohe kindlasti mitte. Kui saad lapse Eestisse jätta ja end seal sisse seada, siis oleks mõeldav.

Päris nii ei saa öelda, et teemaalgataja on oma elu keeruliseks elanud, kuna tal on laps. Last muretsema hakates ei tulnud tal ilmselt pähegi, et kunagi kodumaalt lahkumise mõtteid mõlgutama hakkab.

Ok, UK on ebareaalne, aga näiteks Soome, Norra või Rootsi tuleks täiesti kõne alla. Olen ise sarnastel asjaoludel teise riiki kolinud ja leian, et see oli mu elu parim otsus. Ja ma ei pea silmas, et Eestis nii kohutavalt halb oleks olnud, lihtsalt siin on võimalused arenguks, õppimiseks ja elu muutmiseks palju suuremad.

Mind lausa huvitaks, et mis takistas Eestis arengut, õppimist ja elu muutmist? Kas õpitud eriala on Eestis vähelevinud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

/…/
Ok, UK on ebareaalne, aga näiteks Soome, Norra või Rootsi tuleks täiesti kõne alla. Olen ise sarnastel asjaoludel teise riiki kolinud ja leian, et see oli mu elu parim otsus. Ja ma ei pea silmas, et Eestis nii kohutavalt halb oleks olnud, lihtsalt siin on võimalused arenguks, õppimiseks ja elu muutmiseks palju suuremad.

Mind lausa huvitaks, et mis takistas Eestis arengut, õppimist ja elu muutmist? Kas õpitud eriala on Eestis vähelevinud?

Ei ole vähelevinud, aga palk on väga palju madalam (med.valdkond).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind lausa huvitaks, et mis takistas Eestis arengut, õppimist ja elu muutmist? Kas õpitud eriala on Eestis vähelevinud?

Eesti on lihtsalt väike, vähem inimesi, vähem tegijaid, vähem nõudlust igasuguste teenuste, toodete vms järgi ja seetõttu ka vähem võimalusi. Mitte et üldse võimalusi poleks, vaid neid on lihtsalt vähem. Ma olen suhteliselt populaarse eriala esindaja, aga teatud koolitustel pean ikka välismaal käima, sest Eestis lihtsalt ei ole vastavaid tegijaid, kuigi nõudlust isegi oleks.
Vaba aja veetmise osas on ka võimalusi vähem ja neid võimalusi ei saa kunagi olema nii palju, kui on suuremates arenenud riikides/linnades. See on paratamatu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 64 )


Esileht Pereelu ja suhted Oma elu muutmine, kas võimalik sellises olukorras