Esileht Ajaviite- ja muud jutud Oma keele ja kultuuri hoidmine välismaal

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )

Teema: Oma keele ja kultuuri hoidmine välismaal

Postitas:
Kägu

Lihtne ja üsna must-valge küsimus:
Kas Teie arvates võiks/peaks oma sünnimaalt päriseks mujale kolinud inimesed üritama alal hoida oma emakeelt ja kultuuri, ning seda tingimata edasi andma ka oma lastele/lastelastele (kelle kontakt selle maaga piirdub max. kord aastas külastuse ja harvade skype vestlustega)?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noh, voib ju proovida, reaalsuses on siiski vaga keeruline endalgi lapsega eesti keeles naiteks raakida kui terve ylejaanud siinne pere raagib ainult inglise keelt, kool on inglisekeelne jne jne

Ma ei pea seda mingiks katastroofiks kui laps koike Eestist ei tea, voi pyhaduseteotuseks kui teda Eesti ei huvita. Loodan siiski, et tulevikus mone sona siiski raagib ning teab vahemalt kus Eesti asub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noh, voib ju proovida, reaalsuses on siiski vaga keeruline

eesti venelased on seda siiski suutnud

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ütlen alustuseks, et isiklik seos teemaga puudub, aga on kokkupuude mitmete tuttavate perede kaudu. Erialalt olen filoloog, ehk ka seetõttu tunnen, et peaksin/ võiksin siin teemas siiski vastata.
Minu meelest sellele küsimusele ei saa päris must-valgelt siiski vastata. Oleneb, kas laste teine vanem on eestlane või mitte; oleneb, kui kaugel Eestist elatakse.
Kui mõlemad vanemad on eestlased, siis võiks kodus lastega rääkida eesti keeles hoolimata asukohamaast, mis tähendaks, et lapsed kasvavad eestikeelsetena.
Kui üks vanem on eestlane ja teine muust rahvusest, siis oleneb, kas teise vanema emakeel on asukohamaa keel või mitte. Pluss veel, kas asukohamaa keel on vanemate omavaheline suhtluskeel? Sest lõputult keeli ei mahu ka väikese lapse pähe. Hakkame nüüd vaatama variante: 1. Eestlane + itaallane Londonis. Eesti keel, itaalia keel, inglise keel. Kolm keelt, ütleme, et laps käib aastas paar nädalat mõlema vanema koduriigis vanavanematel külas. Tugeva pingutusega võibki kolmkeelseks kasvada. 2. Eestlane + itaallane Prantsusmaal, vanemate omavaheline suhtluskeel ikka inglise. See teeks lapsele vajalikuks juba nelja keele õppimise.
Euroopa piires on võimalik tihedamalt reisida. Mujal elav noorpere lastega käib vähemalt korra aastas Eestis külas ja vanavanemad sõidavad ka vahel lapselapsi vaatama. Aga kui elatakse teisel kontinendil, kahaneb kohe külaskäimise võimalus. Skype pole päris see. Kui elatakse nt USA-s, on minu meelest eesti keele oskus võimalik lastele edasi anda ainult juhul, kui mõlemad vanemad on eestlased. Kui on eestlane + muukeelne lapsevanem, siis lapsed eesti keelt rääkima ei hakka ja kas seda on vajagi? Minu klassiõde elab USA-s, on abielus ameeriklasega ja nende lapsed ei oska eesti keelt. Eks nad sadakonda sõna teavad ja lihtsamaid väljendeid, aga mis keeleoskusest saab olla juttu, kui vanemad räägivad omavahel inglise keeles ja Eestis on kümne aasta jooksul käidud kaks korda? Ja kui kujutleda, et selles peres isa oleks veel mõne muu emakeelega, mis tekitaks küsimuse, et peaks ju õppima isa emakeelt samamoodi, siis …
Minu Londonis elava sugulase laps oskab eesti keelt väga hästi, kuna ema käib temaga kaks x aastas Eestis. Suvel on nad mitu nädalat siin. Vanaema käib omakorda neil Londonis külas ka vähemalt kaks x aastas.
Teine tuttav elab samuti Londonis, aga kuna tema mehe emakeel ei ole inglise keel ja seetõttu oleks ebaõiglane, kui lapsed õpiks ühe vanema emakeelt ja teise vanema emakeelt mitte, siis lapsed eesti keelt eriti ei oska. Ka lihtsamaid väljendeid, mis paar korda Eestis käies meelde on jäänud.
Kindlasti on oluline ka see, millised plaanid perel on ja kas soovitakse tulevikus ka Eestis elada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See sõltub palju ka inimese patriootilisusest, osade meelest on hästi loomulik lapsega oma emakeeles rääkida, teiste jaoks mitte ning nad sulanduvad sihtkohamaasse ja -keelde.

Please wait...
Postitas:
Kägu

eesti venelased on seda siiski suutnud

Eesti venelastel on ju ümber vene keelne, vene kultuuri viljelev kogukond…pealegi naaberriigis on võimalik käia ka üsna tihedalt.

Aga rõhuda keele ja kultuuri säilimise olulisusele kui ümbritsev kogukond, pere, sõpruskond, koolid-lasteaiad on muukeelsed (mingeid tagasituleku plaane ei ole), et max. kord aastas nädal seda kasutada…on sel mõtet?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oleneb, kui palju sidemeid Eestiga üldse plaanitakse säilitada. Kui mitte, siis milleks?
Ise pean seda väga tähtsaks, et kasvatada lastest eestlased, seepärast sättisime oma elud nii, et lapsed said esimesed eluaastad Eestis elada, eesti keeles ja kultuuris, vanavanematega tihedamad sidemed jms. Nüüd käivad välismaal eesti koolis ja eesti keel on emakeel, nüüd tulevad juurde võõrkeeled.
Palju keerulisem kui kahe eestlasega peredes on segaperekonna lastel, kus lisandub kohe 1 vanema emakeel, siis asukohamaa keel(ed), pole mingi ime, kui laps oskab 4-5 keelt, aga tihti mitte ühtegi neist kõrgtasemel, emakeelena.
Ise olen “uue aja väliseestlane”, aga tunnen ka perekonda väliseestlasi, kes suutsid Kanadas oma lapsed eestlaseks kasvatada, nüüdseks 50+ mehed oskavad väga head eesti keelt nii kõnes kui kirjas ja on väga kursis Eestis toimuvaga jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina elan juba 8 aasta Soomes. Laps sündis siin ja mõlemad vanemad oleme eestlased. Kodune keel on 100% emakeel. Va, kui lasteaiast mõni sõber lapsel külas käib.
Laps käib Eesti-Soome lasteaias aga seal on neil selle aasta algusest tulnud seaduse muudatusega lausa kohustus alates 5a lastele ka soome keelt õpetada. Seega on lasteaias nii soome kui ka eesti keelt kõnelevat personali. Tegu on eralasteaiaga.

Järgmine aasta läheb ta eelkooli ja see on juba täies ulatuses soome keelne. Saab hakkama, sest räägib ja saab aru. Aru saab paremini, kui räägib.

Meil mehega mõlemal on soome keel suus. Mitte küll nii hoogsalt ja aktsendivabalt, kui võiks, aga hätta pole jäänud ja sõpradega saab vabalt ka “small talki” rääkida ja nalja visata(selle riigile omapärane huumor).

Me oma kodumaa patrioodid 100%-liselt ei ole. Sellesmõttes, et me ei lävi ainult eestlaste seltskondades ja ei otsi nui neljaks vaid eestlaste teenuseid siin maal nagu paljudel kombeks on. Aga samas me ei ole ka täielikult välistanud selle variandi, et me igaveseks just siia riiki elama jääme. Eestit külastame umbes 3-4x aastas.

Mina isiklikult arvan, et kui vanemad on samast rahvusest, on lihtsam igatepidi oma kultuuri ja emakeelt säilitada ja ka lastele edasi anda.
Kui aga on juba 3-4 keelsus, läheb kõik laste jaoks keeruliseks ja endalgi oleks raske järjel püsida. Siis üldiselt suheldaksegi kodus selles keeles, mis kõihe rohkem kasutusel on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Unustasin veel selle, kui suur eestlaste kogukond kohapeal on, kas tegutseb Eesti Maja või mõni eestikeelne ring nädalavahetusel? Londonis, Stockholmis on kindlasti paremad võimalused lastele eesti keelt õpetada kui kusagil USA Missouri väikelinnas või hoopis Argentiinas, või ka Beneventos Itaalias.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võin oma kogemusest rääkida, lapsi on kaks ja mõlemad on sündinud siin riigis, kus elame. Eestis käime 1-2 korda aastas, lastega suhtlen eesti keeles, laste isa ei ole eestlane ja temaga suhtlen inglise keeles. Riigis, kus elame on veel omakorda oma keel seega lapsed oskavad 3 keelt, aga siiski kõige paremini räägivad nad inglise keelt sest see on meie kodune suhtluskeel ja samuti käivad nad inglise keelses koolis. Minu jaoks polegi oluline, et nad ideaalset eesti keelt valdaksid, peaasi, et nad sellest aru saavad. Nad teavad, milline on eesti lipp, millised on eesti kombed jne ja iga aasta ootavad Eestisse minekut väga. Eestisse tagasi kolida siiski plaani pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu enda jaoks on see ainus võimalik valik. Räägin lastega eesti keeles ja tutvustan neile möödaminnes Eesti tavasid ja muud. Kas teised peaks? Ma arvan, et võiks küll, aga ma ei mõista hukka neid, kes seda ei tee. Küll arvan ma, et kui ise ei oska perfektselt võõrast keelt, siis on lapsele halb, kui ema räägib temaga mingit segast keelt. Ma arvan, et vanem peaks rääkima ja harima oma last keeles, mida ta kõige paremini oskab. Teist keelt kuuleb teistelt emakeelena kõnelejatelt ja koolist. Olen näinud neid lapsi, kelle vanemad on arvanud või keegi on neile soovitanud kuskil rääkida laspega kohalikus keeles ja neil lastel on koolis suht raske mitu aastat ikka, sest nad ei kasuta keelt õigesti. Kui juhtub veel nõrgema õppevõimega laps olema, siis on lihtsalt kahju lapsest. Selles mõttes ma arvan, et kasvava lapsega tuleks suhelda oma emakeeles, et ta saaks omandada õigeid asju õigesti. Kui meil teised lapsed külas on, siis loomulikult räägin siinset keelt kõigia, aga oma pereringis räägin lastega vaid eesti keelt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Iga keel on rikkus. Üsna mage oleks laps oma lohakuse ja rumaluse tõttu emakeelest ilma jätta.
Mina tean inglast, kes sai Euroopa keskpangas töö tänu eesti keele oskusele. Vähesed britid oskavad võõrkeeli. Prantsuse keelt veel, aga eesti keel võõrkeelena oli tema puhul konkurentsieelis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Noh, voib ju proovida, reaalsuses on siiski vaga keeruline endalgi lapsega eesti keeles naiteks raakida kui terve ylejaanud siinne pere raagib ainult inglise keelt, kool on inglisekeelne jne jne

Miks see keeruline on? Mu lastel räägib ka kogu siinne pere kohalikku keelt ja koolis/lasteaias räägivad ka sama keelt, miks see peaks kuidagi mõjutama seda, mida MINA nendega räägin? Või sa elad äkki selle ülejäänud perega sama katuse all ja seepärast on kohalik keel suures ülekaalus? Ja mees ei saa eesti keelest aru ja ehk isegi keelab sul eesti keeles rääkida, et räägid teda taga (sellist juttu ka perekoolist loetud)? Ma elan ainult mehe ja lastega ja loomulikult räägin eesti keelt, mitte ainult laste, vaid ka mehega, aastatepikkuse kogemuse järel saab temagi aru küll (ja suudab ka mu vanematega eesti keeles rääkida). Lapsed on käinud mul Eestis olümpiaadil, kirjutasid eesti keeles.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu sugulane, kes elab Ameerikas, oli alguses samuti kindel, et tema lapsed hakkavad rääkima vabalt eesti keelt. Rääkisidki, kuni nad olid kodused. Peale seda, kui nad lasteaias-koolis hakkasid käima, ei taha nad ise eesti keeles rääkida. Arvavad, et ei oska. Emast saavad aru ja Eestis käies vastavad vanematele sugulastele eesti keeles, aga omavahel ja noorematega lülituvad kohe inglise keelele.

Loeks huviga pigem nende vastuseid, kelle lapsed on 7+ ja elavad Eestist kaugemal, kui tund-kaks lennukisõitu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Puhtalt suhtumise küsimus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

Hiljuti istus mul siin väliseestlasest sugulane koos oma paduvälismaalasest abikaasaga. Lapsed räägivad neil täitsa selget kerge aktsendiga eestit, aga abikaasa vajab ka õige vähe tõlget. Mis kõige lõbusam, seesinane abikaasa oli just ostnud kitarri & kangelaslikult plõnnis seda seni, kuni mu isamaa, mu õnn ja rõõm muutus äratuntavax.

Skaala teises otsas on tegelased, kes paari aastaga välismaal unustavad ka selle ainsa keele, mida seni mõnevõrra valdasid. Kultuurist ei teadnud nad juba siin elades midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen rääkinud lapsega algusest peale eesti keeles ja ehkki ta seda eriti ei räägi (kohaliku keele mõju on nii tugev), siis aru saab küll. Tundub, et viimasel ajal tunneb isegi suurenenud huvi Eesti ja eesti keele vastu. Laps ise on alles väike. Samas mõistan, et tulevikus hakkab ta oma lastega ilmselt siinses kohalikus keeles rääkima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ehkki ma ei ole suur “Eesti kultuuri” fänn, mujal elades Eesti Majas ei käi, Tammsaare “Tõde ja Õigust” mitte kunagi lugeda ei kavatse, Laulupidudel ei käi, Eesti kohukesi siin suurlinnas taga ei aja ja musta leiba ei igatse, siis ma peaksin äärmiselt kummaliseks ja vastuvõetamatuks, kui ma peaksin enda lapsega kodus mingis muus kui eesti keeles rääkima….Samuti ma eeldan enda lapse isalt, et ta pingutab vähemalt nii palju, et ta saab eesti keelest aru (oleks kummaline kui ma räägin lapsega eesti keeles ja siis tõlgin ta isale olukorras kus me oleme kõik koos).
Ekstra kummaline on minu jaoks kus mõlemad vanemad on eestlased aga kodukeel on asukoha keel!
PS! Veelkord: ma olen enda vaadetelt paduliberaal!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Iga keel on rikkus. Üsna mage oleks laps oma lohakuse ja rumaluse tõttu emakeelest ilma jätta.

Mina tean inglast, kes sai Euroopa keskpangas töö tänu eesti keele oskusele. Vähesed britid oskavad võõrkeeli. Prantsuse keelt veel, aga eesti keel võõrkeelena oli tema puhul konkurentsieelis.

Kas keegi palun selgitaks, kuidas saab eesti keel Euroopa pangas olla konkurentsieelis. Saan aru, kui oleks nt vene, saksa, hispaania või prantsuse keel, aga eesti keel?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Iga keel on rikkus. Üsna mage oleks laps oma lohakuse ja rumaluse tõttu emakeelest ilma jätta.

Mina tean inglast, kes sai Euroopa keskpangas töö tänu eesti keele oskusele. Vähesed britid oskavad võõrkeeli. Prantsuse keelt veel, aga eesti keel võõrkeelena oli tema puhul konkurentsieelis.

Kas keegi palun selgitaks, kuidas saab eesti keel Euroopa pangas olla konkurentsieelis. Saan aru, kui oleks nt vene, saksa, hispaania või prantsuse keel, aga eesti keel?

Sellises institutsioonis võib olla mõne töökoha nt nõue inglise keel + n liidus kasutatavat (haruldasemat?) keelt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Iga keel on rikkus. Üsna mage oleks laps oma lohakuse ja rumaluse tõttu emakeelest ilma jätta.

Mina tean inglast, kes sai Euroopa keskpangas töö tänu eesti keele oskusele. Vähesed britid oskavad võõrkeeli. Prantsuse keelt veel, aga eesti keel võõrkeelena oli tema puhul konkurentsieelis.

Kas keegi palun selgitaks, kuidas saab eesti keel Euroopa pangas olla konkurentsieelis. Saan aru, kui oleks nt vene, saksa, hispaania või prantsuse keel, aga eesti keel?

Sellises institutsioonis võib olla mõne töökoha nt nõue inglise keel + n liidus kasutatavat (haruldasemat?) keelt.

No eks neid legende liigub ikka, nagu mingi sakslane poole aastaga õppis perfektselt eesti keelt rääkima või teine kuuldud legend et hollandlane kes pmt raamatukoguhoidja oli oma kodumaal sai lõpp tasuva töö ühes pangas jne.
No nagu need eestlased kes kodus Eestit kirusid siis pool jalga üle piiri siis tõmbavad rahvariided selga ja tantsivad kaerajaani igal võimalikul juhul. Mina aru ei saa miks mitte lasta igal ühel oma elu elada ja mitte kohe hukka mõista.
Eriti agarad need kellel igasugune kogemus puudub ja avaldavad arvamust et minu tuttav nii rääkis või kuulsin ühelt sugulaselt.
Sellise suhtumisega peletavad kõik perekonnad Eestist eemale nagu juhtus noortega kes välismaal õppisid ja tagasi tahtsid tulla tööle, siis oldi ka agarad ütlema et mis su välismaa haridus väärt on üldse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kavatasen ainult ja ainult eesti keeles lapsega rääkida. Õpivad paralleelselt ka Eesti õpikute järgi, vaatavad Eesti filme ja loevad raamatuid. Täiesti suva, mis on nende isa rahvus ja emakeel. Tema otsustagu ise, kas tahab nendega oma emakeelt rääkida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kavatasen ainult ja ainult eesti keeles lapsega rääkida. Õpivad paralleelselt ka Eesti õpikute järgi, vaatavad Eesti filme ja loevad raamatuid. Täiesti suva, mis on nende isa rahvus ja emakeel. Tema otsustagu ise, kas tahab nendega oma emakeelt rääkida.

Tore pereelu teil. Nagu päriselt ka ikka elad välismaal? Või suva mis rahvusest mees? Või mis suva tglt? Oled ikka juba välismaalase leidnud ja lapsed ka olemas?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu sugulane, kes elab Ameerikas, oli alguses samuti kindel, et tema lapsed hakkavad rääkima vabalt eesti keelt. Rääkisidki, kuni nad olid kodused. Peale seda, kui nad lasteaias-koolis hakkasid käima, ei taha nad ise eesti keeles rääkida. Arvavad, et ei oska. Emast saavad aru ja Eestis käies vastavad vanematele sugulastele eesti keeles, aga omavahel ja noorematega lülituvad kohe inglise keelele.

Loeks huviga pigem nende vastuseid, kelle lapsed on 7+ ja elavad Eestist kaugemal, kui tund-kaks lennukisõitu.

Kellega need teismelised siis enam eesti keeles ei tahtnud rääkida, emaga? Et ei oska? Kes seda neile sisendas küll või kust nad selle peale üldse tulid?
Me ei ela küll nii kaugel kui sa sooviksid, aga mu teismelised räägivad ka omavahel peamiselt kohalikus keeles. Minuga siiski alati eesti keeles, Eesti sugulastega muidugi ka. Natuke naljakas on see, et pere kolmanda lapsega, kes neist tükk maad noorem, räägivad ka eesti keelt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

6-aastane laps, elame USAs. Eestlaste kogukond on olemas, aga väike, väga väheste lapsed räägivad eesti keelt. See teeb nukraks, eriti kui üritustel vanade eestlastega suhelda, kes kõik on keele elus hoidnud. Varem suhtusin sellesse kriitilisemalt, nüüd ausalt öeldes suva, igaüks ise teab. Isaga räägib inglise keeles, minuga alati ja ainult eesti keeles, olenemata olukorrast. Väga palju vaeva pole näinud sellega, lihtsalt räägin temaga titest peale kõigest ja palju. Nüüd ta juba teadvustab oma eesti sugulasi ja seda eelist, mida eesti keele oskus talle annab – saab kõigiga vabalt suhelda, nii laste ku vanemate inimestega. Laps helistab ise Facetime’i kaudu Eesti sugulastele, praktiliselt iga päev, kasvõi paariks minutiks. See annab palju keelele juurde. Lisaks muidugi Eestis veedetud suved. Ma ei tähtsusta Eesti olulisust üle, ma ei toonita seda pidevalt, aga eestlaseks olemine on talle sama loomulik kui ameeriklaseks olemine. Kunagi ei tea, mis keerdkäike elu teeb, ma tahan, et tal oleks alati võimalus Eestisse tulla, õppima või elama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil praegu sama teema aktuaalne – naabritel(venelased, mees räägib ja saab aru rahuldavalt, naine ei räägi pea üldse) on suveks lapselaps külas, meie pojaga samavana (5a) ja hakkasid kohe hooga koos mängima, nüüd on hoog veidi raugenud ja tahaks juba suhelda, aga keelebarjäär on ees. Ei teagi, mis rahvusena teda võtta – isa eestlane, ema ja vanavanemad venelased, elab Soomes ja kodune keel on soome keel, vanavanematega räägib vene keeles, minu pojaga püüab soome keeles asju ajada, aga no keeruline on – sõnad on ju isegi sarnased, aga tähendus võib teinekord hoopis muu olla. Täitsa huviga vaatan, et kas 2 kuu pärast räägib see poiss eesti keelt v tulevad hoopis minu pojale vene- või soomekeelsed sõnad sisse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Iga keel on rikkus. Üsna mage oleks laps oma lohakuse ja rumaluse tõttu emakeelest ilma jätta.

Mina tean inglast, kes sai Euroopa keskpangas töö tänu eesti keele oskusele. Vähesed britid oskavad võõrkeeli. Prantsuse keelt veel, aga eesti keel võõrkeelena oli tema puhul konkurentsieelis.

Kas keegi palun selgitaks, kuidas saab eesti keel Euroopa pangas olla konkurentsieelis. Saan aru, kui oleks nt vene, saksa, hispaania või prantsuse keel, aga eesti keel?

Kui see on sama inglane, keda mina juhtumisi tean, siis sai ta EKPs tööd tõlkijana. EKP dokumendid tõlgitakse üldjuhul kõigisse ELi keeltesse ja selliseid tõlkijaid, kelle emakeel oleks inglise keel ja kes valdaks korralikul tasemel eesti keelt, on väga vähe.
Tegelikult ta oskab paari keelt veel lisaks inglise ja eesti keelele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lähisugulase kahe eestlasest vanemaga peres räägiti esimese lapsega vaid eesti keelt, kohalikku keelt õppis lasteaias. Eesti-suvede lõppedes rääkis laps alati aktsendivabalt. Kooliminek oli keeruline – esimesel poolaastal rääkis koolis vaid eesti keeles ja sellega kaasnes hulk muresid.
Teise lapse sündides olid esimese koolimured värskelt seljatatud. Temaga räägiti kodus sünniriigi keeles, mida vanemad vabalt valdasid ja üha enam ka esimese lapsega praktiseerisid. Teine laps ei õppinud suvedega ka eriti midagi juurde. Mõlemad on nüüdseks täiskasvanud, noorem õppis eesti keelt eratundidena lisaks. Mõlemaga saab rääkida lihtsamat eesti keelt, keerulisema teksti jaoks vajavad vanemaid appi ja identifitseerivad end multikultuurse sünniriigi järgi, kuid tunnevad huvi ka Eesti vastu.
Vägisi armsaks ei saa, arvan ma. Lapsele peaks andma teadmise ja võimaluse, kuid sunniga eestlast ei kasvata. Sõja-ajal läinud väliseestlasi hoidis elus unistus, igatsus ja lootus, praegused väliseestlased on võõrsil vabal tahtel ja seetõttu on tugevaid emotsioone vähem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minule on eestlaseks olemine tahtis ning ka laps peab ennast 80% eestlaseks. Oleme vaga kaua Inglismaal elanud ning meeltult pingutanud, et laps saaks eesti keeles ennast korralikult valjendada- multikad, raamatud, opikud, pidevad puhkused Eestis jne. Olime pool aastat Eestis, et laps saaks seal teistega koos kooliteed alustada. Uhesonaga, ohvreid oleme palju toonud. Nuud tean, et tahan, et lapsest kasvaks eestlane ning oleme minu sunnimaale terve perega tagasi kolimas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minule on eestlaseks olemine tahtis ning ka laps peab ennast 80% eestlaseks. Oleme vaga kaua Inglismaal elanud ning meeltult pingutanud, et laps saaks eesti keeles ennast korralikult valjendada- multikad, raamatud, opikud, pidevad puhkused Eestis jne. Olime pool aastat Eestis, et laps saaks seal teistega koos kooliteed alustada. Uhesonaga, ohvreid oleme palju toonud. Nuud tean, et tahan, et lapsest kasvaks eestlane ning oleme minu sunnimaale terve perega tagasi kolimas.

Ü ja Ä tähed pole nii rasked, lähed settingutesse ja siis reguleerid.
Miks selline pingutus, kolige siis kohe tagasi, mis töö võimaldab välismaal elamist 6 kuu puhkuse ajaks et aega niisama vabaks võtta?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Oma keele ja kultuuri hoidmine välismaal