Peame pikka aega juba plaani, et hakata ehitama oma maja. Palgad pole teab mis suured meil, aga plussiks on see, et maalapp on omast käest võtta ja samuti on meil oma korter, mille müügist saaks maja karbi enam vähem tehtud.
Hetkel on meil talvisel perioodil kommunaalid 2 toalises korteris ca 350 eur. Suur osa sellest on ka vesi, mis on Rae vallas, Harjumaal, kus me elame, üli kallis, kõige kallim Harjumaal.
Kuna on ka uuem maja, siis on vaja maksta koristajale, avariitööde fond, raamatupidaja, haldajale jne.
Majas oleks meil oma puurkaev ja oma settekaev imbväljakuga.
Siinkohal ma ei taha isegi rääkida oma maja ehitamise kulust, seda olen juba üsna põhjalikult uurinud. Huvitab just, et palju me võidaks üüri pealt.
Plaanis on teha ühekordne väike maja, ca 100 ruutu.
Küte oleks nii ahiküte kui õhk-vesi soojuspump.
Palju umbes võiks olla kommunaalide kulu ( siia hulka enda kogutud avariifond välja arvata ) sellises pisikeses majas?
Teema: Oma maja ja korteri kommunaalide kulu?
Vabandust, ei oska teemasse vastata aga 2-toalises 350 EUR on ju ulmeliselt palju.
Kuna ehitamine võtab aega, siis soovitan ikka tõsiselt ühistuga arutada neid kulusid. Haldajat vahetada vms.
Ise maksame 100 ruuduses korteris koos elektriga. Külmal talvel max 250. Sh siis ka haldusfirma kulud jne
selliste kommunaalide korral ei ole mitte mingit kahtlust, et majas elades oleks odavam. kui korralikult ehitusjärelvalvet teete, ei tohiks lähema 10 a jooksul ka suurt remondivajadust olla. meil on viis inimest ja 200-ruudune maja ning kindlalt jäävad igakuised kulud alla 350€.
ikka väga suur kulu see 350, eriti uue maja puhul kus pole mingeid laenumakseid.
Meil 70m2 korter uues majas, kommunaalid 76-163 eurot.
Elasin 7 aastat 118 ruuduses majas, kus oli õhk-vesi küte. Kõik kommunaalid talvel kokku olid ca 150 eur.
Praegu elan 300 ruuduses majas. Pelleti küte. Pelletite kulu aasta peale on 3t, eelmine talv ca 500 eur. Prügi 3 eur kuus. Elekter ca 50 eur kuus. Vesi ca 10 eur kuus, kui sul puurkaev, siis vett ei pea arvestama.
Oma maja on igal juhul kommunaalide poolest odavam. Kokkuvõttes võib aga kallimaks minna, sest ka maja tahab hooldamist.
Oma maja on igal juhul kommunaalide poolest odavam.
sama siin. isegi koos eraldimakstavate hooldustasudega (nt korstnapühkija korra aastas vmt) on maja kommunaalkulud igaljuhul odamad, kui need olid meil varem 2- või 3-toalises korteris elades.
kusjuures korterites sõltub väga palju ka hooldusfirmast. nt me elasime algul 2-toalises, hiljem peale lapse sündi ostsime 3-toalise. majad samas kvartalis, ehitatud vähem kui aastase vahega. ainult hooldusfirmad olid erinevad, aga 70-ruudulises 3-toalises olid hooldus- ja kommunaalmaksed oluliselt odavamad, kui seda olid 50-ruuduses 2-toalises.
meil praegu 2kordne vanem maja, täisautomaatse gaasiküttega. küte kevadel-sügisel 60-100€/kuu, kõige külmematel talvekuudel ca 150€, suvel vee soojendamine 5-7€, vesi mingi 20-30€, elekter ca 50€, prügivedu alla 3€/kuu, turvateenus 32€ kuu
Küsin huvi pärast, palju vee m3 maksab teil (külm vesi, vee soojendanine ja janalisatsioon)?
Meil u 100m2 ühekorruseline maja. Kütteks on halupuudega katel ning vannitoas elektri põrandaküte.
Elektriarve on u 40 eurot suvel ja 60-70 talvel, vesi-kanalisatsioon u 20-25 eurot kuus ja prügivedu 6 eurot kuus. Küttepuid kulub nii 13-14 ruumi aastas.
Küsin huvi pärast, palju vee m3 maksab teil (külm vesi, vee soojendanine ja janalisatsioon)?
vee- ja kanalisatsiooni hinnakiri Tallinna linnas
vee soojendamist pole, kuna eramutes toimub see üldjuhul kohapeal. meil nt gaasiboileri või kivisöeküttekatlaga ühendatud boileris.
meie maja suvine gaasikulu (ca 7€ kuu) ongi vee soojendamise eest, sest suvel on küte üliharva sees.
Kus see krunt on? Kalkuleerimisel tasub arvestada, et ega kaevu puurimine (kas luba üldse antakse?) ega vee puhastamine pole ka odav. Oleneb, kui sügav kaev teil lubatakse ehitada ja mis kvaliteediga vett ta annab, aga juba ainuüksi veefiltrid maksavad päris palju. Kui on rauda, siis rauafilter vajab iganädalast pesemist rohke vee ja elektriga ja pidevalt kaaliumpermanganaati (mida kulub korraga kilo, mis ka pole odav). Ehk tasuks mõelda pigem veekulude vähendamisele kui sellepärast maja ehitamisele?
Või osta korter kuhugi, kus veehind on odavam. Kahetoalise korteri müügist karbi valmisehitamine tundub ka pisut roosilise plaanina, oleneb muidugi, kus see kahetoaline asub.
Kommuunanaalid tasu on hullult suur. Müüge kähku oma korter maha. Niikaua, kui on veel hea seis majanduses. Languse ajal ei taha 350€ komm makse eest keegi seda. Mingid überrikkad elavad teil seal majas, kes raha ei loe? Aastas saate selle säästetud summa eest ühe inimese nädala paarise reisi raha kokku hoitud.
Ja need KUIVAD ja õiges mõõdus halupuud tulevad tasuta koju?
Ja need KUIVAD ja õiges mõõdus halupuud tulevad tasuta koju?
Mina kirjutasin halupuudest. Loomulikult ei tule tasuta, kirjutasin ju, et kulu on 13-14 ruumi aastas. Kuna küttepuude hind ei ole alati ühesugune igal pool, siis ei saa absoluutse võtta selle hinda, et see igal pool nii on. Samuti sõltub palju nö maitseeelistustest. Nt meil on kasutusel metsakuiv segapuu, ostame selle suure koguse korraga igal kevadel, sel aastal oli hind 36 eurot ruum. Samas kui keegi soovib absoluutselt kuiva puhast võrkudesse pakitud puud, võib ruumi hind olla 50 eurot. Naabri mees aga näiteks ostab märjad palgid aasta ette, teeb ise neist halud ja kuivatab, tema hind on jälle palju odavam kokkuvõtteks.
Ja need KUIVAD ja õiges mõõdus halupuud tulevad tasuta koju?
kes on hinnatundlik, võib vabalt märga puud osta. kuivavad jumala ise ja tasuta ära.
aga ma ei kujuta ette, kust leida loll, kes selle korteri ära ostaks. tänapäeval ei ole ju enam lihtsameelseid ostjaid, kes kommunaalide arveid näha ei küsiks.
Loomulikult võib ise ka puid kuivatada lasta, aga selleks peab siis ka suurem kinnistu olema, sest puuriita majale lähedale laduda ei tohi, kindlustus saab pahaseks.
Rahakott peab ikka puuga seljas olema, et 36 raha ruumi eest välja käia. Ise otsiks pigem mingit väiksemat metsaomanikku, kes tuulemurdu metsa koristuse eest võimaldaks.
Loomulikult võib ise ka puid kuivatada lasta, aga selleks peab siis ka suurem kinnistu olema, sest puuriita majale lähedale laduda ei tohi, kindlustus saab pahaseks.
Rahakott peab ikka puuga seljas olema, et 36 raha ruumi eest välja käia. Ise otsiks pigem mingit väiksemat metsaomanikku, kes tuulemurdu metsa koristuse eest võimaldaks.
Siis peab ikka seda aega rohkelt käes olema, et metsa koristada ja tuulemurdu välja vedada. Pluss masin, millega vedada, pluss korralik saag ja kirves ja veelkord aega. Tööinimesel tuleb igal juhul odavam osta juba lähutud puud, kui kuskil pärapõrgus metsas sumbata ja puid välja vedada.
Kui ma ostan puid 15 ruumi hinnaga 36 eurot ruum, siis arvestades, et aktiivne kütteperiood on kuskil poolest septembrist poole maini ehk 8 kuud, tuleb ühe kuu kütte hinnaks 67,50 eurot. No ei ütleks, et see nüüd nii üle mõistuse hirmus suur kulu on.
Kui ma ostan puid 15 ruumi hinnaga 36 eurot ruum, siis arvestades, et aktiivne kütteperiood on kuskil poolest septembrist poole maini ehk 8 kuud, tuleb ühe kuu kütte hinnaks 67,50 eurot. No ei ütleks, et see nüüd nii üle mõistuse hirmus suur kulu on.
Seda kütate kolmandal neljandal aastal. Võite ka otse ahju ajada, saate uue ahju lasta ehitada, see ju ei vähenda ühe ühiku küttekoguse hinda.
Kui ma ostan puid 15 ruumi hinnaga 36 eurot ruum, siis arvestades, et aktiivne kütteperiood on kuskil poolest septembrist poole maini ehk 8 kuud, tuleb ühe kuu kütte hinnaks 67,50 eurot. No ei ütleks, et see nüüd nii üle mõistuse hirmus suur kulu on.
See ainult puu hind. Riitaladumised jm vahepealne jama lisaks. Poole kohaga katlakütja kulu veel juurde.
Kõike asjaolusid arvestades tänapäeval üks kehvematest valikutest.
See ainult puu hind. Riitaladumised jm vahepealne jama lisaks. Poole kohaga katlakütja kulu veel juurde.
nii hädised inimesed, kes ei saa ise puid riita laotud ja tuppa ahju viidud, peavadki linnas kõigi mugavustega korteris elama.
Kui ma ostan puid 15 ruumi hinnaga 36 eurot ruum, siis arvestades, et aktiivne kütteperiood on kuskil poolest septembrist poole maini ehk 8 kuud, tuleb ühe kuu kütte hinnaks 67,50 eurot. No ei ütleks, et see nüüd nii üle mõistuse hirmus suur kulu on.
Seda kütate kolmandal neljandal aastal. Võite ka otse ahju ajada, saate uue ahju lasta ehitada, see ju ei vähenda ühe ühiku küttekoguse hinda.
mina ostan märja puu tavaliselt aprillis-mais ja laon kuuri. kütteperioodi alguseks on ilusti ära kuivanud. kui osta augusti lõpus, siis tõesti ei kuiva.
See ainult puu hind. Riitaladumised jm vahepealne jama lisaks. Poole kohaga katlakütja kulu veel juurde.
Kõike asjaolusid arvestades tänapäeval üks kehvematest valikutest.
mina ostan aastas 15-20 rm. riita ladumiseks kulub mehega koos 2 päeva. värskes õhus hea trenn.
ahjud köevad ise, see ei võta erilist aega. jah, pikemaks ajaks ära minna ei saa, aga selleks ajaks on olemas õhksoojuspump, mis ostetud sai suvise jahutamise pärast, aga hädaolukorras saab sellega kütta ka.
ei vahetaks ahikütet ühegi teise kütteliigi vastu, sest sellest tulev soojus on mõnus. samuti puupliidil ja -ahjus tehtavad toidud
Majaelanikuna paneb sinu kommunaalide suurus pead vangutama. Mul on vana maja (ehitatud 1969), korralikult soojustamata, aknad-uksed ja katus on uued. Küttena kasutame pelletikütet ja talvel hoiame umbes 21-22 kraadi sooja majas (meie jaoks täiesti soe ja mõnus), vesi on puurkaevust ja majal on fekaalide kogumispaak. Küte ja elekter kokku 200m2 majas on meil kõige külmemal talvekuul olnud siiani 290 eurot, millest 200 on pelletid. Kahetoalise korteri eest 350 eurot kommudele maksta on ikka ulme.
No minu kahetoaline on talvel max 80 ja suvel 30. Vannitoas põrandaküte. Ja sellest kolmandik on mugavustasud, raamatupidamine, sise ja välikoristus. Küte on talvel nii 25 eurot kuu.
160-ruuduses majas, kus elab 4 inimest, on püsikkulud järgmised: elekter suures joones 80 eurot kuus, + u 12 ruumi puid aastas.
Kahetoalises 54-ruuduses elektriga köetavas korteris, kus elab 2 inimest on max elektrikulu talvel 120 ja ühistu poolt esitatav arve 30-35 eurot.
Me oleme elanud nii pisikeses majas kui ka korteris. Hetkel elame 4-toalises korteris (67m2) ja oktoobrikuu arve oli 163euri. Vesi on boileriga, nii et elektriarve sinna otsa veel 42euri. Talvekuude arveid veel ei tea, sest pole siin nii kaua elanud, aga väidetavalt veidi üle 200 võib minna. Korter asub vanas majas, aga kuna oleme kõigi teiste korterite keskel, siis on nii soe toas, et aknad on pidevalt lahti. Küttesüsteem on vana ja ise radikate temperatuuri reguleerida ei saa.
Kui nüüd võrrelda väikese maja kuludega, siis muidugi on kulud suuremad. Seda enam, et maja oli meil umbes sama suur, kui praegune korter, puud tulidki sõna otseses mõttes oma metsast ja nende maksumus oli päris väike. Elekter oli umbes samas klassis ehk 40euri kanti. Majas oli tsentraalne vesi ja kanalisatsioon. Vesi ja kanalisatsioon on jäänud ka samasse hinda. Prügivedu muutus paar euri kallimaks, kui eramajas elades.
Ühesõnaga maja kommunaalid koos elektriga jäid alla 100euri. Samas mugavus maksab. Praegu mõnusas keskküttega korteris elades on elu nagu lill. Toad on soojad igal ajal, ei pea puid tassima, ahjusid kütma. Ei pea muretsema, et mis siis saab, kui oled pikemalt kodust ära. Naabrid on kõik vanemad inimesed ja neid nagu poleks olemaski. Väga vaikne.
Agameil on käsil ka maja ehitus ehk siis hetkel küll suvila ehitus. Samas ehitame seda siiski põhimõttega, et seal saaks kunagi ka sees elada. Ehitus ei ole odav lõbu. Enne, kui sa üldse vundamendini jõuad, tuleb juba kümneid tuhandeid välja käia. Oleneb ju krundist. Kas on elekter või tuleb see vedada. Puurkaev. Siis igale poole ei tohi imbväljakut ehitada. Meil võib olla kas kinnine mahuti või biopuhasti. Viimane läheb jälle 4000 maksma. Sellega hetkel ei tegelegi, sest esialgu on tegu suvilaga ja sisse tuleb kuivkäimla. Muidu hiljem probleem, kuidas talveks torud tühjaks imeda, et lõhki midagi ei löö. No ja siis küttesüsteem. Mina rohkem kütja olla ei taha. Ma olen 10 aastat ahjusid kütnud ja mulle aitab sellest jamast. Minu nõue on olnud, et õhk-vesi küte või mina korterist rohkem kuskile ei koli. Mingit puhuvat asja seina peale ei taha elus. Kamina vastu pole mul midagi, aga mulle meeldib, et elamine on ühtlaselt soe ja mõnus.
Üks asi on kommunaalid, teine asi on see, kui palju suureneb väljaminek seoses sellega, kus maja asub. Kommunaalid ju võivadki väikesed olla, aga näiteks hetkel korteris on ikkagi meie väljaminekud samal tasemel, mis majas elades. Majas elades pidi pidevalt lapsi vedama küll trennidesse, küll kooli-lasteaeda. Poodi pidi samuti autoga sõitma. Hetkel väikeses alevikus elades on absoluutselt kõik käe-jala juures. Mitu poodi, lasteaed, keskkool, spordikeskus koos ujulaga, kohvikud jne. Kütusele kulub vähem raha, kuigi vahemaad on veidi suuremad, aga puuduvad ummikud, mis Tallinnas olid. Igale poole jõuab kiiresti ja see on nii harjumatu.
Mul korter 60,9 m2, elan üksi. Nov arve 127,26, sellest küte 46,52 ja rem. fond 46,89. Augusti arve 94,99, sellest rem. fond 60,29.
Märts 2017 oli kokku 168,55, sellest küte 74,35 ja rem. fond 46,52
Mis imet küll sinu 350-ne arve sisaldab?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
