Esileht Ajaviite- ja muud jutud Oma maja on nii mõnus

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 114 )

Teema: Oma maja on nii mõnus

Postitas:
Kägu

Paljajalu ja õuemurul kohvi joomine on metafoorid sellele, mida pakub oma isikliku aia ja maja omamine. Ei ole vaja sellest nii sõna-sõnalt kinni võtta ja üksipulgi asuda seletama, mida ja milleks keegi kuskil teeb.

Sa eeldad exeli-inimestelt metafooride mõistmist või üldse teadmist mis on metafoor????
Optimism on muidugi tore asi.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei mahu pähe, kuidas saab öelda, et majas on elul teine kvaliteet. Kas te tööl ei käi? Lapsed ringides? Seda edasi-tagasi sõitmist ja neid lõputuid autos istutud tunde oma elust, mida kunagi tagasi ei saa! Ei, heas kohas linnakorter on ülim! Kõik jalutuskäigu kaugusel – töökohad, koolid,

Aga mulle nt ei meeldi jalutada, mulle ei meeldi õue minekuks end viisakamalt riidesse panna, ma ei kanna kodus rinnahoidjat. Kuidas ma saaksin nii korteris uksest välja minna, et särgi all rinnahoidjat pole? Ma vihkasin korterielu just sellepärast, et ei saa olla väljas riides nagu tahad ja ilma, et kellegagi ukse taga kokku ei jookseks.

+5
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei ole Eestis maja omamine nii tore, sest ilm meil üsna kehvake. Meil on maja Eestis, aga perega veetnud peaaegu kõik suved Lõuna-Euroopas, mõnusalt basseinis ja mere ääres, hõrgult küpsed juurviljad juba juunis, lõhnavaid ja magusaid marju saab mais, värske mereannid ja mõnus kohalik vein, temperatuur alati kolmekümne ümber, ei pea suusajopet purjetama minnes selga panema, igal ajal saab minna merele sukelduma või snorgeldama, skuutriga sõites ei pea ennast sisse mässima, rannamelu saab nautida pool aastat. Istud igal õhtul pere või sõpradega sumedas õhtus ja ajad juttu, hommikul siirdud turule, et õhtusöögiks värsket osta, lõuna ajal soe bassein ja kuum päike, sillerdav meri ja lõõgastav siesta. Õhtul jälle perega koos, kas promenaadil restoranis või sõpradega õhtusöögil. Soe õhtu vesteldes läheb keskööni ja nii terve suvi.
Eesti suvi on liiga lühike, et seda nautida, lõuna pool saab ujuda oktoobrini ja lõhnad on hoopis teised. Eestis ootad juunini, et üldse midagi kasvama hakkaks.

+4
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul kõndis täna toonekurg aias. Talvel olen sageli kitsi näinud, vahel ka rebast. Oma aias!

Suvel valmivad järjest marjad ja puuviljad. Sügiskaamose ajal saab endale tuule-, vihma- ja külmakindla riietuse selga ajada ja võimsat tuulist avarust imetleda. Lumisel talvel on sillerdavad lumeväljad…

Miinuseid on maja puhul samuti, aga minu jaoks kaaluvad plussid miinused üle.

Elan korteris, jubedas kivises Tallinnas. Mets on maja taga. Paar päeva tagasi aknast välja vaadates oli kits akna taga. Jäneseid ja rebaseid näeb ka. Maja taga metsast saab metsmaasikaid ja mustikaid, pisut kaugemalt metsast ka seeni. Väga kompkaktselt kõik olemas ja mu Lõuna-Eestis elav ema ikka naerab, et tuleb meile loodust vaatama. Korter on 100 m2 ja suure rõduga, naabreid ei kuule, kuna planeering on selline, et ainult 1,5 ühist seina. Et jubedalt närvi ajab see pidev Tallinna vastandamine loodusega. Muidugi ma tahaks selle korteri asemel maja, aga meie kandis algavad majade hinnad 400 000st eurost ja ma olen jah nii rott, et nii palju raha mul ei ole. Ja kogu me elu on siin – koolid, lasteaiad, töö, mida armastame abikaasaga. Ei kaalu see maamaja üles seda kõike.

+10
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma pidin elama selleks 12 aastat eramajas, et aru saada, et olen ikkagi läbi ja lõhki korteriinimene. Ei mahu pähe, kuidas saab öelda, et majas on elul teine kvaliteet. Kas te tööl ei käi? Lapsed ringides? Seda edasi-tagasi sõitmist ja neid lõputuid autos istutud tunde oma elust, mida kunagi tagasi ei saa! Ei, heas kohas linnakorter on ülim! Kõik jalutuskäigu kaugusel – töökohad, koolid, meri, pargid, kohvikud. Eks igale potile sobib oma kaas, aga ise tunnen ma küll vaikselt majaomanikele, kellel logistika nii suur osa igapäevaelust on, kaasa.

Ja ilmselt nemad ka mulle, et mul ei olegi peenramaad ja sauna (see-eest “linn on minu”, mille vastu ei saa). Nojah, mis teha!

Vat sellest mina aru ei saa, mismoodi majas elamine takistab lastel huviringides käimist.

No ei takista, nagu ka koolis ega tööl käimist, aga enamasti eramaja puhul eeldab see igapäevast LOKSUMIST edasi-tagasi. Väiksemate laste puhul nende autoga vedamist, suuremad loksuvad juba ise. Algul võib küll tunduda tore mõte, et “oh, kesklinna autoga ainult 20 minutit”, aga kui ikka päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast aastasse peaaegu iga päev seda vahemaad kütad, halvimal juhul isegi mitu korda päevas, kui on erinevatel pereliikmetel asjaajamisi, no ikka ajab küll ahastusse! Ja siis ei viitsigi naljalt sinna linna minna, kükitad oma aias, kuulad linnulaulu ja nokitsed omaette peenarde kallal ja on tunne, et oled elust üsna ära lõigatud. Vähemalt minu isiklik kogemus oli selline, mõõt sai täiesti täis ja no ei vahetaks linnakorteris elamist küll kunagi maja vastu. Kui, siis jah millalgi võiks maakodu soetada, aga täiskohaga never majja enam ei koliks.
Ja veel, mina saan tegelikult aru, et on inimesi, kellele selline elu meeldib ja sobib, aga huvitav on see, et need majainimesed absoluutselt keelduvad tunnistamast, et mõnedele sobib korteris elamine paremini. Alati on need teemad sellised, et “hahahaha, kadestage nüüd, korteriomanikud!” Sorri, aga ei kadesta :))

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vat sellest mina aru ei saa, mismoodi majas elamine takistab lastel huviringides käimist.

Mina saan küll aru. Hetkel elame asula keskuses koolimaja, spordi- ja noortekeskuse lähedal. Laste sõbrad elavad samuti sealkandis. Lapsed saavad kõik oma käigud ja suhtlemised ise tehtud.
Kuna samasse asulasse maja osta ei jaksanud, siis oleme kolimas majja, mis on sama omavalitsuse äärealal. Lapsed sõltuvad edaspidi koolibussist ja vanemate transpordist. Huviringides käimist ja sõpradega suhtlemist see otseselt ei takista, küll aga muudab senisest palju tülikamaks.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei mahu pähe, kuidas saab öelda, et majas on elul teine kvaliteet. Kas te tööl ei käi? Lapsed ringides? Seda edasi-tagasi sõitmist ja neid lõputuid autos istutud tunde oma elust, mida kunagi tagasi ei saa! Ei, heas kohas linnakorter on ülim! Kõik jalutuskäigu kaugusel – töökohad, koolid, meri, pargid, kohvikud.

Tundub, et maja versus korter teema on päris populaarne, kus samad inimesed õhinal sõna võtavad, kuna stiil on ühesugune ja iga kord hakkavad omavahel kemplema. Ainult epideemia ajal olid korteriomanikud kuidagi vaiksed ja hoidsid madalat profiili, aga nüüd on kriis ja soojad ilmad juba meelest läinud, “meri põlvini” ja taas tekkinud korduvad argumendid ja küsimused (Kas lapsed ringides ei käi või kas viitsite tõesti autoga pidevalt edasi-tagasi sõita ja taksojuhti mängida? Linnas on ikka kõik jalutuskäigu kaugusel – töökohad, koolid, meri, pargid, kohvikud).
Vastan sulle, et esiteks, kaugtöö puhul, mida paljud kriisi ajal ka edukalt teha said ja mis loodetavasti populaarsemaks muutub, pole sul vahet, kus töökoht asub. Vabal ajal on valiku küsimus, millal minna nt kaubanduskeskusesse, kas kulutada äärelinnast kesklinna sõiduks edasi-tagasi pool tundi kuni tund või olla sama kaua internetis. Paljud inimesed ei viitsi tegelikult kõiki oma päevi täpselt ära planeerida ja päevakava rangelt järgida, et iga kulutatud tund oleks maksimaalselt väärtuslik. Teiseks, ka linnades, nii suurtes kui väikestes on eramaju, mille lähedal on koolid, lasteaiad, trennid, pargid, kohvikud jne. Peenrad, puuküte, oma kaev, kanalisatsioon ja nendega kaasnevad kohustused, mida sarnastes teemades alati välja tuuakse, ei kaasne iga majaga. Kõik mugavused, mis teil on korteris, võivad olla ka eramajas, mugav küttelahendus, ühisveevärk ja –kanalisatsioon, korralik internetiühendus, prügivedu. Kui hinnatakse suuremat privaatsust, siis kolitakse maale, aga selle arvelt peab loobuma ka mõnest eelnevalt väljatoodud mugavusest. Mis puudutab muruniitmist, siis pole kohustust niita iga nädal ja kui kohe üldse ei viitsi, võib lasta töö kellelgi teistel ära teha.
Positiivse külje pealt on eramajas rahulikum, ei kostu helisid trepikojast, kõrvalseinast, ülevalt või alt. Võimalus on teha aias tööd või istuda niisama ja lugeda, mõtlemata, et äkki ka naaber tuleb samal ajal korteri ühisaeda või ridaelamu terassile ja segab omaette olemist. Saab kuulata muusikat, raadiot, tv-d, kartmata, et naaber harjavarrega vastu lage või radiaatorit hakkab koputama ja ei pea pingsalt mõtlema, et äkki häirid teisi. Igasuguste ehitustööde, hinnapakkumiste üle saab otsustada ise ja ei pea kohustuslikus korras maksma remondifondi, laene, ühiselektri ja ühisvee eest jne.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meie pere elab maal oma majas. Tööd pole siin midagi erilist, aga see-eest on privaatsust ning palju ruumi lastele. Samas on majas ikka nii palju ruumi, et külalisi saab ööbima jätta. Tore on pidutseda nii, et keegi allkorrusel ei vingu. Tore on, kui lapsed saavad joosta ja onni ehitada. Tore on oma metsast jõuluks kuusk tuua (jah, on raieluba).

Ma ei tea, mis tööd mul majas rohkem on, kui enne oli korteris. Ok, lume lükkamine maja uksest väravani meetri laiune riba ja muru niitmine murutraktoriga – olenevalt kas teeme ainult aia seest või ka aia ümbert – kahe tunni kanti kulub suurema ringi jaoks aega, aia sisesed ca 6000 ruut läheb natuke üle tunni, tund ja veerand. Enne jaanipäeva iga 7-9 päeva tagant, pärast jaanipäeva juulis 10-12 päeva tagant, augustis kord kahes nädalas või harvem. On 4-5 marjapõõsast, õunapuud, ploomipuud, rabarber ja aias mõned kiviktaimlad. Nende kiviktaimlate peale kulus mul puhastamiseks üleelmisel nädalal kokku vast 30 minutit. Ja rohkem ma neid aastas ei puhasta, mööda minnes mõni kõrs ära, kui silma torkab. Lehti ei riisu. Mis paganama tööd?

Ok, üks kõrgendatud peenar maitsetaimedega on ka, aga see oleks mul korteris samamoodi, ainult et aknalaual ühekaupa pottides.

Pole mingeid totakaid korteriühistu reegleid, arusaamatuid arveid, ühiselektrit jms. Uudishimulikke naabreid, läbi kostvaid seinu, vaidlusi maja fassaadi või katuse remondi üle, rõdul või aknal suitsetavaid naabreid jne

Külalistest ka. Juhuslikult niisama ei vaju õuele keegi, küll aga tulevad sõbrad ja laste sõbrad suurima heameelega meile, kui kutsutakse. Saab natuke teistmoodi olla, kui tiheasustusega alal. Meie läheme korterisse siis, kui peaks päris vaeseks jääma – siis kolime Tallinna tagasi. Õudusunenägu meie jaoks.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On ju valida, kas osta 2-300 000€ maja maale või korter linna. Suht sama investeering, kuid hoopis erinev elukeskkond ja -kvaliteet.
5000€ sara X maakonda osta tundub tõesti mõttetu.

Ee… keskmisel eestlasel ei ole valida 200-300k maamaja ega linnakorteri vahel 😀 Löö keskmine netopalk mõnda laenukalkulaatorisse sisse ja vaata ise, kui palju selle eest parimal juhul saab.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei mahu pähe, kuidas saab öelda, et majas on elul teine kvaliteet. Kas te tööl ei käi? Lapsed ringides? Seda edasi-tagasi sõitmist ja neid lõputuid autos istutud tunde oma elust, mida kunagi tagasi ei saa! Ei, heas kohas linnakorter on ülim! Kõik jalutuskäigu kaugusel – töökohad, koolid, meri, pargid, kohvikud.

Tundub, et maja versus korter teema on päris populaarne, kus samad inimesed õhinal sõna võtavad, kuna stiil on ühesugune ja iga kord hakkavad omavahel kemplema. Ainult epideemia ajal olid korteriomanikud kuidagi vaiksed ja hoidsid madalat profiili, aga nüüd on kriis ja soojad ilmad juba meelest läinud, “meri põlvini” ja taas tekkinud ühed ja samad argumendid ja küsimused (Kas lapsed ringides ei käi või kas viitsite tõesti autoga pidevalt edasi-tagasi sõita ja taksojuhti mängida? Linnas on ikka kõik jalutuskäigu kaugusel – töökohad, koolid, meri, pargid, kohvikud).

Vastan sulle, et esiteks, kaugtöö puhul pole sul vahet, kus töökoht asub. Teiseks, ka linnades, nii suurtes kui väikestes on eramaju, mille lähedal on koolid, lasteaiad, trennid, pargid, kohvikud jne. Peenrad, puuküte, oma kaev, kanalisatsioon ja nendega kaasnevad kohustused, mida sarnastes teemades alati välja tuuakse, ei kaasne iga majaga. Kõik mugavused, mis teil on korteris, võivad olla ka eramajas, mugav küttelahendus, ühisveevärk ja –kanalisatsioon, korralik internetiiühendus. Kui hinnatakse suuremat privaatsust, siis kolitakse maale, aga selle arvelt peab loobuma ka mõnest eelnevalt väljatoodud mugavusest. Mis puudutab muruniitmist, siis pole kohustust niita iga nädal ja kui kohe üldse ei viitsi, võib lasta töö kellelgi teistel ära teha.

Positiivse külje pealt on eramajas rahulikum, ei kostu helisid trepikojast, kõrvalseinast, ülevalt või alt, võimalus on teha aias tööd või istuda niisama ja lugeda, mõtlemata, et äkki ka naaber tuleb samal ajal korteri ühisaeda või ridaelamu terassile ja segab omaette olemist, igasuguste ehitustööde üle saab otsustada ise ja ei pea kohustuslikus korras maksma remondifondi, laene, ühiselektri ja ühisvee eest jne.

Mina ei tulnud selle pealegi, et oleks pidanud epideemia ajal tegema teema, et küll korteris on hea 😀 Aga oli küll hea. Iga päev sai perega koos värskes õhus jalutamas või rattaga sõitmas käidud. Ma nii väga pole perekooli teemasid läbi ka lahanud, kas majaomanikud kiitsid epideemia ajal, et hea on olla oma aias ja ei pea kuskil jalutamas käima?

Ning mind ei pea veenma, usun täiesti, et majaomanike silmis on nende elul plussid, eks nad sellepärast selle valiku ongi enda jaoks teinud. Ja samuti ei püüagi ma kellelegi selgeks teha, et korteris on parem, lihtsalt minule endale meeldib linnaelu kordades rohkem, privaatsust ei vaja, pigem meeldib, kui ümberringi keeb elu ja on küünarnukitunne (samas tunnistan, et kitsas korteris oleks ka halb, ikkagi igal pereliikmel võiks olla oma ruum, mis meil ka õnneks on). Olen liialt depressiivsusele kalduv inimene, omaette konutamine hästi ei mõju, ka järele proovitud 🙂 Ka kaugtööle eelistan kontoris käimist, pidev kodukontor võrdub ka minu jaoks kogu aeg samas keskkonnas konutamisena. Inimesed on erinevad, tunnistagem kõik seda!

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On olemas nii korter Tallinna Kesklinnas, kui mereääres männimetsa sees maja. Ja muidu mainin, et ei ei pea maja eest välja käima ulmelisi summasi. Kobeda maja ilusa krundiga saab ka pika otsimisega alla 100k 🙂

Varakevadest alates majas olnud. Ei saaks kurta. Toimetusi on, aga mitte midagi liigset. Minujaoks elu korteris on veidi igav, kui on ikka kevad ja suvi. Ja muide täna päikse käes meil pea 15 kraadi, mõnus 🙂

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ei takista, nagu ka koolis ega tööl käimist, aga enamasti eramaja puhul eeldab see igapäevast LOKSUMIST edasi-tagasi. Väiksemate laste puhul nende autoga vedamist, suuremad loksuvad juba ise. Algul võib küll tunduda tore mõte, et “oh, kesklinna autoga ainult 20 minutit”, aga kui ikka päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast aastasse peaaegu iga päev seda vahemaad kütad, halvimal juhul isegi mitu korda päevas, kui on erinevatel pereliikmetel asjaajamisi, no ikka ajab küll ahastusse!

Keda ajab ja keda mitte. Ma olen siin 10 aastat elanud ja mul on kesklinna koguni 35 minutit (autole peab parkimiskoha ka leidma). Aga me oleme oma elu nii korraldanud, et me ei käigi igapäevaselt linnas. Pole vaja, pole tahtmist. Muidu mulle autoga sõita meeldib, käisin mõned aastad isegi 50 km kaugusel tööl (mitte linnas) ja viimase tööpäevani nautisin neid pikki sõite.
Kõige esmavajalikuga (sh kool ja rand) asula asub pikema jalutuskäigu kaugusel. See, et ma lapsi olen hommikuti kooli viinud, on puhtalt minu oma valik.
Ja muide, kui ma veel linnas elasin, siis sain esimesed 9 kooliaastat kooli lihtsalt jalutada. Keskkoolini oli mul linnas, oma majas elades, tõesti kõik lühikese jalutuskäigu kaugusel. Keskkooli läksin aga teise kooli ja sinna pidin bussiga minema. Bussisõit+jalutamine võtsid umbes 45 minutit aega. Kõik sama linna piires. Aga see parem keskkool kaalus bussis “loksumise” üles. Pealegi oli huvitav busssi teisi inimesi ja aknast välja vaadata. Suur hulk neist inimestest tulid peale paar peatust peale mind, suurtest kortermajadest. Mõni neist kindlasti oli õnnelik, et ei pea iial muru niitma ega lund lükkama. Mulle on mõlemad tegevused lapsest saati meeldinud ja teen neid siiani rõõmuga.
Inimesed on erinevad. Pole mõtet kaasa tunda ei majaomanikule ega korteriomanikule. Kaasa võib tunda sellele, kel pole ei seda ega teist ja üüriraha ka õieti mitte.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma pidin elama selleks 12 aastat eramajas, et aru saada, et olen ikkagi läbi ja lõhki korteriinimene. Ei mahu pähe, kuidas saab öelda, et majas on elul teine kvaliteet. Kas te tööl ei käi? Lapsed ringides? Seda edasi-tagasi sõitmist ja neid lõputuid autos istutud tunde oma elust, mida kunagi tagasi ei saa! Ei, heas kohas linnakorter on ülim! Kõik jalutuskäigu kaugusel – töökohad, koolid, meri, pargid, kohvikud. Eks igale potile sobib oma kaas, aga ise tunnen ma küll vaikselt majaomanikele, kellel logistika nii suur osa igapäevaelust on, kaasa.

Ja ilmselt nemad ka mulle, et mul ei olegi peenramaad ja sauna (see-eest “linn on minu”, mille vastu ei saa). Nojah, mis teha!

Vat sellest mina aru ei saa, mismoodi majas elamine takistab lastel huviringides käimist.

No ei takista, nagu ka koolis ega tööl käimist, aga enamasti eramaja puhul eeldab see igapäevast LOKSUMIST edasi-tagasi. Väiksemate laste puhul nende autoga vedamist, suuremad loksuvad juba ise. Algul võib küll tunduda tore mõte, et “oh, kesklinna autoga ainult 20 minutit”, aga kui ikka päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast aastasse peaaegu iga päev seda vahemaad kütad…

Kusjuures mul on “maalt” linna (st kesklinna) umbes 20 minutit autosõitu. Aga töökaaslased, kes elavad linnas ja sõidavad ühistranspordiga, neil kulub kesklinna jõudmiseks täpselt sama kaua aega.

Nojah, ja mina jalutan sama kaua tööle. Peamine, et igaüks rahul oleks, eks?

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Elasin enne lapsi korteris, nüüd elame majas.
Korteri + ongi see, et puudub kohustus midagi teha. Miinuseks on naabrid. Mul olidki naabrid, kes seksisid hommikust õhtuni ikka väga kõva häälega. Ise olin juba harjunud, aga kui külalised tulid, oli küll imelik. Ka ise pidin palju naabritega arvestama. Koosviibimisi pidi pidama vaiksemalt ja peale mingit aega pidi pidu läbi saama, kui tulid külla lapsed, pidi neid korrale kutsuma, et nad vaiksemalt oleksid. Muusikat pidi kuulama vaikselt, tolmuimejaga öösel lärmama ei hakanud. Remondi tegemisel pidi naabritega arvestama.
Oma majas on ainukeseks miinuseks pidev maja eest hoolitsemine, aga samas on see nokitsemine niiiiii mõnus.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei tulnud selle pealegi, et oleks pidanud epideemia ajal tegema teema, et küll korteris on hea 😀 Aga oli küll hea. Iga päev sai perega koos värskes õhus jalutamas või rattaga sõitmas käidud. Ma nii väga pole perekooli teemasid läbi ka lahanud, kas majaomanikud kiitsid epideemia ajal, et hea on olla oma aias ja ei pea kuskil jalutamas käima?

Meenutamiseks, https://foorum.perekool.ee/teema/praegu-tunnen-esimest-korda-majast-puudust/ või https://foorum.perekool.ee/teema/maale-kolimine/

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma pidin elama selleks 12 aastat eramajas, et aru saada, et olen ikkagi läbi ja lõhki korteriinimene. Ei mahu pähe, kuidas saab öelda, et majas on elul teine kvaliteet. Kas te tööl ei käi? Lapsed ringides? Seda edasi-tagasi sõitmist ja neid lõputuid autos istutud tunde oma elust, mida kunagi tagasi ei saa! Ei, heas kohas linnakorter on ülim! Kõik jalutuskäigu kaugusel – töökohad, koolid, meri, pargid, kohvikud. Eks igale potile sobib oma kaas, aga ise tunnen ma küll vaikselt majaomanikele, kellel logistika nii suur osa igapäevaelust on, kaasa.

Ja ilmselt nemad ka mulle, et mul ei olegi peenramaad ja sauna (see-eest “linn on minu”, mille vastu ei saa). Nojah, mis teha!

Vat sellest mina aru ei saa, mismoodi majas elamine takistab lastel huviringides käimist.

No ei takista, nagu ka koolis ega tööl käimist, aga enamasti eramaja puhul eeldab see igapäevast LOKSUMIST edasi-tagasi. Väiksemate laste puhul nende autoga vedamist, suuremad loksuvad juba ise. Algul võib küll tunduda tore mõte, et “oh, kesklinna autoga ainult 20 minutit”, aga kui ikka päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast aastasse peaaegu iga päev seda vahemaad kütad, halvimal juhul isegi mitu korda päevas, kui on erinevatel pereliikmetel asjaajamisi, no ikka ajab küll ahastusse! Ja siis ei viitsigi naljalt sinna linna minna, kükitad oma aias, kuulad linnulaulu ja nokitsed omaette peenarde kallal ja on tunne, et oled elust üsna ära lõigatud. Vähemalt minu isiklik kogemus oli selline, mõõt sai täiesti täis ja no ei vahetaks linnakorteris elamist küll kunagi maja vastu. Kui, siis jah millalgi võiks maakodu soetada, aga täiskohaga never majja enam ei koliks.

Ja veel, mina saan tegelikult aru, et on inimesi, kellele selline elu meeldib ja sobib, aga huvitav on see, et need majainimesed absoluutselt keelduvad tunnistamast, et mõnedele sobib korteris elamine paremini. Alati on need teemad sellised, et “hahahaha, kadestage nüüd, korteriomanikud!” Sorri, aga ei kadesta :))

Nojah. Mina ei oska asjaajamiste ja laste sõidutamise peale kuluvat aega loksumiseks või raisatud ajaks pidada. See on kuidagi nii normaalne, et päevaplaani kuulub x aeg sõitmisele, käimisele, osalemisele. Sina ilmselt ei käi kuskil, sest sedasi võib ka see 20 min väärtuslikku aega kaotsi minna. Täitsa huvitav kohe, mida kõike põnevat selle kokkuhoitud ajaga tegema hakkad?

* arvutab: täna käisin lähimas linnas edasi-tagasi ca 40 min. Arsti juures ca 20 min.
Pakiautomaadist pakk ~ 2 min. Kokku tund ja 2 minutit.
Mida ma sellega hetkel teeks? Juba 10 min on Perekoolile kulunud. No tulbipeenra peaks ära rohima, aga see oli nagunii täna plaanis. Taimed istutuspottidest amplitesse – jah, seda võiks teha, aga unustasin väetise osta – jääb praegu ära. Kõik on niidetud, grillmaja koristatud, kodukoristamine homme. Ühesõnaga ma ei võitnud selle tunniga mitte midagi, kui ma poleks linnas käinud.
Kui mõnel päeval hullult tegemist, siis ma sellele päevale muud ei planeeri. Siis ei teki ka “kahjut” sõitudele kulutatud ajale.
Ilmselt sina oled väga kodune või paikne inimene, mina mitte.

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma pidin elama selleks 12 aastat eramajas, et aru saada, et olen ikkagi läbi ja lõhki korteriinimene. Ei mahu pähe, kuidas saab öelda, et majas on elul teine kvaliteet. Kas te tööl ei käi? Lapsed ringides? Seda edasi-tagasi sõitmist ja neid lõputuid autos istutud tunde oma elust, mida kunagi tagasi ei saa! Ei, heas kohas linnakorter on ülim! Kõik jalutuskäigu kaugusel – töökohad, koolid, meri, pargid, kohvikud. Eks igale potile sobib oma kaas, aga ise tunnen ma küll vaikselt majaomanikele, kellel logistika nii suur osa igapäevaelust on, kaasa.

Ja ilmselt nemad ka mulle, et mul ei olegi peenramaad ja sauna (see-eest “linn on minu”, mille vastu ei saa). Nojah, mis teha!

Vat sellest mina aru ei saa, mismoodi majas elamine takistab lastel huviringides käimist.

No ei takista, nagu ka koolis ega tööl käimist, aga enamasti eramaja puhul eeldab see igapäevast LOKSUMIST edasi-tagasi. Väiksemate laste puhul nende autoga vedamist, suuremad loksuvad juba ise. Algul võib küll tunduda tore mõte, et “oh, kesklinna autoga ainult 20 minutit”, aga kui ikka päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast aastasse peaaegu iga päev seda vahemaad kütad, halvimal juhul isegi mitu korda päevas, kui on erinevatel pereliikmetel asjaajamisi, no ikka ajab küll ahastusse! Ja siis ei viitsigi naljalt sinna linna minna, kükitad oma aias, kuulad linnulaulu ja nokitsed omaette peenarde kallal ja on tunne, et oled elust üsna ära lõigatud. Vähemalt minu isiklik kogemus oli selline, mõõt sai täiesti täis ja no ei vahetaks linnakorteris elamist küll kunagi maja vastu. Kui, siis jah millalgi võiks maakodu soetada, aga täiskohaga never majja enam ei koliks.

Ja veel, mina saan tegelikult aru, et on inimesi, kellele selline elu meeldib ja sobib, aga huvitav on see, et need majainimesed absoluutselt keelduvad tunnistamast, et mõnedele sobib korteris elamine paremini. Alati on need teemad sellised, et “hahahaha, kadestage nüüd, korteriomanikud!” Sorri, aga ei kadesta :))

Nojah. Mina ei oska asjaajamiste ja laste sõidutamise peale kuluvat aega loksumiseks või raisatud ajaks pidada. See on kuidagi nii normaalne, et päevaplaani kuulub x aeg sõitmisele, käimisele, osalemisele. Sina ilmselt ei käi kuskil, sest sedasi võib ka see 20 min väärtuslikku aega kaotsi minna. Täitsa huvitav kohe, mida kõike põnevat selle kokkuhoitud ajaga tegema hakkad?

* arvutab: täna käisin lähimas linnas edasi-tagasi ca 40 min. Arsti juures ca 20 min.

Pakiautomaadist pakk ~ 2 min. Kokku tund ja 2 minutit.

Mida ma sellega hetkel teeks? Juba 10 min on Perekoolile kulunud. No tulbipeenra peaks ära rohima, aga see oli nagunii täna plaanis. Taimed istutuspottidest amplitesse – jah, seda võiks teha, aga unustasin väetise osta – jääb praegu ära. Kõik on niidetud, grillmaja koristatud, kodukoristamine homme. Ühesõnaga ma ei võitnud selle tunniga mitte midagi, kui ma poleks linnas käinud.

Kui mõnel päeval hullult tegemist, siis ma sellele päevale muud ei planeeri. Siis ei teki ka “kahjut” sõitudele kulutatud ajale.

Ilmselt sina oled väga kodune või paikne inimene, mina mitte.

Vastupidi, ma liigun palju ringi, aga enamasti jalgsi või halva ilma korral sõidan ka trammiga. Auto on peres olemas, aga igapäevases kasutuses mitte, seda ei ole lihtsalt vaja. Ja no tõesti, kellele ema ja kellele tütar, kes naudib autos istumist, kes jalgsi kõndimist. Mina leian, et jala käia on tervislikum, soodsam ning ausalt öeldes ei salli ma ummikutes istumist silmaotsastki (paljusid need aga ilmselt jällegi ei häiri), nii et säästan sedasi ka närve.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Igaüks elab seal, kus tahab ja kus meeldib. Leidub korterielanikke, kes õhkavad, et saaks ometi elada majas (ka mina olin selline). Majaelanik vaevalt korterielust unistama peab:)

Mina olen aeda ja maja Tallinna äärelinnas nautinud 3 aastat, korteris enam elada ei soovi. Imeilus aed, lilled, viljapuud, marjapõõsad, siilid, linnukesed. Korterielu elades olin loodusest ikka paratamatult kaugenenud.
Naerma ajab pidev muruniitmise ja lumelükkamise teema. Sõnastaks ikka nii, et majaomanik SAAB niita, tal on, mida niita. Lund aga meie laiuskraadil enam kahjuks eriti pole:(
Mulle meeldib muru niita. Kes ei soovi, hangib robotniiduki ja punkt. Meie siilide ohutuse tõttu seda näiteks ei tee, aga ei tunne ka ise vajadust.

Mulle on aed väga armas ja oluline, kuna meeldib hommikust õhtuni värskes õhus viibida, päevitada, ilma selleks kuhugi otseselt minemata. Maist-septembrini on see imeline, ei käi ka 5 p nädalas tööl.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina elan alevis. Ostsime kõige suurema krundi ja lasime maja peale ehitada. Kõik on käe-jala juures- kool, lasteaed, toidupood, juuksur, apteek, perearst jne. Lapsed saavad ise kooli ja koju, trennid on kõik tasuta ja sätitud nii, et lapsed jõuaksid nt laulukoorist jalkasse õigeks ajaks. Lisaks toimub lastele kitarriõpe, viiuliõpe, akordioniõpe, kõik tasuta, väikese tasu eest loovusring, keraamika vmt, need on tõesti vaid materjaliraha eest ca 2€ kord.
Ühendus linnaga on hea 19min rongiga, rong käib korra tunnis.
Mina töötan kohapeal, abikaasa käib Lasnamäele tööle 20 min üks ots.
Tulime siia korterist ja ausalt, majas on parem, tuba on täpselt nii soe, kui palju nuppu keeran, õue astun vaid pikema t-särgi väel, terrassil kohvi juua meeldib, sest seal tuul ei puhu ja saab päikesesoojust ja linnulaulu nautida. Lund on rookida vaja vaid sissesõidutee ulatuses 8×6m, poole tunniga saab tehtud.
Korteris kuulub sulle vaid väike kuubik suurest karbist, peale tööd otsid pool tundi maja eest parkimiskohta, öösel lällavad naabrite purjus külalised trepikojas ja nühivad mööda su ust edasi tagasi. Tänan ei.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jep, on mõnus. Hommikul käisin paljajalu ja jõin õuemurul kohvi, kuulasin linnulaulu, vaatasin, et uus aiamööbel sobib ideaalselt mu terrassile.

Kolm tundi sai niisama päikese käes peesitatud – kena jume on juba peal.

Õunapuud hakkavad õide minema, rabarber on juba korralik – sain üleeile kookigi teha.

Kitsekesed! Ära unusta kitsekesi, kes aia tagant vaatavad!

Ja siis talunik, kes toob kõige värskemat ja ökomat talukraami otse värava taha (aastaajal pole vahet).

Ok, see oli nüüd iroonia. Paraku fantaseerija-kägudelt kokku korjatud kraam (väga selgelt mäletan üht aastatetagust veebruarikuist postitust, kus käole toodi “just-just” värava taha värske aedvili…).

Lollakas, mul on maja linnas. Kitsekesi ei käi ja ökondust ei harrasta.

Mul on korter linnaservas ja kitsekesed on täiesti olemas.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole Eestis maja omamine nii tore, sest ilm meil üsna kehvake. Meil on maja Eestis, aga perega veetnud peaaegu kõik suved Lõuna-Euroopas, mõnusalt basseinis ja mere ääres, hõrgult küpsed juurviljad juba juunis, lõhnavaid ja magusaid marju saab mais, värske mereannid ja mõnus vein, temperatuur kolmekümne ümber, ei pea suusajopet purjetama minnes selga panema, igal ajal saab minna merele sukelduma või snorgeldama, skuutriga sõites ei pea ennast sisse mässima, rannamelu saab nautida pool aastat. Istud igal õhtul pere või sõpradega sumedas õhtus ja ajad juttu, hommikul siirdud turule, et õhtusöögiks värsket osta, lõuna ajal soe bassein ja kuum päike, sillerdav meri ja lõõgastav siesta. Õhtul jälle perega koos, kas promenaadil restoranis või sõpradega õhtusöögil. Soe õhtu vesteldes läheb keskööni ja nii terve suvi.

Eesti suvi on liiga lühike, et seda nautida, lõuna pool saab ujuda oktoobrini ja lõhnad on hoopis teised. Eestis ootad juunini, et üldse midagi kasvama hakkaks.

Vot seda olen mina ka mõelnud, et kui kord pensionile jään, siis müün emma-kumma, kas linnakorteri või maamaja maha ja veedan kõik sügis-talved Lõuna-Euroopas ning kevadel kolin tagasi Eestisse siinset suve nautima.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vastupidi, ma liigun palju ringi, aga enamasti jalgsi või halva ilma korral sõidan ka trammiga. Auto on peres olemas, aga igapäevases kasutuses mitte, seda ei ole lihtsalt vaja. Ja no tõesti, kellele ema ja kellele tütar, kes naudib autos istumist, kes jalgsi kõndimist. Mina leian, et jala käia on tervislikum, soodsam ning ausalt öeldes ei salli ma ummikutes istumist silmaotsastki (paljusid need aga ilmselt jällegi ei häiri), nii et säästan sedasi ka närve.

Kesklinnas liikudes ma ei näe ka autol mõtet. Külapoeski käin rattaga/jala. Ja tegelikult ma ei rääkinud sellest. Jutt oli ajast. Jala käimisele kulub samamoodi aega, tramm ei liigu ka interneti teel.
Ma ei näe mingit ajalise kokkuhoiu vahet liikuda jala või teha seesama vajalik käik autoga. Loksumine? No nii hullud need linnatänavad kah ei ole?

Üldiselt see on sihuke jutt, et liha jm toitu süüakse, aga salatit näritakse. Veganite-omnivooride vestlustes tavapärane (halvustav) väljend.
Siin samamoodi – autoga on loksumine, trammiga mitte.
?

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen eluaeg korteris elanud, nüüd viimased viis aastat majas. Eluaegse koerapidaja ja -jalutajana võin öelda, et korteris liikusin nendega tunduvalt rohkem ja palju rohkem viibisin looduses, jõe või mere ääres. Majas jalutan neid ka, aga esiteks pole selleks otsest vajadust ja teiseks lõppevad huvitav kombel siin paljud tänavad tupikuga ja selliseid lahedaid tiire nagu linnas, me teha ei saa, aga ühe ja sama tee tampimine muutub ruttu tüütuks. Ja kuigi mu maja asub alevis, kitsekesi ega muid loomi siin ei liigu. Kuidas saakski, kui puud on igalt poolt maha võetud, aiad siledaks aetud ja tarad ümber. Loomadel pole siin enam midagi teha.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Maja on tõesti mõnus. Just koroona-ajal oli tõesti suur vahe, kas korter või maja. Sõbrad, kes korterites elasid tunnistasid ka, et hakkavad ikka maja peale siiski mõtlema. Esiteks juba võõrastega sama trepikoda, ukselingid ja siis veel kogu muu ühine jamamine.

Samas ongi inimesi, kes nt värskes õhus olemisest mingit puudust ei tunne. Minu jaoks on see arusaamatu, aga no nii on. Ja neil on tõesti mugavam korteris elada.

Olen ka ise varasemalt kesklinnas elanud ja ühelgi juhul ei vahetaks oma maja äärelinnas enam korteri vastu. Väga kaugel elada ei tahaks, kuid mõnus roheline linnaserv annab piisavalt kiiresti ja hästi liikumisvõimalusi kui ka rahulikku rohelist elukeskkonda.

Aga eks maitsed ongi erinevad ja hea ju ongi – muidu ei jätkuks ruumi kõigile lihtsalt 🙂

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vastupidi, ma liigun palju ringi, aga enamasti jalgsi või halva ilma korral sõidan ka trammiga. Auto on peres olemas, aga igapäevases kasutuses mitte, seda ei ole lihtsalt vaja. Ja no tõesti, kellele ema ja kellele tütar, kes naudib autos istumist, kes jalgsi kõndimist. Mina leian, et jala käia on tervislikum, soodsam ning ausalt öeldes ei salli ma ummikutes istumist silmaotsastki (paljusid need aga ilmselt jällegi ei häiri), nii et säästan sedasi ka närve.

Kesklinnas liikudes ma ei näe ka autol mõtet. Külapoeski käin rattaga/jala. Ja tegelikult ma ei rääkinud sellest. Jutt oli ajast. Jala käimisele kulub samamoodi aega, tramm ei liigu ka interneti teel.

Ma ei näe mingit ajalise kokkuhoiu vahet liikuda jala või teha seesama vajalik käik autoga. Loksumine? No nii hullud need linnatänavad kah ei ole?

Üldiselt see on sihuke jutt, et liha jm toitu süüakse, aga salatit näritakse. Veganite-omnivooride vestlustes tavapärane (halvustav) väljend.

Siin samamoodi – autoga on loksumine, trammiga mitte.

?

Noh seda sõna “loksuma” kasutasin, kirjeldamaks enda tunnet, kui üle 10 aasta peaaegu igapäevaselt linna ja kodu vahelt sõitma pidin, vabandust, kui kõlas halvustavalt, eks ma ise olen siiani veidi traumeeritud. Ja siis ikka tõsiselt unistasin elust linnas, kus ma ei oleks sunnismaisena transpordist sõltuvuses – ühes varasemas postituses keegi arvas, et majaomanikud linnakorterisse ei ihka. No võib küll ka niipidi. Ning see, kui ma külma tuule või paduvihmaga, keskmiselt ehk kord nädalas, paar peatust linnas trammiga sõidan, pole võrreldav sellega, kui iga päev kokku vähemalt tund aega autos istun.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ideaal: Avar korter kuskil kesklinna rohelisemas nurgakeses + maamaja kuskil ilusas maakohas, kus olla pikemalt soojemal ajal või koroonakriisi pagenduses. Oluline, et oleks valikuvõimalus. Ainult ühe kasuks küll ei otsustaks.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

milleks ise selle muruga mässata?

Minul ümbritseb maja ümbrust muru hetkel veel igas suunas ulatuv valgetäpiline ülasevaip. Ülasevaip ulatub nõlvast alla tiigi ümber ka, niitma seda ei pea, puud tiigi ümber on nii suured, et ei lase suurel rohustul kasvada. Teisel pool on heinamaa, üleni võililledest kollane praegu, toomingad hakkasid just õitsema igal pool õue servas ja õunapuud lähevad seejärel. Ma ei saa aru, miks see muru nii igav liiv ja tühi väli peab olema. Õierohke elu kasvab muru ümber ilma igasuguse vaevata.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Seni ma ei olnud kindlalt korteri- või majainimene. Üksi elades elasin ainult korterites, suvel käisin vanemate suvemajas ja mis elul viga. Mees on jällegi rohkem majainimene, kes tahab oma õue ja garaaži.

Aga lugesin seda teemat “Naabreid häirivad lapsed?” – ning minus ärkas vist majainimene!

Olgu maja ümber kasvõi igav murulapp paari põõsa ja puuga (ja selle keskel laste liivakast) – vähemalt ei ole naabrit, kes hakkaks närveldama olmehäälte peale ning kurjalt vahtima. Reaalselt meil ongi praegu selline seis – maja ümber on rohi (muruks oleks seda palju nimetada), üksjagu põõsaid-puid ning laste liivakast. Aia rajamisega pole jõudnud tegelda. Aga mis siis.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei kujutaks ette, et oleksin aheldatud ainult ühe elukoha külge kinni. 3-4 kuud toredat murulkäimist on ikka kõva liialdus, hea kui 2 kuud välja veab. Mina isiklikult +5 kraadiga murulkäimist ei naudi.

Tõeline õnn ikkagi see: suvel maal, hektaritel laiuva kinnistu rüpes ning porisel ja külmal ajal mugavas linnakorteris: teater, kino, restoran ja Ennu Ratas.

Kahe kodu omanikud, jagage rõõmu! Meil on ikka tõeline valikuvabadus võtta elult maksimum. Meil pole vaja midagi vaielda ega kellelegi midagi tõestada, sest meil on kõik olemas. Ma ei ole veel mitte korda näiteks näinud, et siin foorumis kahe kodu omanikud teeks teema ja parastaks ja halvustaks neid, kellel on kõigest üks kodu. Tõeliselt rahulolev inimene ei tule lihtsalt selle peale.

Kust küll king pigistab, teemaalgataja? Mingi mõru pill alla neelatud selle majateemaga?

+9
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei kujutaks ette, et oleksin aheldatud ainult ühe elukoha külge kinni. 3-4 kuud toredat murulkäimist on ikka kõva liialdus, hea kui 2 kuud välja veab. Mina isiklikult +5 kraadiga murulkäimist ei naudi.

Tõeline õnn ikkagi see: suvel maal, hektaritel laiuva kinnistu rüpes ning porisel ja külmal ajal mugavas linnakorteris: teater, kino, restoran ja Ennu Ratas.

Kahe kodu omanikud, jagage rõõmu! Meil on ikka tõeline valikuvabadus võtta elult maksimum. Meil pole vaja midagi vaielda ega kellelegi midagi tõestada, sest meil on kõik olemas. Ma ei ole veel mitte korda näiteks näinud, et siin foorumis kahe kodu omanikud teeks teema ja parastaks ja halvustaks neid, kellel on kõigest üks kodu. Tõeliselt rahulolev inimene ei tule lihtsalt selle peale.

Kust küll king pigistab, teemaalgataja? Mingi mõru pill alla neelatud selle majateemaga?

Olen samas paadis.
Aktiivse elu jaoks linnakorter. Aja maha võtmiseks maamaja. hea veel, kui see maja asub mõnes lõunapoolsemas piirkonnas.
Olen alati rahul seal, kus parasjagu olen.
ei keskendu sellele kunagi, et siin on parem kui seal. vaid et siin on hea kus ma olen.

+6
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 114 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Oma maja on nii mõnus