mõtlesin küsida siit erapooletut arvamamust.
suhtlen/olen suhtes (isegi ei tea) mehega, kes ei räägi oma tunnetest, mõtetest ja see ajab mind hulluks. Tahan teada, mida tema tahab, kuidas tema seda suhet vms see on näeb, et saaksin teha omad järeldused, kas jätkata, mugandada või jääme sõpradeks. Teada tahan ilmselt selleks, et mitte haiget saada.
Käitub ta ka nii ja naa. Üldiselt on selline hoolitsev ja tähelepanelik. Ta päriselt kuulab mind igas teemas ja talle jääb meelde, mida olen rääkinud. Ta hoolib, kas olen välja minnes piisavalt soojalt riides. Annab nõu kui mul on mure, arutleb kaasa. Kui mul on vaja kodus nael seina lüüa, siis nüüd teeb seda ka. Kui meil on ühine üritus minu juures, siis käitub nagu peremees, hoolitseb külaliste eest. Kui nüüd oli minu sünnipäev, siis samuti käitus nagu peremees aitas maksta restorani arvet ja pärast hoolitses, et kõigil oleks joogid olemas ja vajadusel tõi neid juurde ja maksis kõik kinni, kuigi poleks pidanud, sest ma teenin temast ilmselt kordi rohkem ja ma arvan, et ta teab ka seda.
Aastavahetuse veetsime koos, jõulud oli ta oma pere juures, tuli ainult õhtul läbi korra.
Muidu veedame tihti nädalavahetused koos, siis vahime telekat, teeme ühiselt süüa ja lihtsalt oleme. Või siis käivad sõbrad külas ja mängime mänge. Peamiselt küll minu sõbrad, aga mõnel korral on ta ka enda sõpru minu juurde kutsunud. Kuskil väljas me ei käi, sest ta ei kutsu, ma ka mitte, aga ma tahaksin väljas käia. Kas või kohvikus või kinos või vanalinnas jalutamas, mida iganes. Olen seda ka öelnud. Kui ta läheb välja pidutsema, siis mind ei kutsu, läheb sõpradega. Seda on juhtunud meie intensiivsema suhtluse ajal vbl 3-4 korda. Peolt tulles hommiku tundidel muidugi helistab mulle ja tahab minu kaissu. Kui ta ei käi poistega väljas ja ei veeda minuga nädalavahetust, siis veedab ta seda linnast väljas ühe teise sõbra juures, kus mängivad hommikuni kaarte. Paaril korral on ta mind endale siis hommikul sinna järgi kutsunud, sest igatsus tuli peale.
Aga me elame eraldi, väljas käime eraldi, koos oleme kui, siis nädalavahetuseti. Väga harva nädala sees. Nädala sees ka eriti ei suhtle kui aus olla. Tema arvab, et mina võiksin ise end talle külla kutsuda ja ettepanekuid teha. Samuti, et võiksin ise talle nädala sees helistada ja küsida kuidas tal läheb jne. Tal oli tööl raske periood viimased 1,5kuud ja siis vabandaski oma passiivsust sellega. Nüüd sai just raske periood läbi, ei tea kas miskit muutust oodata on.
Intensiivsemalt oleme suhelnud alates oktoobrist. Enne olime selgelt (minu arvates vähemalt) sõbrad lisadega. Aga siis ma teatasin talle, et mulle selline suhe ei sobi ja lähen otsin endale uue mehe 🙂 selle peale siis mõtles nädala, kaks ja kutsus mind endaga reisile. Sellel reisil tegelikult olukord muutuski tõsisemaks ehk muutus tema suhtumine minusse, oluliselt hoolivamaks. Rääkida saame omavahel kõigest, välja arvatud tema tunnetest.
Aga vbl on see normaalne, et asjad lihtsalt kulgevad ja ma tahangi kõike nüüd ja praegu…
Teema: on see nüüd suhe, selle algus või lihtsalt seksisõprus?
mõtlesin küsida siit erapooletut arvamamust.
suhtlen/olen suhtes (isegi ei tea) mehega, kes ei räägi oma tunnetest, mõtetest ja see ajab mind hulluks. Tahan teada, mida tema tahab, kuidas tema seda suhet vms see on näeb, et saaksin teha omad järeldused, kas jätkata, mugandada või jääme sõpradeks. Teada tahan ilmselt selleks, et mitte haiget saada.
Käitub ta ka nii ja naa. Üldiselt on selline hoolitsev ja tähelepanelik. Ta päriselt kuulab mind igas teemas ja talle jääb meelde, mida olen rääkinud. Ta hoolib, kas olen välja minnes piisavalt soojalt riides. Annab nõu kui mul on mure, arutleb kaasa. Kui mul on vaja kodus nael seina lüüa, siis nüüd teeb seda ka. Kui meil on ühine üritus minu juures, siis käitub nagu peremees, hoolitseb külaliste eest. Kui nüüd oli minu sünnipäev, siis samuti käitus nagu peremees aitas maksta restorani arvet ja pärast hoolitses, et kõigil oleks joogid olemas ja vajadusel tõi neid juurde ja maksis kõik kinni, kuigi poleks pidanud, sest ma teenin temast ilmselt kordi rohkem ja ma arvan, et ta teab ka seda.
Aastavahetuse veetsime koos, jõulud oli ta oma pere juures, tuli ainult õhtul läbi korra.
Muidu veedame tihti nädalavahetused koos, siis vahime telekat, teeme ühiselt süüa ja lihtsalt oleme. Või siis käivad sõbrad külas ja mängime mänge. Peamiselt küll minu sõbrad, aga mõnel korral on ta ka enda sõpru minu juurde kutsunud. Kuskil väljas me ei käi, sest ta ei kutsu, ma ka mitte, aga ma tahaksin väljas käia. Kas või kohvikus või kinos või vanalinnas jalutamas, mida iganes. Olen seda ka öelnud. Kui ta läheb välja pidutsema, siis mind ei kutsu, läheb sõpradega. Seda on juhtunud meie intensiivsema suhtluse ajal vbl 3-4 korda. Peolt tulles hommiku tundidel muidugi helistab mulle ja tahab minu kaissu. Kui ta ei käi poistega väljas ja ei veeda minuga nädalavahetust, siis veedab ta seda linnast väljas ühe teise sõbra juures, kus mängivad hommikuni kaarte. Paaril korral on ta mind endale siis hommikul sinna järgi kutsunud, sest igatsus tuli peale.
Aga me elame eraldi, väljas käime eraldi, koos oleme kui, siis nädalavahetuseti. Väga harva nädala sees. Nädala sees ka eriti ei suhtle kui aus olla. Tema arvab, et mina võiksin ise end talle külla kutsuda ja ettepanekuid teha. Samuti, et võiksin ise talle nädala sees helistada ja küsida kuidas tal läheb jne. Tal oli tööl raske periood viimased 1,5kuud ja siis vabandaski oma passiivsust sellega. Nüüd sai just raske periood läbi, ei tea kas miskit muutust oodata on.
Intensiivsemalt oleme suhelnud alates oktoobrist. Enne olime selgelt (minu arvates vähemalt) sõbrad lisadega. Aga siis ma teatasin talle, et mulle selline suhe ei sobi ja lähen otsin endale uue mehe ???? selle peale siis mõtles nädala, kaks ja kutsus mind endaga reisile. Sellel reisil tegelikult olukord muutuski tõsisemaks ehk muutus tema suhtumine minusse, oluliselt hoolivamaks. Rääkida saame omavahel kõigest, välja arvatud tema tunnetest.
Aga vbl on see normaalne, et asjad lihtsalt kulgevad ja ma tahangi kõike nüüd ja praegu…
Tavaline luuser mees. Raha teenib vähe, vaba aega veedab juues ja kaarte mängides. Lollaka väheharitud inimese tunnused. Sügavamad huvid ja ambitsioonid puuduvad.
Sinuga sebib n’ssi pärast. Ega sihukesel ju suurt valikut pole.
Miks sa sihukesega tegemist teed, ei saagi aru. Välja arvatud muidugi kui oled paks ja kole või nii meeleheitel. Muidu võiks ikka parema variandi sebida.
See on ikka suhe, seksisõber ei löö sul naela seina ega pea ühiseid üritusi ja pidusid.
Aga kas selle suhte laad ja kvaliteet sind rahuldab, seda pead ise otsustama.
Arvan, et sina oled se, kes on mehe jaoks lihtsalt seksisõprus. Tal on oma elu ilusti paigas. On mingi pere kuskil. On sõbrad, kellega lõbusalt aega veeta varaste hommikutundideni. Töö on ka. Ja siis oled veel ka sina, sest seksi ju tahaks ka vahel.
Olen ise sarnases suhtelaadses asjas olnud, mis nagu oli enamat kui seksisõprus, aga ei olnud ka. Ka käitus hoolivalt ja armsalt kohati, aga samas ei näidanud mitte mingil moel välja, et ta oleks tahtnud mind oma elu osaks.
Hiljem olengi aru saanud, et see oli tema jaoks ikkagi pigem seksisõprus, aga ta oli nõus käituma nagu midagi natuke enamat lihtsalt just selleks, et mitte minust ilma jääda.
Täiesti võimalik ongi, et mees tahab oma ellu kedagi, kellega aega veeta ja seksida, aga ei taha mingit tõsist suhet. Selle nimel, et naine oleks piisavalt rahul, et mitte minema jalutada, siis pingutabki niimoodi minimaalselt.
Lisaks ka see, et hoolimine ei tähendagi veel seda, et teine tahaks suhtes olla. Võimalik ongi ka oma seksisõbrast hoolida ju. See ongi see äraspidine naiste loogika, mis ka mind ennast tol korral eksiteele viis, et kui mees juba natukenegi normaalselt ja inimlikult käitub, siis küllap ta ikka peab midagi enamat tahtma.
Hakka vaikselt eemale tõmbuma ja näita selgelt välja, et su huvi tema vastu hakkab kaduma – ega sa muidu sa midagi teada, ega teda endale sobivamalt käituma ei saa.
Kui peolt või sõbra juurest tulles (hommikul!?!) helistab, et tahab seksi, siis ära võta isegi telefoni vastu. Pärast kui küsib midagi selle kohta siis ütle, et ma magasin. Kindlasti ära mine enam talle kuhugi maale sõbra juurde järgi! Ütle, et ma ei viitsi, mul on vaja … (mida iganes) teha, või pigem, ära võta üldse telefoni vastu, kui juba aimad, et sellepärast helistab jälle.
Ise ära suhtlemist algata, ära helista, ära kirjuta, või kui – siis väga harva peale seda kui teil on olnud mingi eriliselt tore või armas koosolemine.
Kui helistab sulle näiteks reede lõuna ajal, et tulen õhtul sinu juurde nädalavahetust veetma ja annab mõista et tahab lihtsalt jälle telekat vaadata ja süüa – siis ütle et sorry, mul täna tegemist, pigem sobiks homme või pühapäeval, annan teada – ja siis vaikus sinu poolt vähemalt paar päeva. Hiljem vabanda et midagi tuli vahele, käisid sõpradega … (mõtle mingi huvitav koht ja tegevus välja, kuhu tahaksid temaga minna) Siis edaspidi ehk hakkab sind rohkem väärtustama, kui näeb et sinuga koos olemiseks on vaja pikemalt ette planeerida ja midagi huvitavat meelelahituseks välja ka mõelda 🙂 mitte ei saa iga kell sinu juurde lebotama maanduda, kui hetkel midagi paremat teha pole.
Temaga koos olles näita selgelt välja, et sul on igav, kui teete midagi igavat, näiteks istute kodus ja kuhugi ei lähe. Ütle, et sa ei viitsi niisama päeva raisata ja lähed trenni näiteks, las siis jääb üksinda sinu juurde passima. Samas kui teete midagi huvitavat, mis sulle ka meeldib, siis ole normaalne ja heatujuline.
Ehk siis kui käitub sinu suhtes lugupidamatult – ignoreeri. Kui armsalt ja austavalt – premeeri. Ise ole pigem passiivne ja ära rutta ise lünki täitma (helistama, messengeris kirjutama, ühiseid tegevusi planeerima, tunnetest rääkima)
Kindlasti ära hakka ise pärima tema mõtete (mis sorti suhe meil on?), tunnete (Kui palju ma sulle meeldin?) ja tulevikuplaanide (Mida me suvepuhkuse ajal võiks teha, äkki läheme koos reisile..?) kohta!
endal suud peas pole, et küsida?
Mõne soovitus mängida veel rohkem pipart paneb hoopis imestama. Mees võtab regulaarselt ühendust aga teemaalgataja mitte. Selle peale soovitab mõni kägu hakata meest ignoreerima. No tere talv!
Tahtsin seda veel mainida, et kui ma nüüd enda elu pinnalt üldistan, siis on vähemalt minu elus alati kehtinud see tõde, et kui mees on tõsiselt huvitatud, siis isegi ei teki mingit küsimust, et kas on tunded või mis toimub.
Mul on elus olnud kaks tõsisemat suhet (üks neist kestab ka praegu) ja nende mõlema puhul oli mehe huvi alati ilmselge juba kohe alguses ning just mees oli see, kes tahtis suhtega tõsisemaks liikuda, avaldas esimesena armastust jne.
Ja need tutvused, kus mul on olnud põhjust olla ebakindel selle osas, et kas ja mida mees tahab või kas ta tahab suhet vms, need ongi alati lõppenud sellega, et saab ikkagi selgeks, et mees ei tahtnudki midagi tõsist, aga ma olin lihtsalt lühemaks või pikemaks ajaks tore meelelahutus.
See tunnetest rääkimine… Eks ta olegi keeruline. Sa peaksid kindlasti temaga rääkima, aga see ei pea ju olema küsimus “Mida sa minu vastu tunned”, vaid pigem kuidas ta teie suhet nimetaks ja anna mõista, et soovid hakata tegema tulevikuplaane (kui soovid). Küsi, milline on tema nägemus ja räägi enda omast, konkreetsed asjad, mida teie suhtelt ootad ja küsi konkreetset vastust, kas need kattuvad tema ootustega.
Tundub, et seksisõprus pole (enam), mis sind antud juhul huvitaks, seega pole sul midagi kaotada. Kui mees otsustab, et selline visiitide tasemel poolsuhe on tema jaoks maksimum, siis sinu ootustele see ilmselt enam ei vasta.
Sõbrad sõpradeks, kas olete üksteise perega ka tutvunud, tunned tema õde-venda, isa (ja kõige tähtsam) ema?
See ongi see äraspidine naiste loogika, mis ka mind ennast tol korral eksiteele viis, et kui mees juba natukenegi normaalselt ja inimlikult käitub, siis küllap ta ikka peab midagi enamat tahtma.
See on tõesti rohkem naiste eksiarvamus – või isegi nende mingisugune soovunelm, kes seksisõbrandust hukka mõistavad – et inimlik ja hooliv käitumine on meestel reserveeritud vaid tõelisele armastusele, aga naist, kelles näevad vaid seksisõpra, koheldakse kindlasti kuidagi ebameeldivalt. Tegelikult, küllalt paljudel meestel on elementaarne inimlikkus täiesti olemas ja nad võivad suhelda seksisõbrast naisega igati inimese moodi, kuna nii on loomulikum ja meeldivam neile endale. Iseasi, kas naine on nii rahul või ootab ta midagi muud: vastastikust kiindumust ja püsisuhte plaane. Kuni naine avameelselt tulevikuplaanide kohta ei küsi, seni ei pea hakkama ka mees välja ütlema, et neid tal ei olegi – milleks ette rutata? Kui jätta asi ebamäärseks seni, kuni naine ise teema üles võtab, on naine ju vähemalt senikaua olemas.
See tunnetest rääkimine… Eks ta olegi keeruline.
Haa! Üldiselt, kui tõsisem kiindumus ja püsisuhte plaanid on, siis ka kõige sõnakehvem ja introvertsem mees läheb selle kiindumise mõjul vähemalt niipaljukestki “hulluks”, et ta kuidagi seda kiindumust ja oma plaane väljendab. Ükskõik, kui koperdavalt – aga ta väljendab!!!
anna mõista, et soovid hakata tegema tulevikuplaane (kui soovid). Küsi, milline on tema nägemus ja räägi enda omast, konkreetsed asjad, mida teie suhtelt ootad ja küsi konkreetset vastust, kas need kattuvad tema ootustega.
Jah, see olekski tegelikult ainus võimalus teada saada. Kui nii avameelselt küsid, et vingerdamise ruumi ei jäta.
Vastasel korral jääb üle vaid muganduda – et on, nagu on. Mingid ebamäärased rahulolematuse avaldused ja vihjed uus mees otsida, nagu teemaalgataja juba veendus, ei tööta. Mees on hea enesevalitsemisega. Hoolitsust ja tähelepanuavaldusi, et naisest mitte kohe ilma jääda, pakkuma on nõus, aga väldib avameelitsemist tulevikuplaanide (puudumise) teemal just niikaua, kui saab.
Tahtsin seda veel mainida, et kui ma nüüd enda elu pinnalt üldistan, siis on vähemalt minu elus alati kehtinud see tõde, et kui mees on tõsiselt huvitatud, siis isegi ei teki mingit küsimust, et kas on tunded või mis toimub.
Mul on elus olnud kaks tõsisemat suhet (üks neist kestab ka praegu) ja nende mõlema puhul oli mehe huvi alati ilmselge juba kohe alguses ning just mees oli see, kes tahtis suhtega tõsisemaks liikuda, avaldas esimesena armastust jne.
Ja need tutvused, kus mul on olnud põhjust olla ebakindel selle osas, et kas ja mida mees tahab või kas ta tahab suhet vms, need ongi alati lõppenud sellega, et saab ikkagi selgeks, et mees ei tahtnudki midagi tõsist, aga ma olin lihtsalt lühemaks või pikemaks ajaks tore meelelahutus.
seda võib nii ka võtta, et mees astus oma sammu aga kuna sinul huvi puudus ja sinupoolne huvi välja näitamine jäi ära, siis mees ka sai sellest aru ja loobus. Sina räägid ainult oma kingadest, kas teine roomas põlvitades või mitte. Mees saab ka aru, kui naine üleolevalt ootab mehelt maas roomamist aga ise ei astu enda poolt sammugi. Sina võtad seda kui mehe huvi puudumist. Päikseke võiks aru saada, et suhe on kahepoolne tegevus. Õige härrasmees, kel vähegi austust enda vastu, ei jää manguma. Ju siis selles teemas on ka läinud suhe tavalise tutvuse peale kuna mees naise poolt huvi näitamist ei näe
Tahtsin seda veel mainida, et kui ma nüüd enda elu pinnalt üldistan, siis on vähemalt minu elus alati kehtinud see tõde, et kui mees on tõsiselt huvitatud, siis isegi ei teki mingit küsimust, et kas on tunded või mis toimub.
Mul on elus olnud kaks tõsisemat suhet (üks neist kestab ka praegu) ja nende mõlema puhul oli mehe huvi alati ilmselge juba kohe alguses ning just mees oli see, kes tahtis suhtega tõsisemaks liikuda, avaldas esimesena armastust jne.
Ja need tutvused, kus mul on olnud põhjust olla ebakindel selle osas, et kas ja mida mees tahab või kas ta tahab suhet vms, need ongi alati lõppenud sellega, et saab ikkagi selgeks, et mees ei tahtnudki midagi tõsist, aga ma olin lihtsalt lühemaks või pikemaks ajaks tore meelelahutus.
seda võib nii ka võtta, et mees astus oma sammu aga kuna sinul huvi puudus ja sinupoolne huvi välja näitamine jäi ära, siis mees ka sai sellest aru ja loobus. Sina räägid ainult oma kingadest, kas teine roomas põlvitades või mitte. Mees saab ka aru, kui naine üleolevalt ootab mehelt maas roomamist aga ise ei astu enda poolt sammugi. Sina võtad seda kui mehe huvi puudumist. Päikseke võiks aru saada, et suhe on kahepoolne tegevus. Õige härrasmees, kel vähegi austust enda vastu, ei jää manguma. Ju siis selles teemas on ka läinud suhe tavalise tutvuse peale kuna mees naise poolt huvi näitamist ei näe
Kus kohas olen ma maininud, et ma ootasin mingit maas roomamist. Kus kohast sa selliseid asju üldse järeldad? Milline infokild minu lühikeses postituses sulle andis mingitki infot selle kohta, kuidas mina käitusin või ei käitunud.
See, et keegi sulle kunagi liiga on teinud, ei anna õigust neid asju minule üle kanda ja teha minu suhtes mingeid järeldusi.
Mitte, et ma peaks nüüd kuidagi ennast põhjendama või õigustama, aga mina ei ole sugugi naine, kes ootaks meestelt mingit jalge ees roomamist vms ja samas see on ka põhjus, miks ma nendesse leigetesse suhtelaadsetesse asjadesse ära eksima kippusin ehk et ma kippusingi pidevalt rohkem panustama ja algatama ja välja näitama ning kui siis mees asjaga kaasa tuli, siis mina oma peas mõtlesin, et oh.. kui ta minu tundeavalduste peale ära ei põgene, siis küllap tal on endal ka tunded jne.
See, mida sa välja lugesid minu postitusest on ülesõnaga täielik sinu enda ettekujutus.
Ma nimetaksin seda küll suhteks, aga selliseks leigemapoolseks. Körvuni armunud noormees vast pole. Samuti ei ole ta puhtalt maha ja taha mees. Nii et mingit huvi ta sinu vastu näitab, aga mitte sellist, et nüüd ta teab, et sina oled tingimata see neiu, kellega ta elu lõpuni koos tahab elada. Tema pigem ootab ja vaatab ning laseks asjadel sujuvalt kujuneda. Sina tundud selline, kellel oleks vaja turvatunnet ja armastust. Eelistaksid vast kohe alguses sellist kindlat teadmist, et nüüd me oleme armunud, koos ja kindel paar. Minu ja mu sõbrannade kogemuses sellised leiged suhted kas lõppevad või siis kestavad raskustega edasi, muutes selle poole, kellel turvatunnet vaja on, veelgi ebakindlamaks ja klammerduvamaks. Kõige lihtsam oleks temaga suhtlus katkestada. Kui sa soovid siiski temaga jätkata, siis ma ei küsiks temalt üldse, mida ta tunneb, vaid püüaks rohkem tema mõttemaailma tundma õppida ja aru saada, millest selline eemale hoidmine tuleb. Kindlasti ära vasta ta kõnedele öösel. Ma ei leia küll selles midagi halba, kui sina teed ettepanekuid välja minemiseks või helistad talle vahel ise. Aga ela ka ise huvitavat elu ja ära ole alati kättesaadav, kui tal tuju tuleb.
Aga ela ka ise huvitavat elu ja ära ole alati kättesaadav, kui tal tuju tuleb.
Seda mõtet kiidan täiega, sest see teeb igatepidi ainult head! On võimalik, et see tõstab mehe huvi sinu vastu, aga isegi kui ei tõsta, siis vähemalt tagab see selle, et sul on huvitav elu ka väljaspool suhet ja kui sellest ikkagi midagi välja ei tule, siis ei tekita see su elus liiga suurt auku.
Ja tahtsin lisada veel seda, et sellesama eelneva postitaja jutus see koht, et leige suhe muudab ebakindlama veel ebakindlamaks. See on tegelikult psühholoogias uuritud teema.
Kui Googeldada attachment types, siis leiab palju materjali. Ja iroonia ongi selles et anxious (vajavad palju tundeavaldusi ja turvatunnet) ja avoidant (ei armasta üldse lähedust ja ei taha tunnetest rääkida) tüübid üsna sageli satuvad kokku ja siis lõhuvad teineteist – näiteks siin videos on sellise suhte dünaamika päris hästi ära seletatud – https://www.youtube.com/watch?v=e9EgUvfgojY
Mees kes tahab saada suhtega kaasnevaid mugavusi (seks ja tore seltskond), kuid ei taha võtta vastutust. Mina näen seda kui, et sa oled tal ajutine kuniks midagi paremat ette tuleb. Oled kuulnud neid lugusid, kus kulgetakse kümme aastat koos, abielu ei tule, minnakse lahku ja poole aasta pärast on mees leidnud endale naise, kellelt ka kätt palub…?
Ma olen selle koha pealt üsna must ja valge. Kui mees tahab, siis ta leiab võimaluse ja suhtleb nii, et sul ei teki küsimust “kas ta ikka on minust huvitatud”. Lisaks kui mees tõesti tahab naist, siis ta tahab oma naist ka teistele näidata (ka siis kui väljas käiakse), selleks et teised isased saaksid aru “see naine on minuga”.
Vara hommikul helistamine on big no no minu jaoks. Mina magan. Miks helistada varahommikul?? Igav? See on umbes sama, olen potil ja igavusest siis helistan mehe, et ou mul on igav, lõbusta mind pls.
Mul oli kunagi üks mees, kes mulle tohutult meeldis. Sama lugu, et suhtlesime küll, kui nädala sees on tal töö, siis on tal sõbrad ja teised sõbrad jne. Mul lõi pildi selgeks siis, kui ma panin kokku mustri: ta helistab mulle siis kui tal on igav ja ta tahab meelelahutust, nt laupäeval kl üks öösel, pole kellegagi poele minna ja miona kõlbasin ka siis.
Suhe see küll ei ole. Loe ikka uuesti oma tekst läbi.
Ei ole suhe, deidite lihtsalt.
Meeste puhul lihtne indikaator – suhtes olete siis, kui oled tema perekonnaga kohtunud ja sõprade juurde kutsutakse kaasa. Mehed ei vii perele näidata naist, kelles nad kindlad pole.
Iseenesest on teil ühist “intensiivset” aega ka üsna vähe. Sellele vaatamata, kui signaliseerid, et sulle ei sobi selline olukord, kus te pole eksklusiivselt suhtes, siis miks sa oled nõus sellises teadmatuses hetkeseisuga jätkama? Mees näeb ära, et öelgu naine, mis tahab, tegelikult aga lubab endaga käituda täpselt nii nagu mehele sobib. Ei saa piire seada, kui lubad neist üle minna. Rääkige asjad selgeks ja kui ikka mees püsisuhet ei taha, siis jää oma otsusele kindlaks ja astu sellest suhtest välja enne, kui ülepeakaela sees oled ja väljaronimine on kordades keerulisem.
Ma ei tea, kas keegi on juba midagi sarnast vastanud, sest ei lugenud kõiki vastuseid.
Igatahes mu elukaaslane ütles mulle kunagi, et kui mees on naisest päriselt huvitatud, siis ta paneb talle kiirelt käpa peale, et keegi teine ära ei napsaks.
Minul oli ca kolm aastat sarnane suhe minu tulevase mehe ja elu armastusega. Kõik ei räägigi oma tunnetest, aga ta ju näitab seda muud moodi välja et hoolib. Mina ei pressinud end kunagi kaasa tema sõpradega välja, koos käisime matkamas, kokkasime kodus, vahest käisime väljas sõõmas minu initsiatiivil ja teatripiletid ostsin ka mina samas mind see ei häirinud. Isegi välisreisid broneerisin mina kõik toimis kuidagi iseenesest. Ma nii nautisin seda olemist ja usun et tema ka. Kuna meil kummalgi oli pingeline töö sobis kohtuda nädalavahetustel, pikad kõned telefoniga talle ei meeldi…. Mõnikord leidsin auto “kojameeste” vahelt tahvli lemmik sokolaadiga. Ühel hetkel tegi ootamatult abielu ettepaneku ja põhimõtteliselt pulma päeval kolisime kokku ja tasapisi tulid ühisedplaneerimised ja beebid jms.
Ei saa aru kui vanad te olete. Ise olen 39 ja mehega lahus 1,5 aastat. Olen elanud pereelu 15 aastat, 2 last. Ja ma täiesti tunnen, et selline visiitsuhe sobiks mulle hästi. Ei taha klammerdumist, sidumist, kokkukolimist, tunnetest rääkimist ja lubaduste andmist. Aga inimesed ongi erinevad.
Mulle tundub kirjelduse järgi väga ok mees, ei ütleks, et luuser (nagu keegi eespool mainis). Kõik inimesed ei ole loomult klammerdujad ja selline üksteise otsas elamine muutub ahistavaks. Või siis ei soovita sellist lubaduste andmist kiirustades teha. Kui oktoobrist suhtlete, siis 4 kuud on ju täiesti paras aeg niimoodi deitida, kauemgi. Saan aru, et sul tunded üle pea ja tahaks kõike kohe ja otsustada ja teada, aga nagu ütlesin, inimesed on erinevad. Anna inimsele aega.
Ma midagi hullu sellises suhtluses ei näe. Klapite, siis on ju hästi kõik. Ma ei tea, mida ja kui palju sa tunnetest rääkimise all mõtled, aga minu arust ega inimesed ei räägigi tunnetest. Need kas on ja saad aru, et on, või siis pole.
Ma olen oma mehega praeguseks koos olnud 12 aastat, suhte algus oli paljuski sarnane, saime kokku, käisime koos väljas, mõnikord jäin tema juurde ööseks. Kuidagi sedasi tiksusime edasi, mõlemad olime rahul, sest ega minulgi polnud kavatsust koosellu tormata või mõnekuulise tutvuse järel armastusest rääkima hakata, armunud olin küll. Umbes pooleaastase tutvuse järel hakkasin tema juures järjest sagedamini viibima, saime tuttavaks üksteise perega, sõpradega, kõik see tuli vähehaaval, see üksteise ellu sisseelamine. Umbes aasta pärast üürisin oma korteri välja ja kolisin tema juurde, seegi tuli kuidagi iseenesest. Seda, et ta mind armastab, ütles mees tegelikult umbes 1,5 aastat pärast meie suhte algust, siis ütlesin ka mina seda vastu. Aga see teadmine, et meie vahel on armastus, oli ennegi, pole vaja oodata kõige väljaütlemist, mõnikord lihtsalt tead, kuidas asjad on. Armastus ja huvi ja hoolimine väljendub pisiasjades, nagu eespoolgi keegi juba kirjutas.
Võib-olla on asi ka vanuses, et teatud vanuses naudid seltsi ja seksi ja et kellegagi klapib, ei oota, et see kõik kindlasti sõnadesse vormistataks kiiresti, annad aega ja jälgid ise, kuidas asjad kujunevad. Ma olin oma mehega tutvudes 30-aastane, nii et võtsin elu ja suhteid juba rahulikumalt, kui oleks seda teinud 20-aastaselt. Pigem pidasin oluliseks ka enda sõltumatuse säilimist suhtes ja et andsime üksteisele ruumi ka enda sõprade ja tegemiste jaoks, ei olnud enam nii oluline igal sammul koos olla, kui nooremana armudes.
Sa ju ise kirjutad, et mees ootab, et sa ennast talle ise külla kutsuksid ja rohkem ühendust võtaksid. Võibolla mees on samamoodi segaduses, ega saa aru kui huvitatud sina oled. Ole ise ka aktiivsem! Kui tahad väljas käia, vali film/etendus/kontsert välja, osta pileteid ära ja minge. Ei pea alati mees see organiseerija olema. Mõlemad peavad huvi üles näitama. Mehed üldiselt ongi viletsad tunnetest rääkijad, neil on tihti naise poolset julgustust vaja. Kui tema tunneb, et sinul on tõsine huvi, küll need sõnad ka tulevad.
Mul ka selline teema hetkel. Alguses pidigi olema ühe öö teema. Tinderdasin ühe kena välismaalase. Käisime väljas ja siis lihtsalt hea seks ja nägemist.
Ca kuu hiljem kirjutas mulle, et sai Eestis tööd ja nüüd ka elamisluba. Varsti kohal. Siis kohtusime jälle. Vahepeal oli mul operatsioon ja siis ei näinud üle kuu. Kuigi tihti kirjutasime ja uuris mult pidevalt, kuidas on. Taastusin opist ca kuu. Siis mu firma jõulupeol kirjutasime, ütles, et täna üksi kodus (elab koos kolleegiga) mu kontori lähedal. Käisin ca tunni kähkukal????. Pärast veel oli üks kohtumine, kus hakkasime rääkima. Avastasin, et ta polegi mingi pleikar vaid väga armas inimene. Kuidagi avasime ennast üksteisele. Käisime pärast seksi söömas:-). Nüüd viimane kord kutsus mu juba välja sööma. Naersime ja suudlesime restoranis nagu teismelised kuigi 30+. Pärast jalutasime käest kinni. Ja siis muidugi läksime tema juurde ka. Ja siis nüüd ta kirjutas, et on mitu päeva lähetuses ja siis läheb kolmeks päevaks koju vanemate juurde. Vabandas, et sõbrapäeval minuga olla ei saa, aga kutsus 15 õhtusöögile. Mul vaikselt tunded tekkinud, kas ehk temal ka? Lihtsalt nii litsakalt sai asja alustatud. Võtsin teda kui pleikarit üheks ööks.
Hakka vaikselt eemale tõmbuma ja näita selgelt välja, et su huvi tema vastu hakkab kaduma – ega sa muidu sa midagi teada, ega teda endale sobivamalt käituma ei saa.
Kui peolt või sõbra juurest tulles (hommikul!?!) helistab, et tahab seksi, siis ära võta isegi telefoni vastu. Pärast kui küsib midagi selle kohta siis ütle, et ma magasin. Kindlasti ära mine enam talle kuhugi maale sõbra juurde järgi! Ütle, et ma ei viitsi, mul on vaja … (mida iganes) teha, või pigem, ära võta üldse telefoni vastu, kui juba aimad, et sellepärast helistab jälle.
Ise ära suhtlemist algata, ära helista, ära kirjuta, või kui – siis väga harva peale seda kui teil on olnud mingi eriliselt tore või armas koosolemine.
Kui helistab sulle näiteks reede lõuna ajal, et tulen õhtul sinu juurde nädalavahetust veetma ja annab mõista et tahab lihtsalt jälle telekat vaadata ja süüa – siis ütle et sorry, mul täna tegemist, pigem sobiks homme või pühapäeval, annan teada – ja siis vaikus sinu poolt vähemalt paar päeva. Hiljem vabanda et midagi tuli vahele, käisid sõpradega … (mõtle mingi huvitav koht ja tegevus välja, kuhu tahaksid temaga minna) Siis edaspidi ehk hakkab sind rohkem väärtustama, kui näeb et sinuga koos olemiseks on vaja pikemalt ette planeerida ja midagi huvitavat meelelahituseks välja ka mõelda ???? mitte ei saa iga kell sinu juurde lebotama maanduda, kui hetkel midagi paremat teha pole.
Temaga koos olles näita selgelt välja, et sul on igav, kui teete midagi igavat, näiteks istute kodus ja kuhugi ei lähe. Ütle, et sa ei viitsi niisama päeva raisata ja lähed trenni näiteks, las siis jääb üksinda sinu juurde passima. Samas kui teete midagi huvitavat, mis sulle ka meeldib, siis ole normaalne ja heatujuline.
Ehk siis kui käitub sinu suhtes lugupidamatult – ignoreeri. Kui armsalt ja austavalt – premeeri. Ise ole pigem passiivne ja ära rutta ise lünki täitma (helistama, messengeris kirjutama, ühiseid tegevusi planeerima, tunnetest rääkima)
Kindlasti ära hakka ise pärima tema mõtete (mis sorti suhe meil on?), tunnete (Kui palju ma sulle meeldin?) ja tulevikuplaanide (Mida me suvepuhkuse ajal võiks teha, äkki läheme koos reisile..?) kohta!
Kui vana sa oled? Selliseid armumänge mängivad heal juhul 16 aastased…
Teemaalgataja, ära lolli küll mängima hakka. Kas ei oleks aus ja lihtsam võttgi kodus klaasike veini ja rääkida oma tulevikuplaanidest- soovidest selle mehega?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
