Teema: On see tõesti normaalne?

Nojah, õpetajast on tahtmise korral lihtne lahti saada, aga terroristist tattnina ja tema vanemad jäävad. Nice!

Ma ei pea õigeks tunni segamist ja tunnis jutustamist. 8 lk teksti kirjutada – ei kommentaari. Kuna ei tea kõiki asjaolusid ei hakka seisukohta võtma.
Mida ma kindlasti õigeks ei pea on sedasi kõikidele vanematele selle teate kirjutamist. Ma arvan, et see asi tuleks ära lahendada lapse-vanemate koostöös. Kui tarvis kaasata klassijuhata. Kui tarvis koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog. Kui tegu pole minu lapsega, siis ma ei soovi, et mind koormataks liigse ja minu jaoks asjasse puutumatu infoga. Kui nende kahe lapse käitumine segab kogu klassi, siis võikski tõstatada eraldi teema.

Kägu kirjutas:

Ma arvan, et see asi tuleks ära lahendada lapse-vanemate koostöös. Kui tarvis kaasata klassijuhata. Kui tarvis koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog.

Jah, aga mõnikord on lihtsamaid ja tõhusamaid vahendeid, kui pidada lõputult mokalaata koos kogu võrgustikuga.
Peamine, et patsaan tunnis vait oleks ja õpiks. Õpetajal on ausalt muudki teha, kui lahendada pool aastat mingi tegelase enesekesksusest tingitud isiklikke pseudoprobleeme.
Vanasti käratati selline vait ja anti kodus rohkem teha. Nüüd tuleb intsident “ära lahendada lapse-vanemate koostöös, kaasata klassijuhataja, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid”.
Tulge maa peale. Saab ka lihtsamalt.

Kägu kirjutas:

Jutt oli ÜHISKONNAõpetusest ???? korrutustabelit seal pole õpetada vaja..
Sellise teksti põhjal pakuks, et tegemist ühe tüdinenud ja tülpinud õpetajaga, kes olude sunnil veel seda ametit peab.
Kui inimene enam ei oska/suuda/taha oma tööd hästi teha, siis tuleks uus amet valida.

Olen mina, kes ma olen, aga sina ütle nüüd, mis siis teha, kui õpilane ka eesti keele ja matemaatikatunnis lärmab?

Kägu kirjutas:

Ühiskonnaõpetuses on selles õpikus terve ports mõisteid. Mälu järgi meenutan – sünagoog, mošee, tulu, kulu, eelarve, prokurör, hiis, misjonär, sotsiaalteenus jne. Äkki kokku ligi sadakond suhteliselt uut mõistet selleealistele – lapseti natuke erinev, aga palju. Selleks, et üldse edasi liikuda, on ka selles aines baasteadmised vaja omandada. Ei saa arutleda stiilis – see tüüp sealt kohtust või garantii -ei-mina-ei-tea-mis-see-on. Ja vähemalt meie koolis on selleks üks tund nädalas. Vaatasin ka võrdluseks Reaalkooli – 1 tund nädalas ja 35 tundi aastas.

Ja mis nendes sõnades nii erandlikku on, et neid siia välja tuua. Tavalised sõnad, mida lapsed tavapäraselt enamasti niigi teavad. Ühiskonnaõpetus on aine, mida saab vävagi huvitavaks teha.
Kas ühe lolli lause kirjutamine lehekülgede viisi teeb kuidagi targemaks?
Ka grammatikat ja korrutustabelit on võimalik mitmel erineval moel võimalik õpetada.

Kägu kirjutas:

Ega ei teata ikka küll neid sõnu niisama. Veel vähem need, kes tunnis ei-tea-millega tegelevad.
Ei tee tõesti targemaks, sest suurel osal lärmajatest on kõrval vastavad lapsevanemad, kes oma lapse halba käitumist ei pea millekski, aga hoidku selle eest, kui keegi midagi öelda julgeb. Kohe tuleb kaevata olgu või presidendini välja. Tühja need teised õpilased, kes kahju kannatavad.

6. klassi laps peaks olema elu jooksul juba hulga päevauudiseid lugenud ja kuulnud ju.

Tõenäoliselt on see õpetaja need kaks õpilast enda peasammu juba maha kandnud kui eksemplarid, kellele miski huvi ei paku ja ka miskit külge ei jää. Iga antud lisaülesandega kaasneb õpetajale kohustus ka selle ülesande täitmist kontrollida ja tagasisidet anda. Kui anda karistuseks ülesanne kirjutada mingi aine temastikaga seotid tekst, siis lootusetu juhtum seda teha ei suuda või ei viitsi ja siis vaene õpetaja peab võimlema hakkama, et see ülesanne mingilgi moel lapse poolt täidetud saaks, mitte ei lõppeks lapsepoolse õpetajale näkku irvitamisega. Kui anda sisutühi ülesanne, mis eeldab ainult aja panustamist, on lootust, et laps edasise võitluse asemel ülesande täidab ja eluga edasi läheb. Laseb või järgmise tunni jooksul selle teksti paberile toota, kui kodus pole tegtud saanud. Tunnist sellised nagunii osa ei võta.

Normaalne karistus.
Ise käisin väikelinna koolis, kus oli pidev häda sellega, et mõned klassivennad tahtsid silma paista, olid õhtul hilja magama läinud ja ei viitsinud kaasa töötada või ma ei tea, mis nende probleem oli. Igal juhul ülejäänud 30 õpilast pidid kannatama. Hea õppeedukusega klass oli meil, aga suures osas pidi kodus õppima, tunnis õpetajad lihtsalt jõudsid ainult vastama küsida ja segajaid korrale kutsuda.
Nii kahju sellest raiskuläinud ajast, mis sai koolis niisama istutud.
Kui mu oma laps peaks jääma minuga sarnasesse olukorda, siis jätan ta kindlasti koduõppele. Hetkel algklassides on õpetajal veel kõik kontrolli all.
Kes koduõppest huvitatud, siis FBs on Koduõppe grupp. Lapsevanema soovil on koduõpe väga lihtne ja hea lahendus.

Naeruväärne õpetajast kurjategijat teha ja õpilastest kannatajaid. Kirjutavad tunnikese enda laused ära ja ilmselt järgmine tund mõtlevad hoolega, kas maksab tundi segada. Muusikakooli ja muude trennide vabandus ei päde absoluutselt. Kool on EV kohustuslik, trennid ja ringid vabatahtlikud. Kui huviringid hakkavad kooli segama, siis tuleb need ära jätta või koormust vähendada.
Ilmselt on ka õpilase enda jaoks normaalsem lahendus need laused kirjutada, kui hakata mööda psühholooge jooksma ja vanemaid kooli kutsuma. Saaks aru, et probleem oleks, kui õpetaja verbaalselt mõnitab või füüsiliselt karistab.
Mis puutub sellesse, et osade õpetajate tunnis on lapsed nagu hiirekesed- Te pole koolis käinud? Enamasti olid need tunnid sellised, kus õpetajat lihtsalt kardeti! Kui iitsatasid, siis ka teadsid, et saad vastu päid ja jalgu. Mitte sellepärast, et tund erakordselt paeluv ja huvitav oleks olnud.

Miks peaks teistes lastes just viha õpetaja vastu tekitama. Aga äkki nemad ja teised lapsevanemad on hoopis rahul, et õpetaja lõpuks ometi midagi ette võttis. Äkki nad on tüdinenud tunni aja raiskajatest. Mul tuleb laps alatasa koju jutuga, et ühes või teises tunnis ei saanudki terve rühm või klass midagi tehtud, sest teatud tegelastel oli jälle vaja lärmata ja tola mängida. Äkki teised lapsed on hoopis tänulikud.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ega ei teata ikka küll neid sõnu niisama. Veel vähem need, kes tunnis ei-tea-millega tegelevad.
Ei tee tõesti targemaks, sest suurel osal lärmajatest on kõrval vastavad lapsevanemad, kes oma lapse halba käitumist ei pea millekski, aga hoidku selle eest, kui keegi midagi öelda julgeb. Kohe tuleb kaevata olgu või presidendini välja. Tühja need teised õpilased, kes kahju kannatavad.

6. klassi laps peaks olema elu jooksul juba hulga päevauudiseid lugenud ja kuulnud ju.

Selle peale ei tule keegi, et lapsel võib igav olla just sellepärast, et teab seda kõike. Minu lapsel oli ajaloos väga igav, sest ta teadis juba enne. Kahjuks oli ka õpikut tsiteeriv õpetaja, kes talle mingit lisandväärtust ei andnud.

leeni kirjutas:

siin aetakse 3 teemat segamini: lapse käitumine tunnis, õpetaja poolne lapsi alandav käitumine ja kolmanda punktina karistuse enda mõttekus

minu üks lastest kipub lobisema ja tundi segama ning ma olen sellega palju vaeva näinud, nii lapse enda kui õpetajatega suheldes. ja ma tean, et on olukorda võimalik kontrolli all hoida ka inimlikke meetodeid kasutades. nt lisaülesanded tunnis, pinginaabri vahetamine, üksikus pingis istumine jne. äärmusliku meetodina peale tundi jätmine (põhimõttel – sina raiskad minu aega, mina raiskan sinu aega) jne. seda kõike saab teha nii, et jääb alles vastastikune respekt.

teine asi on avalik alandus – klassikaaslased (ja nende kaudu ka lapsevanemad) teavad nagunii, et teatud õpilastega on tunnis probleeme. milleks selline eriline avalikkuse ees näpuga osutamine? lapsi see rohkem korrale ei kutsu, samas tekitab teistes lastes, kellega muidu probleeme ei ole, viha sellesama õpetaja vastu. noh, ja punkti paneb loomulikult määratud karistus – 4 või 8 lk tuima teksti ei ole mingi asi, mis õpilasele midagigi selgeks teeks. puhas võimunäitamine.
mina lapsevanemana võtaks ühendust õpetajaga ja seejärel kooli juhtkonnaga. ilmselgelt vajab see õpetaja suhtlemiskoolitust ja kui see ei aita, siis uut tööd.

Ma olen sinuga 100% nõus. Aga jah, 8 lk ühe lause kirjutamine ei erine just palju nurgas seismisest või ühel jalal ümber koolimaja hüppamisest. Õpetaja peaks andma lapsele kodutööd või siis lisatööd, mitte nõudma absudrsusi, mis garanteerivad ainult trotsi.

Teemaalgatajale: mõttetu on perekooli sellist muret kirjutada. Ma olen juba varasemalt näinud, kuidas siin nõukogude nostalgias elanud lapsevanemad heietavad, mismoodi ikka siis veel oli. Kuidas hea meelega paneks herneteradele lapsed põlvitama, kui aga seadused lubaksid. Või hästi tore, kuidas vanasti õpetajal lubati kaardikepi või joonlauaga vastu sõrmi anda või raamatuga vastu pead lajatada, sekka veel kõrvast tirimist ja verbaalset mõnitust. Küll on tõesti kurb, et tänapäeval õpetajatel selliseid õigusi ei ole. Peavad hoopis loovalt lähenema ja psühholoogid olema. Lapsed on ju kõik jube halvad ja halvasti kasvatatud, aga teie kõik siin olete ju nii kenad inimesed oma nõuka aegse mentaliteediga, adumata isegi laste käitumise erinevusi sellelt tasandilt, et tänapäeva lapsed on üsna erinevad kui isegi 20 aastat tagasi. Paraku on täiskasvanute maailm loonud kõik need arvutid ja nutiseadmed, mida lapsed kasutavad ja mis nende tervist ka kahjustavad. Ükskõik jui palju seda keekata, nad puutuvad ikkagi selle kiirgusega kokku, mis neid hüperaktiivsemateks muudab. Ja siis ma loen siin täiskasvanud inimeste loba, kuidas õpetaja tänitab laste kallal, kes käib muusikakoolis, laps tegeleb huviringiga, olles eemal sellest nutimaailmast jne ja siis on kamp täiskasvanuid, kes hakkab näägutama ja lihtsalt vihakõnesid produtseerima. Piinlik ei ole kuidagi nii kibestunud olla, et laste peale oma viha välja valate või te ei oskagi laiemat pilti näha.

Kägu kirjutas:

Lapsed EI OLE tänapäeval teistsugused. See on ainult mugav vabandus laisale ja oskamatule lapsevanemale.

Sama mugav on oskamatul õpetajal anda totraid ja mõttetuid ülesandeid. Fakt on, et lollusi teeb laps tunnis siis, kui tal on seal igav. Ja kelle süü see on, et tund on igav?

On üsna ebaõiglane arutleda siin selle üle, kas see tund oli huvitav või igav – me ju tõesti ei tea seda. Lobamokad jutustavad tihti ka kõige põnevama tunni ajal ja nendega on igal õpetajal tegu. Selge see, et õpetaja peab nendega midagi ette võtma – küsimus on ainult selles, et mis oleks selles olukorras efektiivne. See konkreetne karistus on minu arvates üsna mõttetu. Ja kui laps keeldub seda korraldust täitmast, mida see õpetaja siis ette võtab? Oleks võinud näiteks lasta teha hindelise referaadi, ettekande või essee tunnis õpitud teemal. See võtaks võib-olla isegi rohkem aega kui 4-8lk kirjutamine, aga laps saaks teema selgeks ja ka teadmise, et sama teemaga ennast kurssi viia oleks saanud ka tunnis õpetajat kuulates. (Ja kui laps selle tegemata jätab, on hinne 1, nagu iga tegemata tööga.)