Olen 47 ja viimase paari aasta jooksul on tekkinud probleem nägemisega. Olen lapsest saadik olnud prillikandja, aga aastakümneid oli prillide tugevus enam-vähem sama: üks silm oli väikese plussiga, teine väikese miinusega. Noh, aastate jooksul on pluss ja miinus õige pisut kasvanud, aga siiski on nägemine olnud päris hea.
Nüüd on aga kaugnägelik silm teinud suure hülpe halvenemise suunas, pluss on kasvanud 1,25 pealt 4-ni. Ja probleem on selles, et enam ei ole miskit pidi hea näha, ei kaugele, ei lähedale. Eriti raske on pilti fookustada, kui suunan pilgu pärast pikemat lähedalevaatamist kaugele – ja ka vastupidi. Praegu kasutan silmaarsti soovitusel üleminekuga prille, kus siis prilli alumises osas on pisut suurem pluss. Aga ikkagi on igatpidi kehv vaadata, ei näe perfektselt ei prillidega ega ilma. Arvuti taga on ka raske olla. Kas see ongi normaalne vananemise ilming? Silmaarsti juures käin kord aastas kontrollis, tema sõnul mingit silmahaigust ei ole, rõhk on korras, silmapõhjad ka. Aga mul endal tekib hirm, et äkki jään sedasi päris pimedaks aastatega.
Kuiva silma probleem on muidugi ka, kasutan niisutavaid tilku, sest tihti tekb silma kare tunne, nagu oleks purud silmas, samas väljas hakkavad silmad kergesti vett jooksma. Ühesõnaga igavene jama pidevalt.
