Mina veetsin ka 30a veel väga palju aega vanaemaga. Elasime samuti lähestikku ning käisime kohvikutes, koos poodides, üksteisel külas. Minu noorem vend elas vanaema juures kuni 19a sai ja teda vanaema tõesti võib öelda et hoidis. Tegi süüa, pesi pesu, koristas ja valvas, et kooli läheks ja liiga hilja magama ei läheks jne. Täiesti eluline. Seal need nooremad lapsed hulga väiksemad ju.
Ilmselt ei peetud siin silmas seda, et täiskasvanud lastel ei sobi vanaemaga enam suhelda. Pigem on asi kontekstis – saates esitatakse seda nii, nagu vanaema ikka hoiaks teda kui last, kes ei ole ise veel iseseisev ja kelle järele tuleb valvata, et ta liumäel oma nina veriseks ei kukuks.
Vanus 18-20 on tavaliselt siiski selline, kus veedetakse aega enamasti eakaaslaste seltsis, mitte ei käida vanaemaga kohvikus ja loomaaias. Tegelikult, no miks mitte!? Aga sel juhul tehakse seda koos vanaemaga ajaveetmise võtmes, mitte nii, et Janel ja Jaanusel on palju tööd ja sellepärast peab vanaema Peetrikese järele vaatama.
Ja no see kohvi jutt… See ju iseenesest viitab, et saates peetakse Peetrikest alles lapsekeseks, kellel oma otsustamise õigust veel ei ole.
See, et sina 30-aastaselt oma vanaemaga tihedalt suhtlesid, ei puutu teemasse kohe mitte kuidagi. 30-aastased suhtuvadki maailma hoopis teistmoodi kui 19-aastased, kes on hilisteismelised ja kelle huvid on pisut kuskil mujal, kui vanainimestega pargis jalutamine.
Sinu vennake on aga tüüpiline tänapäeva saamatu lumehelbeke või lihtsalt ärahellitatud mammapoeg, kelle eest tehakse ette-taha kõik ära. Tavaliselt minnakse selles vanuses sõjaväkke ja elatakse täiskasvanuelu, mitte ei lasta vanaemal oma pesu pesta ja endale putru keeta.