Esileht Ajaviite- ja muud jutud Õnneks emadepäev möödas!

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )

Teema: Õnneks emadepäev möödas!

Postitas:
natakas

Head emadepäeva õhtut kõigile, kes sellest päevast tõesti hoolivad!

Mina ei hooli üldse. Olen oma emale ainus Eestisse elama jäänud laps. Elan maal, kus praegu on kõige kiirem aeg üldse. Tööl käies on nädalavahetus ainus aeg vajalikke asju teha ja igal aastal tuleb see sindrima emadepäeva jamps üle elada. Sest emale on see oluline. Ema pole elus midagi nõudnud, aga tean, et ta on õnnetu, kui see päev tähistamata jätta. Ma suhtlen emaga tihedalt, nädalas paar korda kindlasti, nii et emadepäevaks tuleb seega midagi erilisemat välja mõelda kui lihtsalt külla minek. Nii ma siis planeerin, jändan ja kirun.. Ema on muidugi kallis. Aga vot see emadepäev sööb närvid ära. Annaks jumal, et ma paarikümne aasta pärast ise nii härdameelseks ei muutuks, et oma lapselt sellist tralli ootama hakkaksin..

+21
-72
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
astorias

Ahah

+10
-3
Please wait...

Postitas:
piret005

Mida hirmsat see ema siis tahab, et sa teeks? Minu poeg tegi mulle hommikusööki ja tõi peenralt lilled, ma olen väga õnnelik ja rahul.

+43
-2
Please wait...

Postitas:
kellukas

Mina soovisin emale facebookis õnne ja kogu lugu. Samamoodi nagu naistepäeval. Ei lähe selle kaupmeeste survestatud tarbimispüha lõksu.

+18
-34
Please wait...

Postitas:
BeataRatsanik

Mu ema suri kui olin 2. Küll oleks trallinud ja leiaks aega trallida 😔. Alati sel päeval joonistanud kaarte tädidele ja vaadanud nukralt teiste perepilte.

+49
-7
Please wait...

Postitas:
k2oliis

Ei oota ise lastelt kingitusi ega kingi midagi emale,ämme,vanaemadele. Helistan/saame kokku ja põhjus grillida, kooki süüa. Ausalt öeldes oli isegi humoorikas neid emadepäeva kingiideede postitusi ja reklaame lugeda. Ei ole seni seda mingisuguseks kingituste pühaks pidanud ja ei pea ka edaspidi.

+31
0
Please wait...

Postitas:
hing

Mu ema suri kui olin 2. Küll oleks trallinud ja leiaks aega trallida 😔. Alati sel päeval joonistanud kaarte tädidele ja vaadanud nukralt teiste perepilte.

Tunnen kaasa! Pai Sulle!

+27
0
Please wait...

Postitas:
Peggy_Bundy

Tööl käies on nädalavahetus ainus aeg vajalikke asju teha ja igal aastal tuleb see sindrima emadepäeva jamps üle elada.

Mõtlesin täpselt samamoodi, kui mu ema veel elas.  Igal aastal üks trall selle emadepäeva ümber, elasime eraldi linnades, terve pühapäev “raisus”.  Minu ema jaoks oli see päev väga oluline ja küsimused a`la “mis kell te tulete” eeldasid kohaleminekut.

Nüüd olen emadepäeval juba aastaid oma kunagises kodulinnas ema haual käinud ja seda täitsa vabatahtlikult. Ja mõtlen, et  tegelikult oli ikka päris mõnus ema juures kohvi juua ja kooki süüa ja seda tüütut emadepäeva tähistada.

Praegu tunnen aga ise suurt rõõmu sellest, kui teises linnas elavad-õppivad vanemad lapsed koju tulevad, kõik lapsed koos torti küpsetavad ja nooremad isetehtud kaardid üle annavad. Ma ei hakka oma lastelt kunagi emadpäevaks kohaletulemist nõudma, aga siiski on tore, kui tullakse, ollakse ja saame koos tähistada.

+64
0
Please wait...

Postitas:
krissukaks

See on  ühiskondlik surve,  kui igal pool räägitakse,  käib põhimõtteliselt ajupesu. Kõik pühad peaksid olema vabatahtlikud, oma tundeid, kingitusi, tänulikkust saab avaldada ka 364-l muul päeval.

Ja need võltsid sotsiaalmeedia fotod, mis on ainult tähelepanu peal väljas, siis ei, aitäh.

Ja aasta ema valimine- ei ole küll statistikat teinud, kuid kipub jääma mulje, et alati peaks sel emal olema 3pluss last. Mõni ühe lapse ema võib kordades tublim ema olla, aga…

+27
-14
Please wait...

Postitas:
nodzu2007

Ise oled selle tralli oma jaoks välja mõelnud. Lilleõiest piisab täiesti.

+20
0
Please wait...

Postitas:
Igateine

Mu ema suri kui olin 2. Küll oleks trallinud ja leiaks aega trallida 😔. Alati sel päeval joonistanud kaarte tädidele ja vaadanud nukralt teiste perepilte.

Paid ka minu poolt!

+16
0
Please wait...

Postitas:
natakas

Ise oled selle tralli oma jaoks välja mõelnud. Lilleõiest piisab täiesti.

Jah, vist küll. Kui nüüd järgi mõelda. Järgmine aasta enam sel moel ei korda.

+9
0
Please wait...

Postitas:
kaiekast

Ma just täna mõtlesin, et see on üks väga tore traditsioon. Jah, ma küll ise ei ole ema ja mu ema ei vääri ka ema nimetust, aga sellegi poolest on see päev minu meelest tore.

+27
0
Please wait...

Postitas:
Noobel Soobel

Kui mina laps olin, siis piisas lilledest ja omajoonistatud kaardist täiesti.

Sel aastal ma ainult helistasin emale, aga varasematel aastatel olen mõnikord kinkinud teatri- või spaelamuse, ehk siis midagi sellist, mis teda tõeliselt rõõmustab.

 

+8
0
Please wait...

Postitas:
Ragne

Aga kui kutsuks ema külla ja veedaks lihtsalt selle päeva koos? Miks sellest peab kohustusliku “tralli” tegema? Usun, et su ema oleks õnnelik, kui saaks vaadata, kuidas sa aias müttad, temal kohvitass käes. Kui jaksu on, paneks ehk temagi millelegi käed külge, nt keedaks kohvi, mida siis saaksite koos juua. Ise olen õnnelik, kui kõik lapsed kasvõi sõnumi saadavad, ei eelda, et keegi end lõhki rebiks või midagi tegemata jätaks minu pärast. Õnneks mõni lastest toob ikka lilleõie(d) ka igal aastal, aga ei arva küll, et sellepärast peaks kohale sõitma teisest Eesti otsast või oma toimetused tegemata jätma.

+18
-2
Please wait...

Postitas:
maarjaline

tehke see päev enda ja ema jaoks selliseks ise, et see koormaks ei muutu, ei pea kohustuslikuks tralliks muutma ja meeleheitlikult midagi erilist välja mõtlema ja ei pea ka emaga terve päev otsa emadepäeva tähistama…..või peab?

+9
-1
Please wait...

Postitas:
ilushelena

Elan maal, kus praegu on kõige kiirem aeg üldse. Tööl käies on nädalavahetus ainus aeg vajalikke asju teha

Väga tammsaarelik: kogu aeg on vaja rügada, aga armastuse väljendamiseks võetud aega peetakse nagu mahavisatuks.

+35
0
Please wait...

Postitas:
Moks

Elan maal, kus praegu on kõige kiirem aeg üldse. Tööl käies on nädalavahetus ainus aeg vajalikke asju teha ja igal aastal tuleb see sindrima emadepäeva jamps üle elada.

Ma mõistan sind 100%.
Õnneks minu ema elab mulle nii lähedal, et hommikul panin taina kerkima ja tegin ühe suure kringli, pool jätsin oma perele, poole viisin emale-isale. Astusin sisse, kallistasin, panin kringli lauale ja oligi emadepäev peetud (emal-isal oli just plaan olnud surnuaeda minna, ma  ei jäänud sinna neil aega viitma).
Ämma poole ma ei läinud, sest mees otsustas sinna juba kel 9 hommikul minna, aga mul oli saiategi plaanis. Tema sai ka emadepäeva 1 tunniga peetud.
Oma lastest: vanem laps helistas, noorem, lasteaialaps tegi kaks kurgivõileiba ja teed mulle, musitas ja kallistas,  väiksem on veel beebi ja ei tea midagi pühadest.
Edasi plaanipäraselt, beebi õue magama ja ma sain 4 tundi aias-, kasvuhoones- ja loomadega (küülikud, koer ja kass) toimetada.
Ja koguaeg ongi kiire-kiire-kiire, tee kui palju tahad, aga see kiire ei saa kunagi otsa.
Praegu ajab ka närvi, tegin lõuna ja selle asemel et peale sööki pikali visata ja kella üheni jalga puhata, tulin hoopis perekooli.
Tean küll, et ajaraiskamine, aga näe, tulemata ka ei jätnud.

+7
-16
Please wait...

Postitas:
Dewey

Iga tähtpäevaga ilmub alati teema, kuidas kedagi see kohe üldse ei huvita, eraldi alamliik on veel need, kes tähistavad kõiki ülejäänud 364 päeva aastas, aga üldtuntud pühasid nimme just mitte. Minule tundub see töörügamine sellisel tasemel, et omaenda emaga kord aastas üks hommikupoolik veeta on aja raiskamine, ikka kohutavalt masendav. Miks mingi peenra kaevamine pole maha visatud aeg, aga omaenda lähedastega suhtlemine on? Kellele neid peenraid vaja on, kui inimestest ei hoolita?

P.S. Ma ei räägi inimestest, keda on väärkoheldud või on mingid traumaatilised sündmused, mille tõttu pereliikmetega suhelda ei soovita.

+38
-1
Please wait...

Postitas:
Tahesara

Väga tammsaarelik: kogu aeg on vaja rügada, aga armastuse väljendamiseks võetud aega peetakse nagu mahavisatuks.

Teema on tõesti nagu Tammsaare romaani aegadest kus Andres ja Krõõt saabusid hobusõidu teekonna kauguselt (teine Eesti ots see ju olla ei saanud), aga kordagi ei käidud enam endistes kodudes. Samuti järeltulijad kolisid minema ja kadusid jäädavalt (enamuses).

+21
0
Please wait...

Postitas:
Maret Vaa

Oi kuidas tahaks emale külla minna, juua terrassil päikese käes tass kohvi, süüa kooki ja lobiseda lastest, kevadtöödest, raamatutest, minevikust. Aga selle asemel käin hommikul tiiru surnuaial ja õhtul süütan küünla.

 

+18
0
Please wait...

Postitas:
piret005

Oi kuidas tahaks emale külla minna, juua terrassil päikese käes tass kohvi, süüa kooki ja lobiseda lastest, kevadtöödest, raamatutest, minevikust. Aga selle asemel käin hommikul tiiru surnuaial ja õhtul süütan küünla.

Tundub, et oma emasid hakatakse alles siis hindama, kui nad surnud on. Teistel on tähtsamad mingid kringlid, et ämma juurde ei saa minna (sedagi viiakse külla pool), peenrad ja jumal teab mis. Teises teemas keegi halab, et tema on jälle solvunud, et käiakse ämma juures, aga talle ei korraldata pidulikku paraadi. Oh jah.

+17
-7
Please wait...

Postitas:
matas

Huvitav, minu arust see aasta just emadepäeval mingit aiatööd ei ole. Maasikad ammu puhastatud, kasvuhoone ja maa kaevatud, oksad lõigatud. Midagi maha panna ei saa, külm on.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Agathe

Huvitav, minu arust see aasta just emadepäeval mingit aiatööd ei ole. Maasikad ammu puhastatud, kasvuhoone ja maa kaevatud, oksad lõigatud. Midagi maha panna ei saa, külm on.

Minagi mõtlesin sama, et terve päev on kommentaatoril kiire-kiire-kiire. Ja üldse, maal elava paljulapselise inimesena alati imestan, kui keegi räägib, kui palju tööd tal aias kevadel on. No ära pane siis seda lõvilõuga, pastinaaki või pudelkõrvitsat kasvama, kui see röövib sinult inimestega suhtlemise aja. Maal ei ole kohustuslik kaalikat kasvatada. Ja lõpuks, tõesti. Mis seal aias eile teha mul oleks olnud. Mitte midagi. Käisin tiiru mürkleid otsimas, pühkisin terrassi ja 10 min sorkisin teeplaatide vahelt umbrohtu ära. Muru veel niita pole, puud ammu lõigatud, marjapõõsaid mõned harvendatud. Muidugi leiaks alati midagi tuterdada aias ka 8 tundi järjest aga seda ei pea ju emadepäeval tegema. Lõpuks – busy is new stupid, eriti kui ise lood endale aia, kus on pidevalt vaja võililli juurida, kartuleid mullata või lehti riisuda ja see röövib lihtsalt olemise aja. Ning siis kurdad, et pead minema vanemat prouat õnnitlema.

+26
-3
Please wait...

Postitas:
kellukas

Oi kuidas tahaks emale külla minna, juua terrassil päikese käes tass kohvi, süüa kooki ja lobiseda lastest, kevadtöödest, raamatutest, minevikust. Aga selle asemel käin hommikul tiiru surnuaial ja õhtul süütan küünla.

Tundub, et oma emasid hakatakse alles siis hindama, kui nad surnud on. Teistel on tähtsamad mingid kringlid, et ämma juurde ei saa minna (sedagi viiakse külla pool), peenrad ja jumal teab mis. Teises teemas keegi halab, et tema on jälle solvunud, et käiakse ämma juures, aga talle ei korraldata pidulikku paraadi. Oh jah.

see oli minu ema egoistlik valik, et ta mu sünnitas. Kasvatada ja turvalist toetavat kodu ta luua ei osanud ega viitsinud. Milleks pean talle selle eest ordeni andma? Ma parema meelega poleks üldse siia ilma tulnud, nüüd pean traumade ja vaimse tervise häiretega võitlema. Tema on selles süüdi.

+3
-28
Please wait...

Postitas:
vapsik

Kui ema veel elas, siis sai lihtsalt koogi või lillekimbuga külla mindud (130 km autosõitu) . Ja kui miskit nn “tähtsamat” oli, siis sai lihtsalt helistatud.  Kui helistasin, ei maininud ta kunagi, et oleks rohkemat oodanud.

Nüüd siis oli esimene emadepäev, mil sai meeles peetud üksnes küünla ja kalmule istutatavate lilledega.

Mu enda pojad pidasid mind meeles kallistuse ja tulbikimbuga. Vanaema hauale tulid ka kaasa, kuivõrd nad on vanaemast alati väga hoolinud.

Olles ise enda ema tõttu mõnevõrra emotsionaalses meeleolus, põhimõtteliselt sundisin ka oma elukaaslast (oleme koos olnud 5 aastat) tavapärase helistamise asemel oma emale külla minema (neil ei ole eriti lähedased suhted). Ta ema oli silmnähtavalt õnnelik….

 

+14
0
Please wait...

Postitas:
natakas

Iga tähtpäevaga ilmub alati teema, kuidas kedagi see kohe üldse ei huvita, eraldi alamliik on veel need, kes tähistavad kõiki ülejäänud 364 päeva aastas, aga üldtuntud pühasid nimme just mitte. Minule tundub see töörügamine sellisel tasemel, et omaenda emaga kord aastas üks hommikupoolik veeta on aja raiskamine, ikka kohutavalt masendav. Miks mingi peenra kaevamine pole maha visatud aeg, aga omaenda lähedastega suhtlemine on? Kellele neid peenraid vaja on, kui inimestest ei hoolita?

P.S. Ma ei räägi inimestest, keda on väärkoheldud või on mingid traumaatilised sündmused, mille tõttu pereliikmetega suhelda ei soovita.

Väga hingeline!! Inimene, ma käin ema juures paaril õhtul nädalas. Mis mõttes on peenrad mulle tähtsamad kui inimesed? Jah, ma ei suuda tõesti pühadele erilist sisu leida. Sama on ka jõuludega. Räägitakse pisar heldimusest laugel, kuidas pered kogunevad laudade taha. Meie pere koguneb laua taha nii tihti, et mingit erilist muud sisu, kui tavalisest parem toit, ei ole pühadel kuidagi. Me näeme pidevalt, oleme ka lähedased. Üksteise uudistega alati kursis. Aga jah, järgmisel aastal olen tõesti targem ja ei arva, et peaks emale terve erilise päeva kinkima – tõesti ei peagi ju, viin õhtul koogi ja asi tahe. Sain läbi selle teema aru, et olen jah ise asja keeruliseks ajanud.

+6
-21
Please wait...

Postitas:
tellis

Ma suhtlen emaga tihedalt, nädalas paar korda kindlasti, nii et emadepäevaks tuleb seega midagi erilisemat välja mõelda kui lihtsalt külla minek. Nii ma siis planeerin, jändan ja kirun.

Minu vanaema, kes ju teadis emadepäeva tähistamise traditsioone juba ennesõjaaegsest ajast, et ole kunagi maininud, et sellel päeval oleks tehtud suuri kingitusi või üritusi. Lapsena õpetas vanaema, et emadepäeva hommikul võiks emale kinkida lilled ning soovida head emadepäeva. Midagi magusat pandi ka lauale, näiteks kook.

Nii on see meil jäänud ka. Väga lihtne ja kodune, ei midagi suurt. Mulle on lapsed samuti kinkinud lilli ja omatehtud kaarte.

Küsiks, et kust sa selle võtnud oled, et lihtsalt küllaminek ja lillede üleandmine ei sobi? Meil on alati sobinud, suhtleme ka tihedalt.

+25
0
Please wait...

Postitas:
apunane

Iga tähtpäevaga ilmub alati teema, kuidas kedagi see kohe üldse ei huvita, eraldi alamliik on veel need, kes tähistavad kõiki ülejäänud 364 päeva aastas, aga üldtuntud pühasid nimme just mitte. Minule tundub see töörügamine sellisel tasemel, et omaenda emaga kord aastas üks hommikupoolik veeta on aja raiskamine, ikka kohutavalt masendav. Miks mingi peenra kaevamine pole maha visatud aeg, aga omaenda lähedastega suhtlemine on? Kellele neid peenraid vaja on, kui inimestest ei hoolita?

P.S. Ma ei räägi inimestest, keda on väärkoheldud või on mingid traumaatilised sündmused, mille tõttu pereliikmetega suhelda ei soovita.

Väga hingeline!! Inimene, ma käin ema juures paaril õhtul nädalas. Mis mõttes on peenrad mulle tähtsamad kui inimesed? Jah, ma ei suuda tõesti pühadele erilist sisu leida. Sama on ka jõuludega. Räägitakse pisar heldimusest laugel, kuidas pered kogunevad laudade taha. Meie pere koguneb laua taha nii tihti, et mingit erilist muud sisu, kui tavalisest parem toit, ei ole pühadel kuidagi. Me näeme pidevalt, oleme ka lähedased. Üksteise uudistega alati kursis. Aga jah, järgmisel aastal olen tõesti targem ja ei arva, et peaks emale terve erilise päeva kinkima – tõesti ei peagi ju, viin õhtul koogi ja asi tahe. Sain läbi selle teema aru, et olen jah ise asja keeruliseks ajanud.

No nüüd on teada. Oleks võinud sellest alustadagi. Järgmisel aastal lennuta jah kook eelmisel õhtul lauale ja asi tahe.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Tahesara

Ah mis lauale, saada pakiautomaati, võib mutt ise ka järele longata.

+11
-7
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Õnneks emadepäev möödas!