Teema: Õnnelik suhe..aga tahaks ringi ka vaadata?

Liiga pika jutu eest miinus, ei loe
Wall of text

Meil on palju pikem suhe, ja kummalgi partnereid veel vähem olnud, aga mina sellist asja ei aktsepteeriks…
Maksimaalselt ilmselt võiks kõne alla tulla see, mida siin keegi kirjeldas, et saaks kedagi laivis pealt vaadata, aga võõrastega ühinemine mulle ei sobiks.

Täiesti mõttetu suhe teie ajalugu arvesse võttes. Mismõttes õnnelik…

/ninakaspreili

Kõige lollakam “vabandus”. Et saaks igaks juhuks vana sooja pesa jätta, aga muidu jookseks. Meestel ei teki teoreetilisi olukordi, keegi on ikka pildil, kes hetkel pole kättesaadav.(ja sellest ka “masendus”)

Ma ei oska muud öelda kui, et kui mulle mehe poolt selline tekst oleks, siis soovitaks oma kompsud kokku pakkida ja minna maailma avastama. Ainuke tingimus, et iial ei tuleks mu ukse taha tagasi kraapima. Mina sellega ei lepiks ja õnnetus suhtes rahulolematu ja ärevikuga ka olla ei tahaks.

Mina olen andnud mehele oma nõusoleku teistega magada. Ma ei saa teda lubada või mitte lubada, sest ta pole ori, vaid iseseisev isiksus. Olen talle öelnud, et ainult kondoomiga on see aktsepteeritav. Ta ei ole petja tüüp ning ma olen väga kindel, et ta pole mind siiamaani kordagi petnud, aga ma ei hakka teda kunagi ka keelama. Nii mina kui tema elame vaid üks kord. Kui juhtub midagi suvepäevadel või jõulupeol, siis minult see tükki küljest ei võta.

soovitan googeldada märksõnu “open relationship” ja “monogamish”. esimene tähistab paarisuhteid, kus vastastikkusel kokkuleppel üks vōi mõlemad partnerid on seksuaalselt altiivsed ka teiste inimestega. teine võib isegi teile asjakohasem olla – üldjoontes monogaamne suhe, kus partnerid siiski tunnistavad kiusatust kogeda ka midagi muud, ja mõnikord harva annavad ka kiusatusele järgi. loomulikud ja potentsiaalselt hästi toimivad suhtevormid mõlemad!

#3201574:

#3201517:

Ma ei oska muud öelda kui, et kui mulle mehe poolt selline tekst oleks, siis soovitaks oma kompsud kokku pakkida ja minna maailma avastama. Ainuke tingimus, et iial ei tuleks mu ukse taha tagasi kraapima. Mina sellega ei lepiks ja õnnetus suhtes rahulolematu ja ärevikuga ka olla ei tahaks.

Hehee, tundub maru lihtne ja kategooriline, eks? 15 aastat pole eluaeg, aga piisavalt, et olen õppinud, kuidas kõik ei ole must ja valge. 15 aastat tagasi oleks kah selle jutu peale minema pannud, aga pikalt heietamata nendin seda fakti, et meil on mõlemat rahuldav suhe. Ja täiesti õige, et võib olla ka heast elust lolliks läinud, sest meil ei ole probleeme, mis on paljudes teistes suhetes.

Ajaga oleme õppinud oma probleemidest ausalt rääkima, see muu proovimine ei olnud kah nii, et mees hommikukohvi kõrvale mainis, et kuule, tegelt tahaks teisi panna vahelduseks. See oli paarikuine pingeline periood, mis kulmineerus suure konfrontatsiooni ja tüliga, mille käigus olingi valmis asjad pakkima, aga mille jooksul sai ka asjad puhtausalt selgeks räägitud ja ilma solvumata. Jah, oli raske kuulda küll, aga saan ka temast aru. Olen ka ise tundnud, et elu libiseb käest ja kui mingite asjadega on selleks korraks siinilmas kõik, siis tekib veidi ärevus küll. Mõistagi ei kaalu see üles kõike olemasolevat, aga need tunded on normaalsed. Mõistusega saan kõigest aru, südames on veidi raskem sellega rahu teha, aga nagu eelkõnelejad paar tk ütlesid, siis seksi ja armastuse vahel ei pea olema võrdusmärk. Mul ei ole vaja midagi kontrollida, aga vähemasti nii palju austust tahaksin, et see ei tabaks mind kui löök lagipähe. Käisin välja ka variandi, et võib minna ja proovida, aga peab olema valmis, et ka mina teen. Just sealt läkski tema piir ja edasi pole ma seda teemat tõstatanud. Aga kuklas siiski on see mõte olemas. See välismaa-mõte ei ole üldse halb, aga ilmsel nõuabki kõik veidi rohkem seedimist. Ise ma ka päris katoliku-kooli-kasvatusega pole (omavahel oleme suutnud asja ka huvitavaks teha) ja ennast käest lasknud samuti pole.

Kui pole suhtes üldse selliseid probleeme, mis suhetes ikka ette tuleb ja plaanid ühel sellised ja teiselgi sarnased mõtted olnud, siis on tegelikult teie suhe ammu läbi saanud. Mõlemad kardate muutust, et eluga ilma teiseta edasi minna, et siis tundub selline kõrvalepõige turvalisemana ja pole äkiline muutus ja elu peapeale minek. Ma kardan, et ajad sobivuse ja harjumuse segamini. Kui paljud kokku jäävad peale teise kõrvalepõiget. Teoorias võib mõistusega kõik arusaadav ja teostatav olla, aga praktikas süda ei pea sellele lõputult vastu ja kõik käib siiski lahkumineku suunas. Miks sa arvad, et vaid seksiga piirdub see kõrvalepõige mehel. Muidugi ise tead, mis teed, aga mina sellist alandust ei taluks, kui lõpuks takkaotsa teatatakse lisaks ka seda, et leiti hingesugulane ja nüüd kõik. Päris selge on see, et kahetseksin, et nõus olin selle avatud suhtega, sest ajaraiskamine oli minu jaoks ja minu elu paigalseis eneseohverduse tõttu. Mitte millegi nimel.

Selline mehepoolne jutt on tegelikkuses manipulatsioon ja peidetud vaimne vägivald. Tema taotlus on saada sinu luba petmiseks. Arvan ka, et tal silmarõõm pigem juba olemas, kellega ta juba võib või veel ei või olla seksinud.
Jah, muidugi võid loa anda. Küsimus on selles, kas see reaalselt ka sind ei häiri või teed seda mingil kõveral vaatevinklil oma pere päästmiseks. Mind isiklikult häiriks väga. Võimalik, et mul pole lihtsalt nii kõrge enesehinnang, et olla kindlalt veendunud, et sellised afäärid on mehe jaoks ebaolulised ning mina jään ikka kõige tähtsamaks. Näe, siingi neid avatud suhtega naisi küllalt, mõnda ka erutab teadmine, kuidas mees teistega seksib. Eks igaüks on omamoodi. Sa pead ikka enda sisse vaatama, et aru saada, mida hingepõhjas ise arvad. Selge on see, et kui sa sisimas ikkagi ei taha või ei nõustu sellise elustiiliga, siis loa andmisel see mitte ei päästa su pereelu, vaid ruineerib sind vaimselt.

#3201695:

#3201517:

Ma ei oska muud öelda kui, et kui mulle mehe poolt selline tekst oleks, siis soovitaks oma kompsud kokku pakkida ja minna maailma avastama. Ainuke tingimus, et iial ei tuleks mu ukse taha tagasi kraapima.

15 aastat kooselu ja ühised lapsed nõuavad siiski mingit arutelu ja kompromisse. Sellise suhtumisega, et “kao mu silmist” ei jõua kumbki pool suurema õnneni. Pikas suhtes tulebki igasuguseid olukordi ette.

Ma ei ole nii kindel, et need “pane oma kompsud kokku ja ära tule hiljem mu ukse taha kraapima”-tüüpi naised lõpuks üldse oma õnne leiavad. Paindlikkus on hea läbisaamise alus (paindlikkus laiemas mõistes, mitte et kõik peaks kohe avatud suhet aktsepteerima).

Minu paindlikkusel on tõesti ka mingid piirid. Ei lase end nartsuna kohelda, et vaid mehe lõhn majja jääks ja vaid laste pärast üldjuhul kokku ei jääda, nemad kasvavad kord suureks ja lahkuvad kodust nagunii. Õnn see kohe kindlasti mu jaoks ei oleks, kui olla koos inimesega, kes käib mujal kargutamas, pole aimu ka, et kellega ja milliseid haiguseid kokku korjab. Kohe kindlasti on mulle mu tervis olulisem ja mitte kellegi heaolu nimel ei hakka sellega riskima, aga igasugune isu ja väärikus kaoks nagunii sellise mehega. Nii enda väärikus kui ka võime näha seda meest veel usaldusväärse ja ihatud mehena. Kuidas keegi. Mina pole kunagi ühegi mehe ees roomanud, mul on omad põhimõtted ja piirid ja õnnelikuks on võimalik saada vaid sellise mehega, kes nendega arvestab ja neid austab. Vastasel juhul oleksin üksinda õnnelikum. Olen seda ka olnud.
Aga võib olla on minul sarved ammu maha joostud, sest pole vähimatki isu teiste meeste järele ega mõtet, et midagi on selles osas tegemata ja elus puudu. Päris külmaks jätab. Ennem olen mõelnud, et tahaks rohkem omaette olemist nautida, rohkem looduses viibida jne hoopis sellised soovid. Mehed ei puutu üldse asjasse.

#3201416:

Olnud oma kaasaga koos 15 aastat, esimene suurem tösisem suhe, mis algusaastatel teinud läbi paar lahkuminekut, aga nüüd oleme stabiilselt koos ja lapsedki olemas. Oleme arenenud koos, teinud läbi ka kõige valusamad tülid ja seda enam oskame hinnata seda, mis meil on. Mõtet ega soovi lahku minna ei ole, sest kõik toimib. SIISKI on igas meepotis väike tõrvatilk ja meie puhul on selleks n-ö elamata jäänud noorus. Minul olnud lahusoleku jooksul partnereid 2-3, mehel vist vähemgi. Muul ajal ei igatse ka ja minu jaoks on kõigil neil kordadel olnud pigem erutavam see eelmäng ja flirt kui reaalne seks.

U aasta tagasi oli mehel keerulisem periood (töö, keeruline läbisaamine ühe vana sõbraga jne) ja see muutis kõik rabedaks. Ühe valusa ja ausa tüli käigus ka tunnistas, et tunneb nagu elu jookseks eest ja kuigi kõik on hästi, siis vahest kerkib soov lihtsalt teada saada, mida teistel pakkuda on. Ja saan sellest mõistusega täiesti aru. Mõlemad olema tugevast perest ja soov ühtse perena toimiv väga suur. Aga kuidas mahutada siia see puhtfüüsiline ja bioloogiline vajadus ringi vaadata?

Senini mees petnud ei ole, prostituutides käinud pole (süümepiinad oleks piisavad,e t tuleks seda tunnistama; samuti ütleks, et ei suudaks oma lastele otsa vaadata). Olen fantaseerinud teemal, et annaks talle n ö omalt poolt loa, aga hetkel veel saadab mind hirm Pandora laeka avamise ja etteennustamatute tagajärgede ees. Samas hirmutab mind ka mõte, et võib olla keskea lähenedes ja mingite kriiside ilmnemisel juhtub see n-ö ilma minupoolse nõusolekuta ja siis oleks mõju suhtele kindlasti valusam.

Kes tahab ilkuda ja huumorit teha, andke tuld, aga kes oskab filosofeerida ja oma sarnastest kogemustes rääkida, siis loeksin huviga.

Vahest aitab teatud mõttes näitemäng – kirjutage stsenaariumid ning mängige, et olete üksteisele võõrad vms.
Tehke üksteisest vaba nädal – teete seda, mida teie tahate va teistega magamine
Värskendage oma sekselu – võtke Kamasutra ette – -see võib pakkuda väga humoorikaid olukordi ning suurepärast seksi.
Minge koos mingitele kursustele – tantsima vms.
Ma ise pole pikaajalises suhtes olnud, aga tunnen paare, kes olnud abielus üle 40 aasta. Olen neilt küsinud ja need on soovitused olnud.

Kullake, tõsiasi mis elus on: kõike head korraga ei saa. Tahad head tugevat suhet: loobu teistest suhetest. Tahad erutavaid suhteid väljaspool, unusta oma truu abielu. Ärge olge nii ahned, kui midagi head elus omate, hinnake seda! Jah, see tähendab ka loobumisi millestki muust, paraku.

Minge kodust välja, katsetage seksis midagi kardinaalselt uut, a la sekspesu, hotell, kerge BDSM, võtke oma sekselu videosse või tehke aktifotosid, mängige rollimänge…pange fantaasia tööle ja uskuge, te ei taha tegelikult kedagi teist, sest olete oma partneri valinud ja tema on valinud teid.

Olen selle tee läbi käinud. Inimesed on muidugi erinevad, aga tugev monogaamne armastust tulvil püsisuhe ei võrdu avatud suhtega.

Mina ei nõustu nendega, kes arvavad, et mehel raudselt mingi silmarõõm juba olemas. Ise olen naisena samas seisus. 13 aastat mehega koos, sellest enamus abielus, 3 last, välimust nagu ka veel natukene on.

Ma armastan väga oma meest ja tahan temaga elu lõpuni koos olla AGA peas tiksub mõte, et enne vanaks jäämist tahaks veel natuke seiklusi selles vallas. Kedagi kindlat silmapiiril pole, lihtsalt põhimõtteliselt. Täitsa noorena olid ikka ju alateadvuses mõtted, et mis partner must arvab ja kas tekib pikem suhe jnejnejne. Nüüd saaks lihtsalt nautida voodielu. Mehelt veel küsida pole julgenud 😀

Viimati kõnelenule

Ei ole sugugi nõus ei sellega, et teemaalgataja mehel kindlasti silmarõõm olemas ega sellega, et mees oma perekonda ei austa. Sarnased probleemid on pikaajalistes suhetes tavalised – lihtsalt pahatihti neist ei kõnelda. Minu arust väärib teemaalune mees kiitust, et julges avameelne olla. Küllaga on selliseid tüüpe, kes leiavad, et kui kooselus midagi puudu, siis lähevad ja võtavad mujalt – ja samal ajal ei pruukinud oma naine aimatagi, et mees on rahulolematu. Kõne all olev abielu on minu arusaamist mööda rajatud tugevale vundamendile – julgusele rääkida ka ebamugavatel ja valusatel teemadel ning püüdele teist mõista ja mitte hukka mõista. Mees väärib kiitust aususe eest, mitte karistust või vaenamist. Ning teemaalgataja samuti: selle asemel, et meest põlastada või ta kohvrid ukse taha tõsta, üritab ta mõelda, kuidas edasi?

Samuti olen nõus ühe eelneva kirjutajaga – mees on hetkel eluga kriitilises punktis, ta tahab mingit muutust, midagi, mis annaks elule uue mõtte, uue vungi – ja meestele kohaselt mõtleb kohe seksile. ???? Ei ole need seksiseiklused kellegi kolmandaga mingi imeravim. Lahendust pakkuda teised jällegi ei saa: teemaalgataja tunneb oma meest kõige paremini, nad koos peavad sellest kriisist üle saama ja mis kõige tähtsam – mõlemad peavad seda südamest tahtma.