Esileht Rasestumine ja lapse ootamine “Oota veel” – paljudel selle ajaga on õnnestunud rasestuda?

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )

Teema: “Oota veel” – paljudel selle ajaga on õnnestunud rasestuda?

Postitas:
Kägu

Tere!

Mul tekkis selline küsimus, et kui arstid on öelnud teile “ootame veel” nt mingi ajani (nt 2 aasta täitumiseni vms), siis kui paljud selle “ootame” ajaga on suutnud tõesti rasestuda ja kui palju on neid, kes arsti käsul ootavadki selle n-ö tähtajani ära tulemusteta, et siis lõpuks arstid on nõus liigutama end hakkama?

Minul täitus aasta, kui läksin viljatusravisse, kus arst vaatas minu üle, võttis proovid ja saatis ka mehe arstile. Mehele pandi peale ravi, kuid arsti sõnul midagi katastroofilist ei olnud. Minule ütles arst, et tungivalt soovitab oodata 2 aasta täitumist, et siis LAP ette alles võtta, mitte varem… Nüüd siis on 2 aastat põhimõtteliselt täis, triipe ei kusagil (ok, mingid hakatised vist on olnud, kuid päevad on õigeaegselt alanud ja pole kindel, kas need hakatised olid siis testil liiga esile tulevad triibukoha varjud või oli päriselt midagi). Igaljuhul tiksusin veel ühe peaaegu aasta niisama ära, sest arst ei olnud nõus varem midagi ette võtma ja käskis oodata.

Nüüd mõtlen, et kui arstid käsevad oodata (aasta ja peale püüdjatel), siis kas tõesti on sel mõtet või tasub vaadata tõele näkku, et kui aastaga pole õnnestunud jääda, siis võiks ikkagi tegutseda probleemide leidmise ja lahendamisega koheselt, et ega see teine aasta otsa tiksudes pole suurem tõenäosus rasestuda ja tasuks leida arst, kes on nõus tegutsema koheselt? Või siinsed kogemused ütlevad, et ootamine tasub ära ja küll need triibud tulevad?

See lihtsalt huviküsimus, et kuidas siinsed kogemused on? Kellel on ootamine tasunud ära ja saanud enne suuremaid uuringuid/protseduure jms ikkagi ise triibud kätte ja kes siis on oodanud selle arsti määratud tähtaja ära, et siis lõpuks tegutsema saaks hakata?

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

1 aasta sai täis, siis arst ütles et ootame veel ja tee OVteste, aga aastaga ei muutunud midagi. Kui 2 aastat täis oli, läksin arstile tagasi, määrati LAP (ei õnnestunud 4 kuud peale seda) ja peale seda skeem letrozole+duphaston 4 tsüklit (ei õnnestunud).
Peame seda kõike, kui oli juba 3 aastat täis tiksunud, siis liikusime edasi IVFile, mis õnnestus. 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei õnnestunud selle aja sees. Meil enne IVFiarstini jõudmist ei pakkunud keegi ka välja, et laseks meest uurida. Muidu oleks mitu aastat varem juba selge olnud, et oodata pole siin mingit mõtet.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
mari81

Tere!

Mul tekkis selline küsimus, et kui arstid on öelnud teile “ootame veel” nt mingi ajani (nt 2 aasta täitumiseni vms), siis kui paljud selle “ootame” ajaga on suutnud tõesti rasestuda ja kui palju on neid, kes arsti käsul ootavadki selle n-ö tähtajani ära tulemusteta, et siis lõpuks arstid on nõus liigutama end hakkama?

Minul täitus aasta, kui läksin viljatusravisse, kus arst vaatas minu üle, võttis proovid ja saatis ka mehe arstile. Mehele pandi peale ravi, kuid arsti sõnul midagi katastroofilist ei olnud. Minule ütles arst, et tungivalt soovitab oodata 2 aasta täitumist, et siis LAP ette alles võtta, mitte varem… Nüüd siis on 2 aastat põhimõtteliselt täis, triipe ei kusagil (ok, mingid hakatised vist on olnud, kuid päevad on õigeaegselt alanud ja pole kindel, kas need hakatised olid siis testil liiga esile tulevad triibukoha varjud või oli päriselt midagi). Igaljuhul tiksusin veel ühe peaaegu aasta niisama ära, sest arst ei olnud nõus varem midagi ette võtma ja käskis oodata.

Nüüd mõtlen, et kui arstid käsevad oodata (aasta ja peale püüdjatel), siis kas tõesti on sel mõtet või tasub vaadata tõele näkku, et kui aastaga pole õnnestunud jääda, siis võiks ikkagi tegutseda probleemide leidmise ja lahendamisega koheselt, et ega see teine aasta otsa tiksudes pole suurem tõenäosus rasestuda ja tasuks leida arst, kes on nõus tegutsema koheselt? Või siinsed kogemused ütlevad, et ootamine tasub ära ja küll need triibud tulevad?

See lihtsalt huviküsimus, et kuidas siinsed kogemused on? Kellel on ootamine tasunud ära ja saanud enne suuremaid uuringuid/protseduure jms ikkagi ise triibud kätte ja kes siis on oodanud selle arsti määratud tähtaja ära, et siis lõpuks tegutsema saaks hakata?

Kui vana teemaalgataja on? Kui alla 30 või äärmisel juhul alla 35, siis on aega oodata küll, aga siiski ma ei ootaks, vaid vahetaks võimalusel arsti. Sa ei tea kunagi, kaua see teekond kestab ja võib juhtuda, et just see aasta jääbki viimaks puudu.

Jõudu!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ma ei jääks aasta aega proovides rasedaks, siis hakkaksin kindlasti põhjuseid otsima. Kohe ei pea paaniliselt viljatuskliinikusse tormama, aga ise saab samm-sammult erinevaid uuringuid lasta teha. Igayhel on õigus teada oma tervislikku seisundit. Põhjus võib leiduda ka täiesti suvalises asjas a la madal D-vit näit.

Ja mehel oma poisse kontrollima minna on palju lihtsam kui naisel igasuguseid munajuhade läbipuhumisi lasta teha.

See ei ole normaalne, et aastaid lastakse lihtsalt oodata ja vaadata. Kui aastaga ei rasestuta, siis on enamjaolt kuskil mingi kamm.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

oleneb vanusest ja AMH-st.
Minul tegi tavagünekoloog põhilised hormoonanalüüsid ja kui tuli välja et on madal anti-müller, saatis kohe viljatusravi arstile. selleks ajaks olime alla aasta üritanud.
Nii et võib tegelikult arsti usaldada, ta vaatab su vanust ja näitusid ja reageerib vastavalt neile.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

oleneb vanusest ja AMH-st.

Minul tegi tavagünekoloog põhilised hormoonanalüüsid ja kui tuli välja et on madal anti-müller, saatis kohe viljatusravi arstile. selleks ajaks olime alla aasta üritanud.

Nii et võib tegelikult arsti usaldada, ta vaatab su vanust ja näitusid ja reageerib vastavalt neile.

Kui arst selleni ei jõua, et meest on ka vaja uurida, sest naine ei tee lapsi üksi, siis ei ole vaja teda usaldada. Mul oleks võinud hea hulk ravikuure ära jääda, kui arst nii kaugele mõelnud oleks.
Näidustusteta proovisime mitu kuud igaks juhuks Duphastoni jms, sest “ega see halba ei tee”.
Tegelikult olid mehe tulemused nii kehvad, et minu “ravimisest” polnud kunagi mingit kasu. Ja nagu hiljem viljatusravis selgus, puudus mul selleks raviks ka igasugune vajadus, sest ma olen täiesti terve.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

oleneb vanusest ja AMH-st.

Minul tegi tavagünekoloog põhilised hormoonanalüüsid ja kui tuli välja et on madal anti-müller, saatis kohe viljatusravi arstile. selleks ajaks olime alla aasta üritanud.

Nii et võib tegelikult arsti usaldada, ta vaatab su vanust ja näitusid ja reageerib vastavalt neile.

Kui arst selleni ei jõua, et meest on ka vaja uurida, sest naine ei tee lapsi üksi, siis ei ole vaja teda usaldada. Mul oleks võinud hea hulk ravikuure ära jääda, kui arst nii kaugele mõelnud oleks.

Näidustusteta proovisime mitu kuud igaks juhuks Duphastoni jms, sest “ega see halba ei tee”.

Tegelikult olid mehe tulemused nii kehvad, et minu “ravimisest” polnud kunagi mingit kasu. Ja nagu hiljem viljatusravis selgus, puudus mul selleks raviks ka igasugune vajadus, sest ma olen täiesti terve.

Ja te ise ei tulnud selle peale, et mees võiks arstile minna? Günekoloog mehi ei ravi…

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

oleneb vanusest ja AMH-st.

Minul tegi tavagünekoloog põhilised hormoonanalüüsid ja kui tuli välja et on madal anti-müller, saatis kohe viljatusravi arstile. selleks ajaks olime alla aasta üritanud.

Nii et võib tegelikult arsti usaldada, ta vaatab su vanust ja näitusid ja reageerib vastavalt neile.

Kui arst selleni ei jõua, et meest on ka vaja uurida, sest naine ei tee lapsi üksi, siis ei ole vaja teda usaldada. Mul oleks võinud hea hulk ravikuure ära jääda, kui arst nii kaugele mõelnud oleks.

Näidustusteta proovisime mitu kuud igaks juhuks Duphastoni jms, sest “ega see halba ei tee”.

Tegelikult olid mehe tulemused nii kehvad, et minu “ravimisest” polnud kunagi mingit kasu. Ja nagu hiljem viljatusravis selgus, puudus mul selleks raviks ka igasugune vajadus, sest ma olen täiesti terve.

Ja te ise ei tulnud selle peale, et mees võiks arstile minna? Günekoloog mehi ei ravi…

Tänan, ma olen kursis, et ei ravi.
Siin eespool muide soovitati usaldada arsti – seda ma tegingi. Kui arst ikka sind hoolega ravib, siis sa arvadki, et põhjus on sinus. Ja just sellest ma siin räägingi, et alati lõpuni usaldada ei maksa, nagu isikliku näite varal tean.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina saatsin ise mehe arstile, kui 6 kuu jooksul polnud õnnestunud. Meeste uuringud on palju väheminvasiivsemad ja tasuks esimese asjana ära teha.
Selle peale annab tulla, et kõigi raviskeemidega kaasa minna, kui pole teada et mees üldse sperme toodab. See pole günekoloogi asi ka, viljatusravi arst vaatab mõlema näite, günekoloog on naistearst.
Kui rasestumist ei toimu, siis sina läksid ju naistearstile. Eeldaks et umbes samal ajal läks mees meestearstile.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sõltub vanusest ja analüüside tulemustest. Alla 35-aastastel soovitatakse proovida vähemalt aasta, üle 35-aastastel naistel kaks aastat. Uuringuid tasub lasta kiiremini teha, kui vanust üle 35 ja kui mõlemal on näidud korras, aga tulemust pole, siis liikuda kergemate protseduuriga edasi, et enda rahustuseks näha, kas tegemist on väiksema või suurema probleemiga. Kui valida kiiresti IVF ja süstimine tundub hirmutav, siis võib tekkida segadus, nagu koheselt pea ees tundmatusse hüppamine ja küsimus, äkki oleks aidanud ka lihtsamast protseduurist.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen kahekümnendates, selle järgi aega oodata on, aga mees minust pea üheksa aastat vanem ja sooviksime 3-4 last ning lisaks pigem olla nooremapoolsed vanemad. Esimene rasedus tuli ruttu, see aga katkes, aasta hiljem käisin viljatusraviarstil, kes proovis 4 kuud duphastoni et saada lahti polüübist, arst uskus, et võib olla tugevate ja kohutavate menstruatsioonide põhjuseks ja takistada rasestumist, see ei toiminud ja saatis hüsteroskoopiale, järjekord oli kolm-neli kuud. Seal selgus, et tegu pole polüübiga vaid mingi moodustis, paksenenud koht emakas vmt, midagi ei täpsustatud. Siis arst ütles, et ootame nüüd pool aastat kuna peale seda protseduuri rasestuvad paljud. Mehel olid proovid tehtud, temal kõik ideaalses korras. Ootasin siis edasi aga ei rasestunud, kui olime kuskil 2.5a proovinud siis läksin ülikiidetud viljatusraviarstile, kes hakkas asja uurima, aga keset hormoonianalüüse ja tsükli jälgimist vahetas ta osakonda ja läks rasedatega tegelema ja uus arst kes tuli oli muidugi sellise jutuga, et olete noor aega on jne. Eks me siis ootasimegi edasi lihtsalt. Nüüd kui olime 4+ aastat püüdnud läksin tartu viljatusraviarstile, kes andis mulle hormoonianalüüsidele saatekirja ja pidime hakkama asja uurima, aga tuli koroona ja analüüsidele ei jõudnud. 4a4k püüdmist ja rasestusin imekombel ise, kahjuks aga see rasedus 11n peetus. Arst kes rasedust jälgis ja ka viljatusraviga tegeleb ütles, et tema oodata ei käse ja võime peale 1 tsüklit edasi elada nagu enne ehk edasi proovida. Ütles, et kui soovin võime hakata ovulatsiooni ja tsükli teist poolt ravimitega toetama, aga ise mõtlen, et peaks ikka enne välja selgitama mis mul viga on, seega sügise paiku võtan oma tartu viljatusraviarstiga ühendust, seni üritan ennast poputada ja oma vaimsele tervisele keskenduda. Tervislikku eluviisi nii toitumise kui ka trenni poolest jm oleme elanud triibupüüdmise algusest saati.

Minul on ühesõnaga nõmedalt läinud see “oota ja vaata, oled noor” taktika, aga samas on ka paljuid kes tõesti teisel triibupüüdmisaastal rasestuvadki, kui võtavad kasutusele ov aja kontrollimise ja “täppi sihtimise”.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin 33 kui hakkasime proovima, pärast poolt aastat proovimist läksin juba viljatusravi arsti juurde (ITK-sse), sest mul olid varasemalt günekoloogi juures diagnoositud polütsüstilised munasarjad. Ei kästud oodata, järgmisest tsüklist alates tegime 3 tsüklit ovulatsiooni stimuleerimist letrozoli ja ovitrellega, mis küll ei toiminud. Siis läks arst puhkusele ja ütles, et tagasi tulles hakkame vaatama teisi variante, aga õnnestus selle aja sees rasestuda ikkagi, see oli siis aasta pärast alustamist. Rasestumisele aitas kindlasti kaasa ovulatsioonitestide tegemine. Praegu teise lapse ootel, mis õnnestus esimesel katsel.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

1a 2k. Pöördusin günekoloogi poole kes tegi hormoonanalüüsid ja selgus, et rasestumine hormonaalsete näitajate tõttu raskendatud. Ütles, et pool aastat ootaks. Pöördusin kohe nädal hiljem viljatusravi arsti juurde ja tema sõnul oli ise rasestumine võimatu. 2 kuud ravi ja ettevalmistusi ning sain oma triibud kätte.

+1
0
Please wait...

Postitas:
mari81

Teemaalgatajale-sa võiksid ikka ise rohkem enda eest seista. Kui on lapsesoov ja ei taha seda lõpmatusse lükata, siis peab olema ka ise aktiivne.
Mina läksin erakliinikusse. Mingid analüüsid maksin ise, aga näiteks lap ja hüster tehti haigekassa rahadega ja vist ootasin vaid nädala. Ma küll ei tea, mis linnas sina elad, ehk seal on pikemad järjekorrad, aga et nii pikk, see on küll uskumatu. Sinu asemel vahetaksin arsti ja oleksin ise ka aktiivsem ja nõudlikum.

Edu!

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ka triibupüüdja ja juba 5 kuud. Minule ütles arst samuti, et oota, see võtab kauem aega, see on sinu eas normaalne, ega sa enam 20 ole. Olgu saan kohe 42. Annan aru, et ongi raskem ja keerulisem. Aga minu eas ei ole võimalik oodata 1, 2 või 3 aastat. Palusin arstil teha hormoonide testid ja kõik läbivaatused. Testid korras ja näitajad samuti. Siiski otsustasin pöörduda viljakusravi arsti vastuvõtule. Olen teadlik, et minu vanuses ei pruugi munarakk ovulatsiooni käigus nii “kergelt” valmida. Seega, lähen augustis täeindavatele uuringutele. Mees on samuti nõus minema spermaproove tegema. Olemas varasemast 2 ühist last, aga meeletu soov on saada pisike pesamuna.
Ehk on kõik korras siiski ja ovulatsioon vajab veidi stimuleerimist ning meie kaua oodatud tiibud saabuvad 🙂
Ovulatsiooni on võimalik suhteliselt lihtsalt stimuleerida beebipillidega. Lihtsalt uurige ja küsige oma arstilt. Eriti need, kellel vanus ei kannata 1-2 aastat oodata ja proovida. Olge tublid ja loodetavasti saame peatselt kõik “kolida” foorumilehele “lapseootus” 🙂

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ka triibupüüdja ja juba 5 kuud. Minule ütles arst samuti, et oota, see võtab kauem aega, see on sinu eas normaalne, ega sa enam 20 ole. Olgu saan kohe 42. Annan aru, et ongi raskem ja keerulisem. Aga minu eas ei ole võimalik oodata 1, 2 või 3 aastat. Palusin arstil teha hormoonide testid ja kõik läbivaatused. Testid korras ja näitajad samuti. Siiski otsustasin pöörduda viljakusravi arsti vastuvõtule. Olen teadlik, et minu vanuses ei pruugi munarakk ovulatsiooni käigus nii “kergelt” valmida. Seega, lähen augustis täeindavatele uuringutele. Mees on samuti nõus minema spermaproove tegema. Olemas varasemast 2 ühist last, aga meeletu soov on saada pisike pesamuna.

Ehk on kõik korras siiski ja ovulatsioon vajab veidi stimuleerimist ning meie kaua oodatud tiibud saabuvad 🙂

Ovulatsiooni on võimalik suhteliselt lihtsalt stimuleerida beebipillidega. Lihtsalt uurige ja küsige oma arstilt. Eriti need, kellel vanus ei kannata 1-2 aastat oodata ja proovida. Olge tublid ja loodetavasti saame peatselt kõik “kolida” foorumilehele “lapseootus” 🙂

42 aasta vanuses on 90% munarakkudest ülimalt kahjustunud. Ei ole õel, ega taha motti alla tõmmata – proovima ikka peab, aga selles vanuses saad enne lotovõidu kui rasestud loomulikult ja enese munarakkudega. VÕibolla olen kibestunud 45-aastane, kes kõik võimalikud variandid ära proovinud alates 42-aasta vanusest ja tulemust pole, aga ma olen tänulik ka oma arstile, kes pea esimesel korral kohe selgeks tegi, et midagi hullult loota pole mõtet.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja. Näen, et siin üksikud vastused on tulnud minu küsimusele, kuid enamik jagavad soovitusi. Soovitused pole pahad, aga ütlen kohe ära, et mina ei jäänudki ootama ja nõudsin teisi teid pidi välja muid uuringuid (kõik korras), kuid paraku olen ikka samas kohas tagasi ehk 2 aastat täis oodatud tulemusteta.

Minu küsimuse eesmärk ei olnud suunatud abi otsimisele ise enda jaoks, vaid oligi pigem selle koha pealt, et kust üldse arstid võtavad endale õiguse jätta meid “ootama ja vaatama”, kui enamik juhtudel aasta ja peale üritanutel selle järgneva “oota ja vaata” perioodi sees nagunii ei õnnestu rasestuda. Siin pean silmas konkreetselt neid, kes on alustuseks juba niisama proovinud a la aasta ja siis arst soovitab ikkagi veel aastakese oodata. Vähem proovijate puhul mõistan ma, miks arst soovitab kõigepealt ikka ise rahulikult aastakese proovida, enne kui surkima hakkab (kui see just vanusest tingituna oluline pole – nende puhul mõistan seda kriitilist ajapiiri), aga no olen ma 20 või 30 – miks ma pean niisama ootama MITU AASTAT kokku, kui on juba aastaga näha, et juu kuskil mingi kala on…

On ju loogiline, et kui selle esimese aasta jooksul pole õnnestunud, siis on tõenäoliselt kuskil ikkagi probleem ja siis tuleks kas tegutseda probleemi leidmise nimel koheselt või siis võtta ette teekond teisi teid pidi rasestumiseks.

See on vähemalt minu arvamus ja seetõttu tahtsingi küsida, et kui paljudel on õnnestunud ja kui paljudel mitte õnnestunud selle “oota ja vaata” 1+ aasta jooksul rasestuda?

Lisan veel selle, et mõistan ka seda, kui tehaksegi mingi protseduur või määratakse ravimid, et siis toimub “oota ja vaata” mõned kuud, aga ka seal tuleb piir, et kui mitu tsüklit juba tulemusteta mööda läinud, siis tuleb samuti uuesti luubi alla võtta kas raviskeem või määrata uued uuringud vms…

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tavaline günekoloog ei oskagi palju teha viljatusega, pane aeg viljatusarstile.
Kui on mingi konkreetne probleem, siis ei päde see “oled noor, ootame veel” ju nagunii üldse, ka noortel on pcos, viljatus, erinevad põletikud jne. Ei pea ju olema 39 ja meeleheitel, et arstid midagi liigutama hakkaks.
Ei ole meil aidanud ega ennast õigustanud see oota ja vaata suhtumine. Konkreetset ravi oli vaja minu pcosiga näiteks. See töötaks vast ainult siis, kui mõlemad on juba uuritud ja täiesti terveks tunnistatud ja nad veel kunstliku viljastamine teed ei taha ette võtta.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ovulatsiooni on võimalik suhteliselt lihtsalt stimuleerida beebipillidega.

Mis jaburust sa räägid? Juba ammu ei soosi targemad arstid seda “söö paar kuud beebipille, küll siis keha teeb restardi ja hakkab ovuleerima mis kole”. Või mõtlesid sa beebipillide all ov stimuleerivaid rohtusid, mis siiski on täiesti vale termin nende kohta. Beebipillid on RASESTUSMISVASTASED vahendid, oled ehk kuulnud 42 aastasena.

Teemasse- tegelikult on selle 1 soovitatud aastaga siiski juba näha, et kui regulaarse suguelu ja mitte ärahoidmisega rasedust ei tule, siis võib mingi probleem olla. Ole sa siis 20 või 40.
Mina ei pea omadest kogemustest seda venitamist lihtsalt õigeks.
See oleneb kõigest: naise vanus, kaasuvad haigused ja hädad, mehe probleemidest jne.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma tean MITUT naist, kes said oma esimese raseduse 42+ ja lisaks veel sinna paar tükki otsagi. Kõik loeb valmiva munaraku kvaliteedist ja oma munaraku kvaliteeti on võimalik ka ise parandada, peab lihtsalt uurima selle kohta ja 3 kuud järjepidevalt ka kinni pidama sellest mis vaja.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

eks see sõltub, kui kaua enne arstile pöördumist on proovitud ja oodatud. Kui ikka alles mõned kuud on proovitud, siis ju õigustatud. Kui aga juba 2 aastat proovitud ja OV teste tehtud jne, siis nii tulebki arstile öelda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma tean MITUT naist, kes said oma esimese raseduse 42+ ja lisaks veel sinna paar tükki otsagi. Kõik loeb valmiva munaraku kvaliteedist ja oma munaraku kvaliteeti on võimalik ka ise parandada, peab lihtsalt uurima selle kohta ja 3 kuud järjepidevalt ka kinni pidama sellest mis vaja.

Sa ikka tead, et naisel ei valmi iga kuu uus munarakk, mille kvaliteeti parandada? Äkki ajad segi seemnerakkudega?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu küsimuse eesmärk oligi pigem selle koha pealt, et kust üldse arstid võtavad endale õiguse jätta “ootama ja vaatama”, kui enamik juhtudel aasta ja peale üritanutel selle järgneva “oota ja vaata” perioodi sees nagunii ei õnnestu rasestuda.

Olen sama mõelnud. Sageli tundub, et naistel esineb sarnaseid probleeme, nagu endometrioos, polütsüstilised munasarjad, läbimatud munajuhad, polüübid, ureaplasma jne, mida ei suudeta alati kiiresti avastada. Samas tuleks iga naise olukorrale läheneda individuaalselt ja arvestada tema vanust, analüüside tulemusi, kas on olnud varasemaid rasedusi, sünnitusi jne. Kui teadlikult rasedust planeerides pole aasta või poolteise jooksul mitte kordagi ilmunud rasedustestile kahte triipu, siis on vähe tõenäoline, et samamoodi jätkates ja midagi muutmata, saadakse järgmise poole aasta jooksul triibud. Osadel naistel on probleeme raseduse tekkimisega, teistel hoidmisega, kolmandatel juhtudel on probleem mehes. Ootamine ja vaatamine toimiks tõesti pigem siis, kui tehakse mingi protseduur või määratakse ravimid ja jälgitakse mõne kuu jooksul tulemust. Seetõttu, nagu juba öeldud, tasuks naistel, kes vanuse tõttu pole aega kaua oodata, alustada enda rahustuseks kergemate protseduuridega, sest teadmatus ja niisama ootamine võib stressi tekitada ja ei aita kuidagi rasestumisele kaasa.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui teadlikult rasedust planeerides pole aasta või poolteise jooksul mitte kordagi ilmunud rasedustestile kahte triipu, siis on vähe tõenäoline, et samamoodi jätkates ja midagi muutmata, saadakse järgmise poole aasta jooksul triibud.

Olen väga sama meelt, et kui regulaarse sugueluga pole aasta jooksul rasedust tulnud, siis on elementaarne teha kergemad uuringud (ultraheli ja vereproovid tsükli alguse päevadel ning ca 21. päeval, mehel spermogramm). Kohe ei pea ju opereerima ja invasiivselt uurima, lap-hüsteroskoopia jms.

See “no proovige veel” on lihtsalt venitamine, kui paar on tõesti aasta proovinud ja oodanud ja teinud kõik mis vaja. Loomulikult on ootaja aeg pikk ja kärsitu võib olla ka kolmandal kuul, aga liiga pikalt pole mõtet vaadata, vaid teha esialgsed uuringud, et teada, kas võib olla veidi abi, kas pole koheselt mingeid suuri probleeme paista, või võibki lihtsalt edasi katsetada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma tean MITUT naist, kes said oma esimese raseduse 42+ ja lisaks veel sinna paar tükki otsagi. Kõik loeb valmiva munaraku kvaliteedist ja oma munaraku kvaliteeti on võimalik ka ise parandada, peab lihtsalt uurima selle kohta ja 3 kuud järjepidevalt ka kinni pidama sellest mis vaja.

Sa ikka tead, et naisel ei valmi iga kuu uus munarakk, mille kvaliteeti parandada? Äkki ajad segi seemnerakkudega?

Kui huvi pakub, siis võta uuri inglise keeles. Naise munarakkude kvaliteedi parandamine võtab aega kolm kuud ja on täiesti võimalik. Mehe sperma parandamine võtab samuti pea kolm kuud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ta vaatab su vanust ja näitusid ja reageerib vastavalt neile.

Sõltub arstist. Teinekord määratakse protseduur ja tundub, et asjad hakkavad edasi liikuma ja siis tekib paigalseis ja tunne, nagu vanus ja näidud polegi enam tähtsad. Kohati jääb mujle, et ollakse ülekoormatud ja patsientide hulk on liiga suur.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine “Oota veel” – paljudel selle ajaga on õnnestunud rasestuda?