Lapseootusaeg võiks olla peaaegu täienisti üks rõõmus ja rahulik periood. Minul see sageli nii ka on — olen kohutavalt tänulik selle esmakordse kogemuse eest. Paraku ei jäänud kaaslane mu kõrvale ja kohe päris algusest saadik olen igapäevaelu rõõmudes ja muredes üksinda. Igatsen väga seda, et lapse isa oleks minuga, et oleksime koos ootuselevad ja õnnelikud tulevased lapsevanemad. Pean tunnistama, et vahel on emotsionaalselt ikka päris raske, luban endale siis kurbust ja pisaraid. Kas siin on veel neid, kes on rasedusajal jäänud üksi? Kuidas vastu peate?
Esileht › Lapse ootamine › Ootusajal üksinda
Teema: Ootusajal üksinda
Minul beebi käes ja mina polnud üksinda. Aga ma olin lihtsalt niisama palju üksi. Mu mees oli koguaeg tööl jne. Ongi raske, ma usun. Kuid mõtle nii, et varsti pole Sa enam kunagi üksi. Mina mõtlesin nii, see aitas mind palju edasi. Loe raamatuid, jaluta, vaata ära mõni mõnus film, mina mõnikord vaatasin oma beebi asju…varsti on beebi Sinuga ja Sul on nii palju tegemist, et Sa ei mõtlegi enam sellele. Saad hakkama.
Need on kõik head mõtted, tänan Sind! Teen neid tegevusi pidevalt, samuti suudan enamuse ajast olla üsnagi rõõmsameelne ja rahulik. Kuid igatsus ja nukrus jäävad. Või õigemini see kahetsus, et ei saa kõike uut jagada kaaslasega, lapse isaga.
Ma ei tahtnudki sellest teha mingit haletsusteemat, vaid pigem näha, kas minusuguseid on veel. Vahel võib toeks olla ka lihtsalt teadmine, et ma pole sellises olukorras üksi.
Mu sõbranna sai lapse teadlikult üksi, viljatusravikliiniku abil.
Tema jagas palju oma sõbrannadega ja vist ka emaga. Kindlasti see partnerit ei asenda, aga kui on usaldusisik, siis ei pea muredega üksi jääma. Mulle ta küll vahel helistas õhtul hilja, et rääkida oma kummalistest isudest või kui ta enne mõnda arstivisiiti kartis.
On sul mõni sõber, kellele toetuda?
Mu sõbranna sai lapse teadlikult üksi, viljatusravikliiniku abil.
Tema jagas palju oma sõbrannadega ja vist ka emaga. Kindlasti see partnerit ei asenda, aga kui on usaldusisik, siis ei pea muredega üksi jääma. Mulle ta küll vahel helistas õhtul hilja, et rääkida oma kummalistest isudest või kui ta enne mõnda arstivisiiti kartis.
On sul mõni sõber, kellele toetuda?
Jah, on paar head sõbrannat ja ka lähedast. Selles mõttes ma päris üksi ei ole, aga nagu ütlesid: partnerit ja sellise läheduse igatsust see ei asenda.
Aitäh, et jagasid enda mõtteid:)
Mu sõbranna sai lapse teadlikult üksi, viljatusravikliiniku abil.
Tema jagas palju oma sõbrannadega ja vist ka emaga. Kindlasti see partnerit ei asenda, aga kui on usaldusisik, siis ei pea muredega üksi jääma. Mulle ta küll vahel helistas õhtul hilja, et rääkida oma kummalistest isudest või kui ta enne mõnda arstivisiiti kartis.
On sul mõni sõber, kellele toetuda?
Jah, on paar head sõbrannat ja ka lähedast. Selles mõttes ma päris üksi ei ole, aga nagu ütlesid: partnerit ja sellise läheduse igatsust see ei asenda.
Aitäh, et jagasid enda mõtteid:)
Kas lapse isaga ei ole võimalik veel asju muuta ja rääkida?
Ole õnnelik, et oled üksi, lahutusi ja laste jagamist nii palju, sul vähemalt tulevikus üks mure vähem, laps sinu ja saad täiel rinnal rõõmustada ja elada ainult oma lapsele, jääb tulevikus lapse jagamine ära.
Mu sõbranna sai lapse teadlikult üksi, viljatusravikliiniku abil.
Tema jagas palju oma sõbrannadega ja vist ka emaga. Kindlasti see partnerit ei asenda, aga kui on usaldusisik, siis ei pea muredega üksi jääma. Mulle ta küll vahel helistas õhtul hilja, et rääkida oma kummalistest isudest või kui ta enne mõnda arstivisiiti kartis.
On sul mõni sõber, kellele toetuda?
Jah, on paar head sõbrannat ja ka lähedast. Selles mõttes ma päris üksi ei ole, aga nagu ütlesid: partnerit ja sellise läheduse igatsust see ei asenda.
Aitäh, et jagasid enda mõtteid:)
Kas lapse isaga ei ole võimalik veel asju muuta ja rääkida?
Ei ole paraku. Ta ei soovi loobuda oma vabadusest ja ega ma nii madalale ka ei lange, et teda põlvili ja pisarsilmil paluma hakkaksin. Kui täiskasvanud inimene on mitu korda oma sõnade ja tegudega mind teavitanud, et soovib elada kohustustevaba elu, siis ma ei saa sinna mitte midagi parata. Eks see on ju tema õigus ka.
Aga tundub, et ma olengi siin grupis ainus päris kindlasti tulevane üksikema..
Ole õnnelik, et oled üksi, lahutusi ja laste jagamist nii palju, sul vähemalt tulevikus üks mure vähem, laps sinu ja saad täiel rinnal rõõmustada ja elada ainult oma lapsele, jääb tulevikus lapse jagamine ära.
Seda on mulle veel paar inimest öelnud, aga mind ei lohuta see kahjuks 🙁 Mulle meeldiks nii ideeliselt kui praktiliselt olla paarisuhtes, kus laps oleks boonuseks.
Aga tundub, et ma olengi siin grupis ainus päris kindlasti tulevane üksikema..
Mina olen praegune üksikema, seda algusest saati.
Mina olen ka üksinda, tahaksin teistmoodi, aga kui nii läks, siis nii läks… Enamasti saan ilusti toime, sest lähedased on ju olemas, aga jah, just see ootuse jagamine on see koht, millest ka mina puudust tunnen.
Mina olen ka üksinda, tahaksin teistmoodi, aga kui nii läks, siis nii läks… Enamasti saan ilusti toime, sest lähedased on ju olemas, aga jah, just see ootuse jagamine on see koht, millest ka mina puudust tunnen.
Peame olema vaprad, mis meil muud üle jääb. See on hea, et on lähedased olemas. Kui kaugel Sinu rasedus on?
Juba on vähe jäänud – 2 kuud veel oodata 🙂 Palju sul?
Nii palju oskan öelda, et aja jooksul läheb lihtsamaks – harjud mõttega ära ja keskendud positiivsele 🙂
Mina olen alles poole peal. Hea teada, et aja jooksul läheb lihtsamaks ???? Tegelikult vist ongi juba veidike läinud, enam ei mõtle nii palju temale, ei pea väsitavaid dialooge peas ega tunne suurt pahameelt ta vastu. Hakkan justkui leppima paratamatusega. No ja siis on muidugi tagasilangusi ka, aga need ei kesta enam nii kaua, saan kiiremini tagasi “ree peale”. Kas te olete omavahel kokku leppinud, kuidas lapse sündides asjad korraldate? Kas laps tuleb tema nimele, kas hakkab võtma vastutust rahaliselt ja ka ajaliselt, lapsega koos olles?
Mina olen alles poole peal. Hea teada, et aja jooksul läheb lihtsamaks ???? Tegelikult vist ongi juba veidike läinud, enam ei mõtle nii palju temale, ei pea väsitavaid dialooge peas ega tunne suurt pahameelt ta vastu. Hakkan justkui leppima paratamatusega. No ja siis on muidugi tagasilangusi ka, aga need ei kesta enam nii kaua, saan kiiremini tagasi “ree peale”.
Kas te olete omavahel kokku leppinud, kuidas lapse sündides asjad korraldate? Kas laps tuleb tema nimele, kas hakkab võtma vastutust rahaliselt ja ka ajaliselt, lapsega koos olles?
Esileht › Lapse ootamine › Ootusajal üksinda