Teema: Ootused (era)lasteaiale ja vägivald lasteasutuses

Kas sa oled täiesti kindel, et sinu laps enne midagi halba ei teinud? See on võimalik, aga väga vähe tõenäoline, et lihtsalt “lambist” löödi. Ehk tegi sinu laps esimesena teisele füüsiliselt või vaimselt haiget?

Lasteaed pole kohustuslik.

Täitsa nõus sellega, et tänapäeva vanemate nõudmised/ootused lasteaia õpetajatel on juba lausa utoopilised.
Ikka ja alati on kõiges süüdi õpetaja. Jah, vahel ongi ja eksimine ongi inimlik. Aga ka vanemad võiksid veidi mõistvamad olla.
Minul laps käib juba 3 aastat väikeses 16 lapsega eralasteaias. Personal on väga tore ja abivalmis ja alati suhtlusaldis. Kui on mingi probleem saab alati asjad selgeks rääkida.
Selle 3a jooksul on käinud sealt läbi ka palju nn probleemseid lapsi. Hetkel on ka üks uus laps, kes on veidi füüsilisema suhtlemisega(süüdi vähene kõne) ja ükspäev tuligi mu poiss küünistusega koju. Samuti sattusin hommikul nägema, et sama laps läks teiste käest asju ära kiskuma ja laps ei saanud isegi õpetaja sekkumisest aru. Ikka jätkas.
Mul ei tule mõttesegi selles õpetajaid süüdistada. Nad teevad täpselt nii palju, kui nad näevad ja suudavad.
Kodus oma lapsele selgitasin peale kurtmist, et kuna see teine poiss on sinust noorem ja ei oska veel hästi rääkida, ei oska ta ilmselt veel päris hästi teiste lastega suhelda ja mängida.
Hetkel veel vaikselt jälgin ja kui peaks veel uusi intsidente juhtuma, ehk siis vb võtan selle jututeemaks õpetajatega. Aga kohe kindlasti mitte süüdistavas toonis.
Minu oma poiss on ka vahel täitsa põrguline(ei kuula sõna aga õnneks haiget ei tee, lihtsalt veiderdab) ja täna näiteks saingi tagasiside, et ei kuulanud üldse sõna ja paar korda irvitas näkku õpetajatele.
Täna kodus siis võtsin ette pikema jutuajamise ja homme hommikul peab laps oma käitumise pärast vabandust paluma. Mina ei luba ja ei salli sellist käitumist ka kodus. Karistuseks jäi ilma multikatest. Ta on juba piisavalt vana, et saab aru mille eest ja miks. Ka kodune selgitustöö on tähtis.
Osalt saan aru, et 2.5 aastane ei pruugi selgitustest veel aru saada aga ta ei hakkagi kunagi, kui seda kodus üldse ei tehta ja kõik õpetaja õlule jäetakse.
Ka nö ohvrile peaks kodus selgitama, miks võib teine laps lasteaias nii käituda ja peab julgustama last sellistest juhtumitest kasvatajale teada andma.

Minu laps käib munitsipaal lasteaias ja on samuti probleeme löömisega. Rühmas on 1 kakukull, kes pidevalt st igapäevaselt lööb teisi, sh ka minu last. Õpetajad, keda on 3, ütlevad, et midagi pole olnud. Laps räägib, et on olnud. Keda uskuda? Ikka oma last. Pole absoluutselt rahul ei selle rühmaga ega nende õpetajate rühma juhtimisstiiliga. Tuimad õpetajad, tuim stiil. Õpetaja istub laua taga, paar last ümber ja mängivad puslesid, ülejäänud rühm teeb mis tahab. Lastevanemate soovidega ei arvestata. Järgmisel aastal on plaanis vahetada lasteaeda.

#2971352:

#2970515:

Täitsa nõus sellega, et tänapäeva vanemate nõudmised/ootused lasteaia õpetajatel on juba lausa utoopilised.

Ikka ja alati on kõiges süüdi õpetaja. Jah, vahel ongi ja eksimine ongi inimlik. Aga ka vanemad võiksid veidi mõistvamad olla.

Minul laps käib juba 3 aastat väikeses 16 lapsega eralasteaias. Personal on väga tore ja abivalmis ja alati suhtlusaldis. Kui on mingi probleem saab alati asjad selgeks rääkida.

Selle 3a jooksul on käinud sealt läbi ka palju nn probleemseid lapsi. Hetkel on ka üks uus laps, kes on veidi füüsilisema suhtlemisega(süüdi vähene kõne) ja ükspäev tuligi mu poiss küünistusega koju. Samuti sattusin hommikul nägema, et sama laps läks teiste käest asju ära kiskuma ja laps ei saanud isegi õpetaja sekkumisest aru. Ikka jätkas.

Mul ei tule mõttesegi selles õpetajaid süüdistada. Nad teevad täpselt nii palju, kui nad näevad ja suudavad.

Kodus oma lapsele selgitasin peale kurtmist, et kuna see teine poiss on sinust noorem ja ei oska veel hästi rääkida, ei oska ta ilmselt veel päris hästi teiste lastega suhelda ja mängida.

Hetkel veel vaikselt jälgin ja kui peaks veel uusi intsidente juhtuma, ehk siis vb võtan selle jututeemaks õpetajatega. Aga kohe kindlasti mitte süüdistavas toonis.

Minu oma poiss on ka vahel täitsa põrguline(ei kuula sõna aga õnneks haiget ei tee, lihtsalt veiderdab) ja täna näiteks saingi tagasiside, et ei kuulanud üldse sõna ja paar korda irvitas näkku õpetajatele.

Täna kodus siis võtsin ette pikema jutuajamise ja homme hommikul peab laps oma käitumise pärast vabandust paluma. Mina ei luba ja ei salli sellist käitumist ka kodus. Karistuseks jäi ilma multikatest. Ta on juba piisavalt vana, et saab aru mille eest ja miks. Ka kodune selgitustöö on tähtis.

Osalt saan aru, et 2.5 aastane ei pruugi selgitustest veel aru saada aga ta ei hakkagi kunagi, kui seda kodus üldse ei tehta ja kõik õpetaja õlule jäetakse.

Ka nö ohvrile peaks kodus selgitama, miks võib teine laps lasteaias nii käituda ja peab julgustama last sellistest juhtumitest kasvatajale teada andma.

Issand jumal! 2,5a irvitas õpetajale näkku? On see võimalik? Kas üks terve mõistusega täiskasvanu läheb endast välja kui laps naeratab või? Mõtle ka!

Ei, minu laps, kes irvitas on juba peaaegu 5 aastane!!! Naeratamise ja sõnakuulmatusele järgnev näkku irvitus on kaks erinevat asja. Ikka kohe väga palju erinevad.

Loe ikka põhjalikumalt. 2.5 aastase ma tõin lõpus lihtsalt näitena, et jah nii väikesed tõesti ei pruugi veel seletustest aru saada aga minu 4a 10-kuune laps kohe kindlasti juba saab. Ja vb justnimelt seepärast, et ma olen algusest peale seda seletamise asja praktiseerinud. Mimgis vanuses peab seda ju alustama.

Ja ei, endast välja ka keegi ei läinud. Pigem oli minu pahameel suur, sest üldjuhul on ta viisakas poiss ja pole ammu nii käitunud. Ja kuna selline tagasiside oli juba mitmes päev, võtsin ette lapsega jutuajamise.
Aga loo point ongi see, et ma ei hakka kõiges kasvatajaid süüdistama, sest ma tean, et ka minu laps võib vahel halvasti käituda, ometi kui ta enamuse aja siiski viisakas on.