Räägitakse ikka, et puupliidi ahjus küpsetatud kook jääb palju maitsvam – tahaks siis ka õppida paremaid kooke tegema. 😀 Eriti praeguse külmaga, saaks lisasooja ka kööki. 🙂
Niisiin, puust ja punaselt paluks – kui kaua tuleb pliiti enne kütta, milline tuli peab küpsemise ajal all olema, mis vastaks koogi jaoks 180C ja kringli jaoks 200C. Tänud!
ahjutermomeetrit on sul vaja. pliidid on ju kõik erinevad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]no aga vanasti küpsetati ju ilma termomeetrita – minu kadunud emal ja vanaemal ka mingit ahjutermomeetrit ei olnud.[/tsitaat]
nemad õppisid oma pliiti tundma katse-eksituse teel ajapikku. keegi ei öelnud neile kusagil foorumis kui palju ja kuidas kütta:)
termomeeter on lihtsaim abivahend tõe selgitamiseks, ehkki sa mõne küpsetise untsuminekust ilmselt ei pääse.
just nii- kõik tulebki selgeks saada katse-eksitus meetodil.
ligikaudset temp sai mõõta küpsetuspaberiga- läheb kollaseks, aga ma täpselt ei mäleta ja hetkel pole aega ka otsida.
Eks ajaga õpid oma praeahju tundma ja usaldama…
Minu ema küpsetab tavalises puuküttega ahjus (mitte pliidi praeahjus) kõik saiad-koogid-kringlid-pirukad, tema biskviitpõhjaga tordid on suguvõsas väga hinnatud ja kiidetud ja ta ei kasuta ühtegi termomeetrit, lihtsalt pistab käe avatud ahjuuksest sisse ja tunnetab ära, kas võib panni ahju panna või on veel liiga kuum. Tal muidugi 35 aastat kogemust ka ja elektripraeahju ta üldse ei tunnistagi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ok, tundub, et kogenud puupliidiahju kasutajad pole sama kogenud arvutikasutajad. :)[/tsitaat]
Pole päris kindlasti nõus selle väitega – julgen end pidada mõlema asja suht kogenud kasutajaks, aga nagu juba eespool mainiti, on pliidid NIIIII erinevad, et mingit õpetust pole lihtsalt võimalik anda. Rolli mängivad miljon asja, alates sellest mis materjalist ja kui hästi on ehitatud pliit ning lõpetades sellega, et kui kuivad ja mis sorti ja kui jämedad on puud, millega sa kütad. Pool tundi kütmist kasepuuga annab hoopis teise tulemuse kui pool tundi kütmist haavapuuga, pool tundi tuld pliidi all jämedate halgudega annab hoopis teise tulemuse, kui sama aeg tuld peente halgudega jne, jne, jne. Isegi ilm mängib rolli – tuule tugevus, rõhkkonnad jne.
Seega jääb ikka üle ainult katse-eksituse meetodil oma isikliku pliidi hingeelu tundmaõppimine. Soovitan alustada pliidiga tutvumist vormiroogade, liha, ahjukartulite jms ning siis liikuda tasahilju edasi pirukate ja kookide poole. Kusjuures olen sunnitud tunnistama, et ehkki teen peaaegu iga päev õhtusöögi haudepotiga ahjus, isegi gulja¨itüüpi kastmed jms, rääkimata vormiroogadest ja ahjukartulitest, -lihast)ja tunnen oma pliiti/ahju päris hästi, siis peenemad koogid teen elektriahjus, vähemalt siis, kui nad tingimata head välja peavad tulema 🙂
Kunagi oli mul korteris puukütega pliit. No võttis ikka aeg enne, kui õigesti ja maitsvalt suutsin üldse pirukat küpsetada. Nüüd on majas ka pliit ja ei ole veel seda õiget küpsetamis- meetodit kätte saanud. Sellel aastal meil kõik kasepuud, mis ajavad pliita liiga kuumaks ja kõik pirukad ja kringlid kõrbevad ära.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
