Tere!
Mure siis järgmine. Minu lapse koolis on üks selline hästi kuri õpetaja. Laps väidab, et see õpetaja oli karjunud ühe õpilase peale ja öelnud, et sa oled loll.
Siis on õpetajast ebaprofessionaalne nii öelda ja eriti veel karjudes. Olen ise õpetaja ja eks neid lolle ole ka aastate jooksul klassides olnud. Mõnel on kerge vaimne mahajäämus fikseeritud, teisel on vaimne võimekus piiripealne, kolmas on end ise rumalaks jätnud.
Targaks teha neid ei saa, aga arendada ikka saab ja see ongi õpetaja töö.
Ühekordne karjumine võib tähendada, et õpetaja läks lihtsalt endast välja. Töö on keeruline, vahel juhtub parimategagi. Parem oleks muidugi, kui ei juhtuks, aga ka õpetaja on kõigest inimene. Kui õpetaja sageli karjub ja/või kellegi konkreetse suhtes on kuidagi eriti vaenulik, siis on see juba probleem, mis vajab lahendamist.
Viimase aja trend on see, et lapsi pole õpetatud KUULAMA. Kodus lastakse neil kõigile vahele lobiseda nii palju, kui torust tuleb. Lapsed ise ütlevad. Emmed lalisevad õrna häälega manitsusi, mida lapsuke miskikski ei pea.
Ja kui selline laps kooli jõuab, siis ta lihtsalt ei kuulegi, mida õpetaja räägib. Sest teda ei ole varasest east õpetatud teist inimest kuulama.
Olen ise õpetaja ja vahel olen pidanud ka häält tõstma. Üks poiss hakkas kõva hääle peale nutma. Ütlesin talle, et kahjuks sa ei kuulanud, kui sulle kolm-neli korda ilusasti öeldi.