Esileht Koolilaps Õpetaja kiusab last

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )

Teema: Õpetaja kiusab last

Postitas:
Kägu

Kuidas käituda, kui õpetaja kiusab last ja selle tulemusena laps söòb juba tablette. Linnavalitsuse lahendus: mingu teise kooli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kooli vahetamne on nii mõnegi õpilase päästnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõigepealt pöörduda kooli tugispetsialistide ja juhtkonna poole. Arutate olukorda. Milles see kiusamine seisneb, kas sinu laps on ainuke ja kas see ikka on päris nii, nagu laps räägib.
Mida ütleb õpetaja?
Võid suhelda ka teiste vanematega – kas keegi veel samalaadse kogemusega. Kui on, siis hakkate ühiselt asju ajama ja üldjuhul lapsevanemate ühispöördumise puhul lõpuks õpetaja vahetatakse välja (pärast paari uut võimalust).
Koolisiseselt saab ju ka klassi vahetada (kui on selline paralleel, kus kõnealune õpetaja tunde ei anna).
Kahjuks sinu näite puhul ei saa mingit paremat nõu anda, sest sellise situatsiooni puhul sõltuvad võimalused olukorrast ja selle detailidest. Pole ka välistatud, et tegelikult kiusamist ei toimugi, laps lihtsalt tõlgendab nõudlikkust vms ahistamisena. Väga tüüpiline teismeliste puhul.
Ja kui ikkagi kiusatakse ja kooli juhtkond ei aita, vaid moodustab ringkaitse, siis tulebki kooli vahetada. See on vast parem, kui tablette (misiganes täpsemalt) sisse ajada. Küll aga kui tegemist ei olnud kiusamisega, jätkub probleem ka uues koolis, sest kahjuks “kiusavad” õpetajad lapsi igal pool.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õpetaja võib vabalt kiusata ühte last ja olla sõbralik kõigi teistega. Tavaliselt tuleb see ilmsiks nii lapse jutust kui ka õpetaja reaktsioonist. Minu last kiusanud õpetaja plaksutas ripsmeid ja naeratas laialt kui aru pärima läksin. Tundsin end kui idioot, sest õpetaja eitas kõike, mida laps oli rääkinud ja lisaks see kehakeel oli juba märk omaette. Kuna ma pole ka loobujate killast, võtsin ühendust direktoriga ja saime oma mure korda kuigi kaalusin ka vahetuse võimalust. Rohkem kiusamist ette ei ole tulnud, ka sellelt õpetajalt mitte.

Vahetada on mõtet juhul kui probleem on suurem, näitaks kiusab terve klass ja õpetajad suhtuvad halvasti, õppimine kannatab. Teie olukorras on ehk mõtet seda kaaluda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis sellele väidetavale kiusamisele eelnes? Lihtsalt võttis kätte ja lambist hakkas kiusama? Räägi ikka kogu lugu ära!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õpetaja võib vabalt kiusata ühte last ja olla sõbralik kõigi teistega

Võib muidugi, aga sel juhul on need teised ju ikkagi tunnistajad ja näevad, mis toimub. Ja tavaliselt need kiusaja-tüüpi õpetajad ei piirdu ikkagi ühega, vaid neil on neid ohvreid mitmes klassis. Kui ongi selline õpetaja, kes tõesti kiusab ja alandab. Vanasti oli see mõnel distsiplineerimistaktika, ülejäänud klassi sai nii ohjes hoida, et siis nad teadsid, et nendega võib sama juhtuda. Mõni ilmselt jälle oli loomult natuke selline vastik, et valis igast klassist mõne nõrgema välja, kelle peal sai end välja elada ja hambaid teritada. Aga need olid rohkem nõukaaja õpetajad, tänapäeval üldjuhul õpetajad püüavad hoiduda igasugusest sellisest käitumisest, sest nii lapsed kui ka vanemad on teadlikumad, üldine ühiskondlik suhtumine on muutunud, õpetaja peale kaebamist tuleb palju rohkem ette, nii et kiusamine ei ole lihtsalt arukas. Võib küll juhtuda, et õpetaja läheb endast välja mingil hetkel ja ütleb kellelegi midagi solvavat, mida ta ise ka kahetseb, aga see pole päris süstemaatiline kiusamine, kuigi võib ka lapsele vastik olla. Sellise ühekordse vihapurske korral on kergem lahendust saada kui süstemaatilise kiusamise korral. Igal juhul peaks ülejäänud klassiga rääkimisest ka abi olema, isegi kui neid ei kiusata. Aga süstemaatiliselt kiusava õpetajaga on raskem toime tulla, sest nt kui vanem paneb tema kiusamise suurema kella külge, aga õpetaja jääb ikka selle lapse õpetajaks, on tal nüüd kiusamiseks suurem motivatsioon, kui tegu on õpetajaga, kes saab juhtkonnaga hästi läbi ja oma töökoha pärast põrmugi ei karda, on võib-olla oma saavutuste, tulemuste või kasvõi antava aine tõttu veel hinnatud pedagoog, kellele asendust on raske leida. Seetõttu ei pruugi olla kooli vahetamine isegi halb mõte, kuigi see on ebaõiglane, et kiusatu peab keskkonda vahetama ja kiusajale jääb tema positsioon. Aga vahel on see ikkagi parim võimalus olukorda muuta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Praegu on ju lapsed koduõppel, kuidas see kiusamine väljendub?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Praegu on ju lapsed koduõppel, kuidas see kiusamine väljendub?

Tõenäoliselt hindamises, kodutööde arvestamises/mittearvestamises ja esitatud töödele hinnangute andmises.

Kuna olen ka ise kooliajal ühe õpetaja põlu alla sattunud (kusjuures ei olnud põhjust peale selle, et ma lihtsalt inimesena sellele õpetajale ei meeldinud), siis julgen kinnitada, et alati ei ole põhjus lapse halvas käitumises, kehvas õppimises või paranoilises lapsevanemas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimasel ajal on ajakirjanduses avaldatud massiliselt pedagoogide poolt kirjutatud artikleid halbadest lastest ja halbadest vanematest. Pedagoog õpetab ajalehes lapsevanemaid, et kui laps peaks kodus koolist midagi negatiivset rääkima, siis tuleb lapse jutt maha teha. Seda varianti, et uurida pisut lähemalt, millega siis ikkagi tegu, vestelgu õpetajaga või teiste lapsevanematega, ta üldse välja ei pakugi.

Avalikkusele püütakse praegu nui neljaks tekitada mulje, et kõik lapsevanemad reeglina on ükskõiksed, halvad, igas probleemis on alati süüdi ainuüksi kodu. Sellise ühekülgse jutu tulemusel on lapsevanemad nii ära hirmutatud, et ei juleta enam üldse oma lapse eest välja astuda. Selline kreenis olukord muudab teise osapoole võimu absoluutseks ja tekitab juurde võimalusi, kus üks osapool saab teise kallal karistamatult teha, mida tahab. Paraku on inimeste seas ka neid, kes ei ole heatahtlikud, ja õpetajagi on inimene. Mitte kellegi kätte ei tohiks anda piiritut võimu, kuna siis hakkab tihtipeale just sellele ametipostile koonduma endisest rohkem neid, kes otsivad kohta ametiseisundi kuritarvitamiseks ega pole sisimas huvitatud oma ameti tõeliste eesmärkide täitmisest (nt sotsiaaltöötajad, õpetajad jt).

Räägin seda kõike omade kogemuste põhjalt. Minu lapse esimeseks õpetajaks sattus just seesugune inimene ja siiani tunnen valusat kahetsust, et oma lapse üldse sellesse kooli panin – tolle õpetaja pärast. See õpetaja võttis nii lastelt kui vanematelt usu ja usalduse oma ametisse. Ehkki olime – nii lapsed kui vanemad – alguses ülipositiivselt meelestatud ja igati koostööaldis, ning lapsed ei julgenud pikka aega rääkida, mis neil tundides tegelikult toimub – sest vanemad ise olid ju kodus lastele pähe tampinud, et õpetaja on püha isik ja tema peale ei tohi “kaevata”.

Kukkumine sellest sinisilmsest usaldusest oli valus. Kui tollele “õpetajale” enam ei piisanud klassis tehtavatest tempudest, millele keegi ei reageerinud, siis liikus ta edasi, sõlmides ühe lapsevanemaga sõbralikud suhted (teiste vanematega ta ei suhelnudki) ning saades selle lapsevanema kaudu ligipääsu lapsevanemate privaatsele meililistile. Hakkas salaja lugema lapsevanemate omavahelist kirjavahetust ja kui temale tundus (sic!), et keegi vanem ei kirjuta koolielust ainult ülipositiivselt, siis hakkas ta seda vanemat ja ta last kiusama. Näiteks helistas Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseametnikele ja esitas neile väljamõeldud või tugevasti liialdatud valekaebuseid. Pere sattus lastekaitseametnike uurimise alla, menetlus kestis kuude viisi ja pere pidi hakkama tõestama, et nad pole kaamelid. Lõpuks tõdeti need kaebused ametlikult valekaebusteks, st mitte mingit tõde nende tagant keegi ei leidnud. Ent pered olid õpetaja valekaebuste tõttu viidud tõsisesse kriisi, võrdub ju lastekaitseuurimine kriminaaluurimisega ja on sellest veelgi hullem tegelikult.

Või kui aineõpetaja esitas tublimad õpilased olümpiaadile, siis too klassijuhataja keelas selle ära otsitud põhjendusega, et lastel polevat lubatud koolis ühestki tunnist puududa, lubades olümpiaadil osalejatele panna kirja “põhjuseta puudumise”. Ometi olid lapsed mitte popitamas, vaid kooli au kaitsmas? Samas klassi rikkurite lapsed tohtisid puududa koolist seoses lõputute puhkusereisidega lausa kuude kaupa, nende puudumist ei takistanud see õpetaja kunagi, vastupidi- käis nende kodus kohal neid pärast reisi ise õpetamas ja järele aitamas.

Lapsevanemate delegatsioon käis ka koolidirektori jutul, samuti käis direktori jutul ka lastekaitseametnik, ja nende kõikide mure sisuks oli tolle õpetaja ebaprofessionaalne ja pahatahtlik käitumine. Ent direktor hoolis vaid oma alluvatest, mitte lastest ja midagi ei muutunud.

Selle kõige ja saja muu põhjuse tõttu olid enamiku klassi laste ja vanemate suhted tolle õpetajaga algkooliosa lõpuks jõudnud ikka väga nugade peale juba. Jäeti ära planeeritud lõpupidu ja kõik muud üritused, kus oleks pidanud osalema ka see õpetaja, lihtsalt lõpetati klass vaikselt. Suvi läbi palvetasid kõik, et põhikooliosa uus klassijuhataja oleks päris õpetaja, mitte selline.

Tundub, et meie lootused täitusid – uus õpetaja on kontaktne, adekvaatne ja koostööaldis, ta kirjutab lapsevanematega nii eraldi kui ka klassi üldises meililistis, arutab nendega asju (mida eelmine õpetaja iialgi ei teinud). Ta ei tee laste ega lapsevanemate seljataga midagi ega kaeba nende peale kellelegi koolimajast väljapoolsele ametnikule. Super Õpetaja!!! Kõik on temasse kiindunud, teda hoitakse ja armastatakse. (Loodan südamest, et ei sõnu ära, ptüi-ptüi..!)

Tahtsin selle pika jutuga öelda, et tõepoolest ongi ka õpetajad inimesed ja vajadusel peab olema lubatud ka selle ameti esindajatele suunatud konstruktiivne kriitika. Ei ole nii nagu praegu üritatakse avalikkuses meile peale suruda, et negatiivse kogemuse taga saab 100% olla ainuüksi lapse või tema rumala ema-isa luulu ja ainult õpetajad on suured kannatajad. Tegelikult võib kiusamist esineda mõlemalt poolt. Vahe on vaid selles, et õpetaja selja taga seisab spetsialistide-ametnike armee, lapsevanem ja laps kui eraisikud on siin aga jäetud üksinda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tahtsin selle pika jutuga öelda, et tõepoolest ongi ka õpetajad inimesed ja vajadusel peab olema lubatud ka selle ameti esindajatele suunatud konstruktiivne kriitika.

Konstruktiivne kriitika on lubatud ja ma ei ole lugenud artiklit, kus seda oleks eitatud. Küll aga esineb ka õpetaja kiusamist, mõni lapsevanem lihtsalt saadab õpetajale pidevalt norivaid meile, ma arvan, et enamasti on ajalehtedest sellest juttu. Siin ei tohi sassi ajada kahte asja ja kummassegi äärmusesse minna. Ja see jutt, et lapsevanem ei tohi kooli kritiseerida, tuleb sellest, et lapse ees ei ole mõistlik õpetajat kohe maha tegema hakata. Sellega tekitatakse probleeme juurde. Kõigepealt tuleks suhelda õpetajaga, kooli juhtkonnaga, teiste klassikaaslastega, et uurida, mis probleem täpselt on ja millest tuli. Ja kui ikka on probleem, siis saab ikkagi teha vanemate ühispöördumise ja saab ka kooli hoolekogu võibolla aidata ja muidugi on võimalus ka pöörduda koolist kõrgemale (aga jällegi, see ei peaks olema kohe esimene samm). Ehk siis on oluline mõistlik olla ja arukalt tegutseda. Ei ole õpetaja püha lehm, aga enamik õpetajaid pole ka psühhoterroristid, samas- mõni õpetaja võib olla psühhoterrorist ja siis tuleb muidugi selle probleemiga tegeleda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tahtsin selle pika jutuga öelda, et tõepoolest ongi ka õpetajad inimesed ja vajadusel peab olema lubatud ka selle ameti esindajatele suunatud konstruktiivne kriitika.

Konstruktiivne kriitika on lubatud ja ma ei ole lugenud artiklit, kus seda oleks eitatud. Küll aga esineb ka õpetaja kiusamist, mõni lapsevanem lihtsalt saadab õpetajale pidevalt norivaid meile, ma arvan, et enamasti on ajalehtedest sellest juttu. Siin ei tohi sassi ajada kahte asja ja kummassegi äärmusesse minna. Ja see jutt, et lapsevanem ei tohi kooli kritiseerida, tuleb sellest, et lapse ees ei ole mõistlik õpetajat kohe maha tegema hakata. Sellega tekitatakse probleeme juurde. Kõigepealt tuleks suhelda õpetajaga, kooli juhtkonnaga, teiste klassikaaslastega, et uurida, mis probleem täpselt on ja millest tuli. Ja kui ikka on probleem, siis saab ikkagi teha vanemate ühispöördumise ja saab ka kooli hoolekogu võibolla aidata ja muidugi on võimalus ka pöörduda koolist kõrgemale (aga jällegi, see ei peaks olema kohe esimene samm). Ehk siis on oluline mõistlik olla ja arukalt tegutseda. Ei ole õpetaja püha lehm, aga enamik õpetajaid pole ka psühhoterroristid, samas- mõni õpetaja võib olla psühhoterrorist ja siis tuleb muidugi selle probleemiga tegeleda.

Mis oli Sinu kirjutise mõte? Ümmargune ametlik jutt, kuidas “tuleks” talitada. Kas ma oma eelmises kirjas siis ei toonud välja kõiki neidsamu Sinu nõuandeid, kuidas talitada – ja näitasin ka, et tegelikkuses need ei pruugi kahjuks üldse toimida. Sina soovitad suhelda teiste klassikaaslastega – tehtud! Sina soovitad pöörduda juhtkonna poole – tehtud! Sina soovitad koostada lapsevanemate ühispöördumine – tehtud! Sina soovitad pöörduda lõpuks, viimase võimalusena, koolist kõrgemalegi – tehtud! Tulemus??? Null, see õpetaja töötab seal koolis edasi. Õnneks on oma lapse klass nüüd põhikooli astmes ja temaga enam kokku ei puutu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas kiusamine käib, käsib õppida?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas kiusamine käib, käsib õppida?

Iseenesest on hea, et Sa ei tea õpetajapoolsest kiusamisest midagi. AGA kui ei tea, siis ei tasu ka niisama sõnu loopima tulla. Minu viieline laps muutus päevapealt ühe õpetaja jaoks halvaks lapseks, kui hakkas suhtlema lastega, kes polnud antud õpetaja soosikud. Antud lapsed polnud mingid liidrid või kiusajad, lihtsalt vaiksed ja aeglasema loomuga. Asi läks juhtkonnani välja, kiusamine lõppes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uus õpetaja koolis pandi kohe klassijuhatajaks ja leidis õpilased, keda kiusata. Jälgisin veidi aega kõrvalt, siis suhtlesin direktoriga, kuid tulemusteta. Seejärel võtsin lapse poole aasta pealt koolist ära ja panin teise kooli. See aitas ja nüüd juba mitu aastat rahulik ja tegus meeleolu nii kodus kui koolis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kiusamine on ikka päris õudne.
Meie pidime eesti keele tunnis (gümnaasiumi osa) püsti seisma ja selgitama, mida tähendab sõna üllas. Õnneks poiste kehka õps keeras sellele õpetajale kiirelt kotid taha ja sai tavapärase õppetööga edasi minna.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tulemus??? Null, see õpetaja töötab seal koolis edasi. Õnneks on oma lapse klass nüüd põhikooli astmes ja temaga enam kokku ei puutu.

Kas Tallinna kooli õpetaja?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Juhtkonna poole on pöördutud, haridusministeeriumini välja. Abi ri ole. Kooli vahetada pole võimalik, sest siis peaks kolima. Laps keda õpetaja kiusab räägib enesetapust ja kedagi see ei huvita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui vana laps on? Tuttav korraldas sedasi, et laps hakkas õppima linnas, hakkas bussiga käima. Tegu siis juba 6nda klassi lapsega. Praegu on ju 2 kuud laps kodus olnud, tuleb suvi – asi peaks paremaks minema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tal pole kuskile mujale kooli sõita ja see kestab juba kolmas aasta. Sügis tuleb, aga midagi ei muutu ja tunne on selline, et ri lasegi teda enam kooli. See kaks kuud kodus on olnud palju edukam ja laps rõõmsam. Kuna ta klassis ainus keda õpetaja terroriseerib, siis vanemad seda ei toeta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga siis võta laps koduõppele. Või osalisele koduõppele, kui see peaks võimalik olema. See ju sinu laps. Kes siis veel tema eest nagu emalõvi seisma peab?! Kui kedagi ei huvita, siis kogu huvitatus on nüüd sinu enda õlgadel. Jäägu laps kasvõi rumalamaks, aga enesetapumõtetega lapsega pole sul varsti enam üldse midagi peale hakata. Koduõppe jaoks võid ka kooli vahetada. Eestis on mõned koolid, kus koduõpe toimib suurepäraselt. Paar korda aastas on vaja käia näitamas, mida olete teinud. Kooli poolt on tugi olemas, kui peaks raskused tekkima. Seisa oma lapse eest ise!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Juhtkonna poole on pöördutud, haridusministeeriumini välja. Abi ri ole. Kooli vahetada pole võimalik, sest siis peaks kolima. Laps keda õpetaja kiusab räägib enesetapust ja kedagi see ei huvita.

Aga kui laps räägib enesetapust, peaksid pöörduma temaga psühhiaatri poole. Kooli juhtkonnal on suva, et üks õpilane tahab end õpetaja mõnitamise pärast ära tappa? Ja kas üldse juhtkond midagi tegi, tunde külastas, õpetajaga vestles pärast pöördumist? Ma pöörduks uuesti ja ütlekski, milline olukord on, nimetaks kõik konkreeetsed kiusamisjuhud ja küsiks, mida on juhtkond probleemi lahendamiseks ette võtnud ja mida oleks võimalik edasi teha. Kui see on selle kooli ainus selle aine õpetaja ja paralleelklassi ka pole, siis ongi ehk võimalik jätta laps koduõppele kasvõi selles ühes aines- ja kui laps seda õpetajat nii väga kardab, leppida kokku, et käid koos temaga vastamas. Parem variant oleks muidugi ikkagi uus kool leida, kui muud moodi lahendust ei saa, aga kui elate kuskil laiade laante vahel ja ühtki muud kooli isegi ühistranspordisõidu kaugusel pole, siis jääbki ilmselt ainult see koduõppe variant. Kui nt piirkonnas oleks kasvõi pensionil sama aine õpetaja, siis saaks äkki korraldada kuidagi nii, et ka tema tegeleks selle koduõppega. Kui juba psühhiaatri juures ka käidud, siis on ehk väike lootus, et kool võtab olukorda ka tõsisemalt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas kiusamine käib, käsib õppida?

Iseenesest on hea, et Sa ei tea õpetajapoolsest kiusamisest midagi. AGA kui ei tea, siis ei tasu ka niisama sõnu loopima tulla. Minu viieline laps muutus päevapealt ühe õpetaja jaoks halvaks lapseks, kui hakkas suhtlema lastega, kes polnud antud õpetaja soosikud. Antud lapsed polnud mingid liidrid või kiusajad, lihtsalt vaiksed ja aeglasema loomuga. Asi läks juhtkonnani välja, kiusamine lõppes.

Missugune sõna on sõnade loopimine? Ma küsisin, et kuidas käib kiusamine. Kas ei ole õigustatud küsimus üldsõnalisele väitele, et õpetaja kiusab. Arvan, et kiusavaid lapsevanemaid ja lapsi on märgatavalt rohkem kui kiusavaid õpetajaid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

selge on see, et oma lapse eest tuleb seista, ega see ei olegi nii, et õpetaja mõtleb, et “vot nüüd kiusan teda”, tema usub võibolla siiralt, et kui lapselt ikka midagi kõvasti nõuda, siis see on väga õige tee õpetamisel ja tal pole aega märgatagi, kui halvasti võib see mõjuda. Endalgi on kogemusi, et ekooli tuleb ülesanne “vastata hundiratas” (eelmisel korral jäi vastamata, sest ei tulnud välja) ja kui sa seda ei oska, siis on “tore” küll seda kaaslaste silme all üha uuesti vastata. Ja ma usun, et see õpetaja isegi ei märganud probleemi enne kui ma lapsevanemana sellele “ülesandele” reageerisin, öeldes, et homseks hundiratast kuskilt välja ei võlu. Riigi tasemel räägitakse küll ilusti individuaalsete erinevuste arvestamisest, tegelikkuses on paiguti täpselt nii nagu vanasti, kes on erinev, see jääb hammasrataste vahele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kui laps räägib enesetapust, peaksid pöörduma temaga psühhiaatri poole. Kooli juhtkonnal on suva, et üks õpilane tahab end õpetaja mõnitamise pärast ära tappa? Ja kas üldse juhtkond midagi tegi, tunde külastas, õpetajaga vestles pärast pöördumist? Ma pöörduks uuesti ja ütlekski, milline olukord on, nimetaks kõik konkreeetsed kiusamisjuhud ja küsiks, mida on juhtkond probleemi lahendamiseks ette võtnud ja mida oleks võimalik edasi teha. Kui juba psühhiaatri juures ka käidud, siis on ehk väike lootus, et kool võtab olukorda ka tõsisemalt.

See lapse psühhiaatri abi vajavaks vormistamine on väga kahe otsaga asi. Siis võidakse koolis just öelda, et see laps on ju vaimsete häiretega – seega ta ei ole adekvaatne olukorda hindama, ei mõtle selgelt, tal võivad olla luulud, jne. Sujuvalt unustatakse siin ära põhjus ja tagajärg.

Teine traagika peitub selles, miks peab reeglina alati just kiusatav hakkama mööda hulluarste jooksma? Ka siis, kui koolikiusajateks on teised lapsed, ikka vaadatakse automaatselt alati vaid kiusatava poole ja soovitatakse nimelt tollel vaimse tervise spetsialisti juurde minna. Andes sellega nii kiusajale kui kiusatavale signaali, et viga on kiusatavas – tema juures on midagi “viltu”, valesti, tema peab hakkama ravil käima ja ennast muutma. Aga kiusajad tohivad jätkata, neid ei puutu keegi.

Oleks minu teha, saadaksin psühhiaatri vastuvõtule pigem õpetaja, kelle meelest on tore laste peal oma hämaramaid tunge välja elada. Eestis võiks olla selline pretsedent, see aitaks vähendada kiusamisjuhtumeid olulisel määral.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See lapse psühhiaatri abi vajavaks vormistamine on väga kahe otsaga asi.

Kui inimene tahab enesetappu teha, siis ta ju vajabki psühhiaatri abi. Siin pole asi ju selles, kellel on õigus või et õpetaja võidab, kui laps psühhiaatri poole pöördub. Siin asi selles, et inimene võib surnud olla, kui midagi ette ei võeta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See lapse psühhiaatri abi vajavaks vormistamine on väga kahe otsaga asi.

Kui inimene tahab enesetappu teha, siis ta ju vajabki psühhiaatri abi. Siin pole asi ju selles, kellel on õigus või et õpetaja võidab, kui laps psühhiaatri poole pöördub. Siin asi selles, et inimene võib surnud olla, kui midagi ette ei võeta.

Aga kust sa seda võtad, et psühhiaater kuidagi aitab? See Sillamäe koolikiusatav poiss ju ometi sai abi – ent spetsialisti abi ei takistanud tal end ära tapmast. Ja tema pole ainuke.

Tihtipeale tekitab see, kui kiusatav ilusti hulluarsti juurde suunatud, kõrvalseisjates mugava loorberitel puhkamise usu – ta ju läks ravile, järelikult saab “abi” ja ongi kõik korras! Midagi rohkemat pole vaja teha…

Liiga palju lootusi oleme rajanud nõidadele/psühholoogidele/psühhiaatritele. Me usume, et nad teevad nipsust imet. Aga ei pruugi teha. Selle asemel et vedada koolikiusatud last kõiksugu üleshaibitud moetegelinskite manu jutustama, tuleks suunata jõupingutused hoopis probleemi põhjuse kõrvaldamisele. Laps võib kapata psühholoogide, nõidade, psühhiaatrite jms vahet niipalju kui vähegi jaksab, ent kui tema päev möödub aastaid ikkagi pidevas stressiseisundis ja stressiallikaga kokkupuutel (kes oma käitumist üldse ei muuda, vaid vinti juurdegi keerab), siis pole ülalnimetet spetsialistidest abi. Saame vaid peoga tablette sisseajava noore inimese, kes suureks saades end suure tõenäosusega ikkagi ära tapab või vigastab; või kui ta seda ka ei tee, siis jääb ta elu lõpuni hulluarstide kliendiks või katkiseks hingeks nagunii – olenemata sellest, et ta ju “otsis abi”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas kiusamine käib, käsib õppida?

Reeglina on see peamine kiusamise põhjus.
Lisaks ei oska õpetaja oma ainet anda, lapsevanem teab täpselt, kuidas töid hinnata tuleb ning tema jaoks pole mingit probleemi 25 kasvatamatut jõnglast ühe ainsa silmapilgutusega rahunema sundida…
Olen näinud igasuguseid lapevanemaid ja tavaliselt ikkagi õpetaja last ei kiusa, vaid on nõudlik, range, asjalik ja see tänastele vati sees hoitud titakestele ei istu.
Üks lapsevanem lubas mind suisa kohtusse kaevata. Mina ütlesin, et lasku käia – olen väga hea kirjeldaja ning võin anda tema lapse kohta kõige detailsema portree, lisaks võin printida ka ekoolis viimase nelja aasta erinevate õpetajate märkused (see on väga lihtne tegevus, kusjuures)., hinnetelehe jms.
Lisaks mainiksin kohtunikule ka selle, et teie lapsele oli vaja politseisse iseloomustust, kuna ta tekitas trennikaaslasele ühe rusikalöögiga sarnaluumurru.
Huvitval kombel ei läinud lapsevanem kohtusse….
Ja jättis mind üldse rahule.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kust sa seda võtad, et psühhiaater kuidagi aitab?

Ehk ikka aitab natuke rohkem kui see, kui lihtsalt vaatad, et probleem on, korra püüdsid midagi teha, see ei mõiganud, seega nüüd ei tee üldse midagi. Psühhiaater ei olegi imerohi, mis põhjustab hetkega imelise muutumise, aga see on midagigi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega sellest, et laps psühhiaatri juures käib – ei pea kooli teavitama. Esialgu oleks hea, kui laps käiks psühholoogi juures ja psühholoog annaks oma kirjaliku arvamuse. kui sealt tuleb välja lapse probleemid õpetajapoolse kiusamisega – siis teavitaks sellest kooli ja järelvalvet teotavat ametnikku.
Samas teemaalgataja räägib mingitest tablettide söömisest – siis järelikult juba on arst midagi väljakirjutanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See lapse psühhiaatri abi vajavaks vormistamine on väga kahe otsaga asi.

Tihtipeale tekitab see, kui kiusatav ilusti hulluarsti juurde suunatud,

siis jääb ta elu lõpuni hulluarstide kliendiks või katkiseks hingeks nagunii – olenemata sellest, et ta ju “otsis abi”.

Vanem, kelle meelest on psühhiaater hulluarst vajab ise abi. Arvan, et probleem on vanemas, mitte õpetajas.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )


Esileht Koolilaps Õpetaja kiusab last