Teema: Õpetaja on väga nipsakas

Kasvataja peab loomulikult lapsevanemat kuulama kõhuli maas lamades ja vanem lõpetab oma sünavõtu, andes sõbraliku jalamüksu ribidesse, mispeale kasvataja ütleb aitäh massa.

A sa jooda lapsele liiter vett hommikul ja teine liiter õhta sisse, peaks lapsuke päästetud olema.

#2973008:

#2973005:

On tõesti väga nipsakas, et julges arvamust avaldada.

Ma ootaks pidevalt tagasisidet lapse kohta, kahjuks ainuke lause mida kuulen, järgi minnes on “head aeeeegaaa!” õpetaja poolt. Arvamust võib muidugi avaldada, kuid siis peaks see konteksti sobituma.

No kui sul selline hoiak juba on, siis ehk tuleks peeglisse vaadata ja mõelda, miks see õpetaja ei ole eriti suhtlemisaldis.

Isegi kui ta annaks tagasisidet rohkem, kas siis positiivset või negatiivset, oleks sul ju kohe ving lahti, et nipsakas vms.

Miks sa esiteks arvad, et kasvataja nüüd tahtis vaidlema hakkata?

Sa oled ju ehtne näide sellisest lapsevanemast, kes keeldub uskumast, et kodus vaikselt olev laps käitub lasteaias teistmoodi? Oled sa päev otsa lasteaias oma lapse kõrval passinud, et tead, et ta jääb teiste varju.
Ma näen siin ainult sinupoolset solvumist, kui sa arvad õpetaja olevat nipsakas sellise ütluse peale.

Beebi ja rasedusraamatutes peaks olema suurelt kirjas hoiatus, et üldjuhul 95% lastest võivad väljaspool kodu käituda hoopis teistmoodi.
Et siis ikka usutaks ka õpetajaid lõpuks, mitte ei peideta solvumisega pead liiva alla.

Õpetaja arvamus igati sobiski konteksti, sest teie väitsite, et laps jääb teiste varju. Ju siis lasteaias ei jää! Õpetaja ju näeb mis koha peal toimub.
Kui sina suudad aksepteerida seda, et laps tõesti lasteaias ongi teistmoodi, siis pole ka seda olematut nipsakust.

#2973038:

Pole saanud lapse kohta mingit tagasisidet, mis näitaks vastupidist. Alati on kõik korras olnud. Vee joomisse see ometigi ei puutu, lihtsalt nipsakas ongi anda hinnanguid kui küsimus oli elementaarses. Ma juhtisin õpetaja tähelepanu, et lastel mitte ainult minu omal võib olla janu ning väike laps ei lähe tihti peale juua küsima ning kui üks läheb ja saabki, on teised ikka joogita. Kui on kaks joogipausi ma oletan, kas on raske lisada kolmas või neljas? Kas minutiline joogipaus keerab rühma päeva plaani sassi või? Milles asi on?

Aga miks sa eeldad, et lapsed ei lähe küsima? Sellepärast, et sa arvad, et SINU laps ei julge minn, eeldad sa kohe, et ükski laps siis ei julge?
Aa, et kui üks laps julgebki minna küsima ja teised ka sabas vaikselt seisavad, jäävad teised ilma?? Mis loogika see ometi on?

Meil küll käivad kõik lapse ise küsimas. Nad pigem mänguhoos unustavad, kui kardavad.

Pindu teise silmas näed aga palki enda omas mitte.
Samaoodi on ju siis sinu poolt nipsakas minna “õpetama” kuidas õpetajad oma tööd tegema peavad.

Selle asemel, et mingit mõttetut draamat üles kiskuda, õpeta oma lapsele hoopis julgust vett küsima janu korral.

See, et laps lasteaias pole nii tagasihoidlik midagi, võib olla fakt, mitte nipsakus. Muidugi võib alati rohkem vett pakkuda, see ei tohiks eriti raske olla.. Aga kuidas õpetaja sellesse soovitusse (käsku?) suhtub, sõltub ikka sellest ka, kuidas lapsevanem oma arvamuse ise edastas. Minul on rühmas üks(!) lapsevanem, kellel on ilma liialdamata igal hommikul ja õhtul erinevad etteheited ja uued nõudmised. Ja kui ta siis järgmise asjaga tuleb, siis ausalt on selline tunne, et “no mida jälle”, kuigi välja ma seda ei näita ja suheldes jään viisakaks. Ometi ma tunne, et just temaga ei taha ma seda viit minutitki vestelda, see on nii kurnav ja alati negatiivne. Kui ta millegi kohta küsib, siis ikka seepärast, et tema arvates on asi halvasti, ja ükskõik, mida ma vastan, on vastus vale. Teiste vanematega vestlen ma hea meelega ka pikemalt. Kui lapsevanem, kes suudab ise normaalselt suhelda ja ei tee iga päev etteheiteid, tuleb lagedale selline parendusettepanekuga, siis arvan, et iga õpetaja võtab seda kui heatahtlikku soovitust ja palvet, mida ei ole raske täita. Aga kui seda tuleb ütlema lapsevanem, kes koguaeg millegi kallal viriseb, siis võib ehk tõesti mõni mitte nii pika kannatusega õpetaja ka mõnikord vääratada ja nipsakaks muutuda.

Uriini kinni pidamine (ja ka kõhukinnisus) tuleb väga tihti stressis.
Minu laps nt ei taha suuremat häda lasteaias teha ei ole see koht tema jaoks piisavalt turvaline, seega hoiab kunni. Sõbranna laps hoidis pissi kinni 24h, kui ema töölähetusse läks, käidi lausa EMOs selle probleemiga ja said abi.

See selleks, et ka sinu lapse puhul ei pruugi õpetaja süüdi olla. Vaata, kas on muid lasteaiastressi tunnuseid ja tegele sellega, et pingeid maandada.
Õpetaja suhtlemisstiil tundub aga ka minule ebameeldiv.

#2973350:

Ma pole rahul ka kuidas õpetajad üldisemalt käituvad. Saan aru, et lastega töö pole lihtne, kuid minu arvates suudab end ise vabatahtlikult lasteaia õpetajaks õppinud inimene end niipalju kokku votta küll, et hommikul lapsi ning nende vanemaid tervitada ning õhtul paar sõna tagasisidet anda lapse kohta. Hommikul viies on õpetaja kusagil ruumi teises otsas, siis peab talle oma küsimusi läbi laste sumina hõikama. Terele vahel ei vastatagi. Lähemale tulla vanemale ei suvatseta, õhtul samamoodi on enamikel õhtutel kusagil teises otsas, terele vastuseks head aeeeegaaa, ja kõik. Kui küsida, tuleb vastuseks kõik oli korras. Uks ruttu kinni, minge ruttu ära. Tundub, et lapsevanemat nähakse kui vaenlast, julgeb siin veel soovitada ja parendada, on ikka tüütu putukas!

Selline suhtlusviis ei ole ei meeldiv ega soe. Lastesse ehk suhtub soojemalt, kuid vähemalt oma lapse puhul pole ma seda näinud. Ma arvan, et muidugi kaebamise puhul juhtkonnale teeks see õpetaja silmad suureks pähe ning ütleks oma kõige meeldivama häälega kuidas kõike seda pole olnud, nemad nii viisakad alati ja ootavad lapsi rühma. Isiklikult minul on selline , et õpetaja tõstis minu lapse peale häält ning sealsamas kohe leebus kuna sai aru, et olen sealsamas. Pluss see ülejäänud käitumine on ikkagi kummaline. Lapsevanemad käivad ju teatud aegadel, kas tõesti peab nii käituma.

Täielik pettumus, ootasin lapsele toredaid õpetajaid ja ainuke tore on seal abi keda laps ka kiidab

Ainuke tüütu putukas oled sina ise, kes teeb igast sääsest elevandi.
Ilmselgelt sina oledki kõikide nende lasteaia õpetajate mustamise teemade autor.
Ainult vinguks. Aga tead, lasteaed ei ole kohustuslik ja saad iga kell seda vahetada, kui sulle ei sobi.

Mul oli üks sõbranna, kes pidevalt vigises ja lärtsus õpetajatele vastu. Midagi talle ei sobinud ja arvas, et iga kommentaar on meelega kiusamiseks öeldud. AGA peale seda, kui ta oli tööpraktikal lasteaias kuu aega, häbenes ta silmad peast, sest see töö on reaalsuses hoopis midagi muud, kui me vanemad ette kujutame. Sa oled nagu koduski ema aga 20-le lapsele. Ja siis veel need erinevad vanemad, nende utoopilised soovid ja etteheited. Peale seda suhtub ta lasteaia õpetajatesse austusega ja ei kritiseeri.

kui võtta aluseks sümptomid-kõhukinnisus, vähene ja tume uriin. mis te pakuks, milles asi?

Ma ütleks sulle kogenud lapsevanemana, et laps võib rühmas käituda teistmoodi, kui kodus – nii paremas kui halvemas suunas. Sa ei näe oma last rühmas. Mina soovitan kuulata õpetajaid avatud meele ja huviga.

“pole teie laps nii tagasihoidlik midagi”- no vot see on küll lause, mida saab öelda nii nipsakalt, lausa õelalt, aga ka naljaga ja väga sõbralikult. Meie ei olnud seal ja ei oska hinnata, mis häälevarjundiga õpetaja seda ütles ja näib, et need nüansid tõlgendas teemaalgatajagi endast lähtuvalt (ehk siis negatiivsuse poole, õpetaja ei pruukinud selle lausega midagi nipsakat üritadagi).

Ja mis puutub konkreetesesse probleemi- kas rõhmas veeautomaat on, lastel tassid kuskil, kust saab igaüks janu korral juua, kui tihti antakse juua jne. Suvel olid õues lastel kõigil oma pudelid kaasa, vabalt võid lapsele rühma oma joogipudeli kaasa anda. Kui laps käib rühmas paar päeva (nädalas?), siis on palju suurem roll kodusel toidul. Anna nt hommikul juua (enne kodust väljumist käib pissil ja joob pool klaasi vett nt, mingi rutiin).

Ja see “ema teab alati paremini, missugune tema laps on ja kuidas käitub” nüüd lasteaias küll ei päde, sina ei näe teda päevad läbi, õpetaja näeb.
Ma arvan, et sa oled ülemuretsev lapsevanem, kes igast pisiasjast teeb probleemi, selle asemel et lahenduse otsimisele keskenduda (loodame, et sa pole see, keda kasvataja sõimas, või see, keda mõnitati ja sunniti normaalseid õueriideid ostma või see, kellele mänguväljakul alati väga ebameeldivalt vastu irvitatakse, neid näiteid on siin palju).

Meil ka piirati joomist, et lapsed ei küsiks õueminemise ega magamise ajal pissile. Kui laps on nii janune, et juba küsib vett, siis tegelikult võib ka juba veepuudus olla. Oma veepudeleid ei tahetud, et siis muudkui otsitakse neid taga, mingit veeautomaati ei pandaks eluski. See oleks kulukas ja siis jooksid lapsed võib-olla tõesti niisama lõbu pärast ka. Nii et ei tea, kuidas antud juhul asjad on, kas on päriselt probleem või mingi ema luulu. Mis tagasisidesse puutub, siis selles osas on ka inimesed erinevad. Mõni peab ebaviisakuseks, kui temaga seal uksel tund aega ei läterdata, teisele täiesti piisab sellest, kui kõik oli korras.

Kuidas me küll kunagi ellu jäime? Ei mingeid pudeleid-kanne-kruuse. Vesi jooksis kraanist, kes juua tahtis.