Esileht Väikelaps Õpetaja on väga nipsakas

Näitan 11 postitust - vahemik 31 kuni 41 (kokku 41 )

Teema: Õpetaja on väga nipsakas

Postitas:

Kuidas me küll kunagi ellu jäime? Ei mingeid pudeleid-kanne-kruuse. Vesi jooksis kraanist, kes juua tahtis.

Oh, küsimus on, et kuidas küll see praegune lasteaiapõlvkond ellu jääb. Praegu ju õpetatakse, et kogu universum teenindab just nimelt neid.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 23.11 10:06; 23.11 10:41; 23.11 16:59; 25.11 11:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuidas me küll kunagi ellu jäime? Ei mingeid pudeleid-kanne-kruuse. Vesi jooksis kraanist, kes juua tahtis.

Oh, küsimus on, et kuidas küll see praegune lasteaiapõlvkond ellu jääb. Praegu ju õpetatakse, et kogu universum teenindab just nimelt neid.

No kui lasteaias on nii ette nähtud, et laps ise ei tohi ja õpetaja peab teenindama siis nii ongi. Minu lapse sõimerühmas oli nt wc uksel kõrgel haak, et lapsed sinna omapäi veega mängima ei läheks ja vetsu minekuks tuli paluda õpetajal haak lahti teha. Kraan, kust vett saada oli samuti ukse taga ning tassid ära pandud. Mismoodi see laps siis ise enda teenindamist õppima pidi…? Ja sellise seadistusega võibki vaiksem või tagasihoidlikum laps hätta jääda (jutt 1,5-3-aastastest sõimekatest).

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.11 09:55; 25.11 17:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuidas me küll kunagi ellu jäime? Ei mingeid pudeleid-kanne-kruuse. Vesi jooksis kraanist, kes juua tahtis.

Oh, küsimus on, et kuidas küll see praegune lasteaiapõlvkond ellu jääb. Praegu ju õpetatakse, et kogu universum teenindab just nimelt neid.

No kui lasteaias on nii ette nähtud, et laps ise ei tohi ja õpetaja peab teenindama siis nii ongi. Minu lapse sõimerühmas oli nt wc uksel kõrgel haak, et lapsed sinna omapäi veega mängima ei läheks ja vetsu minekuks tuli paluda õpetajal haak lahti teha. Kraan, kust vett saada oli samuti ukse taga ning tassid ära pandud. Mismoodi see laps siis ise enda teenindamist õppima pidi…? Ja sellise seadistusega võibki vaiksem või tagasihoidlikum laps hätta jääda (jutt 1,5-3-aastastest sõimekatest).

Siis saab ju juua ka küsida, kui vetsu minekut saab?

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.11 22:01; 25.11 18:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpetaja vastus oli “pole teie laps nii tagasihoidlik midagi”. Kordagi pole veel kuulnud ühtki nurinat lapse kohta, aga nüüd pole laps enam tagasihoidlik?
Täiesti hämmastav. Kas õpetaja võib üldse lapsevanemaga niimoodi vaidlema tahta hakata?

Appike. See on ju igati tore, et laps pole tagasihoidlik ja saab rühmas hästi hakkama! Mis vaidlusest saab juttu olla, kui õpetaja ütleb, mida ta iga päev näeb?
Ma oleks päris rõõmus, kui nii öeldaks. Järelikult on kohanenud.
Sellest lausejupist õpetaja nipsakust (ja veel nurinat!) välja lugeda ei suudaks kuidagi.
Eks seda, mida tahad kuulda, seda ka kuuled. Kes on negatiivsele orienteeritud, leiab seda igal pool ja alati.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õpetaja võib ju nipsakas olla ja alati ei pea õpetaja ja lapsevanemad ühel arvamusel olema. Sellejuures ei tohi aga laps kannatada. Vedelikupuudus kõhukinnisuse ja vähese pissimisega on väga tõsine asi, eriti väikelapse puhul, kes just lasteaias käimist on alustanud.

Meie rühmas tegid õpetajad ise ettepaneku, et lapsevanemad toovad igale lapsele kodunt veepudeli, millel lapse nimi peal. Õpetajad hoolitsevad selle eest et pudelid oleksid vett täis, lastele kättesaadavad ning puhtad. Meil on rühmas pudelid tooli peal, kasti sees, kust iga laps oma pudelist joomas võib käia. Tee ettepanek, kaasa teised lapsevanemad ja küll saate ka pudelisüsteemi tööle.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.11 14:56; 26.11 15:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei usu, et lasteaiatoidust ja stressist kõht nii kinni jääb. Munitsipaallasteaedades on tavaliselt kolm korda nädalas lõunaks supp, iga prae juurde salat ja iga päev värske terviseamps. Sealt peaks piisavalt kiudaineid saama. Kui aga vett peale ei joo sellisele toidule, siis võib tõesti kõhukinnisus ja vähene pissimine kaasneda.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.11 14:56; 26.11 15:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No kui lasteaias on nii ette nähtud, et laps ise ei tohi ja õpetaja peab teenindama siis nii ongi. Minu lapse sõimerühmas oli nt wc uksel kõrgel haak, et lapsed sinna omapäi veega mängima ei läheks ja vetsu minekuks tuli paluda õpetajal haak lahti teha. Kraan, kust vett saada oli samuti ukse taga ning tassid ära pandud. Mismoodi see laps siis ise enda teenindamist õppima pidi…? Ja sellise seadistusega võibki vaiksem või tagasihoidlikum laps hätta jääda (jutt 1,5-3-aastastest sõimekatest).

Jube lugeda, nii kahju lastest. Kinnitab veelkord minu veendumust, et Eesti on käsu- ja kontrolliühiskond. Ja enamik inimesi on sellega nii ära harjunud, et teisiti tunduks lausa imelik ja ennekuulmatu (mis mõttes, laps läheks ISE kempsu? Võtaks endale kraanist juua siis, kui ISE tahab? Tõstaks endale lõuna ajal kausist ISE toitu ette? Teeks ISE endale võileiba?) Lihtsalt kahju. Ei saa aru, miks see erinevus läänemaailmaga nii suur peab olema.

+1
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No kui lasteaias on nii ette nähtud, et laps ise ei tohi ja õpetaja peab teenindama siis nii ongi. Minu lapse sõimerühmas oli nt wc uksel kõrgel haak, et lapsed sinna omapäi veega mängima ei läheks ja vetsu minekuks tuli paluda õpetajal haak lahti teha. Kraan, kust vett saada oli samuti ukse taga ning tassid ära pandud. Mismoodi see laps siis ise enda teenindamist õppima pidi…? Ja sellise seadistusega võibki vaiksem või tagasihoidlikum laps hätta jääda (jutt 1,5-3-aastastest sõimekatest).

Jube lugeda, nii kahju lastest. Kinnitab veelkord minu veendumust, et Eesti on käsu- ja kontrolliühiskond. Ja enamik inimesi on sellega nii ära harjunud, et teisiti tunduks lausa imelik ja ennekuulmatu (mis mõttes, laps läheks ISE kempsu? Võtaks endale kraanist juua siis, kui ISE tahab? Tõstaks endale lõuna ajal kausist ISE toitu ette? Teeks ISE endale võileiba?) Lihtsalt kahju. Ei saa aru, miks see erinevus läänemaailmaga nii suur peab olema.

Põhipointile saan pihta, aga kui selle lapsega, kes ÜKSI läheb vett võtma või kempsu ja temaga seal midagi juhtub? Kukub vms? Kui juhtubki, vot siis on ju põrgu lahti!
Õpetajad peavad nii paljusid lapsi korraga jälgima ja kõige eest ju vastutama. Katsu sa siis leida see õige variant.
Siinkohal ongi õigustatud variabt, et parem karta, kui kahetseda. Eriti sõimerühma laste puhul.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 23.11 10:27; 23.11 10:46; 23.11 11:12; 23.11 17:26; 23.11 21:44; 30.11 22:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jube lugeda, nii kahju lastest. Kinnitab veelkord minu veendumust, et Eesti on käsu- ja kontrolliühiskond. Ja enamik inimesi on sellega nii ära harjunud, et teisiti tunduks lausa imelik ja ennekuulmatu (mis mõttes, laps läheks ISE kempsu? Võtaks endale kraanist juua siis, kui ISE tahab? Tõstaks endale lõuna ajal kausist ISE toitu ette? Teeks ISE endale võileiba?) Lihtsalt kahju. Ei saa aru, miks see erinevus läänemaailmaga nii suur peab olema.

Jaa-jaa, mitte üheski Eesti lasteaias ei tohi laps ise vetsu minna, see käib graafiku järgi. Ja kõik vanemad on sellega nõus, sest me oleme ju siiski allaheitlikud eestlased, mitte enesekindluselt arenenud, nagu “läände” rännanud rahvuskaaslased. Hea, et viimased alati vähemalt teavad peensusteni täpselt, mis toimub Eesti lasteaedades ja soostuvad pimedaid aeg-ajalt valgustama, kuidas asjad läänemaailmas käivad.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.11 10:01; 30.11 22:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie lasteaias võivad küll lapsed ise kempsu minna, sest kemps on kohe rühmaruumist minna. Ja võivad ka ise vett võtta (mitte kraanist, see ei ole lubatud) vaid mingi filtreeritud vesi. Igal on oma pildiga tops. Kui ise ei oska valada, läheb topsiga õpetaja juurde. Aga pissile ei saa siis, kui on just enne magama minekut pissil käidud ja lapsed voodisse saadud, ning siis hakkab üks trall pihta, üks tahab pissile, teine tahab pissile, kolmas… neljas on üleväsimusest juba nutuvõrul, sest sagimise tõttu ei saa magada jne. Kui parasjagu on ringmängu, tähtede õppimise vms. aeg, siis ka ei saa kohe tormata jooma, kui mõte pähe tuleb.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah see on uus probleem, sest on uued õpetajad ja varasemas rühmas oli joogikann lastele kättesaadavas kohas ja aidati juua, tegu on kõige pisematega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.11 09:46; 23.11 10:23; 23.11 10:26; 23.11 10:51; 23.11 11:15; 23.11 16:21; 23.11 21:06; 03.12 10:42;
To report this post you need to login first.
Näitan 11 postitust - vahemik 31 kuni 41 (kokku 41 )


Esileht Väikelaps Õpetaja on väga nipsakas

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.