Esileht Tööelu, raha ja seadused. õpetaja palk?

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 103 )

Teema: õpetaja palk?

Postitas:
Kägu

Kellega õpetaja kui kõrgharidusega spetsialist sinu meelest konkureerima peaks? Ehk teiste sarnastega, nagu näiteks arstid või advokaadid

Näiteks nn riigiteenistujatega. Näiteks politseiametnikega, kes väljastavad teenindussaalides passe, ministeeriumi ametnikega. Kõigiga, kus nõutakse kõrgharidust.

Tavalise patrullpolitseiniku/piirivalveametniku palk on ületunnitöö ja öövahetustega kuskil samas klassis nagu on õpetajate siin välja toodud miinimumpalk (1300 kandis). Oleneb ka asukohast. Mul on tuttav noorsoopolitseinik, kelle brutopalk on umbes 1200€ ja mingid lisatunnid on neil kohustuslikud (noorsoo omadel muidu E-R töö), nende arvelt saavad siis lisa teenida. Tavalise patrullpolitseiniku põhipalk on üldiselt veidi madalam, aga nende puhul ei ole nõutud ka kõrgharidust. Töökuulutusi jälgides olen tähele pannud, et professionaalse väljaõppega spetsialistid politseiametis (nt uurijad) teenivad kuskil 1400-eurost põhipalka.

Riigi ametiasutuste palgad on kõrgemad, aga kui ei ole just tippspetsialist või juht, siis 2000€ palka enamasti ei maksta. Pigem jäävad nende palgad samuti 1200-1700 vahemikku. KOV üksuste ametiasutuste palgad jällegi sõltuvad asukohast ja valdkonnast. Tean, et minu ametikohal varieeruvad palgad KOVist olenevalt 1000-1800€ vahemikus.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu soovitus kõigile, kellele tundub, et õpetaja elu on lihtne, puhkust palju ja palk hea, on see, et hakake siis ise õpetajateks.

Olen ka ise õpetaja ja küllalt on neid sõbrannasid olnud, kes võtavad teemaks, et “ah mis sul viga, terve suvi vaba” või midagi muud sellist. Aga kohe kui ma vastu ütlen, et “hakka siis ise õpetajaks, kui see nii ihaldusväärne tundub” on suu kinni, sest noh.. ega ju päriselt ikka ei tahaks seda tööd teha, aga targutada on tore 😀

Minu hea kolleeg töötas varem õpetajana. Nüüd ta on samasugune spetsialist-kontoritöötaja ehk “tagumikulaiaksistuja-päevavaras” nagu minagi. Ta õhkab väga sageli enda vana ameti – õpetajatöö järele. Ütles, et ta ei suuda kuidagi harjuda, et suvepuhkus on nüüd nii lühike ning et praeguse ametiga kaasneb tohutu vastutus nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Tema arvates oli palju lihtsam ja toredam olla õpetaja. Tõsi, ta ei olnud Tallinna kooli õpetaja. Ta oli muidugi ka selline õpetaja, kes sai oma õpilastega ideaalselt läbi. Ta oli väga armastatud ja hinnatud ning konfliktsituatsioone tal kogu oma tööaja jooksul polnud. Ehkki töötas õpetajana aastaid. Vähemalt õpilastega mitte. Ja ta ei olnud käsitööõpetaja, vaid füüsika ja keemia õpetaja.

Seega, et tasu sugugi alavääristada ja pisendada õpetajaameti kõrval teisi ameteid. See, et kontoritöötaja joob vaid kohvi ja viilib küüsi ja ei pea üldse pingutama, on vaid näiline. Ehk on ka selliseid töökohti olemas, aga kahtlustan, et tänapäeva kapitalistlikus ühiskononas pigem vähemuses. Minu ja selle endise õpetaja töö on äärmiselt pingeline ja stressirohke. Paljud kolleegid lahkuvadki sellepärast, et ei pea pingele vastu. Ja hiljem, uuel kohal töötades, ütlevad tagasivaadates, et oli ikka väga raske võrreldes mujal olemisega. Palk on meil väiksem kui õpetajate palk, mida siin nimetatud on. Varem koju… sellist mõistet meie asutuses ei ole mitte kunagi. Väga sageli tuleb teha hoopis ületunde, kuid tõsi, need on alati siiski tasustatud (vähemalt juhul, kui ise näpuga järge vead, arvet pead ja raamatupidajale sellest teada annad). Nagu juba eespool öeldud, siis töö on selline, mille teenust vajab meist igaüks – nii arstid kui ka õpetajad, nii lihttöölised kui ka tippjuhid.

Kõik sõltub sellest, mis kelllegi rohkem sobib. Mina olen ka aastaid pangas töötanud – töö iseenesest oli väga lihtne. Kohutav oli selle panga juhtimistegevus, kes tavalist kliendihaldurit inimeseks ei pidanud ja kuust kuusse kliendihaldurite palku vähendas.

Kui koolis oli inimesel eduelamus, mis kindlasti andis juurde palju energiat, siis loomulikult õhkab inimene vana eduelamuse järele. Õpetajatöö on meeletult sotsiaalnee töö: see, kas õpetajat torgitakse, sõltub 100 pisiasjast – kas oskab juhtkonnale pugeda, kas oskab lapsevanematega sotsialiseeruda, kas on väikeses kohas omainimene või sissesõitnu, kui hästi oskab üldse intriigitseda, peetakse tema ainet ühiskonnas oluliseks (nt reaalained) või mitte, kui palju tal mees teenib jm pisikesed asjaolud. Mõni muud ei oskagi, kui ainult sotsiaalne olla, mõni jälle oskab oma asja hästi teha. Eks need sotsiaalsed kuiva arvutitöö taga siis ägavadki.

Minul on praegu vaja ülekoormusega tööd teha – kontorist ma sellist suurt koormust endale organiseerida ei saaks, seetõttu töötan veel õpetajana. Kontorisse intriigide keskele ka väga tagasi ei kutsu, seega tuleb mul tulevikus mingi oma äriga alustada. Kerge ei saa see olema, eriti algus, kuid see on kõigist võimalikest variantidest kõige mõistlikum.

Ehk siis teiste sõnadega! On õpetaja-ametist veel halvemini ja vähemväärtustatud ametikohti.

Sellele ju viitasingi!

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mäletan aega, kus õpetaja palk oli samaväärne rimi müüja palgaga. Nüüd ikka need palgad pole enam üldse võrreldavad.
Arvan, et õpeataja palk võiks olla nii 1,5 keskmist. Ehk ta võiks sinna 2k neto poole liikuda küll

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu soovitus kõigile, kellele tundub, et õpetaja elu on lihtne, puhkust palju ja palk hea, on see, et hakake siis ise õpetajateks.

Olen ka ise õpetaja ja küllalt on neid sõbrannasid olnud, kes võtavad teemaks, et “ah mis sul viga, terve suvi vaba” või midagi muud sellist. Aga kohe kui ma vastu ütlen, et “hakka siis ise õpetajaks, kui see nii ihaldusväärne tundub” on suu kinni, sest noh.. ega ju päriselt ikka ei tahaks seda tööd teha, aga targutada on tore 😀

Minu hea kolleeg töötas varem õpetajana. Nüüd ta on samasugune spetsialist-kontoritöötaja ehk “tagumikulaiaksistuja-päevavaras” nagu minagi. Ta õhkab väga sageli enda vana ameti – õpetajatöö järele. Ütles, et ta ei suuda kuidagi harjuda, et suvepuhkus on nüüd nii lühike ning et praeguse ametiga kaasneb tohutu vastutus nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Tema arvates oli palju lihtsam ja toredam olla õpetaja. Tõsi, ta ei olnud Tallinna kooli õpetaja. Ta oli muidugi ka selline õpetaja, kes sai oma õpilastega ideaalselt läbi. Ta oli väga armastatud ja hinnatud ning konfliktsituatsioone tal kogu oma tööaja jooksul polnud. Ehkki töötas õpetajana aastaid. Vähemalt õpilastega mitte. Ja ta ei olnud käsitööõpetaja, vaid füüsika ja keemia õpetaja.

Seega, et tasu sugugi alavääristada ja pisendada õpetajaameti kõrval teisi ameteid. See, et kontoritöötaja joob vaid kohvi ja viilib küüsi ja ei pea üldse pingutama, on vaid näiline. Ehk on ka selliseid töökohti olemas, aga kahtlustan, et tänapäeva kapitalistlikus ühiskononas pigem vähemuses. Minu ja selle endise õpetaja töö on äärmiselt pingeline ja stressirohke. Paljud kolleegid lahkuvadki sellepärast, et ei pea pingele vastu. Ja hiljem, uuel kohal töötades, ütlevad tagasivaadates, et oli ikka väga raske võrreldes mujal olemisega. Palk on meil väiksem kui õpetajate palk, mida siin nimetatud on. Varem koju… sellist mõistet meie asutuses ei ole mitte kunagi. Väga sageli tuleb teha hoopis ületunde, kuid tõsi, need on alati siiski tasustatud (vähemalt juhul, kui ise näpuga järge vead, arvet pead ja raamatupidajale sellest teada annad). Nagu juba eespool öeldud, siis töö on selline, mille teenust vajab meist igaüks – nii arstid kui ka õpetajad, nii lihttöölised kui ka tippjuhid.

Kõik sõltub sellest, mis kelllegi rohkem sobib. Mina olen ka aastaid pangas töötanud – töö iseenesest oli väga lihtne. Kohutav oli selle panga juhtimistegevus, kes tavalist kliendihaldurit inimeseks ei pidanud ja kuust kuusse kliendihaldurite palku vähendas.

Kui koolis oli inimesel eduelamus, mis kindlasti andis juurde palju energiat, siis loomulikult õhkab inimene vana eduelamuse järele. Õpetajatöö on meeletult sotsiaalnee töö: see, kas õpetajat torgitakse, sõltub 100 pisiasjast – kas oskab juhtkonnale pugeda, kas oskab lapsevanematega sotsialiseeruda, kas on väikeses kohas omainimene või sissesõitnu, kui hästi oskab üldse intriigitseda, peetakse tema ainet ühiskonnas oluliseks (nt reaalained) või mitte, kui palju tal mees teenib jm pisikesed asjaolud. Mõni muud ei oskagi, kui ainult sotsiaalne olla, mõni jälle oskab oma asja hästi teha. Eks need sotsiaalsed kuiva arvutitöö taga siis ägavadki.

Minul on praegu vaja ülekoormusega tööd teha – kontorist ma sellist suurt koormust endale organiseerida ei saaks, seetõttu töötan veel õpetajana. Kontorisse intriigide keskele ka väga tagasi ei kutsu, seega tuleb mul tulevikus mingi oma äriga alustada. Kerge ei saa see olema, eriti algus, kuid see on kõigist võimalikest variantidest kõige mõistlikum.

Ehk siis teiste sõnadega! On õpetaja-ametist veel halvemini ja vähemväärtustatud ametikohti.

Sellele ju viitasingi!

Selles pangas oli 30 kliendihalduri hulgas 3 kõrgharidusega inimest.
Koolide puhul on proportsioonid ilmselt vastupidised: 30 töötaja kohta kõige rohkem 3 kõrghariduseta töötajat.
Loomulikult on õpetajatööst palju väiksema palgaga ametikohti, kuid õpetaja on oma hariduse ning teadmiste poolest siiski kõrgemal kui ka keskmine inimine, palk onsiin paraku õpetajal keskmisest väiksem.

+5
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Harjumaa, normkoormus 21 tundi, mul on 27 tundi. Palk brutos 1457.- Selles palganumbris sisaldub ka klassijuhatamine.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu soovitus kõigile, kellele tundub, et õpetaja elu on lihtne, puhkust palju ja palk hea, on see, et hakake siis ise õpetajateks.

Olen ka ise õpetaja ja küllalt on neid sõbrannasid olnud, kes võtavad teemaks, et “ah mis sul viga, terve suvi vaba” või midagi muud sellist. Aga kohe kui ma vastu ütlen, et “hakka siis ise õpetajaks, kui see nii ihaldusväärne tundub” on suu kinni, sest noh.. ega ju päriselt ikka ei tahaks seda tööd teha, aga targutada on tore 😀

Minu hea kolleeg töötas varem õpetajana. Nüüd ta on samasugune spetsialist-kontoritöötaja ehk “tagumikulaiaksistuja-päevavaras” nagu minagi. Ta õhkab väga sageli enda vana ameti – õpetajatöö järele. Ütles, et ta ei suuda kuidagi harjuda, et suvepuhkus on nüüd nii lühike ning et praeguse ametiga kaasneb tohutu vastutus nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Tema arvates oli palju lihtsam ja toredam olla õpetaja. Tõsi, ta ei olnud Tallinna kooli õpetaja. Ta oli muidugi ka selline õpetaja, kes sai oma õpilastega ideaalselt läbi. Ta oli väga armastatud ja hinnatud ning konfliktsituatsioone tal kogu oma tööaja jooksul polnud. Ehkki töötas õpetajana aastaid. Vähemalt õpilastega mitte. Ja ta ei olnud käsitööõpetaja, vaid füüsika ja keemia õpetaja.

Seega, et tasu sugugi alavääristada ja pisendada õpetajaameti kõrval teisi ameteid. See, et kontoritöötaja joob vaid kohvi ja viilib küüsi ja ei pea üldse pingutama, on vaid näiline. Ehk on ka selliseid töökohti olemas, aga kahtlustan, et tänapäeva kapitalistlikus ühiskononas pigem vähemuses. Minu ja selle endise õpetaja töö on äärmiselt pingeline ja stressirohke. Paljud kolleegid lahkuvadki sellepärast, et ei pea pingele vastu. Ja hiljem, uuel kohal töötades, ütlevad tagasivaadates, et oli ikka väga raske võrreldes mujal olemisega. Palk on meil väiksem kui õpetajate palk, mida siin nimetatud on. Varem koju… sellist mõistet meie asutuses ei ole mitte kunagi. Väga sageli tuleb teha hoopis ületunde, kuid tõsi, need on alati siiski tasustatud (vähemalt juhul, kui ise näpuga järge vead, arvet pead ja raamatupidajale sellest teada annad). Nagu juba eespool öeldud, siis töö on selline, mille teenust vajab meist igaüks – nii arstid kui ka õpetajad, nii lihttöölised kui ka tippjuhid.

Miks ta siis oma suurepäraselt töökohalt ära tuli?

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

õpetaja on oma hariduse ning teadmiste poolest siiski kõrgemal kui ka keskmine inimine

Ma küll ei ütleks. Sageli lausa vastupidi. Ma olen kokku puutunud päris mitme õpetajaga, kelle pärast on lausa piinlik, et teadmised on nii piiratud ja üldine intelligents olematu. See, et õpetaja oma konkreetset ainet keskmisest inimesest paremini teab, ei tee teda teistest inimestest targemaks ega tõsta teda teistest inimestest kõrgemale. Me kõik oleme enda erialal keskmisest inimesest targemad. See on ju loogiline.

Mõni aeg tagasi lugesin perekoois koolilapse alt mingit sarnast hala, kus mitu õpetajat kooris kurtis, kui kohutavalt raske elu neil on ja palk on olematu. Seal oli veel teemaks puhkusereisid. Päris mitu õpetajat ei suutnud mõista, mis selles halba on, kui nemad kooli ajal palmi alla lähevad. Et miks nemad peaksid oma puhkusereisid suvepuhkuse või mõne koolivaheaja peale planeerima, kui nad tahavad just kooli ajal reisile minna.

Siinkohal on küll väga paslik öelda, et ei anna haridus alati haritust. Ei ole see õpetaja midagi kauem õppinud ja pingutanud kui mõnel muul erialal kraadi omandanu.

+9
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

õpetaja on oma hariduse ning teadmiste poolest siiski kõrgemal kui ka keskmine inimine

Ma küll ei ütleks. Sageli lausa vastupidi. Ma olen kokku puutunud päris mitme õpetajaga, kelle pärast on lausa piinlik, et teadmised on nii piiratud ja üldine intelligents olematu. See, et õpetaja oma konkreetset ainet keskmisest inimesest paremini teab, ei tee teda teistest inimestest targemaks ega tõsta teda teistest inimestest kõrgemale. Me kõik oleme enda erialal keskmisest inimesest targemad. See on ju loogiline.

Mõni aeg tagasi lugesin perekoois koolilapse alt mingit sarnast hala, kus mitu õpetajat kooris kurtis, kui kohutavalt raske elu neil on ja palk on olematu. Seal oli veel teemaks puhkusereisid. Päris mitu õpetajat ei suutnud mõista, mis selles halba on, kui nemad kooli ajal palmi alla lähevad. Et miks nemad peaksid oma puhkusereisid suvepuhkuse või mõne koolivaheaja peale planeerima, kui nad tahavad just kooli ajal reisile minna.

Siinkohal on küll väga paslik öelda, et ei anna haridus alati haritust. Ei ole see õpetaja midagi kauem õppinud ja pingutanud kui mõnel muul erialal kraadi omandanu.

Kui ametis konkurent puudub, satub tööle loomulikult igasuguseid inimesi. Kas me seda oma lastele tahamegi? Konkurentsi tekitab just nimelt palk. Õpetajaharidusega ja kutsumusega inimesi on väga palju, aga nad töötavad just palga pärast mujal.
Teine põhjus, miks amet populaarne pole, on loomulikult maine. Kuniks õpetajaid võrreldakse pangaametnikega, kontoritöötajatega, müüjatega, bussijuhtidega, politseinikega, polegi populaarsuse kasvu loota. Õpetajaid maha tehes ja neid lihtsamate tööde pidajatega samale pulgale asetades teete kahju omaenda lastele.
Miks keegi ei võrdle arsti või advokaadi palka kontoritöötaja või politseiniku omaga? Millegipärast on elementaarne, et nende palk erineb kordades.

+8
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

õpetaja on oma hariduse ning teadmiste poolest siiski kõrgemal kui ka keskmine inimine

Ma küll ei ütleks. Sageli lausa vastupidi. Ma olen kokku puutunud päris mitme õpetajaga, kelle pärast on lausa piinlik, et teadmised on nii piiratud ja üldine intelligents olematu. See, et õpetaja oma konkreetset ainet keskmisest inimesest paremini teab, ei tee teda teistest inimestest targemaks ega tõsta teda teistest inimestest kõrgemale. Me kõik oleme enda erialal keskmisest inimesest targemad. See on ju loogiline.

Mõni aeg tagasi lugesin perekoois koolilapse alt mingit sarnast hala, kus mitu õpetajat kooris kurtis, kui kohutavalt raske elu neil on ja palk on olematu. Seal oli veel teemaks puhkusereisid. Päris mitu õpetajat ei suutnud mõista, mis selles halba on, kui nemad kooli ajal palmi alla lähevad. Et miks nemad peaksid oma puhkusereisid suvepuhkuse või mõne koolivaheaja peale planeerima, kui nad tahavad just kooli ajal reisile minna.

Siinkohal on küll väga paslik öelda, et ei anna haridus alati haritust. Ei ole see õpetaja midagi kauem õppinud ja pingutanud kui mõnel muul erialal kraadi omandanu.

Kui pangas oli 27 kesk-või kutseharidusega kliendihaldurit vs 3 kõrgharidusega kliendihaldurit, siis järelikult olid need 3 kõrgharidusega inimest ikka keskmisest targemad inimesed.
Iga inimene teabki oma eriala teistest konkreetselt paremini. Erinevalt paljudest teistest ei lähe õpetajad väljaspool oma eriala (ega isegi mitte oma erialal) töötavaid inimesi õpetama, kuidas nad oma tööd tegema peaks. Ülejäänud, eriti madalama haridusega inimesed, õpetavad pidevalt õpetajaid, kuidas nad oma tööd tegema peaks.

+6
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui ametis konkurent puudub, satub tööle loomulikult igasuguseid inimesi. Kas me seda oma lastele tahamegi? Konkurentsi tekitab just nimelt palk. Õpetajaharidusega ja kutsumusega inimesi on väga palju, aga nad töötavad just palga pärast mujal.
Teine põhjus, miks amet populaarne pole, on loomulikult maine. Kuniks õpetajaid võrreldakse pangaametnikega, kontoritöötajatega, müüjatega, bussijuhtidega, politseinikega, polegi populaarsuse kasvu loota. Õpetajaid maha tehes ja neid lihtsamate tööde pidajatega samale pulgale asetades teete kahju omaenda lastele.
Miks keegi ei võrdle arsti või advokaadi palka kontoritöötaja või politseiniku omaga? Millegipärast on elementaarne, et nende palk erineb kordades.

Ma ei viitsi järele vaadata, kas sa oled seesama, kes ütles, et töötab õpetajana?Kui nii, siis minu arust on sinu kommentaarid ehe näide selle kohta, et õpetajaks satub ikka igasuguseid. Ma ei ütle nii halvasti kõikide õpetajate kohta öelda, sest tegelikult on õpetajate hulgas päriselt ka haritlasi, kes selle tiitli auga välja kannavad, aga sinu kommentaarid ei viita kuidagi sellele, et õpetajad on alati intelligentsed. See sinu korrutatud jutt, et õpetajad on teistest inimestest pea jagu kõrgemal ja paremad, on lausa koomiline. Algul mõtlesin, et ütlesid kogemata nii, aga nüüd tuleb välja, et mõtled seda tõsiselt. Ei saagi aru, kas sul on suurushullustus või on sul minapilt enesehaletsuse käigus paigast nihkunud? Mitte ükski intelligentne inimene ei karju kõva häälega, kuidas ta on teistest inimestest palju parem ja kõrgemal positsioonil. Mõtle nüüd endale kuldne kuu ja tiivad ka selga, eksju…

Ja võrrelda end arstidega ja arvata, et õpetaja on samaväärsete oskuste, hariduse ja vastutusega… Sa ikka oled kuulnud, et arstiks õpitakse kuus aastat? Ja sealt edasi on residentuur, mis kestab kolm kuni viis aastat. Ja sealt edasi veel doktorantuur. Väidad, et sina õppisid õpetajaks sama kaua? Arstid töötavad öösiti, teevad pikki vahetusi, nende otsusest sõltub inimese tervis – elu ja surm…

Tule nüüd ilusti maa peale tagasi ja ära rohkem määri õpetajate mainet. Mhh! Maasool!

+9
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle viimase intrigaani-demagoogiga pole lihtsalt mõtet edasi vaielda.
On palju selliseid alaväärseid inimesi, kes rõõmuga jagavad lisahoope juurde neile, kes vähegi nõrgemal positsioonil juhtuvad olema (kus õpetajad praegu ongi)

Eesti hariduse tulevik on juba 10 aasta pärast päris tume, sest ma tean isiklikult neid nõrkade piirkonnakoolide tüdrukuid, kes praegu Tallinna Ülikooli õpetajateks õppima läksid. Kui sellised ärevushäiretega feministid-veganid- loomakaitsjad laste ajusid komposteerima lasta, siis… Noh, juba lähitulevikus saab vähegi tasemel haridus kallis lõbu olema. Ja see on otseselt nende õpetajaid alavääristavate-materdavate lapsevanemate lobitöö tulemus.

+5
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle viimase intrigaani-demagoogiga pole lihtsalt mõtet edasi vaielda.

On palju selliseid alaväärseid inimesi, kes rõõmuga jagavad lisahoope juurde neile, kes vähegi nõrgemal positsioonil juhtuvad olema (kus õpetajad praegu ongi)

Eesti hariduse tulevik on juba 10 aasta pärast päris tume, sest ma tean isiklikult neid nõrkade piirkonnakoolide tüdrukuid, kes praegu Tallinna Ülikooli õpetajateks õppima läksid. Kui sellised ärevushäiretega feministid-veganid- loomakaitsjad laste ajusid komposteerima lasta, siis… Noh, juba lähitulevikus saab vähegi tasemel haridus kallis lõbu olema. Ja see on otseselt nende õpetajaid alavääristavate-materdavate lapsevanemate lobitöö tulemus.

Arvestades seda, kui ebaviisakas ja teisi alavääristav sa oled, võib karta, et sa ei ole sedagi haridust omandanud, mida need sinu tuttavad nõrgad tüdrukud sealt Tallinna Ülikoolist saavad.

Sa oled väga ebaviisakas, endast põhjendamatult heal arvamusel ja ülbe. Ja lapsed ei ole rumalad. Nad tunnevad sellise õpetaja kaugelt ära. Ja siis ei ole vaja kurta ka, et õpetaja elu on sellepärast nii raske, et õpilased ei austa.

Mäletan enda kooliajastki, et õpetajal ja õpetajal oli suur vahe. Oli õpetajaid, keda kuulati ja kellest peeti sügavalt lugu. Ja oli neid, keda ei austatud.

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kusjuures mul kattub mõni aine tulevaste õpetajatega ja osade puhul tahaks tõesti loota, et õppekoormus/töö nad ise ükskord välja praagib. Eriti need, kes terve loengu magavad, telefoni toksivad või kelle läpaka ekraanilt ainult Facebook paistab. Ilmselt on nad 18/19 ja äkki vanemaks saades võtavad mõistuse pähe, kui nad seni koolis vastu peavad.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

õpetaja on oma hariduse ning teadmiste poolest siiski kõrgemal kui ka keskmine inimine

Ma küll ei ütleks. Sageli lausa vastupidi. Ma olen kokku puutunud päris mitme õpetajaga, kelle pärast on lausa piinlik, et teadmised on nii piiratud ja üldine intelligents olematu. See, et õpetaja oma konkreetset ainet keskmisest inimesest paremini teab, ei tee teda teistest inimestest targemaks ega tõsta teda teistest inimestest kõrgemale. Me kõik oleme enda erialal keskmisest inimesest targemad. See on ju loogiline.

Mõni aeg tagasi lugesin perekoois koolilapse alt mingit sarnast hala, kus mitu õpetajat kooris kurtis, kui kohutavalt raske elu neil on ja palk on olematu. Seal oli veel teemaks puhkusereisid. Päris mitu õpetajat ei suutnud mõista, mis selles halba on, kui nemad kooli ajal palmi alla lähevad. Et miks nemad peaksid oma puhkusereisid suvepuhkuse või mõne koolivaheaja peale planeerima, kui nad tahavad just kooli ajal reisile minna.

Siinkohal on küll väga paslik öelda, et ei anna haridus alati haritust. Ei ole see õpetaja midagi kauem õppinud ja pingutanud kui mõnel muul erialal kraadi omandanu.

Kui ametis konkurent puudub, satub tööle loomulikult igasuguseid inimesi. Kas me seda oma lastele tahamegi? Konkurentsi tekitab just nimelt palk. Õpetajaharidusega ja kutsumusega inimesi on väga palju, aga nad töötavad just palga pärast mujal.

Teine põhjus, miks amet populaarne pole, on loomulikult maine. Kuniks õpetajaid võrreldakse pangaametnikega, kontoritöötajatega, müüjatega, bussijuhtidega, politseinikega, polegi populaarsuse kasvu loota. Õpetajaid maha tehes ja neid lihtsamate tööde pidajatega samale pulgale asetades teete kahju omaenda lastele.

Miks keegi ei võrdle arsti või advokaadi palka kontoritöötaja või politseiniku omaga? Millegipärast on elementaarne, et nende palk erineb kordades.

Mina õpetajana võin siin vast täpsemalt kirjutada, mis mulle selle ameti juures ei meeldi (ma pole klassijuhataja, nii et arvestage sellega): esiteks, ja see on tähtsaim asi, puuduvad õpetajal ja koolil mõjusad ja tõhusad vahendid õpetamist takistavate laste korralekutsumiseks või vähemalt takistamaks tal teisi õpilasi segamast (või suisa ohustamast). Teiseks, HEV õpilastega tegelemiseks pole piisavalt ressursse ja tugiisikuid saadaval (tunnen, et ei suuda neid arendada nende võimete kohaselt, kuna pole aega ja tuge, või siis jäävad teised tahaplaanile). Kolmandaks pole koolis võimalik nö karjääri teha. Ok, mõni saab direktoriks või õppealajuhatajaks, aga kui need on koolis paigas, pole võimalik selles koolis ametiredelil ja palgas tõusta. Ja alles neljandaks on palk selline, mis võiks olla parem. Palk pole enam kehv, aga minul isiklikult on karjäärivõimalusi ka palju tasuvamatel ning ühiskondlikult hinnatumatel aladel. Filoloogidele, muusikutele ja kunstnikele nii palju tasuvamaid erialaseid töökohti väljaspool kooli pole (kuigi ühtteist ikka leidub), aga reaalainete ja arvutiõpetuse õpetajatele küll (kui need viimased ka päriselt ITst sügavamalt teavad, mitte ei piirdu vaid kooliinformaatikaga).

Mis mulle meeldib, on pikk puhkus, vähe kohapeal olemist ja väga rahuldustpakkuv töö, kui ma näen, et õpilased on midagi kasulikku juurde õppinud ja nende maailmapilt on avardunud. Samuti pole veel ära kadunud missioonitunne kõigist neist noortest inimestest korralikud kodanikud kasvatada.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ülikooli õppejõule ei haugu tudengid loengust loengusse vastu.

Ei, seda mitte, aga ülikoolis saavad üliõpilased ebasobiva õppejõu peale kaebuse esitada ja klõps on see õppejõud ka sealt läinud. Iga semestri lõpus annavad tudengid õppejõu töö kohta hinnangu ja see hinnang ei pruugi sugugi roosiline olla. Lisaks on loengu pikkus 1,5 tundi järjest, sageli on kaks loengut järjest, nii et see on paras pingutus.

Nii et kui sa arvad, et ülikooli õppejõududel on mingi lust ja lillepidu, siis oled küll üsna tuhm.

Aga siiski ühinen ka mina nendega, kes arvavad, et ei ole see õpetajate palk nii madal midagi. Suurimaks probleemiks õpetajatel on see, et sageli ei ole koolil pakkuda täistöökohta, otsitakse kedagi, kes teeks, 0,25 kohaga, sest koolis pole lapsigi nii palju, et õpetajale täiskoormust pakkuda. Ja siis tuleb klapitada mitme erineva kooli peale mingi mõistlik koormus kokku. See on põhiline probleem. Aga kui õpetaja on rahulikult ühes koolis täiskoormusega, siis on palk Eesti mõistes täiesti normaalne, mitte niisugune, mille pärast peaks iga natukese aja tagant Toompeal streikimas käima.

+6
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei ole õpetaja ja mul ei olnud õrna aimugi palju nad palka saavad. Kui vaatan oma lapse klassist mõnda kasvatamatut last ja nende lollakaid vanemaid, kes süüdistavad ainult õpetajaid, siis olen alati mõelnud, et küll peavad olema õpatajal raudsed närvid.. täiesti pooldan seda, et neil oleks väga hea palk.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei, seda mitte, aga ülikoolis saavad üliõpilased ebasobiva õppejõu peale kaebuse esitada ja klõps on see õppejõud ka sealt läinud.

Ja kust uus õppejõud asemele võetakse? Neile on ju veel kõrgemad nõudmised kui tavaõpetajale (vähemalt hariduse ja teadmiste mõttes, distsipliini tagajana ja igasuguste erivajadustega arvestajana vms ilmselt päris mitte) ja lisaks on siin samuti kogemustel ja tehtud teadustööl väga suur väärtus. Ei usu, et see ikka nii klips-klõps käib, muidu oleks ülikoolides ilmselt üsna nutune olukord, kuna vingatseid tuleb ajaga ju ainult juurde ja sinu toodud suhtumine õhutab sellist protesteerimist ju veelgi tagant.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja kust uus õppejõud asemele võetakse?

Ole rahulik, ülikooli loengut pidama leitakse õppejõudusid palju kergemini kui tavakooli õpetajaks.

Ja on siiski tudengeil ka sõnaõigus selles osas, kas õppejõud on oma ülesannete kõrgusel või mitte, meeldib see sulle või mitte, ega ei pea leppima igasuguse ennasttäis ülbikuga, kes ennast kõikidest teistest paremaks peab ja sekka tudengeid solvab.

Mõnikord satub ülikooli ka selline inimene, kes on eriala spetsialist, valdab oma teemat hästi, aga suhtlusoskus null, õpetamisoskus olematu, laialivalguv, veidra maailmavaatega (naisi halvustav näiteks) vms. Need on niisugused asjad, millele tagasisidet saabki just tudengitelt, mida töövestlusel ei pruugi välja tulla. Kõik ei sobi õpetajaks, selge see.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<blockquote Aga kui õpetaja on rahulikult ühes koolis täiskoormusega, siis on palk Eesti mõistes täiesti normaalne, mitte niisugune, mille pärast peaks iga natukese aja tagant Toompeal streikimas käima.

Nii, muuseas… millal õpetajad viimati Toompeal streikimas käisid?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

<blockquote Aga kui õpetaja on rahulikult ühes koolis täiskoormusega, siis on palk Eesti mõistes täiesti normaalne, mitte niisugune, mille pärast peaks iga natukese aja tagant Toompeal streikimas käima.

Nii, muuseas… millal õpetajad viimati Toompeal streikimas käisid?

2012. Mu teada rohkem pole käinud ka, ei enne ega pärast, kuigi metsikute üheksakümnendate kohta ma kindlalt ei tea. Pärast kindlasti pole. Streigiga “saavutati” see, et kaotati ametlik klassijuhatajatasu, omavalitsus otsustab, kas ja kui palju seda maksta või mitte, samuti kaotati palgaastmed, kus olid mingid imelikud nõuded küll, aga mis siiski võimaldas õpetajatel teatud jõu- ja ilunumbreid sooritades endale natuke palgakõrgendust juurde saada.
Nüüd oleneb palgakõrgendus ilmselt juhtkonnale meeldimise või läbirääkimiste oskusest, mingeid ametlikke võimalusi enam pole. Ainus positiivne tagajärg oli, et palgaastmete kaotamine kaotas ka võimaluse nooremõpetajale vähem maksta, mis tähendas, et ülikoolist tulnud õpetaja saab samuti palga alammäära nagu tema kogenum kolleegki, varem oli tavaline praktika, et esimesel aastal oli noore palk teistest madalam, kuigi mu teada ikkagi ametlik alammäär, lihtsalt see alammäär tõusis pärast streiki nendel noortel tavaõpetaja tasemele.
Tean ka üht kooli, kus juhtkond oligi kitsi ja igaüht nooremõpetajast tavaõpetajaks ei ülendanud pärast aastast töötamist, nüüd jäi vähemalt selline peedistamisvõimalus ära.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nii, muuseas… millal õpetajad viimati Toompeal streikimas käisid?

Okei, Toompeale välja nad iga kord ei jõua, aga õpetaja ameti esindajad on väga varmad streigiga ähvardama. Viimati ähvardati streikima hakata eelmise aasta suvel.

https://epl.delfi.ee/uudised/opetajad-ahvardavad-streikida-kui-palk-ei-touse?id=87059253

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kui õpetaj akoos lisatasudega üle 2k btruto võib saad siis see pole ju sugugi häbenemisväärselt väike.

Õpetajate koosviibimistel on ajakirjanduses toodud “keskmine palk” samasugune naljanumber nagu Eesti riigi keskmine palk, mida enamik pole oma ihusilmaga näinud.

Vot selles see asi ongi! Keskmist või kõrgemat palka saab palju vähem inimesi kui keskmisest madalamat palka, st mediaan on keskmisest palju madalam. Aga õpetaja ALAMpalk on seal kusagil riikliku keskmise juures. Võib-olla Tallinna palgataseme juures on õpetajate alampalk pisikene palgakene, aga mujal Eestis on täitsa hea tasu. Koolides on palju inimesi, kes ei tohiks üldse lastega töötada. Õpetajate palgatõusu on põhjendatud muuhulgas ka sellega, et kõrgema palga puhul oleks tahtjaid rohkem ja oleks paremad õpetajad. Kas tõesti? Õpilaste käest pole keegi kunagi küsinud enne katseaja lõppu, et kuidas see uus õpetaja ka on. Mu sugulane töötas paar aastat koolis väikse koormusega, andis gümnasistidele ühte valikainet. Enne oma tundi varem kohale tulles või pärast tundi ära minnes kuulis ta ka oma vaheruumist, mis toimus klassis. Kui poleks kuulnud, siis poleks elusees nii arvanud mõnest õpetajast, et ta lastega sedasi käituda võib. Ja kui nüüd õpetajate miinimumpalk tõuseks naksti 2500 peale, siis ei läheks need õpetajatööle sobimatud tüübid iialgi kuhugi ära. Õpetajat palgates sa jälle ei tea, kuidas ta käitub klassis, kui pealtnägijaid pole.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui nüüd õpetajate miinimumpalk tõuseks naksti 2500 peale, siis ei läheks need õpetajatööle sobimatud tüübid iialgi kuhugi ära. Õpetajat palgates sa jälle ei tea, kuidas ta käitub klassis, kui pealtnägijaid pole.

Aga siis võibolla laseks keegi nad lõpuks lahti.
Ka mul on kolleegide hulgas inimesi, kes teevad oma tööd kehvalt, aga juhtkonnal ei ole hetkel muud valikut, kui neid ikkagi koolis hoida, sest asemele võtta pole mitte kedagi.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja kui nüüd õpetajate miinimumpalk tõuseks naksti 2500 peale, siis ei läheks need õpetajatööle sobimatud tüübid iialgi kuhugi ära. Õpetajat palgates sa jälle ei tea, kuidas ta käitub klassis, kui pealtnägijaid pole.

Aga siis võibolla laseks keegi nad lõpuks lahti.

Ka mul on kolleegide hulgas inimesi, kes teevad oma tööd kehvalt, aga juhtkonnal ei ole hetkel muud valikut, kui neid ikkagi koolis hoida, sest asemele võtta pole mitte kedagi.

Sur osa õpetajatest läheb lähiaastatel pensionile. Kui nende asemele üldse kedagi võtta on, siis mingist konkursist pole juttugi.
Õpetajal on tööle asudes mitu kuud katseaega, nagu teistelgi. Paraku pole ebarahuldavate tulemuste korral lahti laskmine mõeldav, sest asemele pole kedagi võtta.
Eestis on palju õpetajahariduse ja kutsumusega inimesi (ka mehi), kes teenivad kõrgemat palka muudes ametites, aga eelistaksid õpetajatööd!

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Õpetajal on tööle asudes mitu kuud katseaega, nagu teistelgi. Paraku pole ebarahuldavate tulemuste korral lahti laskmine mõeldav, sest asemele pole kedagi võtta.

Meil lasti küll üks õpetaja katseaja lõpus lahti. Siis oli natuke tühja maad, siis võeti uus, see lasi ise ühel päeval nii jalga, et kabinetilukk tuli ära vahetada, et sinna sisse saada. Õppeaasta lõpuni töötas teine sama aine õpetaja topeltkoormusega ja sisises, et miks direktor ja õppealajuhataja ei võinud värskelt kooli tulnud õpetajat selle asemel suunata ja juhendada.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õpetajat palgates sa jälle ei tea, kuidas ta käitub klassis, kui pealtnägijaid pole.

Kui üks õpetaja käitub õpilastega ikka täiesti ebasobivalt, siis pole tal tänapäeval pikka pidu. Lapsed on vägagi sotsiaalne kontingent ja kui neile tundub midagi pikemat aega ebaõiglane ja sobimatu, siis nad selle ka jäädvustavad. Vanemad võtavad asjaajamise üle.
Tean ka algklasside õpetajat, kes on vanemate ühisel soovil lahti lastud, sest mingit õpetamist tegelikult ei toimunudki.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tallinn, 50% koormus ehk 11 tundi nädalas, bruto u. 700 kuus. Õpetan reaalaineid. Oleks võimalus võtta tunde juurde, aga vaimselt ei jaksa, pealegi on endal lapsed väiksed. Käin sageli cv-onlines ja ilmselt olen koolis viimast õppeaastat. Põhiline probleem, nagu eelpoolgi kirjutatud, on laste käitumine. Süsteem laste käitumise ohjamiseks puudub täielikult, iga õpetaja on selle murega üksi. Parem teen sarnase palga eest mõnda tervislikumat tööd. Oskusi on piisavalt, et ka väljaspool haridusvaldkonda midagi teha. Kõige lihtsam on anda eratunde. 25eur/tund ja 28 tunniga KUUS teeniksin sama palju pluss pääsen kogu tunnivälisest jauramisest, eKoolist, kärast ja mürast.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõige lihtsam on anda eratunde. 25eur/tund ja 28 tunniga KUUS teeniksin sama palju pluss pääsen kogu tunnivälisest jauramisest, eKoolist, kärast ja mürast.

Eratundide turgu ma ei tea, kas see tunnihind oleks kõrge või madal, koolitunnist on ta muidugi hulga kallim, aga eratunni puhul on see ka loogiline. Aga see eeldaks, et sa leiaksid ka igaks kuuks 7 õpilast (kui tund on korra nädalas, muidu saab ka vähemaga), kes kõik need tunnid kohal käiksid, (seega on turvalisem leida rohkem õpilasi), samuti peaksid ju arvestama, et suvekuudel ja võib-olla ka koolivaheaegadel ilmselt kuivab turg kokku ja seega tuleb ülejäänud aasta sees ikka rohkem õpetada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eratundide turgu ma ei tea, kas see tunnihind oleks kõrge või madal, koolitunnist on ta muidugi hulga kallim, aga eratunni puhul on see ka loogiline. Aga see eeldaks, et sa leiaksid ka igaks kuuks 7 õpilast (kui tund on korra nädalas, muidu saab ka vähemaga), kes kõik need tunnid kohal käiksid, (seega on turvalisem leida rohkem õpilasi), samuti peaksid ju arvestama, et suvekuudel ja võib-olla ka koolivaheaegadel ilmselt kuivab turg kokku ja seega tuleb ülejäänud aasta sees ikka rohkem õpetada.

Ja 25 eurot tunnist maksavad ikka päris vähesed, seega väga lademetes neid õpilasi ei ole. Ja tihti võetakse eraõpetaja ikka ajutiselt, kui saadakse järjele, õpilane ei tule enam. Pole see ka mingi meelakkumine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 103 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. õpetaja palk?