Teema: õpetaja palk?

Harjumaa, koormus 21 ainetundi nädalas, palk 1315 kuus pluss 50 klassijuhatajatasu.

Põhipalk on ok, sellele lisandub palk asendustundide eest.

Klassijuhatamise tasu on niru. See ei ole mingi kord kuus lapsevanemale meili saatmine. Mõnele saadan tõesti kord kuus meili, mõni küsib igapäevaselt ühe või teise asja kohta. Esiteks on kuus juba 4-5 klassijuhatajatundi. Toimub palju kooliüritusi, ikka juhtub et oled kuni 22 tööl, sest üritus. Esinemisteks harjutad klassiga ja otsid dekoratsioone kokku. Paar korda aastas vaja kooli kaunistada. Käime klassiga väljasõitudel, samuti õhtu läinud. Mõni lapsevanem jokutab pool aastat ekskursiooni maksmisega. Kui neile helistada ja meelde tuletada, jäävad pooleks tunniks telefoni otsa ja kõne ei lõppe. Hoian klassikliimat, jälgin, et uued õpilased sulanduks klassi. Eriliste õpilaste kohta täidan tundide viisi pabereid, koosolekud ja ümarlauad teiste aineõpetajatega, tegelen kõikide väikeste ja suurte muredega. 90% ajast ei puutu need üldse minusse (näiteks lapsevanem helistab keset tundi, et ma lapsele midagi edasi ütleks, laps ise mingis teises tunnis ja ma otsigu teda mööda maja ringi? lapsevanematele ei meeldi koolitoit, ringide ajad, õppeülesanded, teised õpetajad, teised lapsevanemad, tundide ajad, vaheaegade ajad, ükskõik mis). Pidevalt peab vahendama mingeid teateid juhtkonnalt või ringiõpetajatelt. Toimuvad mingid küsitlused, uuringud, aina kogu infot õpilastelt või lapsevanematelt. Peab jälgima kes millal kooli esindab, kes hilineb, kes puudub. Kes sööb lõunat, aga oodet mitte. Õpilased on väga lahedad, aga leidub mõni hulluke või pugeja, kes käib vahetundides mind surnuks rääkimas. Arenguvestlused (22 last, iga vestluse jaoks jälle pikem päev tööl, sest vanem ise jõuab töölt hilja) ja lapsevanemate koosolekud 2x aastas on töö omaette. Ärge võtke klassi.

#3328832:

Töötan koolis kus õpetajate miinimumpalk on 1500€/bruto. Tavaliselt teenivad vähem humanitaarainete õpetajad ja tugispetsialistid. Väga nõutud õpetajate puhul on tasu väga hea ~2000-3000€/bruto ringis (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia, matemaatika).

Kas tohib küsida mis kooliga on tegu?

Õpilased, kes tahaks õpetajaga vahetunnis juttu ajada on hullukesed või pugejad???

#3328824:

Kas sellest aastast palk tõusis? Eelmisel aastal oli küll ametlik palgamäär veel 1250€. Enamikes koolides said õpetajad täpselt selle summa + klassijuhatamistasu max 160€ (sõltub koolist, mõnes kohas oli see 0) ning kui mingid lisatasud millegi (huviringid vmt) eest, siis need ka. Mis krdi koolides saab õpetaja põhipalgana üle 1600€? Mingi ulme lihtsalt. Ma ei tea päris ausalt ühtegi õpetajat (ja ma tean neid ikka palju-palju üle Eesti), kes sellise summa põhipalgana saaksid. On küll koole, kus tõepoolest makstakse veidi üle selle 1250ne, kuid mitte 400€ rohkem. Tean küll ka õpetajat, kes saab isegi üle siinmainitud summa, aga tal on 32 kontakttundi nädalas, koormuse võite ise välja arvutada. Tahan ka saada 1600€ ja rohkem põhipalka. Kuhu peaks kandideerima?

Tallinna eliitkoolid näiteks, need paar. Aga see eeldab ka õpetajalt tipptaset, vastasel juhul on ōpilased sinust peagi targemad…Oma oskusi ja taset oskad ise kõige paremini hinnata, kas üldse kvalifitseerud sellesse maailma.
See, et sul on palju õpetajatest tuttavaid üle Eesti, ei puutu kuidagi asjasse.

#3330889:

#3330721:

#3330652:

#3330470:

õpetaja on oma hariduse ning teadmiste poolest siiski kõrgemal kui ka keskmine inimine

Ma küll ei ütleks. Sageli lausa vastupidi. Ma olen kokku puutunud päris mitme õpetajaga, kelle pärast on lausa piinlik, et teadmised on nii piiratud ja üldine intelligents olematu. See, et õpetaja oma konkreetset ainet keskmisest inimesest paremini teab, ei tee teda teistest inimestest targemaks ega tõsta teda teistest inimestest kõrgemale. Me kõik oleme enda erialal keskmisest inimesest targemad. See on ju loogiline.

Mõni aeg tagasi lugesin perekoois koolilapse alt mingit sarnast hala, kus mitu õpetajat kooris kurtis, kui kohutavalt raske elu neil on ja palk on olematu. Seal oli veel teemaks puhkusereisid. Päris mitu õpetajat ei suutnud mõista, mis selles halba on, kui nemad kooli ajal palmi alla lähevad. Et miks nemad peaksid oma puhkusereisid suvepuhkuse või mõne koolivaheaja peale planeerima, kui nad tahavad just kooli ajal reisile minna.

Siinkohal on küll väga paslik öelda, et ei anna haridus alati haritust. Ei ole see õpetaja midagi kauem õppinud ja pingutanud kui mõnel muul erialal kraadi omandanu.

Kui ametis konkurent puudub, satub tööle loomulikult igasuguseid inimesi. Kas me seda oma lastele tahamegi? Konkurentsi tekitab just nimelt palk. Õpetajaharidusega ja kutsumusega inimesi on väga palju, aga nad töötavad just palga pärast mujal.

Teine põhjus, miks amet populaarne pole, on loomulikult maine. Kuniks õpetajaid võrreldakse pangaametnikega, kontoritöötajatega, müüjatega, bussijuhtidega, politseinikega, polegi populaarsuse kasvu loota. Õpetajaid maha tehes ja neid lihtsamate tööde pidajatega samale pulgale asetades teete kahju omaenda lastele.

Miks keegi ei võrdle arsti või advokaadi palka kontoritöötaja või politseiniku omaga? Millegipärast on elementaarne, et nende palk erineb kordades.

Mina õpetajana võin siin vast täpsemalt kirjutada, mis mulle selle ameti juures ei meeldi (ma pole klassijuhataja, nii et arvestage sellega): esiteks, ja see on tähtsaim asi, puuduvad õpetajal ja koolil mõjusad ja tõhusad vahendid õpetamist takistavate laste korralekutsumiseks või vähemalt takistamaks tal teisi õpilasi segamast (või suisa ohustamast). Teiseks, HEV õpilastega tegelemiseks pole piisavalt ressursse ja tugiisikuid saadaval (tunnen, et ei suuda neid arendada nende võimete kohaselt, kuna pole aega ja tuge, või siis jäävad teised tahaplaanile). Kolmandaks pole koolis võimalik nö karjääri teha. Ok, mõni saab direktoriks või õppealajuhatajaks, aga kui need on koolis paigas, pole võimalik selles koolis ametiredelil ja palgas tõusta. Ja alles neljandaks on palk selline, mis võiks olla parem. Palk pole enam kehv, aga minul isiklikult on karjäärivõimalusi ka palju tasuvamatel ning ühiskondlikult hinnatumatel aladel. Filoloogidele, muusikutele ja kunstnikele nii palju tasuvamaid erialaseid töökohti väljaspool kooli pole (kuigi ühtteist ikka leidub), aga reaalainete ja arvutiõpetuse õpetajatele küll (kui need viimased ka päriselt ITst sügavamalt teavad, mitte ei piirdu vaid kooliinformaatikaga).

Mis mulle meeldib, on pikk puhkus, vähe kohapeal olemist ja väga rahuldustpakkuv töö, kui ma näen, et õpilased on midagi kasulikku juurde õppinud ja nende maailmapilt on avardunud. Samuti pole veel ära kadunud missioonitunne kõigist neist noortest inimestest korralikud kodanikud kasvatada.

Lugupeetud õpetaja!
Sa oled kõrgharidusega õpetaja, kelle käe all ōpivad meie lapsed ja sa kirjutad emakeeles “tahaplaanile” nagu põhikooliharidusega lihttööline kehvast piirkonnakoolist:( kurb.
Mu kolm last suutsid selle sõna õigesti kirjutada juba nii enam-vähem 4.-5. klassis…
Koolil ja koolil on ikka väga suur vahe.

#3539013:

#3330889:

#3330721:

#3330652:

#3330470:

õpetaja on oma hariduse ning teadmiste poolest siiski kõrgemal kui ka keskmine inimine

Ma küll ei ütleks. Sageli lausa vastupidi. Ma olen kokku puutunud päris mitme õpetajaga, kelle pärast on lausa piinlik, et teadmised on nii piiratud ja üldine intelligents olematu. See, et õpetaja oma konkreetset ainet keskmisest inimesest paremini teab, ei tee teda teistest inimestest targemaks ega tõsta teda teistest inimestest kõrgemale. Me kõik oleme enda erialal keskmisest inimesest targemad. See on ju loogiline.

Mõni aeg tagasi lugesin perekoois koolilapse alt mingit sarnast hala, kus mitu õpetajat kooris kurtis, kui kohutavalt raske elu neil on ja palk on olematu. Seal oli veel teemaks puhkusereisid. Päris mitu õpetajat ei suutnud mõista, mis selles halba on, kui nemad kooli ajal palmi alla lähevad. Et miks nemad peaksid oma puhkusereisid suvepuhkuse või mõne koolivaheaja peale planeerima, kui nad tahavad just kooli ajal reisile minna.

Siinkohal on küll väga paslik öelda, et ei anna haridus alati haritust. Ei ole see õpetaja midagi kauem õppinud ja pingutanud kui mõnel muul erialal kraadi omandanu.

Kui ametis konkurent puudub, satub tööle loomulikult igasuguseid inimesi. Kas me seda oma lastele tahamegi? Konkurentsi tekitab just nimelt palk. Õpetajaharidusega ja kutsumusega inimesi on väga palju, aga nad töötavad just palga pärast mujal.

Teine põhjus, miks amet populaarne pole, on loomulikult maine. Kuniks õpetajaid võrreldakse pangaametnikega, kontoritöötajatega, müüjatega, bussijuhtidega, politseinikega, polegi populaarsuse kasvu loota. Õpetajaid maha tehes ja neid lihtsamate tööde pidajatega samale pulgale asetades teete kahju omaenda lastele.

Miks keegi ei võrdle arsti või advokaadi palka kontoritöötaja või politseiniku omaga? Millegipärast on elementaarne, et nende palk erineb kordades.

Mina õpetajana võin siin vast täpsemalt kirjutada, mis mulle selle ameti juures ei meeldi (ma pole klassijuhataja, nii et arvestage sellega): esiteks, ja see on tähtsaim asi, puuduvad õpetajal ja koolil mõjusad ja tõhusad vahendid õpetamist takistavate laste korralekutsumiseks või vähemalt takistamaks tal teisi õpilasi segamast (või suisa ohustamast). Teiseks, HEV õpilastega tegelemiseks pole piisavalt ressursse ja tugiisikuid saadaval (tunnen, et ei suuda neid arendada nende võimete kohaselt, kuna pole aega ja tuge, või siis jäävad teised tahaplaanile). Kolmandaks pole koolis võimalik nö karjääri teha. Ok, mõni saab direktoriks või õppealajuhatajaks, aga kui need on koolis paigas, pole võimalik selles koolis ametiredelil ja palgas tõusta. Ja alles neljandaks on palk selline, mis võiks olla parem. Palk pole enam kehv, aga minul isiklikult on karjäärivõimalusi ka palju tasuvamatel ning ühiskondlikult hinnatumatel aladel. Filoloogidele, muusikutele ja kunstnikele nii palju tasuvamaid erialaseid töökohti väljaspool kooli pole (kuigi ühtteist ikka leidub), aga reaalainete ja arvutiõpetuse õpetajatele küll (kui need viimased ka päriselt ITst sügavamalt teavad, mitte ei piirdu vaid kooliinformaatikaga).

Mis mulle meeldib, on pikk puhkus, vähe kohapeal olemist ja väga rahuldustpakkuv töö, kui ma näen, et õpilased on midagi kasulikku juurde õppinud ja nende maailmapilt on avardunud. Samuti pole veel ära kadunud missioonitunne kõigist neist noortest inimestest korralikud kodanikud kasvatada.

Lugupeetud õpetaja!

Sa oled kõrgharidusega õpetaja, kelle käe all ōpivad meie lapsed ja sa kirjutad emakeeles “tahaplaanile” nagu põhikooliharidusega lihttööline kehvast piirkonnakoolist:( kurb.

Mu kolm last suutsid selle sõna õigesti kirjutada juba nii enam-vähem 4.-5. klassis…

Koolil ja koolil on ikka väga suur vahe.

Tõepoolest! See tegelane ei suvatsenud isegi seda vaadata, mis teema on (õpetaja palk). Tema räägib mingitest stiilivigadest.
Seda ta ka ei tea, et selles lauses käib sidesõna „ja“ ette koma, lause lõppu käib punkt ja eesti keeles kasutatakse teistsuguseid jutumärke.

Sa oled kõrgharidusega õpetaja, kelle käe all ōpivad meie lapsed, ja sa kirjutad emakeeles „tahaplaanile” nagu põhikooliharidusega lihttööline kehvast piirkonnakoolist.:( Kurb.