Kas keegi siinsetest lapsevanematest kellel probleemiks, et õpetaja kiusab last on kaevanud kunagi oma lapse õpetaja peale kuhugi mujale kui kooli juhtkonnale, näiteks haridusametisse? Või on see siiski mõttetu tegevus.
Kui oskad oma tegevuse kenasti ära põhjendada, milles rahulolematus seisneb – miks mitte?
Järelikult on juba madalamate redelipulkadega suheldud ja see pole tulemust andnud.
Enda lastega pole kogemust olnud, aga sellegipoolest jälgin teemat huviga.: )
Kui kannatab rääkida, siis milles põhiliselt “kiusamine” seisneb?
sa võid kaevata, aga see läheb juba järgmisesse kooli ette, et sellise ema laps tuleb kooli. kahjuks nii on.
Kas keegi siinsetest lapsevanematest kellel probleemiks, et õpetaja kiusab last on kaevanud kunagi oma lapse õpetaja peale kuhugi mujale kui kooli juhtkonnale, näiteks haridusametisse? Või on see siiski mõttetu tegevus.
Mida Sa mõtled kiusamise all? Mina näen pigem ükskõikseid õpetajaid Kas õpetaja keeldub Sinuga koostööst? Mis liiki on tekkinud probleemid?
Kas keegi siinsetest lapsevanematest kellel probleemiks, et õpetaja kiusab last on kaevanud kunagi oma lapse õpetaja peale kuhugi mujale kui kooli juhtkonnale, näiteks haridusametisse? Või on see siiski mõttetu tegevus.
Mina pöördusin Kov lastekaitse töötaja poole. Esialgu saime abi ei pannud suure kella külge. Mis kooliga tegu?
Kas keegi siinsetest lapsevanematest kellel probleemiks, et õpetaja kiusab last on kaevanud kunagi oma lapse õpetaja peale kuhugi mujale kui kooli juhtkonnale, näiteks haridusametisse? Või on see siiski mõttetu tegevus.
Mina pöördusin Kov lastekaitse töötaja poole. Esialgu saime abi ei pannud suure kella külge. Mis kooliga tegu?
Kooli nimi pole küll hetkel oluline.
Tegelikult huvitaks probleem.
Koostöö on lahenduse võti. Ka vanem ei tohiks minna kooli mõttega, et ma nagunii sealt abi ei saa ja kindlasti moodustatakse kooli poolt ringkaitse. Pigem on ikka see, et adekvaatse hinnangu andmiseks ja lapsele parima võimaliku lahenduse leidmine jääb infopuuduse taha. Kool on kodule partneriks lapse kasvatamisel. Vanem saab kooli aidata sellegga, et kirjeldab võimalikult täpselt oma last (taustsüsteem, kuidas laps kodus käitub, kaua õppimine aega võtab, mis last kurvastab, rõõmustab, kuidas lapsega hakkama saada), kool jälle annab tagasisidet oma tähelepanekutest lapse kohta koolis. Omades kahepoolset infot, saab leida lapsele sobivad võimalused ja lahendused.
Probleeme ei saa kunagi lahendada ühepoolselt; samuti ei lahenda seda HTM või KOV. Kuid tõsi, vahel on vaja kaasata erialaspetsialiste.
Mind on õpetaja koolis kiusanud. See hakkas peale seda kui minu ja veel kahe lapse vanemad küsisid lastevanemate ette kutsutud õpetajalt küsimusi. Probleemid olid tervel klassil, kiusama jäi ta kolme.
Ütleme nii, et ma mõistsin ühest küljest Viljandi koolitulistajat, sest õpetajate võimalused kiusata on suured.
Mind toetasid mu vanemad kõiges, aga vene ajal oligi kool suht laeks…Olen ise õpetaja ja ma ausõna vihkan igasugust laste peedistamist ja kiusamist. Mõne lapse puhul tekib osadel õpetajatel tunne, et kõike võib teha. No ei, ka kolleegid peaks sekkuma!
Praegusel ajal liiguks ma vanemana ikkagi ülespoole ja toetaks oma last. Õpetajal puudub igasugune õigus lapsi kiusata.
Pisut oleneb muidugi ka lapse vanusest ja inimtüübist. Pisiasjade peale olen minagi õppinud suud kinni hoidma ja “pole saagi käima tõmmanud”, aga põhimõttelist kiusamist ei saa olla. Ma saan kohe tigedaks!
Meiegi pöördusime kõigepealt klassijuhataja poole, siis koolidirektori poole. Abi tegelikult ei saanud. Klassijuhataja ütles, et no sind ta ju ei kiusa ja mõnita nii palju kui seda teist poissi… Tegelikult kiusas ja mõnitas küll, lihtsalt see teine kaebles kooli peal, minu oma rääkis kodus. Direktor oli ka tegelikult selle probleemiga kursis ja kuulas meie jutu ära, mingit tegevust sellele aga ei järgnenud. Vahetasime kooli. Tegemist ühe G5 kooliga…
“…sind ta ei kiusa ju nii palju kui seda teist poissi!”
Uskumatu!
kuskil lehes oli, et kunagi üks õpilane lindistas õpetaja juttu, masendav küll, et selliseid õpetajaid on. nimelt õpetaja mõnitas last selle eest, ta talle lilli sünnipäevaks ei toonud.
Kui on ebaõiglase käitumisega tegemist, siis tuleb suu lahti teha ja rääkida. Õpetajal on ka ülemus olemas koolis ja see on direktor.
Ei oska võtta seisukohta, sest mu laps väidab ka et õpetaja teda kiusab. Algkoolist peale olen seda juttu lapselt kuulnud, kuidas erinevad õpetajad teda ei salli ja kiusavad. Nüüd on lisandunud ka veel treener, kes kiusavat ja ei salli teda. Varem oli ka treener, kes teda kiusas, nüüd treener vahetus ja uus ka kiusab.
ta jõudnud juba gümnaasiumisse. Kehaliselt on ta võimekas võrreldes klassikaaslastega. Nüüd kiusab teda ka kooli kehalise õpetaja. Ta ei saa kehalises kunagi üle nelja. Mingi kiusamine seal on kindlasti, aga ma ei ole sekkunud, sest tean et mu laps pole ka mingi ingel ja sellest mitteingel olemisest tekivad suhtlemise probleemid.
Ei oska võtta seisukohta, sest mu laps väidab ka et õpetaja teda kiusab. Algkoolist peale olen seda juttu lapselt kuulnud, kuidas erinevad õpetajad teda ei salli ja kiusavad. Nüüd on lisandunud ka veel treener, kes kiusavat ja ei salli teda. Varem oli ka treener, kes teda kiusas, nüüd treener vahetus ja uus ka kiusab.
ta jõudnud juba gümnaasiumisse. Kehaliselt on ta võimekas võrreldes klassikaaslastega. Nüüd kiusab teda ka kooli kehalise õpetaja. Ta ei saa kehalises kunagi üle nelja. Mingi kiusamine seal on kindlasti, aga ma ei ole sekkunud, sest tean et mu laps pole ka mingi ingel ja sellest mitteingel olemisest tekivad suhtlemise probleemid.
Laps vajab psühholoogilist nõustamist. Ei saa olla, et kõik kiusavad.
Võid kaevata, aga kool teeb nagunii ringkaitse.
Ei oska võtta seisukohta, sest mu laps väidab ka et õpetaja teda kiusab. Algkoolist peale olen seda juttu lapselt kuulnud, kuidas erinevad õpetajad teda ei salli ja kiusavad. Nüüd on lisandunud ka veel treener, kes kiusavat ja ei salli teda. Varem oli ka treener, kes teda kiusas, nüüd treener vahetus ja uus ka kiusab.
ta jõudnud juba gümnaasiumisse. Kehaliselt on ta võimekas võrreldes klassikaaslastega. Nüüd kiusab teda ka kooli kehalise õpetaja. Ta ei saa kehalises kunagi üle nelja. Mingi kiusamine seal on kindlasti, aga ma ei ole sekkunud, sest tean et mu laps pole ka mingi ingel ja sellest mitteingel olemisest tekivad suhtlemise probleemid.Laps vajab psühholoogilist nõustamist. Ei saa olla, et kõik kiusavad.
Saab küll olla, et kõik kiusavad. Laps tõmbab oma olekuga seda kuidagi ligi.
Võid kaevata, aga kool teeb nagunii ringkaitse.
Oleneb koolist. Meie koolis (õpetaja olen) ei toimu ringkaitset. Kord üks õpetaja käitus lubamatult ja ta vabastati töölt koheselt. Mida seal ikka niiväga kaitsta on? Kui õpetaja ei käitu oma ametile vastavalt ja sellele ei reageerita, hakkab probleeme aina juurde tulema. Parem juba varakult probleemide põhjus kõrvaldada (vajadusel õpetaja vallandamisega).
Kõigi poolt kiusatav vajaks psühholoogilist abi. Väike võimalus ju on, et kõik tõesti kiusavad, aga pigem on probleem kuskil mujal. Hea oleks, kui see saaks välja selgitatud ja tegeletud, sest pole just lihtne elada, kui tundub, et kõik kiusavad. Mul on üks sugulane, keda suurem osa inimestest tema meelest ebaõiglaselt kohtlevad. Tegelikult ei kohtle, aga ta tõlgendab teiste käitumist valesti.
Ei oska võtta seisukohta, sest mu laps väidab ka et õpetaja teda kiusab. Algkoolist peale olen seda juttu lapselt kuulnud, kuidas erinevad õpetajad teda ei salli ja kiusavad. Nüüd on lisandunud ka veel treener, kes kiusavat ja ei salli teda. Varem oli ka treener, kes teda kiusas, nüüd treener vahetus ja uus ka kiusab.
ta jõudnud juba gümnaasiumisse. Kehaliselt on ta võimekas võrreldes klassikaaslastega. Nüüd kiusab teda ka kooli kehalise õpetaja. Ta ei saa kehalises kunagi üle nelja. Mingi kiusamine seal on kindlasti, aga ma ei ole sekkunud, sest tean et mu laps pole ka mingi ingel ja sellest mitteingel olemisest tekivad suhtlemise probleemid.Laps vajab psühholoogilist nõustamist. Ei saa olla, et kõik kiusavad.
Saab küll olla, et kõik kiusavad. Laps tõmbab oma olekuga seda kuidagi ligi.
Normaalne inimene ei kiusa siis ka. Treener nt ei peaks huvitatudki olema kiusamisest. Õpetajatest suurem osa ka ei viitsi kiusata kindlasti, muidugi võib olla, et laps teeb midagi valesti (spikerdab, segab tundi) ja õpetaja teeb märkuse stiilis, mida laps tajub kiusamisena, ehk ei ütle just kenasti, või tajub laps kiusamisena juba sedagi, et nt tema jääb spikerdamisega vahele, aga mõni teine ei jää (õpetaja lihtsalt ei märka, aga lapsele võib tunduda, et õps ei tee teise spikerdamisest lihtsalt välja vms). Muidugi võib olla, et koolis on õpetaja, kes on liiga õel ja kiusabki kedagi, seda ei saa välistada, aga et ühes koolis kohe on kamp kiusupunne ja kuskil veel treener ka ja samuti järgmine treener, see tundub ikka kahtlane.
koolil ei ole teist õpetajat kuskilt võtta ja nii jäävadki tööle ka need, kes seal ei peaks olema. minu laps õpib näiteks tallinna ühes tugevas gümnaasiumis 11.klassis. neil on 78-aastane meessoost aineõpetaja, kes jääb igas tunnis kümme korda magama ja rääkides ei lõpeta enamikku lauseid, sest unustas ära lause alguse. kontrolltöödes aga hindab hinnaalanduseta. ta on selle konktreetse kallakuga klassi ühe põhiaine õpetaja. tublimad õpivad kodus ise, aga üle poole klassi saavad kahtesid. õpetaja on kohutav saast, aga kahjuks töötab ka käesoleval aastal edasi. õpilased ja ka mõned vanemad on aastaid direktorile kaevanud, aga ilmselt siis polegi midagi teha, sest kedagi pole asemele võtta. kes tahab gümnaasiumi lõpetada, peab ise raamatust õppima või teise kooli minema. seega ei usu kahjuks üldse, et kiusava õpetaja peal kaebamisest kasu oleks.
minu vanema poja klassivend oli see, keda koguaeg “kiusati”, oli selline suht ülbe ja allumatu, kellele ema alati õiguse andis. Küll see ema kirus ja süüdistas õpetajaid, kõiges oli ikka kool süüdi, mitte tema illikukuke. Gümnaasiumis nii ei poputatud ja sealt tuli ära juba peale 1 veerandit (või trimestrit), ema sõnul oli see ajaraisk ja pojal on hoopis muud anded. Nüüd pidi hoopis tööl käima.
On ka selliseid emasid, kelle lapsed pannakse ühest koolist teise, sest igal pool nende tehakse nende lapsele liiga.
koolil ei ole teist õpetajat kuskilt võtta ja nii jäävadki tööle ka need, kes seal ei peaks olema. minu laps õpib näiteks tallinna ühes tugevas gümnaasiumis 11.klassis. neil on 78-aastane meessoost aineõpetaja, kes jääb igas tunnis kümme korda magama ja rääkides ei lõpeta enamikku lauseid, sest unustas ära lause alguse. kontrolltöödes aga hindab hinnaalanduseta. ta on selle konktreetse kallakuga klassi ühe põhiaine õpetaja. tublimad õpivad kodus ise, aga üle poole klassi saavad kahtesid. õpetaja on kohutav saast, aga kahjuks töötab ka käesoleval aastal edasi. õpilased ja ka mõned vanemad on aastaid direktorile kaevanud, aga ilmselt siis polegi midagi teha, sest kedagi pole asemele võtta. kes tahab gümnaasiumi lõpetada, peab ise raamatust õppima või teise kooli minema. seega ei usu kahjuks üldse, et kiusava õpetaja peal kaebamisest kasu oleks.
Ei ole kedagi asemele võtta? Tallinnas? See on paraku täielik jama. Isegi maakoolidesse leitakse pädevad õpetajad, kuigi maale on tõesti keeruline erialaspetsialiste leida. Aga Tallinnas ja Tartus ei tohiks küll olla probleemi õpetajate leidmisega. Ma pakun, et see kool pole üldse otsinudki uut õpetajat. Kui õpetaja ise aru ei saa, et ta enam ei saa tööga hakkama (kõik vananevad, millalgi tuleb see seis kõigil, ka parimatel), siis peaks kooli juhtkond viisakalt vestlema ja õpetaja väljateenitud pensionile saatma. Vanusepiiri mina ei annaks, sest inimesed on erinevad, aga su kirjeldatud õpetaja on küll esiteks niigi väga väärikas eas ja teiseks ei saa enam tööga hakkama. Kui koolist täiesti lahkuda ei taha, siis võib sellele õpetajale ju pakkuda abiõpetaja/ringijuhendaja kohta, paar tundi päevas või mõnel päeval nädalas, sel ajal, kui suudab ärkvel püsida. Las siis aitab kehvemaid järele või juhendab nutikamaid lisaülesannete lahendamisel.
Ma pole ikka aru saanud milles see kiusamine siis nüüd seisneb?
Füüsiline? Räuskamine? Mõnitatakse?
Milles asi on?
Tallinnas just ongi õpetajatest puudus. Siin on haritud inimesel lihtne endale õpetajatööst tunduvalt lihtsam amet leida – midagi sellist näiteks, kus sind kiusajaks ja saastaks ei nimetataks, nagu ülalpool lugeda on.
Teemaalgataja kas said abi?
koolil ei ole teist õpetajat kuskilt võtta ja nii jäävadki tööle ka need, kes seal ei peaks olema. minu laps õpib näiteks tallinna ühes tugevas gümnaasiumis 11.klassis. neil on 78-aastane meessoost aineõpetaja, kes jääb igas tunnis kümme korda magama ja rääkides ei lõpeta enamikku lauseid, sest unustas ära lause alguse. kontrolltöödes aga hindab hinnaalanduseta. ta on selle konktreetse kallakuga klassi ühe põhiaine õpetaja. tublimad õpivad kodus ise, aga üle poole klassi saavad kahtesid. õpetaja on kohutav saast, aga kahjuks töötab ka käesoleval aastal edasi. õpilased ja ka mõned vanemad on aastaid direktorile kaevanud, aga ilmselt siis polegi midagi teha, sest kedagi pole asemele võtta. kes tahab gümnaasiumi lõpetada, peab ise raamatust õppima või teise kooli minema. seega ei usu kahjuks üldse, et kiusava õpetaja peal kaebamisest kasu oleks.
Ei ole kedagi asemele võtta? Tallinnas? See on paraku täielik jama. Isegi maakoolidesse leitakse pädevad õpetajad, kuigi maale on tõesti keeruline erialaspetsialiste leida. Aga Tallinnas ja Tartus ei tohiks küll olla probleemi õpetajate leidmisega. Ma pakun, et see kool pole üldse otsinudki uut õpetajat. Kui õpetaja ise aru ei saa, et ta enam ei saa tööga hakkama (kõik vananevad, millalgi tuleb see seis kõigil, ka parimatel), siis peaks kooli juhtkond viisakalt vestlema ja õpetaja väljateenitud pensionile saatma. Vanusepiiri mina ei annaks, sest inimesed on erinevad, aga su kirjeldatud õpetaja on küll esiteks niigi väga väärikas eas ja teiseks ei saa enam tööga hakkama. Kui koolist täiesti lahkuda ei taha, siis võib sellele õpetajale ju pakkuda abiõpetaja/ringijuhendaja kohta, paar tundi päevas või mõnel päeval nädalas, sel ajal, kui suudab ärkvel püsida. Las siis aitab kehvemaid järele või juhendab nutikamaid lisaülesannete lahendamisel.
Seda õpetajat ei saa ju viisakalt pensionile saata, kui ta ise minna ei taha. Vanasti oli mingi vanusepiir töölepingu seaduses, ei ole meeles, kas 65 aastat, mille täitudes sai tööga toimetulematu inimese lihtsalt seoses vanusega vabastada, ei pidanud midagi tõestama. Oli pidulik pensionile saatmine, kõik tegid kena lahket nägu, peeti kõnesid pikaajalise tubli töötaja auks ja kingiti mingi mälestusese, kuigi minek polnud sugugi vabatahtlik. Nüüd pole seda juba ammu. Kui töötaja ei tule oma tööga enam toime, tuleb korduvalt distsiplinaarkaristusi rakendada, et oleks võimalik tõestada töövaidluskomisjonis, et inimene tõesti ei tulnud tööga enam toime. Kuni lapsevanemad ei tee koolile ametlikku kirjalikku pöördumist, siis pole juhtkonnal mingit põhjust inimesele isegi mitteametlikku ettepanekut töölt lahkuda teha. Ise see inimene ilmselt ei lähe kuhugi, kuna ta ilmselt ei oskaks oma vaba ajaga midagi peale hakata ja ka elatustase kukuks kolinal: praegu saab palka ja pensionit, siis jääks vaid pension ehk umbes kolmandik senisest sissetulekust. Nagu olen korduvalt kuulnud öeldavat: elu algab pensioniikka jõudmisest, sest alles siis on raha, et seda elada.
sõltub sellest, mida selle kiusamise all mõeldakse.
vanem võib end mõnel juhul lihtsalt narriks teha.
ise tean 2 juhtu, kus vanemad “kiusamise” tõttu asja suure kella külge panid.
ühel juhul oli “kiusamiseks” klassijuhataja taotlus direktori käskkirja andmiseks, kuna “kiusatav” võttis ekskursioonile kaasa alkoholi ning jõi end täis. õpetaja “süü” seisnes nii kooli kui vanemate informeerimises (las laps teeb mida tahab), samuti selles, et kallas pudelisse jäänud veini kraanikausist alla (meie vara!). asi käis instantsist instantsi, haridusosakonnast ei piisanud, kaevati veel edasigi. kuni gümnaasiumi lõpuni ei suutnud ükski õpetaja neid vanemaid ilma muigeta vaadata, kui kooli sattusid.
teisel juhul esitati kaebus “räige ahistamise tõttu” – õpetaja võttis nimelt lapselt kontrolltöö ajal spikri ära (laualt). vanem tõstis sellist kisa, et õpetaja lahkus samal kevadel koolist. järgmisel aastal saadeti klassi ette ühe teise aine õpetaja, et tunnis üldse keegi oleks.
sa võid kaevata, aga see läheb juba järgmisesse kooli ette, et sellise ema laps tuleb kooli. kahjuks nii on.
Võibolla väiksemas kohas, kus 2 kooli on. Suuremas linnas vaevalt. Ma ei tea, kas dokumente välja võttes kool küsib, et kuhu kooli õpilane läheb? Kui jah, siis nimetaksin mõne Lasnamäe kooli, kuigi tegelikult on minek Õismäele vms.
Mina eelmise kooliaasta lõpus pöördusin meili teel järelevalve poole. Ei esitanud kaebust, vaid küsisin nii, et õpetaja jäi anonüümseks. Vastust ei tulnud. Mõtlesin, et puhkuste aeg, aga ei tulnudki sealt mingit vastust.
Õpetaja poole olin pöördunud paar korda ja juhtkonna poole ka. Aga neilt ei tulnud ka mingit vastust, ilmselt toimiv ringkaitse. Õpetaja hakkas muidugi lapsega eriti halvasti käituma, tegemist äärmiselt närvilise persooniga ja laps polnud ainus, kellel temaga probleeme oli. Olukord oli ikka väga absurdne. Laps nüüd teises koolis ja kõik korras.
Ma ei tea, kas dokumente välja võttes kool küsib, et kuhu kooli õpilane läheb?
Põhikoolis on dokumentide väljavõtmiseks vajalik konkreetne info, kuhu kooli laps läheb. Vastasel juhul ei saa praegune kool dokumente väljastada. Mingit umbluu kooli ei saa esitada.
sa võid kaevata, aga see läheb juba järgmisesse kooli ette, et sellise ema laps tuleb kooli. kahjuks nii on.
Huvitav, kes ja mismoodi seda teostab? Et õpetaja, kelle kiusamise tõttu peab laps koolis lahkuma, läheb direktori kabinetti, võtab sealt laualt lapse uude kooli saatmist ootavad dokumendid, vaatab sealt uue kooli nime, helistab sinna uude kooli (kellele täpsemalt, direktorile vist?) ja siis hakkab tollele tegema mingeid hämaraid vihjeid “selle probleemese lapse” ja tema “probleemse pere” kohta. Ning too, kes teises otsas “infot” kuulab, asub otsekohe agaralt tegema märkmeid, mille alusel hiljem hakkab teavitama nii uut klassijuhatajat kui ka aineõpetajaid, tänu millele ootavad last uude kooli sisseastumisel vaid tigedad näod ja kokkupigistatud suud.
Mine tea, igasugu hullust on ilmas olemas. Igatahes loodan, et sihukesi “kuldaväärt vihjeid” saavad uued pedagoogid säilitavad ikka selge mõistuse ega lähe nende vihjetega ilma kriitikameeleta kaasa.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
