Esileht Väikelaps Õpetaja premeerib kommiga lõunaune eest

Näitan 10 postitust - vahemik 91 kuni 100 (kokku 100 )

Teema: Õpetaja premeerib kommiga lõunaune eest

Postitas:
Kägu

Ja ütleks ka seda, et üldse võiks vaadata laiemat pilti. Puuviljasuhkur on samasugune suhkur. Üks komm või ports puuvilja ei ole olemuselt väga erinev. Võiks vaadata lasteaiatoitu tervikuna, mis pole sugugi tervislik. Aina magustoidud, saiakesed, kohukesed. Kuidas on üks transrasvadest pakatav saiake, mida õhtuooteks pakutakse, parem, kui näiteks väike tükk omaküpsetatud kooki. Teil on kuidagi väga nihkes need asjad. Põhilised toiduharjumused kujundatakse kodus, aga seal pole asjad sugugi korras. Üks komm ei ole probleem, üldine toitumine kodus ja lasteaias on probleem.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja ütleks ka seda, et üldse võiks vaadata laiemat pilti. Puuviljasuhkur on samasugune suhkur. Üks komm või ports puuvilja ei ole olemuselt väga erinev.

Mulle näib, et üks komm ja ports puuvilja on olemuselt erinevad asjad. Ports on küll väga ebamäärane kogus, isegi kui kuskil on kirja pandud, mida see ports tähendab, mingi peotäis või midagi. Üks komm on väga konkreetne asi. Võrdleme seda ühe puuviljaga, mis on ka väga konkreetne asi.

Ütleme, et üks kalevi Mesikäpa komm kaalub 10 grammi. Tegelikult vist veidi rohkem, aga kuskil 10-15 grammi need kommid vist on. Ühe 10grammises kommis on 50-60 kcal. Otsin veebist natuke huupi, et üks suur õun annab u 110 kcal. Seega kaks kommi = üks suur õun. Pärast ühte suurt õuna on lapsel üldiselt küll, täiskasvanul ka. Kas pärast kahte kommi on lapsel küll? Vaevalt, ikka võtaks veel mõned. 4-5 kommi ära süüa pole lapsele mingi probleem, kui vabalt antakse. Mõni sööks ka kümme või rohkemgi. Sest komm ei tekita küllastumise tunnet, kõht ei saa täis, isu ei saa täis, ja kui ükskord saab, on juba ammu söödud kaugelt liiga palju ja hakkab paha.

Õunaga sellist probleemi väga pole. Sest õunas on lisaks suhkrule ka muid aineid, seal on terve hulk vett, seal on hulk kiudaineid, ehk inimese organismile vajalikke asju, seal on vitamiine. Puuvili pole ainult suhkur, see sisaldab palju kasulikku. Täiesti vastupidiselt kommile, mis sisaldab peaasjalikult suhkrut ja rasva, ehk väga kaloritihedaid aineid, mille kalorite ära kulutamiseks peab tegema uskumatult palju tööd (ja täna päeva lapsed on kahjuks üha istuvamad) ja sõltuvalt kommist hunniku muud organismile ebavajalikke või isegi kahjulikke aineid maitse, säilivuse, lõhna, välimuse ja mille iganes parandamiseks. Muidugi ka poepuuviljas võib olla kahjulikke aineid, aga võrreldes kommiga on lugu hoopis teine.

See ei tähenda, et puuvilju võiks lõputult mugida, aga suures koguses puuvilja mugimine ja suures koguses kommi mugimine on totaalselt erinevad asjad.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üks komm ei tee kedagi haigeks!

Kogu aeg märkan siin seda “üks komm”, “üks komm”, “üks komm”.

Selle asja nimeks võiks olla – võime näha puude taga metsa, või siis võimetus seda näha. Moodsam väljend: saatan peitub detailides.

Ühekordsest teost saavad kordamisel harjumused. Harjumustest saab elustiil. Elustiilist saab inimese saatus. Võimet näha ahelat ühekordsest teost saatuseni ei ole mitte kõigile antud, see on inimese elu kurbloolisus. Proovin aidata.

Üks komm on väga okei. Üks komm üks kord preemiana, lohutuseks, rõõmustamiseks on  okei. Üks komm korduvalt preemiana, lohutuseks, rõõmustamiseks hakkab liikuma probleemi suunas. Magusad ebatervislikud toidud emotsionaalse vajaduste rahuldamiseks – suur probleem.

Kahjuks selleks hetkeks, kui inimene on jõudnud sinna viimasesse olukorda, tõelise probleemi juurde, on juba väga hilja midagi ette võtta. Seepärast oleks kasulikum probleemi ennetada jupp maad varem, kusagil seal “üks komm” ja “üks komm preemiana” juures, ja mõelda ikka enne kommi jagamist hetkeks järele, ega neid komme pole saanud suhteliselt lühikese aja jooksul tunduvalt rohkem kui üks, ja kas preemiaks, lohutuseks, rõõmustamiseks poleks pakkuda midagi muud.

+1
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja ütleks ka seda, et üldse võiks vaadata laiemat pilti. Puuviljasuhkur on samasugune suhkur. Üks komm või ports puuvilja ei ole olemuselt väga erinev.

Mulle näib, et üks komm ja ports puuvilja on olemuselt erinevad asjad. Ports on küll väga ebamäärane kogus, isegi kui kuskil on kirja pandud, mida see ports tähendab, mingi peotäis või midagi. Üks komm on väga konkreetne asi. Võrdleme seda ühe puuviljaga, mis on ka väga konkreetne asi.

Ütleme, et üks kalevi Mesikäpa komm kaalub 10 grammi. Tegelikult vist veidi rohkem, aga kuskil 10-15 grammi need kommid vist on. Ühe 10grammises kommis on 50-60 kcal. Otsin veebist natuke huupi, et üks suur õun annab u 110 kcal. Seega kaks kommi = üks suur õun. Pärast ühte suurt õuna on lapsel üldiselt küll, täiskasvanul ka. Kas pärast kahte kommi on lapsel küll? Vaevalt, ikka võtaks veel mõned. 4-5 kommi ära süüa pole lapsele mingi probleem, kui vabalt antakse. Mõni sööks ka kümme või rohkemgi. Sest komm ei tekita küllastumise tunnet, kõht ei saa täis, isu ei saa täis, ja kui ükskord saab, on juba ammu söödud kaugelt liiga palju ja hakkab paha.

Õunaga sellist probleemi väga pole. Sest õunas on lisaks suhkrule ka muid aineid, seal on terve hulk vett, seal on hulk kiudaineid, ehk inimese organismile vajalikke asju, seal on vitamiine. Puuvili pole ainult suhkur, see sisaldab palju kasulikku. Täiesti vastupidiselt kommile, mis sisaldab peaasjalikult suhkrut ja rasva, ehk väga kaloritihedaid aineid, mille kalorite ära kulutamiseks peab tegema uskumatult palju tööd (ja täna päeva lapsed on kahjuks üha istuvamad) ja sõltuvalt kommist hunniku muud organismile ebavajalikke või isegi kahjulikke aineid maitse, säilivuse, lõhna, välimuse ja mille iganes parandamiseks. Muidugi ka poepuuviljas võib olla kahjulikke aineid, aga võrreldes kommiga on lugu hoopis teine.

See ei tähenda, et puuvilju võiks lõputult mugida, aga suures koguses puuvilja mugimine ja suures koguses kommi mugimine on totaalselt erinevad asjad.

Lapsi tuleb ergutada end liigutama. Kahjuks õues tõesti liikuvaid lapsi jääb järjest vähemaks. Vähesed käivad veel õhtuti sõpradega mänguplatsil jooksmas, korv-või jalgpalli mängimas, rattaga sõitmas. Tund-kaks aktiivset  õues liigutamist peale lasteaeda, kooli peaks jõukohane harjumus olema.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie sõime lastena palju rohkem magusat, kui minu lapsed praegu. Siis oli ikka tubli ports moosi pudrul, sai söödud moosi-saia või saia suhkru-võiga, mahlad olid magusad. Poest ostsime jäätist, maisikepikesi, kommi, limpsi jne. Aga selle eest olime hommikust õhtuni õues, sõitsime jalgratastega kümneid kilomeetreid maha, talvel käisime nädalavahetusel suusatamas, uisutamas, kelgutamas. Vahest tulime õhtul koolist ja uisutasime kõnniteedel.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie sõime lastena palju rohkem magusat, kui minu lapsed praegu. Siis oli ikka tubli ports moosi pudrul, sai söödud moosi-saia või saia suhkru-võiga, mahlad olid magusad. Poest ostsime jäätist, maisikepikesi, kommi, limpsi jne. Aga selle eest olime hommikust õhtuni õues, sõitsime jalgratastega kümneid kilomeetreid maha, talvel käisime nädalavahetusel suusatamas, uisutamas, kelgutamas. Vahest tulime õhtul koolist ja uisutasime kõnniteedel.

Hapud kummikommid, sai+suhkur+piim, praadisime kaerahelbeid suhkruga, peaaegu kunagi ei saanud päris võid, vaid margariini; päris lihast ei teadnud midagi – aga vorsti oli koguaeg. Ah, milline nostalgia! Ikka väga tihti sai magusest kõht täis söödud – ja suurele osale lastest see ei teinud kehakaalule nagu midagi.

Samas on meie põlvkonnas ka palju diabeeti, erinevaid pisikesi autoimmuunprobleeme, migreeni, vererõhuprobleeme, oota veel paar aastat ja tõenäoliselt kasvab ka vähi esinemissagedus jne.

Jah, absoluutselt – oleme tõestanud, et keha tuleb toime päris jõhkra koormusega. Aga kas seda ka teadlikult koormama peaks, kui nüüd on rohkem teada – kuna selline koormamine siiski alandab keha vastupanu võimet igasuguste pisik-haiguste suhtes; mh on sellel ka oma roll tujude, aga ka ärevuse ja depressiooni suhtes. Kes veel seda teab, kas ja kuidas see osadel inimestel kasvupeetuses ja üleüldises jõuetuses rolli mängis jne.

Toit ongi isiklik teema – see on väga suur osa tervisest. Kui mõni vanem leiab, et kommi pakkumine on liiast – on ise palju vaeva näinud, et lapsel paremad toitumisharjumused tekiks, kui endal – võiks sellest natuke lugu pidada. Kuigi ega siin on ju näha küll, et kui saaks, siis mõni läheks ka nii kaugele, et läheks vaktsineeriks võõraid lapsi, kui nende enda vanemad on otsustanud, et ei soovi jne. Ehk siis: mida siin imestada…

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul pole endal veel lapsi, aga on koerakutsikas ja teda treenin ka toidupaladega. Koera puhul küll peavad toidupalad tervislikud olema, kommi koerale ei annaks, ta liiga kallis selleks.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul pole endal veel lapsi, aga on koerakutsikas ja teda treenin ka toidupaladega. Koera puhul küll peavad toidupalad tervislikud olema, kommi koerale ei annaks, ta liiga kallis selleks.

Koera treenimisel sobivad toidupalad preemiaks väga hästi. Inimlapse kasvatamisel võiks arvestada, et inimene on koerast vaimselt natuke võimekam ja toidust paremini sobib talle preemiaks pakkuda sõbralikke ja motiveerivaid sõnu, mõnusaid ühiseid tegevusi, toredaid hetki.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis tunne võib olla selle lapsel, kes peab pealt vaatama, kuidas teised kommi söövad ning tema ei saa. Arvate, et see ei jää lapsele meelde ning tulevikus ei visata emale nina peale, kuidas ta lasteaias ema tõttu pidi kannatama. Minu laps oli allergik – andsin oma söögid kaasa (võimalikult sarnased, mis teistel) ning kommid, et laps ilma ei jääks.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuigi ega siin on ju näha küll, et kui saaks, siis mõni läheks ka nii kaugele, et läheks vaktsineeriks võõraid lapsi, kui nende enda vanemad on otsustanud, et ei soovi jne.

Kui vanemad on otsustanud oma laste tervise ohtu seada, siis tulekski ju laste kaitseks see otsustamisõigus vähe targematele anda.

+2
0
Please wait...

Näitan 10 postitust - vahemik 91 kuni 100 (kokku 100 )


Esileht Väikelaps Õpetaja premeerib kommiga lõunaune eest