Sul on ikka väga tubli ja andekas laps! Mul kuuene poiss, no ja ei loe ega tunne ka eriti huvi. Tähti teab enam vähem.
Ma arvan küll, et ta kas ajas midagi totaalselt sassi või siis peabki erivajadust selleks, et lapsele peab ta lasteaias keerulisemaid ülesandeid leidma. Ja laps vajab erilist tähelepanu tänu oma oskustele. Küsi järgi kohe kindlasti, mida ta teie vestluses selle all silmas pidas. Kahju, et sellisest asjast on suur mure sul. Võta rahulikult, räägi asi selgeks ja mure laheneb!
Teema: Õpetaja sõnul on laps erivajadusega
09.10.2017 14:31
To report this post you need to login first.
17.10.2017 18:55
17.10.2017 19:40
17.10.2017 20:03
Sa pead sellega nüüd sihilikult tegelema hakkama – lasteaed -> Rajaleidja ja sealt edasi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.10 20:03; 17.10 21:49;
To report this post you need to login first.
17.10.2017 20:20
17.10.2017 21:32
Olen 28 a naine.
Olen samuti pettunud, kui mind mängust välja jäetakse. Ilmselt lapsena ka vihastasin, täiskasvanud inimene oskab tundeid taltsutada nagu teame.
Jäljekorras tahaks samuti alati esimene olla.
Ma ei julge üksi keldrisse minna ning pimedas koeraga jalutama.
Kui kuhugi lähme tahaks autos juhi kõrval istuda. Jne…
Enda teada ma ei ole autist.
Su laps on normaalne!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.10 21:32; 01.01 20:25;
To report this post you need to login first.
17.10.2017 21:49
Sa pead sellega nüüd sihilikult tegelema hakkama – lasteaed -> Rajaleidja ja sealt edasi.
Millega täpsemalt? Tunnistan, et ma ei oska eriti kusagilt kinni hakata. Samal ajal, kui ma õpetajaga rääkisin, mängis mu laps eemal kolme teise lapsega rahulikult ja kenasti. Kui mänguväljakule, mängutuppa vmt kohta läheme, pole tal kunagi probleemi mängukaaslaste leidmisega. Ma ei oskaks seal Rajaleidjas ka muud öelda, kui et õpetaja leidis, et lapsel on autistlikke jooni. Mina neid ei näe.
Ma loodan, et sa ei saa minust valesti aru. Mina ei pane su lapsele diagnoosi või vastupidi. Istudki õpetajatega maha ja alustad kogu protsessi. Esmalt peab hinnangu andma lasteaia sotsiaalpedagoog ja/või eripedagoog. Sealt edasi lähedki vajadusel selle hinnanguga Rajaleidjasse ja nemad hakkavad juba asju edasi ajama.
Lasteaiaõpetajad ei tohiks ja ei oskagi diagnoose panna aga tavaliselt algabki kõik nende märkamisest.
Vanem tihti ei näegi probleemi, sest kodus on laps oma mugavustsoonis. Ole avatud erinevatele arvamustele. Tõenäoliselt polegi su lapsel mitte mingit eripära. Aga kurb oleks kui see on ja sa su laps ei saa enne kooli ja selle ajal vajalikku lähenemist.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.10 20:03; 17.10 21:49;
To report this post you need to login first.
17.10.2017 21:59
Laps on 6-aastane, käib lasteaia viimases rühmas. On samas lasteaias käinud 3. eluaastast peale. Loeb soravalt, oskab kirjutada trükitähtedega, arvutab 100 piires. Sööb noa ja kahvliga. Minu arust on hästi arenenud. Lasteaias probleeme pole olnud ja talle on seal alati meeldinud. Ühel päeval aeda järele minnes õpetaja ütles, et teate, ma tahan teie last kiita. Et erivajadusega laps nagu ta on ja nii ilusti peab ennast üleval ja oskab kõike kaasa teha. Ma olin sellest nii jahmunud, et lihtsalt noogutasin mhmh ja tulime ära. Ja nüüd tagantjärele tundub imelik küsida, et vabandage, aga mis erivajadusega?? Kuidas teie käituksite?
Ka suur andekus on erivajadus, muuseas! Töötan erivajadustega lastega.
To report this post you need to login first.
17.10.2017 22:05
17.10.2017 22:13
Küsisin. Õpetaja ütles, et lapsel on autistlikke jooni. Väljenduvat selles, et vihastab, kui teda mängu ei võeta, trügib esimeseks, kui järjekorda peab võtma, ei julge üksi wc-sse minna, mis asub rühmaruumidest väljas, kui kusagile rühmaga minnakse, siis tahab õpetaja käest kinni võtta ja kui töölehti täidetakse, siis tahab samal ajal õpetajaga suhelda ja oma tegevusest rääkida. Õpetaja sõnul laps tavaklassi ei sobi.
Töötan igapäevaselt autistlike lastega ja ma soovitaks ka igaks juhuks käia läbi Rajaleidja keskusesest. Väga tihti kahjuks ei märka vanem lapse iseärasust, sest on enda lapsega harjunud. Aga kui laps on siiani lasteaias toime tulnud sh ka rühmategevustega, muusika- ja liikumistunnis, siis peaks tulema ka tavakoolis. Kergelt autistlike joontega lapsed õpivad enamasti ka tavakoolis.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.10 22:13; 18.10 14:13;
To report this post you need to login first.
17.10.2017 22:27
17.10.2017 23:37
see, et kui mängi ei võeta, siis vihastab…no ma arvan, et suurem osa lapsi vihastab või solvub. pigem on kahtlane, kui üldse välja ei tee. järjekorras trügivad esimeseks ka paljud lapsed. minu laps on viiene ja ma ei aja teda võõras kohas wc-sse üksi, ikka ootan ukse taga. ma kujutan ette, et talle ka pigem ei meeldiks, äkki ei leia tagasiteed vms. õpetaja käest kinni hoida tahavad jällegi paljud lapsed. töölehtede täitmise ajal suhtlemine ei tundu ka otseselt autistlik joon. tundub, et peab ikkagi midagi muud olema, et õpetajate meelest laps tavaklassi ei sobi.
To report this post you need to login first.
17.10.2017 23:38
Sellises olukorras ma vist otsiksin lapse endise(d) õpetaja(d) üles — need, kelle ajal probleeme polnud –, räägiksin loo ära ja küsiksin nende arvamust ka.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.10 23:38; 19.12 19:34;
To report this post you need to login first.
18.10.2017 00:14
Küsisin. Õpetaja ütles, et lapsel on autistlikke jooni. Väljenduvat selles, et vihastab, kui teda mängu ei võeta, trügib esimeseks, kui järjekorda peab võtma, ei julge üksi wc-sse minna, mis asub rühmaruumidest väljas, kui kusagile rühmaga minnakse, siis tahab õpetaja käest kinni võtta ja kui töölehti täidetakse, siis tahab samal ajal õpetajaga suhelda ja oma tegevusest rääkida. Õpetaja sõnul laps tavaklassi ei sobi.
Selle kirjelduse järgi on mu kõik kolm last autistlike kalduvustega.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.10 18:44; 18.10 00:14;
To report this post you need to login first.
18.10.2017 05:41
18.10.2017 07:44
Viimasel ajal on see probleem, et lasteaiaõpetajad tükivad diagnoosima, sest on põgusalt mingi kursuse läbinud ja palju uusi huvitavaid sõnu kuulnud, aga tegelik pädevus siiski puudub. Minu lapsel oli lasteaias palju probleeme, läks ühe õpetajaga päris tülli lausa. Siis see õpetaja ka vihaga käratas, et minge viige ta psühhiaatri juurde, ta on autist, hüperaktiivne ja mis sõnu ta kõik kasutas. Ehmatasin väga ära, et kuidas siis nüüd enne kooli tuli välja, et ta on diagnoosiga laps, kuigi varem polnud ükski õpetaja midagi öelnud. Viisingi lapse siis mitme psühholoogi juurde hindamisele, käisime Rajaleidjas, psühhiaatri juures. Igal pool äeldi, et laps on täiesti normaalne, lihtsalt nutikas ja kangema iseloomuga. Sai sisse kõigisse eliitkoolidesse ja õpetajad ainult kiidavad praegu. Nende pedagoogilised võimed on oluliselt paremad kui nendel lasteaiaõpetajatel, kes meie rühmas olid.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 08.10 08:56; 18.10 07:44; 22.10 20:22; 22.10 23:41;
To report this post you need to login first.
18.10.2017 08:48
Küsisin. Õpetaja ütles, et lapsel on autistlikke jooni. Väljenduvat selles, et vihastab, kui teda mängu ei võeta, trügib esimeseks, kui järjekorda peab võtma, ei julge üksi wc-sse minna, mis asub rühmaruumidest väljas, kui kusagile rühmaga minnakse, siis tahab õpetaja käest kinni võtta ja kui töölehti täidetakse, siis tahab samal ajal õpetajaga suhelda ja oma tegevusest rääkida. Õpetaja sõnul laps tavaklassi ei sobi.
Selle kirjelduse järgi on mu kõik kolm last autistlike kalduvustega.
Selle kirjelduse järgi on julgelt 90% inimestest autistlike joontega… Tänapäeval on “autismispektri häiretega” juba lolliks mindud; kohe, kui laps ei kuuletu nagu illikuku, on mingi probleem, kas autist või närvihaige või ma ei tea mis. Kust peakski nii väike laps veel oskama täiskasvanulikult reageerida, kui teda mängu ei võeta, või mida teha nende inimestega, kes kõik tahavad kõiges esimesed olla? Muidugi, ei teeks paha lasta siis päris spetsidel laps üle vaadata, aga ausalt öeldes minu usaldus selle õpetaja vastu kukuks kolinal.
Empaatiavõime areneb ju inimesel sisuliselt kogu elu jooksul. Ka lihtsalt noorukina on see üldjuhul väiksem kui näiteks keskealisena. Sellise asja põhjal niisuguseid järeldusi teha on minu arvates küll kummaline. Ma muidugi pole ei psühholoog, psühhiaater, eripedagoog ega muud taolist, aga kui lihtsalt üldiselt lapsi vaadata, siis selle info põhjal siin ei saagi teha muud järeldust, kui et heal juhul 10% lastest on “normaalsed”…
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.10 08:48; 26.10 09:02;
To report this post you need to login first.
18.10.2017 14:13
Väga tihti kahjuks ei märka vanem lapse iseärasust, sest on enda lapsega harjunud.
Lisan, et mul on 2 last ja teine neist on tunduvalt vähem seltsivam, ometi sai tema katsetega kooli ega ole tal mingeid probleeme selles osas ja keegi pole teda autistlikuks pidanud. Noorem laps on tema kõrval tõeline seltskonnalõvi.
Autistlik laps võib olla väga seltsiv. Aga kui lasteaia õpetaja arvas, et laps ei sobi tavakooli, siis võiks siiski spetsialistidega nõu pidada. Ilmselt midagi siiski lapse käitumises on teisiti kui teiste laste käitumises.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.10 22:13; 18.10 14:13;
To report this post you need to login first.
18.10.2017 14:34
20.10.2017 13:34
Ma ise olin omal ajal ka päris äraehmatanud, kui lasteaia üks rühmaõpetajatest mu last kirjeldas nii, nagu oleks tegemist mingisuguse imelikuga ja kindlasti mitte normaalse mõistusega lapsega. Kusjuures, kodus rahulikult järele mõeldes hakkas hoopis endal imelik mõeldes, et õpetaja arvates just need jooned kuidagi mu lapse ülimat imelikkust näitasid. No näiteks, õpetaja teatas, “teie laps räägib omaette”. Jah, nägin ka ise oma 4-aastast kodus peegli ees iseendale muinasjuttu jutustamas, aga seda vaimseks haiguseks pidada (eriti temavanuse puhul) küll ei taibanud. Või näiteks, kui teised tüdrukud riietasid nukkusid, siis tema ladus nukke hoopis suuruse järgi ritta. Jälle oli õpetajal põhjust viidata sellele mängule kui mingisuguse koleda vaimse häire ilmingule.
Praegu õpib see laps katsetega koolis, on puhtviieline ja samuti ülimalt kõrge empaatiaga. No tõesti ei saa mingeid sotsiaalseid vajakajäämisi, veel vähem mingeid vaimseid haigusi mitte kui kusagilt välja lugeda. Eks tal mõned kombed ole, näiteks ei armasta ta üksinda hilisõhtuti läbi suure hämara maja kempsu minna, vaid tuleb voodist välja, elutoa uksele ning palub, et mina temaga koos läbi maja läheksin. Võtan seda normaalsusena ega hakka teda seetõttu psühhiaatri juurde vedama, et too mingid rohud vms peale paneks…
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 07.10 17:43; 09.10 08:54; 20.10 13:34; 26.10 19:50; 06.11 12:02;
To report this post you need to login first.
20.10.2017 15:53
Minul on autistlik laps, kellega lasteaias polnud probleeme. Samuti on väga seltsiv, normintellektiga ning põgusal kohtumisel kuskilt otsast autismi ei kahtlusta. Tal on/olid oma kiiksud juba lasteaias, kuid kasvatajad said väga hästi lapse kiiksudega jne hakkama. Kui eelkoolis õpetaja soovitas kaaluda koolipikendust, siis lasteaed selleks vajadust ei näinud. Kuna lapsel sünnipäev oktoobris ehk kooli minnes sai pea kohe 8-aastaseks, siis ma lükkasin koolipikenduse mõtte kohe kõrvale.
Kooli minnes aga ilmnesid suured probleemid, millest ma ei osanud und ka näha. Lapsel olid väga suured kohanemisraskused ning suur stress. Koolis hakkas käima koolipsühholoogi juures. Nüüdseks õpib laps 3.klassis, tavaklassis. Endiselt on aktiivne suhtleja, kuid siiski täiesti koba sotsiaalsetes suhtlusolukordades. Igapäevaselt esineb arusaamatusi, kus laps tunneb, et teda on solvatud, kiusatud, sest ta ei oska suhtluses näha laiemat pilti, allteksti, aru saada intonatsioonist, sellest kui tehakse nalja jne. Õppimises on ka välja tulnud, et tal on raske koondada tähelepanu vajalikele asjadele ja keskenduda, kui vähegi on segajaid.
Hiljem lasteaiaõpetajatega vesteldes (kui laps juba koolis käis), siis õpetajad ütlesid, et nad on ikka aeg-ajalt mõelnud, kuidas lapsel läheb ja kas ikka saab hakkama. Aga ma ei mõista, miks nad kohe lasteaias arenguvestlusel oma tähelepanekutest ei rääkinud.
Nüüdseks olen lapsele klassijuhataja soovitusel taotlenud puude ning laps saab rehabilitatsiooni teenuseid. 2.klass läks juba paremini, kui esimene. Kuid 3.klassis endiselt probleemid sotsiaalse suhtlusega ning tähelepanu ja keskendumisega.
Teemaalgatajal soovitan igal juhul konsulteerida spetsialistidega.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.10 15:53; 26.10 12:24;
To report this post you need to login first.
20.10.2017 17:43
Meie lasteaias pole eripedagoogi. Logopeed on, kelle juures laps varem käis (ei hääldanud k-tähte korralikult) – tema ei öelnud, et laps oleks erivajadusega. Veel eelmisel aastal kiitis, et laps on väga tubli ja hästi arenenud. Eelmises rühmas käis laps 2 eelmist aastat ja seal ei leidnud õpetajad, et laps oleks erivajadusega. Vastupidi, leiti, et laps võiks isegi aasta varem kooli minna. Kust see erivajadus ja autism suvega tekkis? Siiski panin Rajaleidjasse aja juba kinni. Lihtsalt igaks juhuks.
Kuidas te harjutate ,et laps õieti ütleks K tähte ,meil ka see probleemiks ?
To report this post you need to login first.
20.10.2017 19:21
Mul 2 poega, mõlemal erivajadused (ühel rohkem, teisel kahtlen, veidi on).
Rajaleidja on ka muidugi hea asi, saab konsulteerida. Aga tasub aeg ka psühhiaatrile panna. Vb osa Rajaleidjaid tegelebki kõvasti asjaajamisega, meil siin pole sinna eriti mõtet minna, kui pole enne mõne arsti, peamiselt psühhiaatri juures käinud.
Psühhiaater vaatab, uurib ise või saadab kellegi juurde teste tegema jms.
To report this post you need to login first.
20.10.2017 19:52
21.10.2017 12:50
Kui hakata otsima leiab igas inimeses autislikke jooni, võib kindel olla. Ja kui ei leia, tuleb hoolikamalt otsida. Autism on ikka raskem haigus kui see, et ei julge üksi vetsu minna ja tahab järjekoraas esimene olla. Ilmselt häirib kasvatajaid see, et laps rohkem tähelepanu nõuab. “Diagnoosimine ” peegedab rohkem diagnoosija probleeme ja toimetulematust.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.10 12:50; 26.10 11:48; 01.01 13:32;
To report this post you need to login first.
21.10.2017 13:48
Panin Rajaleidja psühholoogi juurde aja kinni, paluti lasteaiast iseloomustus kaasa küsida. Eks siis professionaal vaatab, mis siin ikka jalgratast leiutada.
Meil käis Rajaleidjast lastepsühholoog lasteaias vaatamas, kuidas meil poiss käitub seal. Istus see psühholoog vaikselt nurgas ja pool päeva jälgis. Nii et las tulevad sul ka jälgima, niimoodi kõrvalt vaikselt vaadates saab lastepsühholoog asjasse selgust, et kas on ikka su laps spektris või on paarikümnetunnise erivajaduse laste teemalise kursuse veetnud lasteaiaõpetaja enda meelest peale seda lühikursust spetsialist mis spetsialist kohe, et niimoodi sinu last nii konkreetselt diagnoosib. No ma ei tea, ok, laspsevanematel on tihti armastus oma kukununnu vastu püsivalt kottpime ja illusoorne, aga ei tundu TA jutu järgi siin, et TA-l oleks roosad prillid näkku kinni keevitatud…
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 07.10 20:02; 07.10 21:33; 08.10 03:15; 21.10 13:48; 23.10 03:20;
To report this post you need to login first.
21.10.2017 21:14
oehh, ka mind ehmatasid kasvatajad ära – et lapsel (4,5) on mingi probleem – ei pane sandaale õiget pidi jalga, küsib söögilauas alati üle, kas tohib seda süüa jne. jooksin ka lapsega mööda spetsialiste. laiutati käsi, ei saanudki aru, mis on valesti. . Koolis selgus, et selle lasteaia selle rühma lapsed kõik olid saanud ebapiisava ettevalmistuse kooliks (enamik läksid kõik ühte klassi ja klassijuhataja ütles). nägime suurt vaeva, et laps hakkama saaks – nüüd on tubli 4-5, vahest mõni 3 tuleb.
Vihastasin sellepeale, kui veel kasvataja aastaid hiljem julges võõrale inimesele mu lapsest taga rääkida.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.10 21:14; 22.10 11:45;
To report this post you need to login first.
22.10.2017 00:20
Ilmselt loll küsimus, aga mis on need rehabilitatsiooni teenused, mida pakutakse autistlike joontega lastele, kes enam-vähem kollektiivis hakkama saavad? Mu lapsel diagnoosi pole, aga kõik teemaalgataja lapsele etteheidetud asjaolud esinevad. Lisaks veel üht-teist (u 1-2 aastasena keeldus minemast mänguväljakule, kui seal teisi lapsi oli, lasteaias oli üks kasvataja, kellele keeldus mingi paar kuud otsa vaatamast, laulutunnis ei laula teistega koos, samas üksi võib peast ja õigel viisil kõiki neid laule laulda, aga kooris ei laula jmt). Ma olen algusest peale vaadanud, et kõik pole päris ok, aga väikese utsitamise peale saab ta eluga kollektiivis siiski hakkama.
Mis see reh. plaan reaalselt annaks? Ma ise ei tahaks lapsele silti külge panna, sest ma ei taha, et ta tunneks ennast teistest erinevana. See nagu annaks talle õigustuse, et ta ei peagi mingeid asju kaasa tegema (nagu näiteks see õnnetu laulutund).
To report this post you need to login first.
22.10.2017 11:45
samas, kui lapsel on erivajadused, siis ärge tehke lapsele seda karuteenet, et hakkate eitama ja üritate jõuga laps panna tavaklassi , kuhu laps ei sobi. Kui lapsele soovitatakse väikeklassi – las ta õpib seal (see ei ole mingi sildistamine, mida vanemad hirmsasti kardavad) ja hiljem on võimalus üleminna tavaklassi. samuti näiteks on vanem, kes ei tunnista, et laps düsleksik, seega peab õpetaja teda teistega võrdselt hindama ja laps saabki vaid kahtesi ning õpetaja ei saa tema erivajadusega arvestada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.10 21:14; 22.10 11:45;
To report this post you need to login first.
22.10.2017 20:07
Lapsed ei sildista, seda teevad lapsevanemad.
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
