Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Õpetaja suhtumine

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: Õpetaja suhtumine

Postitas:
Kägu

Tere! Kuidas suhtuda sellesse, kui õpetaja kogu klassi ees ütleb 16-aastase õpilasele: “sa oled ju meil see nõrguke”? Laps tundis end pärast seda väga halvasti. Selle õpeja suhtumine temasse pole kunagi hea olnud ja öelnud ka veel, et ta ongi lihtsalt imelik laps. Keegi teine nii suhtu. Tegemist on veel ühtlasi õppealajuhatajaga ja kooliga, mis ongi mõeldud natuke vaiksematele või rohkem tähelepanu vajavatele lastele. Mu laps ei ole tõesti kõige usinam ja tragim õpilane aga nii öelda ja veel kõigi ees ei ole mu meelest just kõige õigem käitumine. Mida soovitate teha? Kas pean lihtsalt mööda vaatama asjast? Teise kooli leidma? Kas paisutan ise kõik üle?

+9
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

usun, et hinge teeb täis, aga midagi ette ka ei võtaks selle peale, ega keegi peale sinu lapse ja sinu seda ütlemist tänaseks enam ei mäletagi.

+14
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja nii neid lumehelbekesi toodetakse. Kui laps tunneb end halvasti, siis ÖELGU seda õpetajale. Kuidas sellised lapsed küll elus ise hakkama saavad kui kriitikat üldse ei talu?

+12
-14
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Parim reaktsioon on lapsel oma tegude ja suhtumisega naidata, et see hinnang oli vale.

Kaebama joostes ainult kinnitad, et nii ongi.

+7
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täiskasvanud eriti õpetajad võiksid ju oma ütlemistega ikka eeskujuks olla ja toetada, motiveerida, mitte mõnitavalt suhtuda.

+23
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

16 -aastane on paari aasta pärast täiskasvanu ja peab ise oma eluga hakkama saama. Hakata sellise lause peale kaebama ja kooli vahetama – siis mis signaali sa lapsele annad. Samuti ei ole teada, mis kontekstis see lause öeldi.

+19
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kahjuks on meil palju käivitaja suhtumisega õpetajaid.

Kui sa viitsid, mine vestle selle Inimesega ja selgita, et tänapäeval ei tohi õpilast häbistada klassi ees. Haridus ministeeriumi võid kaebuse ka teha.

+7
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tere! Kuidas suhtuda sellesse, kui õpetaja kogu klassi ees ütleb 16-aastase õpilasele: “sa oled ju meil see nõrguke”? Laps tundis end pärast seda väga halvasti. Selle õpeja suhtumine temasse pole kunagi hea olnud ja öelnud ka veel, et ta ongi lihtsalt imelik laps. Keegi teine nii suhtu. Tegemist on veel ühtlasi õppealajuhatajaga ja kooliga, mis ongi mõeldud natuke vaiksematele või rohkem tähelepanu vajavatele lastele. Mu laps ei ole tõesti kõige usinam ja tragim õpilane aga nii öelda ja veel kõigi ees ei ole mu meelest just kõige õigem käitumine. Mida soovitate teha? Kas pean lihtsalt mööda vaatama asjast? Teise kooli leidma? Kas paisutan ise kõik üle?

Õppealajuhataja, direktor.

+3
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tere! Kuidas suhtuda sellesse, kui õpetaja kogu klassi ees ütleb 16-aastase õpilasele: “sa oled ju meil see nõrguke”? Laps tundis end pärast seda väga halvasti. Selle õpeja suhtumine temasse pole kunagi hea olnud ja öelnud ka veel, et ta ongi lihtsalt imelik laps. Keegi teine nii suhtu. Tegemist on veel ühtlasi õppealajuhatajaga ja kooliga, mis ongi mõeldud natuke vaiksematele või rohkem tähelepanu vajavatele lastele. Mu laps ei ole tõesti kõige usinam ja tragim õpilane aga nii öelda ja veel kõigi ees ei ole mu meelest just kõige õigem käitumine. Mida soovitate teha? Kas pean lihtsalt mööda vaatama asjast? Teise kooli leidma? Kas paisutan ise kõik üle?

Aa, see isik on ühtlasi ka õppealajuhataja, siis direktori juurde. Loomulikult ei ole selline jutt kohane ja sobiv ühele õpetajale. Teataksin õpetajale meilitsi, et tean probleemist ja paluksin need ‘naljad’ koheselt ära lõpetada. Laps kooli ei pea vahetama, äkki sügiseks on asi korras.

+5
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kuulge tulge mõistusele. te isegi ei kujuta ette, milliseid lolle “nalju” need 16aastased 2m loikamid ise tunnis õpetajatega teevad…

Ma ise oleks samamoodi öelnud, kui mõni 2-meetrine kapp tunnis väidab, et ta eelmises (kehalise) tunnis komistas, nüüd varvas valutab ja ta ei saa seetõttu matemaatika tasemetööd kaasa teha.

+26
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vabandust, aga mis mõtet on välja mõelda mingi lugu, mis antud kontekstis mitte midagi ei tähenda?

Kas TA laps tegi midagi sellist? EI. Milleks siis sellise hüpoteetilise väljamõeldisega teemat kiiva keerata?

Kindlasti ei ole OK, kui õpetaja midagi sellist ütleb. See, kuidas olukorda lahendada, on raskem küsimus, aga seada kahtluse alla arvamus, et selle õpetaja käitumine pole normaalne – no miks?

+11
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja ei tohiks kindlasti niimoodi öelda, ei 16-aastasele ega 7-aastasele. Kui ongi nõrk õpilane ja vaja sel teemal rääkida õpilasega, siis tuleks seda teha omavahel.

Mul on siiani meeles üks taoline ütlus oma kunagise õpetaja poolt. Ütlus käis kaasas ebaõiglaselt pandud hindega. Ma ei läinud kaebama, ei nutnud patja, ei saanud traumat. Aga meeles on siiani ja ebameeldiv oli ka. Olin siis umbes 14 ja sain aru, et õpetaja käitus valesti. See, mis ta ütles ja tegi, oli nii jabur, et ma ei osanud midagi vastugi öelda. Muidu polnud ma just suu peale kukkunud… Võite arvata, et selle õpetaja vastu mingit lugupidamist enam polnud. Tema tasemele mina siiski ei langenud ja samaga ei vastanudki.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

16 -aastane on paari aasta pärast täiskasvanu ja peab ise oma eluga hakkama saama. Hakata sellise lause peale kaebama ja kooli vahetama – siis mis signaali sa lapsele annad. Samuti ei ole teada, mis kontekstis see lause öeldi.

Aga kui sinusse töökohal nii suhtutaks, nagu see õpetaja lapsesse? Jääksid sinna ikka edasi või?

Minu lapsel oli ka probleeme, laps on düsgraafik. Õpetaja heitis korduvalt lapsele nõmedaid kommentaare. Viimane ütlus kogu klassi ees oli see, et laps kõlbab tulevikus ainult pudelikorjajaks. Võtsin lapse koolist ära ja rääkisin ka selle õpetajaga. Õpetaja ütles ka mulle, et ” aga mis teie laps tulevikus teeb, kui ta õigesti kirjutada ei oska?”. Ma siis vaatasin tuimalt otsa ja ütlesin, et ju siis võtab sekretäri!  Laps on aasta teises koolis olnud ja hinded väga head, 4-5! Täiesti tavakool muide ( ja 8 klass)! Närvid on ka vist juba natuke korda saanud..

+10
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina olen see lapsevanem, kes ei luba mitte ühelgi inimesel mõnitada teist inimest.
Olgu selleks siis õpetaja, kaasõpilane või vanakurat ise.

Töötan ka rohkem abivajavate lastega ja ärge tulge targutama, et 16.a peab ISE hakkama saama. 1 selline öeldud lause võib lapsega poole aasta töö untsu keerata. Inimesed ON ERINEVAD ja nii lihtsalt on.
Mul on omal ka 2×16 aastased ja üks seisab kõiges enda eest, teine aga elab seda kõike enda sees üle ja kannatab.
Kui ütlejaks oli õppealajuhataja, paluksin kokkusaamist ja läheks ning räägikski. Rahulikult. Selgitaks. Palju sõltub sellest, kui ütleja/argumenteerija sa ise oled. Kui oled tagasihoidliku loomuga, on ilmselt raske. Mina olen see tüüp, kes oma lapsi hätta ei jäta.

+13
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetajapoolne koolikiusamine on kahjuks suur probleem. Minu sama vana laps on praegu koduõppel. Poppi ei teinud, õppimisega mingeid probleeme ei olnud, kuid klassijuhataja ei sallinud teda. Õpetaja muutis lapse elu koolis põrguks, kuni laps murdus, ei suutnud lihtsalt enam. Kiusamise arsenal sel pedagoogil oli külluslik, kui ei teaks, ei usuks. Lapse pidev peenelt halvustamine võimalikult suure hulga kaasõpilaste või oma kolleegide ees, naeruvääristamine, häbistamine, konfidentsiaalse info väljalobisemine suurele hulgale ilma lapse või tema vanemate loata, lapse kohta kuulujuttude levitamine, millest suur osa olid kas liialdatud või suisa valed jne. Ta muutis lapse elu koolis nii keeruliseks kui vähegi suutis.

Küsite, mis motiiv oleks küll pedagoogil midagi sellist teha. Ei tea, tõesti ei tea! Sama, nagu küsida, mis motiiv oli näiteks Lille kodu korraga tervelt kolmel töötajal näha nii suurt vaeva laste piinamisega. Siduda laps kinni, taguda talle plekkpurgiga näkku – see kõik nõuab suurt vaeva ja tööd ja kus siis pedagoogil see vaba aeg! Aga näe, nad leidsid selle vaba aja ja tegid.

Ja täpselt samamoodi leiab ka tavakooli pealtnäha tavaline õpetaja selle aja, et muuta ühe enda poolt väljavalitud lapse elu põrguks. Miks – ei tea, teise inimese pea sisse ei näe. Ja abi pole saada kusagilt, sest direktor hoiab nagunii alati õpetaja poole ja ka HM usub vaid kollektiivi esindajat (ehk kooli), mitte kunagi üksikisikut. Need juhused, kus üksikisiku ehk pere häält on kuulda võetud, on haruharvad, 99,9% juhtudest on kollektiivi esindaja versioonil automaatselt suurem kaal ja üksikisik jääb alati üksi.

Kuidas teie juhtumis käituda, seda saavad otsustada vaid asjaosalised ise. See üks näide ei tähenda veel suurt midagi. Jah, lapsele traumeeriv ta on ja eluks ajaks meelde jääb ilmselt ka, aga eks selliseid seiku ole inimese elus veelgi. Võib-olla oleks üks mõte lihtsalt kohtuda selle õpetajaga natukeseks ja vestelda rahulikult. Püüdke mitte süüdistada, kuid samas tooge siiski välja see lause (ja v-o mingid seigad veel), mis teid ja te last häirima jäid.

Rusikareegel on, et juba väljakujunenud kiusamine jätkub raudselt, see ei kao iseenesest ära. Seda küll ei tasu loota, et kui õpilane püüab olla nii õpetaja meele järele kui vähegi suudab, siis pedagoog tüdineb pikapeale ära ja jätab rahule. Seda loota on sama, mis uskuda vägivaldses suhtes olles, et tehes kõik mehe meele järele, lõpetab mees vägivalla. Seda ei juhtu, vastupidi – ignoreerimine ja püüdlik olemine lisab alati vaid õli tulle ja suurendab kiusamist.

Seega tuleb siiski reageerida, st anda vähemalt märku, et te olete seda märganud. Olge rahulik, aga konkreetne ja selgitage, et laps püüab oma parimat. Püüdke mitte vastanduda, vaid leida ühist, nt: “Meie mõlema eesmärgiks on ju, et laps õppimisega hakkama saaks ja motivatsioon säiliks. Kui teda nõrgemaks nimetatakse, siis see tavaliselt ei mõju mitte kellegi motivatsioonile hästi ja seega ma ei näe mõtet lapsele sedasi öelda.” No umbes nii, võid proovida. Võib-olla hakkab mõtlema, ehk.

+15
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Selliselt küüniliseks muutuvad läbipõlenud õpetajad.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõne lapse puhul tekib osadel õpetajatel tunne, et kõike võib teha. No ei, ka kolleegid peaks sekkuma! Sellised juhtumid tuleb lindistada ja leida koolis usaldusisik. Maailmas pole õiglust kui me ise seda ei loo.

 

 

 

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Koolilaps Õpetaja suhtumine