Teema: Õpetajad, kuidas

Ei tulnudki toime. Lõpuks vahetasin ametit ja parim otsus mis enda jaoks tegin.

Mõelda vaid, kui meie lapsi õpetab koolis seda tööd armastav, südamega juures olev ja missioonitundega õpetaja ning siis tuleb mingi töllakast lapsevanem ja teeb üks null sellele.

Selliseid asju kuuldes imestan alati, kes need sõimavad vanemad on. Mis ühiskonnakihist, mis soost, millise haridustasemega. Tundub päris kummaline, et õpetajatele sõimukõnesid tehakse.

1. #4066749:

   Kust lapsevanem sinu eranumbri sai? Seda ei ole kindlasti kohustus jagada. Minu laste klassijuhatajad pole küll vanematele oma telefoninumbreid kunagi jaganud. Suhtlus on ainult e-maili või e-kooli teel. Kool asub Tallinnas.

   Minu laste klassijuhataja on küll oma telefoni numbri vanematele usaldanud.

#4066720:

Ei tulnudki toime. Lõpuks vahetasin ametit ja parim otsus mis enda jaoks tegin.

Täpselt sama. Lapsed meeldisid (jah, ka teismelised), aine meeldis, õpetamine meeldis. 5 aastat venitasin täis, siis enam ei jaksanud vanematega puude-maade jagamist teha.

#4066750:

Selliseid asju kuuldes imestan alati, kes need sõimavad vanemad on. Mis ühiskonnakihist, mis soost, millise haridustasemega. Tundub päris kummaline, et õpetajatele sõimukõnesid tehakse.

Tead päris korraliku haridusega inimesed on. Mõni on ise õpetaja ja seega tema ju teab, kuidas peab.
Mõni lapsevanem helistab järjest läbi klassijuhataja, õppealajuhataja, direktori ja siis kõik tugimeeskonna liikmed. Ja kõik saavad sõimu. Paljud vanemad saadavad kaebused ministeeriumisse.

Minu laste klassijuhatajad on alati oma mobiilinumbrit jaganud.

Koolis teise õpetajatega tuleb oma muret jagada. Koolis teavad kõik juba hullemaid lapsevanemaid. Ja siis sa saad ka aru, miks laps on selline nagu on.

Õpetajad on väga suure missioonitundega inimesed, nad tahavad alati oma õpilastele parimat tulevikku ja pingutavad selle nimel väga. Õpetajatel on haridus, kogemused ja võime näha laiemat pilti. Alati ei pruugi parem hinne või madalamad nõudmised olla lapsele parim, kuigi see vanemale nii tundub.

Jah, õpetajad teevad ka vigu. Aga need vead teevad lõppkokkuvõttes õpilasele vähem kahju, kui pideva kritiseerimise ja protestimise pärast õpetajate töörõõmu kadumine ja nende koolist lahkumine.

Lihtsalt mainin, et minul jällegi on kahjuks traumeeriv kogemus ebameeldiva ja pahatahtliku pedagoogiga. Ja nii, nagu siin teemaalgataja kirjutab, et teda lohutati ja teha polnud nagu muud midagi – siis mind lapsevanemana ei lohutanud mitte keegi, vaid nui neljaks püüti vigu leida ainuüksi lapsest ja tema vanemast.

Ja olen 100% kindel, et ka siin hakatakse mu kommentaari kommenteerima raudkindla lausega, et jaa, loomulikult sina ise olid süüdi, kindlasti provotseerisid õpetajat ja kaitsesid oma kraadest tibununnukest jne-jne-jne.

Mida siin öelda tahan? Et nii lapsevanemad kui ka õpetajad on kõik inimesed: harimatuid sõimukotte ja teistele käkikeerajaid leidub enam-vähem võrdselt mõlemal pool, rollist sõltumata.

#4066750:

Selliseid asju kuuldes imestan alati, kes need sõimavad vanemad on. Mis ühiskonnakihist, mis soost, millise haridustasemega. Tundub päris kummaline, et õpetajatele sõimukõnesid tehakse.

Eks need on ikka tavalised inimesed meie ümbert:
* need, kes sõimavad perearsti, et see ei oska neid ravida
* need, kes sõimavad poes kassapidajat, kui hind müügisaalis ja kassas kokku ei lähe või soovitud kaupa ei leia;
* need, kes kritiseerisid Terviseametit ja Haigekassat vaktsineerimise ja maskikandmise nõude pärast;
* need, kes kiruvad valitsust,  sest Ukrainat toetatakse liiga palju/liiga vähe,  et nemad saavad liiga vähe ja teised liiga palju toetusi;
* karjuvad Eesti Energia klienditeenindaja peale kõrge elektriarve pärast;
* teatavad turul või laadal kõva häälega, et oma talu aiasaadusi ja liha müüv talunik on liigkasuvõtja.

Jne jne

Ja pakun, et vähemalt pooled neist inimestest on üsna haritud ja oma töös edukad. Mõni ilmselt ise ka pedagoog.

Eks peabki paksu naha kasvatama jah. Alguses võtsin ka rohkem südamesse ja kahtlesin siis iseendas. Aga nüüd on kogemust rohkem ja kui tean, et olen ise teinud kõik õigesti, siis ebameeldivad vahejuhtumid lastevanematega mõjutavad mind veidi vähemal määral. Aga eks sel hetkel on raske ikka jah. Igas klassis on mõni selline vanem, kes pole õpetajaga peaaegu kunagi rahul.

Mina jagan küll oma telefoninumbrit. Mul on praegu esimene klass ja iga nädal on vaja helistada mõnele vanemale, seega nad saaksid mu numbri aja jooksul ikkagi. Näiteks laps ei mäleta, et kas ta peab minema pikapäevarühma või on tunneb end kehvasti, aga on oma telefoni või nutikella maha unustanud. Puudumisest/hilinemisest lubasin teavitada sõnumiga, sest siis jõuab info minuni kõige kiiremini.

#4066713:

Kas tõesti on lapsevanemate ebaviisakus õpetajatöö igapäevane osa?

Kindlasti mitte igapäevane. Sinulgi oli ju esimene juhus pooleteist kuu jooksul.

Minul on siiani laste klassijuhatajate telefoni nr telefonis. Aga vist olem mõned korrad helistanud, koroona ajal oli viimati.

Eks hulle inimesi on igas valdkonnas, ametis. Olen hoolekogu esimees ja üks vanem saatis  väga veidrate ettepanekutega e-kirju, näen et lisaks minule (mul on kooli poolt tehtud e-posti aadress) on seal kooli direktor, õppealajuhataja, linnapea, linnavalitsuse haridusspets jne selles listis, kes neid kirju sai. Näiteks liikluskorraldusest ühe tänava osas, kus kandis ei asu meie koolgi.

#4067281:

Selline kiri õpetajale ringleb FB-s:

Peaaegu üks-ühele saan saata uuesti eelmise aasta kirja, millele ma ei saanud mittemingit tagasisidet.

Väga tore, et on kodunduse tund, kokkate ja katate lauda.

Millega te aga selgitate neid retsepte? Kui te eeldate, et 11aastane hüppab püsti ja ütleb, et tema on teistsugune, siis te küll eksite. Ikka ôpetaja ju aitab teha nii, et kôik end hästi tunneksid.

Retseptides on piimatooted ja muna. Kas te uurisite enne, kellel on talumatused, teised toidueelistused?

Elli sônul pole keegi temalt midagi küsinud.

Homme on siis olukord, kus laps, kes on sünnist saati vegan, peaks gruppi kuulumise nimel naeratama ja kokkama ning sööma kanasalatit ja muna ning vôiga palle?

Olete ikka teadlikud, et taimne toit on ohutum ja sôbralikum nii inimesele kui kogu planeedile? Kui te ei kavatsegi uurida ôpilaste olukorda on ohutum teha hoopis kôik retseptid taimsena. Nii saate välistada suurema osa talumatusi ja allergiaid ja kôigil on tore.

Väga mage olukord ja seekord ma ootan ka vastust.

Mind ei huvita, miks te praegu nii tegite – ma tahan teada, mis asja te ette vôtate, et sellist olukorda enam ei tuleks?

Ma ütleks, et nii toidutalumatuste kui muude erisuste puhul on vanema asi teavitada kooli, mitte klassijuhataja asi intervjueerida igaüht ühekaupa, et äkki keegi siiski varjab midagi. Õpetaja ei ole hiromant ja kui vanem ei soovi, et klassis ta lapsele kana pakutaks siis edastab tema vastava info…

Lapsevanemate ebaviisakus pole igapäevane, aga üsna sage. Alguses tegi see haiget ja võtsin ka isiklikult ja kahtlesin endas. Mingil hetkel sain aru, et vanemate enda mured ja elukogemused on need, mis neid selliselt käituma panevad. Meie oleme oma eriala  spetsialistid, oleme õppinud suhtlemispsühholoogiat. Anname vanematele andeks nende puuduliku suhtlusoskuse. Kui väga hulluks läheb, siis tasuks vanemale öelda, kuidas see sulle mõjub. Ma olen öelnud, et tema väljaütlemised on minu jaoks ülekohtused, segavad töö tegemist, ei aita probleemile lahendust leida, on solvavad ja halvustavad, näitavad usaldamatust jms. Tavaliselt on selline aus peegeldamine aidanud vanemal end kõrvalt näha. On vabandatud, selgitatud miks ta nii käitus jne.

Olen pidanud paaril korral ütlema ka seda, et ma ei saa edasi vestelda, kui lapsevanem pole rahunenud ja kisamist ei lõpeta. Üks vanem rahunes silmapilkselt. Teine vanem tõstis veelgi häält ja teatas, et ma pole veel tema kisamist kuulnudki, sest siis kukuksid mul kõrvad peast. Nojah, kah tore teadmine.????

Tegelikult eks ikka vahel teeb haiget siiani, aga suudan järjest enam imestada, et ohoo- selline vanem, selline reaktsioon. Nii et vaid imesta, ära ära minesta????. Ja ära vihasta!

Jaga mõtteid kolleegidega, nemad mõistavad.

#4067831:

Väga moodne suhtumine.

Aga osa õpetajaid võtabki vastu positsiooni, et alla keskmise palga eest võibki olla süljetops. Las vanem sõimab end tühjaks – küll õppinud spetsialist õppinud on, kuidas end lasta mõnitada.

Kui see kommentaar oli mulle, siis ma kahjuks ei jõudnud oma mõttega sinuni. Olen aastatega jõudnud just sinna, et vanemate kommentaarid ei lähe väga enam korda, sest ma tean, kes ma olen. Ja just tänu sellele, et ma tean, julgen ma ka öelda, kuidas nende puudulik suhtlusoskus inimesi mõjutab.

Kui ma karjuks vastu, nutaks või lahkuks töölt- siis oleks vanem minu energiat nii palju mõjutanud.
Siis ma olekski nende süljetops. Aga mul on kaas peal ja tatipritsmeid sisse ei lenda????