Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koolilaps Õpetajad, kuidas

Näitan 26 postitust - vahemik 31 kuni 56 (kokku 56 )

Teema: Õpetajad, kuidas

Postitas:
Kägu

Vastupidi. Töölt lahkumine on siiski ainus kindel viis, et sellised vanemad enam oma halva energiaga mõjutada ei saaks.

Igaüks valib ise muidugi, mis risti kanda tahab.

+5
-14
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Töölt lahkumine küll, aga kuhu? Neid erialasid, kus teistega kokku ei puutu, on ikka väga vähe. Ega needsamad vanemad lõugavad igal pool. Siin eespool ka keegi juba kirjeldas, kuid tõesti – ole sa arst, ametnik, ükskõik milline klienditeenindaja – see sõimamine ja mölin on paraku töö üks osa. Ole või president, netis ikka sõimatakse. Vaevalt õpetaja kuhugi liinitööle või kaluriks läheb. Kalad ja liinitooted tõepoolest ei sõimle. Ükskõik mis inimesed teevad seda aga kindlasti.

+10
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Selliseid asju kuuldes imestan alati, kes need sõimavad vanemad on. Mis ühiskonnakihist, mis soost, millise haridustasemega. Tundub päris kummaline, et õpetajatele sõimukõnesid tehakse.

Eks need on ikka tavalised inimesed meie ümbert:

* need, kes sõimavad perearsti, et see ei oska neid ravida

* need, kes sõimavad poes kassapidajat, kui hind müügisaalis ja kassas kokku ei lähe või soovitud kaupa ei leia;

* need, kes kritiseerisid Terviseametit ja Haigekassat vaktsineerimise ja maskikandmise nõude pärast;

* need, kes kiruvad valitsust, sest Ukrainat toetatakse liiga palju/liiga vähe, et nemad saavad liiga vähe ja teised liiga palju toetusi;

* karjuvad Eesti Energia klienditeenindaja peale kõrge elektriarve pärast;

* teatavad turul või laadal kõva häälega, et oma talu aiasaadusi ja liha müüv talunik on liigkasuvõtja.

Jne jne

Ja pakun, et vähemalt pooled neist inimestest on üsna haritud ja oma töös edukad. Mõni ilmselt ise ka pedagoog.

Minu kogemusel on kõige keerulisemad lapsevanemad juristiharidusega. Nende puhul on veel nii, et igasugused hariduselu puudutavate seaduste paragrahvid muutuvad lapse reaalsest heaolust olulisemakski.

+7
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaadates eraõpetajate tunnitasu, siis milleks koolis vaeva näha.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetajad, kuidas lastevanemate sõimuga toime tulete?

Olen esimest aastat õpetaja – töö meeldib, lapsed on toredad, kollektiiv samuti, tööpäevad vahvad. Esimesed poolteist kuud oli täielik kutsika-armastus peal ja tundsin, et õpetajatöö juures on kõik ilus ja lilleline. No, et olengi oma kutsumuse leidnud.

Laste vahel toimus peale tunde intsident ja mulle helistas vihane lapsevanem ja sain vastu päid ja jalgu nii, et kärises. Alates oma pedagoogilistest oskustest ja lõpetades isiklike omadustega. Seejärel visati toru hargile. Uskumatu minu jaoks, et vanemad võtavad endale õiguse nõuda, õpetada, ebaviisakad olla jne…

Võtsin ühendust õppejuhiga, et saada juhiseid olukorra lahendamiseks, järgmisteks sammudeks jne. Mis aga kõige uskumatum, õppejuht lohutas ja tema olek andia mõista, et tegu ei ole millegi ebatavalisega.

Olen kurb, nördinud, kahtlen ametivalikus jne… Kas tõesti on lapsevanemate ebaviisakus õpetajatöö igapäevane osa? Kuidas sellega toime tulete?

Üldjoontes panen vanema väga viisakalt paika ja teen talle selgeks, millisel viisil ma olen nõus suhtlema. Lisaks kannan insidendi arusaadavas sõnastuses ekooli, et jälg jääks järele.

Olen suhteliselt vana õpetaja (46) ja endaga ühelgi lapsevanemal hüpata ei lase. On selle pärast olnud päris palju riidusid ja sõnelusi, aga kumu läks liikuma ja igasugused karjumised ja vihased telefonikõned lõppesid.

Olen ka juhtkonnas ümarlaual sellega käinud, kuid kuna töötan suure koormusega ja olen põhiaineõpetaja selles koolis olnud üle 10 aasta ning õppetulemused on head, siis juhtkonnale sai öeldud, et sellised konfliktid viivad mind kooliperest eemale ja uut õpetajat on kaunis keeruline neil asemele leida. Juhtkond rahunes sellise jutu peale.

Üks lapsevanem pröökas edasi, lubas haridusministeeriumisse asjaga minna, mina lubasin talle vastu, et ma kirjeldan väga üksikasjalikult, milline tema laps koolis on, kuidas käitub, kuidas kooli sisekorrast kinni peab ja millised on tema tegevused vahetundides. Lisaks soovitasin tal meediasse pöörduda, FB-sse ja igale poole mujale sotsiaalmeedia platvormidele kirjutada, kuidas tema kullakene koolis teist last kiusab, kuidas õpetajatele vastu haugub ja keeldub elementaarseid ülesandeid õigeaegselt täitmast ja ohh õudust, õpetaja  peab selle kullanupuga toime tulema.

Alandlikult sa neid asju ei lahenda, enda sõna tuleb maksma panna.

 

+14
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vastupidi. Töölt lahkumine on siiski ainus kindel viis, et sellised vanemad enam oma halva energiaga mõjutada ei saaks.

Igaüks valib ise muidugi, mis risti kanda tahab.

Miks inimene peaks laskma suvalisel halvastikasvatatud räuskajal oma elu ära rikkuda? Uuesti nullist alustama tühise ja õnnetu inimese tõttu? Iseenese vabatahtlik ohvrirolli panek ei ole küll mingi lahendus. See ei too ju ühtegi positiivset tulemust.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vastupidi. Töölt lahkumine on siiski ainus kindel viis, et sellised vanemad enam oma halva energiaga mõjutada ei saaks.

Igaüks valib ise muidugi, mis risti kanda tahab.

Miks inimene peaks laskma suvalisel halvastikasvatatud räuskajal oma elu ära rikkuda? Uuesti nullist alustama tühise ja õnnetu inimese tõttu? Iseenese vabatahtlik ohvrirolli panek ei ole küll mingi lahendus. See ei too ju ühtegi positiivset tulemust.

Võib tuua küll. Võid leida koha, kus inimest koheldakse paremini. Õpetajatööga võrreldes on neid kohti päris palju.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga tooge mingeid näiteid olukordadest?

Ja lihtsalt info pärast küsin, et kas viisakas dialoog lapse arengu teemal, kui on murekoht, on asjakohane või ka liigselt koormav? Et kas oluline on, et lapsevanem oleks kaasatud ja toetav lapse haridusprotsessis suhtluses kooliga või peaks pigem passiivne ja madalat profiili hoidma, nagu..ütleme 30 a tagasi?

+5
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks kuulis lapsevanem intsidendist (ilmselt tõsisest) lapselt, mitte klassijuhatajalt? Alusta siit seda lahendamist!

Mind on ka lapsevanemana ära tüüdanud vabandused ja selgitused, et Markus ongi ju selline ja Martal ongi keeruline iseloom ning võitlusvalmid vanemad, keegi kolmas ja neljas kasvavad ju vanaema/isa või mõne muu sugulasega, püüdke mõista! Ei püüagi enam! Ja pedagoogi asi on koolis toimuvad jamad likvideerida – kui Markus ja Marta kiusavad, siis tuleb sellega tegeleda ja tegeleda nii, et jääks jälg õpilaskaardile, vajadusel noorsoopolitseisse jne. Ohvriks sattunud lapse vanem ei pea olema see, kes siis otsib võimalusi, kuidas oma last kaitsta jne. Mul on juba kõrvaltvaatajast lapse vanemana hari punane selle “kiusamisvaba kooli” ideoloogia ja suutmatusega asju paika panna. Päriselus on ju nii, et kui käitud ühiskondlikult ebasobivalt, siis järgneb karistus. Seega tegelege ometi sellega, et teie klassi kõikidel lastel oleks hea koolis õppida ning lahendage need asjad eelnevalt ära. Püüa ka ennast lapsevanema rolli panna ja mõtle, kas see oli nüüd tegelikult ka esimene kord, kui üks kahest intsidendi osalistest jamasse sattus? Äkki ongi tegemist sinu poolt tähelepanuta jäänud kiusamisjuhtumiga ja lapsevanemal lihtsalt lõpuks plahvatas? Ühesõnaga: tegele! Rahune maha, tegele situatsiooniga ja räägi juba peale osalejatega vestlemist rahulikult vanematega. Kolleegidele ja kõikjale mujale kaebamise asemel: tegele!

+8
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Päriselus on ju nii, et kui käitud ühiskondlikult ebasobivalt, siis järgneb karistus.

Jah, ongi nii, et kool ja päriselu siinkohal ei ühti. Ja selles ei ole süüdi õpetaja. Tema ei saa ise hakata reegleid ja seaduseid muutma. Tal ei ole õigust kedagi karistada oma reegleid tehes. See on päris selge, et lastel on praegu palju õigusi ja ka kohustusi, aga kohustusi mitte täites saabki tihti ainult noomida, suunata, selgitada. Õpetajana leian, et see pole eriti tõhus meetod, aga mul ei ole midagi muud teha. Kiusajaga räägingi ise ja vestleb sotsiaalpedagoog ja psühholoog. Võime arutleda ka kõik koos ümarlauas asja. Aga koolist õpilast ei saa kõrvaldada, sest ka kiusajal on õigus saada haridust ja seda õpetaja takistada ei saa.

+8
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga palun lugege siit neid teemasid – hindeid pannakse ju lapsevanematele. Kui mina sain 2, siis olid silmad vanemate ees häbi täis, sain kodus noomida – aga nüüd minnakse kooli õpetajaid süüdistama. Enda lapse klassis on paar lapsevanemat, kes arvavad, et nende laste kahed on õpetaja süü.  Ma ei tuleks sellepealegi, et hakkan hinnetes õpetajaid süüdistama. Teiseks – kool on haridusasutus, mitte kasvatusasutus ning kasvatamise eest ikkagi vastutab vanem.

Neid roppsuuröökureid on ka igal pool, kes vähegi klientidega kokkupuutub. Tuttav vahetas hiljuti tööd, et varem jäid sellised sõimajad meelde, siis nüüd jäävad meelde meeldivad kliendid.  Millistest kodudest sellised inimesed tulevad, võime vaid ettekujutada, et kui ikka vanemad ketravad, et  president on loll, peamister on kaka, politseis on idioodid koos jne – siis ei ole ka lastel teiste inimeste vastu lugupidamist.

+14
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Mina läksin koolist ära hoopis teisele tööle. Tegelikult polnud midagi ju väga katki, õpilased aktsepteerisid, ainealane töö oli edukas, klassijuhatajana mind hinnati. Lihtsalt tööd oli liiga palju selle palga eest. Ära minekuks piisab ühest lapsevanemast, mina puutusin kokku ühe hulluga. Tõesõna – ilmselt nartsissismi diagnoosiga. Need on nagu buldogid. Mitte ükski Maxima kassiir ei pea selliste jaurajatega rinda pistma. Kool on aga piirkonnas elavale isiksusehäirega vanemale ehtne sihtmärk, mida iga päev aiva rünnata.

+11
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aitäh jagajatele!

Saan kinnitust, et ma ei ole üksi. Täna suhtlesin ka kolleegidega ning sain samuti tuge.

Tõsi, eks ma olen alles noor ja roheline õpetaja ning nii mõndagi saaks paremini teha. Ja vähem südamesse võtta ????

Eks ma õpin sellest kogemusest ja loodan, et see (ja kõik järgnevad analoogsed kogemused) ei võta minult seda õpetamisrõõmu.

Ära tee tema probleemi enda omaks. Temal on puudulik kodune kasvatus ja s.tt iseloom – sina ei ole selles süüdi. Eks paljudel elualadel on vaja õppida ennast jamadest distantseerima. Kassapidajad ja sekretärid saavad ka kogu aeg mingite idiootide käest sõimata ja et selles ametis vastu pidada, tuleb õppida ennast distantseerima.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt ei laseks iialgi mingil jobul ennast soimata, kui keegi proovib, saab kiirelt sama vastu. Kui ahvardab, annan politseisse.

See distantseerumine tahendab tegelikult mingile haigele inimesele syljetopsiks olemist. Sorri, aga ei.

 

+4
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt ei laseks iialgi mingil jobul ennast soimata, kui keegi proovib, saab kiirelt sama vastu. Kui ahvardab, annan politseisse.

See distantseerumine tahendab tegelikult mingile haigele inimesele syljetopsiks olemist. Sorri, aga ei.

Sellise iseloomuga on sul ilmselt mõned töökohad välistatud :).

+5
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Noorel õpetajal soovitaks igal juhul mõni teine amer juurde õppida, et jääks valikuvõimalus, aga ühe juhtumi pärast ära tormata poleks küll mõistlik. On kogemus, kus üks lapsevanem tõesti süüdistas klassiõpetajat oma väga keerulise lapse probleemides (et ei paku tuge) ja see tore õp kahjuks lahkus. Samas on ka kogemus, kuidas mõni õp (eriti ilma kvalifikatsioonita algaja entusiast – väidetavalt muid ei ole võtta) suudab väga isiklikult võtta mõnda lihtsat küsimust. Lihtsalt igasuguseid inimesi on ilmas.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle õnneks keegi ei helista, pole klassijuhataja ja mu telefoni keegi lastele ega nende vanematele ei jaga. Aga kirjutatud on küll ja lapsevanematega kohtunud olen samuti. Otseselt sõimata pole saanud, etteheiteid on tehtud. Eks ma siis selgitan rahulikult miks ja mida ma olen teinud, mis on õpilased teinud ja mis võimalused käesolevat probleemi lahendada meil üldse on.

Teemaalgataja, kas sa oled klassijuhataja? Tegelikult ei peaks esimesel tööaastal klassijuhataja olema, aga klassiõpetajatel pole vist väga muid võimalusi. Kui lapsevanemal ja/või lapsel on endiselt probeem, siis soovitan selle lapsevanema kooli kutsuda, kus saate laiemas ringis toimunust rääkida. Kindlasti peaks lisaks sinule olema seal ka õppejuht või direktor, hea oleks kui ka keegi tugispetsialist – sotsiaalpedagoog ja/või psühholoog.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt ei laseks iialgi mingil jobul ennast soimata, kui keegi proovib, saab kiirelt sama vastu. Kui ahvardab, annan politseisse.

See distantseerumine tahendab tegelikult mingile haigele inimesele syljetopsiks olemist. Sorri, aga ei.

Sellise iseloomuga on sul ilmselt mõned töökohad välistatud :).

Minu iseloom ei luba mul inimesi ebaoiglaselt kohelda, raakimata siis lambist soimamisest. Kyll aga usun, et vanasonad nagu mida kylvad, seda loikad ning kes tuult kylvab, see tormi loikab, ei ole tyhja koha pealt sundinud.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nõme on lugeda sellisest vaimsest vägivallast õpetajate vastu.

Ise pole õpetaja, aga töötan politseis. Nagu ilmselt arvata vōid, siis inimesed väga tihti ei suuda viisakaks jääda, kui asi puudutab nende võimalikku vabadust/mittevabadust ja kui põhimõtteliselt nende mugavustsooni seadusejõuga sisse trügitakse. Seega, igasuguste ärplejate ja pröökajatega ikka kokkupuuteid on. Üldiselt telefoni teel on väga paljud ikka jube kõvad mehed. Aga kirjasõnas või näost-näkku ei pruugi see sugugi nii enam olla.

Minu soovitus on, et kuula (pigem lase tal siis seletada, ise ei pea eriti süvenema sellesse solgipange tühjendamisesse sinu pähe) kisakõri ära senikaua kuni tal torust tuleb. Sina telefoni teel ennast küll õigustama ja kaitsma hakkama ei pea. Kui karjuv lapsevanem korraks vaikib, siis väga selgelt ja konkreetselt vasta talle, et palud selle jutu nüüd kirjalikult saata ning vastad X arvu päevade jooksul juhul, kui kirjas on konkreetselt sõnastatud küsimused, millele vastata. Anna väga selgelt mõista, et oled nõus suhtlema ainult juhul, kui sinu suhtes viisakaks jäädakse ning häält ei tõsteta. Siis lõpeta kõne ja kõik. Sa ei pea süvenema ega pikalt kuulama sellist jama. Isegi mina politseitöötajana ei pea laskma ennast valimatult sõimata ega leppima sellise olukorraga, ammugi siis õpetaja! Aga sellise olukorra kiire lõpetamine nõuab pisut vilumust (aga ma usun, et järgmine kord juba õnnestub) ja kindlasti julgemat enesekehtestamist.

Emotsionaalses plaanis, jah…..eks alguses viib ikka rööpast välja, normaalne ju, et viib. Sa pole robot ning sul on täielik õigus isiklikke tundeid tunda ning kindlasti oled oma tööle pühendunud ja antud olukord oli lihtsalt täiesti  ebameeldiv, demotiveeriv ja inetu. Aga paks nahk kasvab ajaga, kui muidugi jätkub motivatsiooni edasi õpetada ja seda paksu nahka kasvatada. Enesekehtestamise oskus tuleb samuti aja ja kogemusega. Seni aga jää lihtsalt endale kindlaks, kui tead, et viga pole sinus. Tean, et on lihtne öelda, aga ausalt, ära jää seda telefonikõnet (ning tuleviku kõnesid, mida kindlasti tuleb) peas ketrama ega vigu endast otsima, unusta see kõik ära – sinu põhitöö on siiski lapsed ja nende pärast sa ju seal oled, kus oled täna ja teed seda, mida teed. Jõudu!

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt ei laseks iialgi mingil jobul ennast soimata, kui keegi proovib, saab kiirelt sama vastu. Kui ahvardab, annan politseisse.

See distantseerumine tahendab tegelikult mingile haigele inimesele syljetopsiks olemist. Sorri, aga ei.

Karjute siis vastamisi, see siis mingi laat aga mitte kool.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina jagan küll oma telefoninumbrit.

Minul on telefonis 2 sim-kaarti, üks on see, mida jagan lastevanematele ja millele vastan ainult tööpäeviti 8.30-18.00, juhul kui mul parajasti tundi või koosolekut vmt pole.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt ei laseks iialgi mingil jobul ennast soimata, kui keegi proovib, saab kiirelt sama vastu. Kui ahvardab, annan politseisse.

See distantseerumine tahendab tegelikult mingile haigele inimesele syljetopsiks olemist. Sorri, aga ei.

Karjute siis vastamisi, see siis mingi laat aga mitte kool.

Ma ei karju mitte kunagi. Milleks? Emotsioonid ei ole need, mis sellises olukorras aitavad. Ma ka distantseerun ennast, aga mitte rahulikult noogutades ja naeratades, vaid sellisele inimesele valusasse kohta lyyes. Sonadega. Nii mitu korda, kui vaja, aga tavaliselt piisab esimesest korrast. Igal inimesel on oma valus koht, selliste noudjate ja kisakoride elu aga tihti ainult luukeredest ja valedest valikutest koosnebki. Ei ole voimalik, et sellist kaitumist enesele lubav inimene on muidu igati toimetulev ja roomus inimene. Kui ta saabki hakkama, siis ainult selletottu, et enamik tema ohvritest jaab, nagu siingi soovitatakse, rahulikuks ja vaata veel, et naeratab kaasa. Kui koik reageeriksid nii nagu mina, korrigeeriks see inimene oma kaitumist ysna kiiresti. Praegu ta kaitub nii, sest ta voib. Sest teie ise lubate seda. See aga tuleb teie enda tervise arvelt ja teie laste arvelt, sest ykski inimene ei ole rauast, et see stress lopuks temasse ei imenduks ja kodus voi mujal ei peegelduks. Mones riigis toimetatakse karjuv lapsevanem politsei eskordiga minema, laspevanematel ei olegi lubatud koolimajja siseneda muidu, kui ainult kindlatel aegadel. Taiesti tsiviliseeritud Euroopas muide. Eestis aga kultiveeritakse ohvrimentaliteeti ja soovitatakse solvajaga “rahulikult raakida” ja vaata veel, et naeratada. Naistel muidugi, meestel ei soovitaks sellises olukorras keegi “rahulikuks jaada”.

Latiski juba voeti vastu seadus, mis opetajaid selliste lapsevanemate eest kaitseb.

Muidugi on ka myndi teine kylg, ehk halvad opetajad, aga jutt ei kai praegu nendest.

 

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ammu juba arvan, et keegi peaks õpetajaid ka kaitsema. Õpetajaameti väärtustamiseks tuleks õpetajale ka anda õigusi, mitte ainult kohustusi. Ega siis vanemad üksi, ka lastele on ju kõik lubatud, võivad vabalt iga minuti tagant õpetajaid “heasse kohta” saata, sõimata, ropendada, lüüagi, aga õpetaja ei või midagi… Võibolla aitaks lapsevanemate vastu see, kui telefonikõned kõik salvestataks? Kõik ametiasutused salvestavad, võiks kool ka salvestada ja iga õpetaja võiks pöörduda politseisse kui teda sõimatakse ja nõuda nt kahjutasu.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen täheldanud, et õpetaja saab kriitika osaliseks, kui ta:

1) ei valda väga hästi oma valdkonda ja on muud hariduslikud puudujäägid,

2) ei ole õpilaste suhtes õiglane, toetav mõistev, sõbralik.

3) ei ole hea suhtleja

Need puudujäägid tekitavad õpetajas ebakindluse ja selle peitmiseks ülbe hoiaku. Õpilased tunnevad selle kiiresti ära ja ongi kõik. Aidata võib ka mõned aastad muul erialal töötamine ja elukogemuse omandamine.

 

 

 

 

+2
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ammu juba arvan, et keegi peaks õpetajaid ka kaitsema. Õpetajaameti väärtustamiseks tuleks õpetajale ka anda õigusi, mitte ainult kohustusi. Ega siis vanemad üksi, ka lastele on ju kõik lubatud, võivad vabalt iga minuti tagant õpetajaid “heasse kohta” saata, sõimata, ropendada, lüüagi, aga õpetaja ei või midagi… Võibolla aitaks lapsevanemate vastu see, kui telefonikõned kõik salvestataks? Kõik ametiasutused salvestavad, võiks kool ka salvestada ja iga õpetaja võiks pöörduda politseisse kui teda sõimatakse ja nõuda nt kahjutasu.

Loen ja imestan. Teie räägite siin roppsuu-lapsevanematest, kes pidavat pedagooge sõimama. Mina aga olen seni näinud ainult sõimavaid õpetajaid, vanemad püüavad pugeda kas või nahast välja et pedagoogile meeldida – sest kui piisavalt ei meeldi, siis teeb pedagoog ju koolis su lapse elu täielikuks põrguks, mõni isegi ilma vahendeid valimata.

Äkki on õigus mõlemal poolel – nii neil, kes väidavad, et leiduvat hulle lapsevanemaid, kui ka neil, kes väidavad, et leiduvat hulle pedagooge. Selgitus: tõesti hullu lapsevanema peale õpetaja hammas ei hakka, aga kompensatsiooniks võtab ta siis ette sellise vanema, kelle peale hakkab, sõimab tolle kõvasti läbi üsna tühise asja eest, ta last mõnitab kogu klassi ees ja alandab tagatipuks veel ka käitumishinnet. Klassika!

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Töötan ühes maakoolis ja jumal tänatud ükski lapsevanem pole mind sõimanud. Mulle mõjuks see väga traumeerivalt. Paar natuke ärritatud lapsevanemat on kooli tulnud (pigem algusaastatel), aga olen nad väga hoolega ära kuulanud hinnanguid andmata ja vajadusel vabandanud. Rahunevad kohe maha.

Telefoni number on olemas, saavad helistada, kui vaja.  Mis on parem, kui see kui lähevad direktorile või valda kaebama. Arenguvestlused on ka head asjad, kus suud puhtaks rääkida (Kui oled muidugi klassijuhataja).

Aitab see, kui hoida positiivset ja sõbralikku joont. Kuulata mure ära, lubada probleem ära lahendada või asja täpsemalt uurida. Ja pärast anda vajadusel tagasisidet.

Lohuta ennast sellega, et ongi inimesi, kes armastavad sõimata. Müüjad saavad pidevalt sõimata. Isegi selle eest, et hinnad on kalliks läinud.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 26 postitust - vahemik 31 kuni 56 (kokku 56 )


Esileht Koolilaps Õpetajad, kuidas