Esileht Koolilaps Õpetajad on üle tähtsustatud?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 69 )

Teema: Õpetajad on üle tähtsustatud?

Enda üheksandikku vaadates näen, et tal ei olegi põhimõtteliselt koolihariduse saamiseks õpetajaid vaja. Juba teist aastat on ta ju valdavalt distantsõppel olnud ja õpetaja juhendab tegelikult ülivähe, enamasti nokitseb ise arvuti taga oma kooliprojektide ja -ülesannete kallal. On päevi, kus nad saaavad õpetajaga online kokku ehk pool tunnikest, jagatakse ülesanded kätte ja lapsed tegutsevadki omapäi või gruppides. Jah, õpetajad loomulikult koordineerivad õppetööd ja annavad tagasisidet, aga nende roll on distantsõppe puhul üsna marginaalne. Nooremates klassides on õpetaja abi kahtlemata oluliselt rohkem vaja, aga keskkoolieelikud saavad õppimisega küllalt iseseisvalt hakkama.

Huvitav, kas ehk praeguse olukorra valguses korraldataksegi tulevikus õppetöö ümber ja võibki juhtuda nii, et läheb vaja vähem õpetajaid?

+26
-38
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 14:58; 26.04 15:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Muig, ikka 🙂 Sinu nutikas laps laps loeb ise riikliku õppekava läbi, valib endale õpikud ja netikeskkonnad, õpib ise ja põhikooli lõpueksamil saad teada, kuidas läks. Rikkamad, kes tahavad suuremat kindlustunnet, võtavad guvernandid ja vaesemad suunduvad pärast 6. klassi, kui klassiõpetaja on oma töö teinud, otse tootvale tööle…

Ma ka täitsa hea meelega oleks guvernant, mitte ei kantseldaks praegu koolis HEV-õpilasi ja neid, kelle vanemad Sinu seisukohti ei jaga, aga natuke vist ikka läheb veel aega selle ilusa elu saabumiseni…

+29
-14
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sul on lihtsalt kehv kogemus distantsõppega. Kas su laps gümnaasiumikatseid tegi ja kuidas need läksid?

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Sul on lihtsalt kehv kogemus distantsõppega. Kas su laps gümnaasiumikatseid tegi ja kuidas need läksid?

Miks kehv kogemus? Konstateerin lihtsalt fakti, mitte ei väida, et see olukord kuidagi kehv oleks. Gümnaasiumikatsed läksid lapsel hästi, sai soovitud gümnaasiumi.

+10
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 14:58; 26.04 15:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu õppejõudude töömaht (ülikoolis) ei tundu küll vähenenud olevat. Mõni entusiastlikum suudab päev läbi tunde anda ning selle otsa õhtul hakata õpilaste töid tagasisidestama, teised aga ei ole kuu ajagi jooksul suutnud esitatud töid läbi vaadata, sest koormus on nii suur. Õppejõude oleks hoopis juurde vaja.

Võib-olla põhikoolis tõesti on teemad nii lihtsad, et internet uputab materjalidest ja aina pane Youtube’i märksõna sisse ning vasteid on sadades. Teisalt on lõpuklass ka suures osas eelmiste aastate kordamine, seega varasemad teadmised teemadest juba mingil määral olemas.

+14
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enda üheksandikku vaadates näen, et tal ei olegi põhimõtteliselt koolihariduse saamiseks õpetajaid vaja. Juba teist aastat on ta ju valdavalt distantsõppel olnud ja õpetaja juhendab tegelikult ülivähe, enamasti nokitseb ise arvuti taga oma kooliprojektide ja -ülesannete kallal. On päevi, kus nad saaavad õpetajaga online kokku ehk pool tunnikest, jagatakse ülesanded kätte ja lapsed tegutsevadki omapäi või gruppides. Jah, õpetajad loomulikult koordineerivad õppetööd ja annavad tagasisidet, aga nende roll on distantsõppe puhul üsna marginaalne. Nooremates klassides on õpetaja abi kahtlemata oluliselt rohkem vaja, aga keskkoolieelikud saavad õppimisega küllalt iseseisvalt hakkama.

Huvitav, kas ehk praeguse olukorra valguses korraldataksegi tulevikus õppetöö ümber ja võibki juhtuda nii, et läheb vaja vähem õpetajaid?

Muideks, see on juba päris mitu aastat haridusmaastikul jutuks olnud tuleviku suund, seda nimetatakse uueks õpikäsitluseks. Sul on tubli laps. Temasuguseid tublisid nimetatakse ennastjuhtivaks õpilaseks. Samas ei tasu alahinnata õpetaja rolli ka nende ennastjuhtivate õpilaste suunamises ja õpetamises.

+25
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, õpetajad loomulikult koordineerivad õppetööd ja annavad tagasisidet, aga nende roll on distantsõppe puhul üsna marginaalne.

Aga erinevatel inimestel ongi erinevas koguses seda õpetajapoolset tuge vaja. Ülikoolis veel eriti, mõni käibki lihtsalt eksamitel. Ega õpetaja põhiline ajakulu ei seisnegi niivõrd otseses õpetamises vaid selle välja mõtlemises, mis ülesannetega kõige efektiivsemalt saada lapsed ise aktiivselt õppima, kuidas saada adekvaatset tagasisidet, et kas ta sai aru või mitte, millal ja kuidas muude teemadega lõimituna õpitut taas ja taas üle korrata ja kinnistada. Ja põhiline aur läheb loomulikult nõrgemate õpilaste aitamisele, kes ei suuda õpiku abiga ainet selgeks saada ja kellele sama asi tuleb teistel meetoditel, teiste selgitustega üle õpetada, julgustada, tagant utsitada jne.

+16
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen täitsa nõus. Mul oma lapsega sarnane kogemus. Õpetajaid on kahte liiki , need kes loova ja paindliku mõtlemisega ja siis need ülejäänud, kes aastast aastasse teevad sama asja samal viisil.  Ütlematagi selge, et loovad õpetajad suudavad välja mõelda, kuidas ainet anda huvitavalt, on see siis distants või kontakt, leidlik inimene teeb asja huvitavaks. Need teised on need, kes lehtedes kurdavad, et nende elu on NII raskeks läinud ja distantsõpe on NII väsitav ja igati halb.

Nende huvitavate õpetajate tundides õppis laps hästi ja rõõmuga, teistest polnud kasu, sest haigutas tunnis ja kodus pidin ikka ise teema üle rääkima.  Gümnaasiumis sai peatselt aru, et lihtsam on ise õppida, kui kogu päev videotundide vahel minutipealt töid üles laadida ja siirdus hoopis e-gümnaasiumisse. Nüüd on väga rahul ja tulemused ka head. Kui abi vaja, aitab reaalainetes õpetaja või eraõpetaja, kuidas parajasti õnnestub. Saab hakkama.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 17:33; 08.05 15:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oma kooliajast mäletan, et õpetajaid oli erinevaid. Mõnest oli tõesti palju kasu, tegi tunni huvitavaks, tekitas aine vastu huvi. Mõni luges lihtsalt õpikust teksti maha ja pommitas küsimustega, mingit vahet polnud, kas käisid tunnis või mitte, kontrolltööks tuli nagunii õpikust õppida ja õpik oli ju endal olemas.

 

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

1100 euro eest kuus mingeid kontserdiprogramme klassidele küll koostama ei hakka.

Olin 19.04 tavalise gümnaasiumi eesti keele riigieksami komisjonis. Vaatasin enne ümbriku kinnikleepimist 8 kirjandit üle. Tulemused: 4 õpilasel on 13-30 kirjaviga, seega õigekirja eest 0 punkti. Sisu ka pooltel teemast mööda, 10 punkti maksimaalselt. Ülejäänud 4 said normi piires vigadega hakkama (kuni 10 punkti), kuid sõnu on kirjandis 200-250 – seega sisu eest 0 punkti.

Need ongi need teie “iseseisvad” lapsed tavalises gümnaasiumis. Muidugi nad “saavad hakkama”, lohistatakse pearaha nimel klassist klassi ja riigieksamil selgub siis lõplik tõde.

Selle teema algatus on küündimatu.

+17
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 26.04 21:33; 28.04 09:45; 28.04 15:26; 08.05 23:22; 11.05 07:52; 11.05 16:52; 11.05 17:53; 11.05 18:03; 16.05 21:11; 17.05 06:54; 17.05 15:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

1100 euro eest kuus mingeid kontserdiprogramme klassidele küll koostama ei hakka.

Minu palk on muide veelgi väiksem, ehkki töötan teise humanitaarala spetsialistina. Olen samuti kõrgharidusega ja töötan oma erialal. Samuti puudutab minugi töö otsapidi ka laste harimist ja on kaugeleulatuva mõjuga. Sestap on mul alati pisut kummaline tunne lugeda, miks just õpetajad ja sotsiaaltöötajad – nimelt nende kahe ameti esindajad – alati kurdavad oma töörohkuse ja palga väidetava väiksuse üle.

Ka mina pean vahel töötama ka öösiti, tegema oma töös iga päev asju, mis otseselt ei ole mu töölepingus üle mainitud (või on mainitud vaid üldjoontes) ja mille eest mulle eraldi midagi ei maksta. Näiteks pidama pikki vestlusi/meilivahetusi/kohtumisi kliendiga, samas kui mulle kliendiga vestlemise eest ei maksta, vaid ainult konkreetse töö ärategemise eest. Või tuleb sõita Tallinnast Tartusse töömaterjali tooma või konverentsile – ja sellegi eest mulle ei maksta, sõidukulud tasun ise omast taskust ja sõidule kuluv aeg, kokku 5 tundi päevas, lähebki tühja. Aga ma ei ole siiani mitte kunagi kurtnud, vaid võtan seda paratamatusena.

Tahan öelda, et enamiku elualade inimesed ei olegi oma palga ega töökoormusega rahul, samuti sisaldab enamiku inimeste töö koormavaid ja stressitekitavaid momente – lihtsalt õpetajad ja sotsiaalametnikud räägivad sellest rohkem kui teiste elualade esindajad, tekitades sellega väära mulje, justnagu oleks nende töö eriliselt raske ja tervistkahjustav. Rahustan teid – see ei ole päris ikka nii. Pigem näitab valjuhäälne enesehaletsemine hoopis suuremat enesekehtestamisoskust: see, kel on päriselt väga raske ja kes on läbipõlemise äärel, tavaliselt seda oskust ei oma.

+9
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 28.04 07:45; 28.04 12:21; 12.05 16:00; 12.05 20:45; 13.05 09:11; 13.05 15:00; 17.05 10:27; 17.05 19:15; 17.05 23:19; 18.05 23:53; 19.05 14:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

1100 euro eest kuus mingeid kontserdiprogramme klassidele küll koostama ei hakka.

Minu palk on muide veelgi väiksem, ehkki töötan teise humanitaarala spetsialistina. Olen samuti kõrgharidusega ja töötan oma erialal. Samuti puudutab minugi töö otsapidi ka laste harimist ja on kaugeleulatuva mõjuga. Sestap on mul alati pisut kummaline tunne lugeda, miks just õpetajad ja sotsiaaltöötajad – nimelt nende kahe ameti esindajad – alati kurdavad oma töörohkuse ja palga väidetava väiksuse üle.

Ka mina pean vahel töötama ka öösiti, tegema oma töös iga päev asju, mis otseselt ei ole mu töölepingus üle mainitud (või on mainitud vaid üldjoontes) ja mille eest mulle eraldi midagi ei maksta. Näiteks pidama pikki vestlusi/meilivahetusi/kohtumisi kliendiga, samas kui mulle kliendiga vestlemise eest ei maksta, vaid ainult konkreetse töö ärategemise eest. Või tuleb sõita Tallinnast Tartusse töömaterjali tooma või konverentsile – ja sellegi eest mulle ei maksta, sõidukulud tasun ise omast taskust ja sõidule kuluv aeg, kokku 5 tundi päevas, lähebki tühja. Aga ma ei ole siiani mitte kunagi kurtnud, vaid võtan seda paratamatusena.

Tahan öelda, et enamiku elualade inimesed ei olegi oma palga ega töökoormusega rahul, samuti sisaldab enamiku inimeste töö koormavaid ja stressitekitavaid momente – lihtsalt õpetajad ja sotsiaalametnikud räägivad sellest rohkem kui teiste elualade esindajad, tekitades sellega väära mulje, justnagu oleks nende töö eriliselt raske ja tervistkahjustav. Rahustan teid – see ei ole päris ikka nii. Pigem näitab valjuhäälne enesehaletsemine hoopis suuremat enesekehtestamisoskust: see, kel on päriselt väga raske ja kes on läbipõlemise äärel, tavaliselt seda oskust ei oma.

No sul on võimalus tulla päevapealt üle sellele kõrgema palga ja kergemate töötingimustega tööle – õpetajaks tööle.

Tee Tallinna Haridusameti portaal lahti ja elu lähebki juba kergemaks. Nii et tegudele!

Tegelikult sa seda ei tee, sest tegelikult saad väga hästi aru, kui kurnav on õpetajate töö.

+9
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 26.04 21:33; 28.04 09:45; 28.04 15:26; 08.05 23:22; 11.05 07:52; 11.05 16:52; 11.05 17:53; 11.05 18:03; 16.05 21:11; 17.05 06:54; 17.05 15:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on seda viimast juttu “kummaline lugeda” – et nagu heidetakse teistele ette, et need vaikselt kannatades läbi ei põle, vaid üritavad oma elu parandada. Nõukogude aeg sai päris ammu läbi? Kui sulle ja su kolleegidele meeldib alandlikult kannadata, siis laske käia, muidugi – lõppude lõpuks koheldakse inimesi just nii halvasti, nagu nad seda teha lubavad.

+10
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on seda viimast juttu “kummaline lugeda” – et nagu heidetakse teistele ette, et need vaikselt kannatades läbi ei põle, vaid üritavad oma elu parandada. Nõukogude aeg sai päris ammu läbi? Kui sulle ja su kolleegidele meeldib alandlikult kannadata, siis laske käia, muidugi – lõppude lõpuks koheldakse inimesi just nii halvasti, nagu nad seda teha lubavad.

Ja ega õpetajatel polegi ju peale halamise muud teha, kui tahavad palgatõusu, kuna nende palga määrab suures osas ikkagi riik ning seda ei tõsteta suvalistel hetkedel, suures mahus ega sageli. Natuke oleneb ehk ka direktorist ja muidugi midagi ka võetud lisakohustustest. Nii et see mõnda ärritav hala on vajalik, et oleks mingigi lootus, et eelarvest seda punkti ära ei unustataks ning palk inflatsiooni tõttu väga palju ei väheneks.

+13
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.04 10:06; 17.05 05:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No sul on võimalus tulla päevapealt üle sellele kõrgema palga ja kergemate töötingimustega tööle – õpetajaks tööle. Tee Tallinna Haridusameti portaal lahti ja elu lähebki juba kergemaks. Nii et tegudele! Tegelikult sa seda ei tee, sest tegelikult saad väga hästi aru, kui kurnav on õpetajate töö.

Kust loed välja, nagu oleks minu töö mu sõnul kurnavam ja kehva palgaga? Ma kirjutasin hoopis seda, et minu töö on täpselt samamoodi raske nagu Sinul, õpetajalgi. See, kuidas õpetajad ja sotsiaalametnikud oma palga ja töörohkuse üle eriliselt kurdavad, jätab alati mulje, et kõikide teiste elualade spetsialistid tööd üldse ei teegi, vaid ainult laulavad ja tantsivad päevad läbi ning pistavad endale tuhandeid taskusse. Päris nii ikka ei ole ju?

 

+5
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 28.04 07:45; 28.04 12:21; 12.05 16:00; 12.05 20:45; 13.05 09:11; 13.05 15:00; 17.05 10:27; 17.05 19:15; 17.05 23:19; 18.05 23:53; 19.05 14:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega ei pidanud enne koroonat ju ka last kohustuslikus korras nende “ületähtsustatud” õpetajate juurde saatma. Koduõpe on kogu aeg lubatud olnud. Tänu koroonale pigem on lastevanemate silmaring selles osas laienenud, et ka vanem ise saab soovi korral last kodus õpetada.

+11
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No sul on võimalus tulla päevapealt üle sellele kõrgema palga ja kergemate töötingimustega tööle – õpetajaks tööle. Tee Tallinna Haridusameti portaal lahti ja elu lähebki juba kergemaks. Nii et tegudele! Tegelikult sa seda ei tee, sest tegelikult saad väga hästi aru, kui kurnav on õpetajate töö.

Kust loed välja, nagu oleks minu töö mu sõnul kurnavam ja kehva palgaga? Ma kirjutasin hoopis seda, et minu töö on täpselt samamoodi raske nagu Sinul, õpetajalgi. See, kuidas õpetajad ja sotsiaalametnikud oma palga ja töörohkuse üle eriliselt kurdavad, jätab alati mulje, et kõikide teiste elualade spetsialistid tööd üldse ei teegi, vaid ainult laulavad ja tantsivad päevad läbi ning pistavad endale tuhandeid taskusse. Päris nii ikka ei ole ju?

[/quot

Olen eelnevalt päris palju koolivälist tööd teinud ja võin öelda, et koolist raskem on ainult töö lasteaias.

Ka mulle tundus enne kooli, et mul on töös raskusi, kuid tervist tapma hakkas alles õpetajatöö.

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 26.04 21:33; 28.04 09:45; 28.04 15:26; 08.05 23:22; 11.05 07:52; 11.05 16:52; 11.05 17:53; 11.05 18:03; 16.05 21:11; 17.05 06:54; 17.05 15:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jälle tunnen, et enamiku teiste ametite esindajaid ei kritiseerita nii palju kui õpetajaid … (No välja arvatud ehk poliitikuid 🙂 Mina näiteks töötan praegu 60-75 tundinädalas. Ma ei vingugi, lihtsalt nii on. See on natuke minu valik, sest ma ei taha teha oma tööd nii, et sellest ei ole kellelegi kasu. Töötades (ainult!) 45 tundi nädalas, ma nii tunneksin. See on minu valik, aga ma mõistan hästi ka õpetajaid, kes siiski otsustavadki vähem töötada. Minu puhul on kannatajateks minu lapsed.. aga õnneks tuleb ükskord suvi.

Aga ma olen lugenud foorumitest ka kriitikat, et õpetaja on ise süüdi kui nii palju töötab ja peaks pöörduma koolipidaja poole ja noh.. ikka on õpetaja süüdi. Peaks tegema head tööd, aga normaalne oleks väiksema koormusega. Minu meelest ei ole aga näiteks koolipidaja süüdi koroonas ega ka selles, et õpetajaid on nii raske leida. Pealegi ei tööta ma koolipidaja heaks, vaid ainus põhjus, miks ma valisin selle töö, on minu õpilased. Neile on oluline näha tulemusi, et neid märgataks, isiklik kontakt, mõistmine võimalus rääkida (olen võõrkeele õpetaja) jne jne – kõik see aga võtab aega.

See kas palk tõuseb 30 eurot või mitte on tegelikult mulle üsna ükskõik.. Minu jaoks on oluline, et tööga, mis mulle meeldib, saaks enam-vähem normaalselt ära elada, ja õnneks on see praegu võimalik. (10-20 aastat tagasi näiteks ei olnud see nii..) Ma arvan, et õpetajana on palju lihtsam töötada, kui seda tööd armastada, aga minul oli näiteks kaks esimest aastat väga raske ja armastama hakkasin oma tööd alles kolmandal aastal. Kui koroona oleks tulnud aga minu esimesel aastal, kui töökoormus oli niigi üle mõistuse suur (sest algaja õpetaja lihtsalt ei oska kõike nii hästi) ja ma oleksin kõiki neid süüdistusi veel ka isiklikult võtnud (ja ilmselt ka uskunud, et ma teengi kõike valesti ja olengi halb õpetaja), siis ma ilmselt ei olekski selle kolmanda aastani jõudnud …

+18
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.04 16:32; 17.05 22:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega ei pidanud enne koroonat ju ka last kohustuslikus korras nende “ületähtsustatud” õpetajate juurde saatma. Koduõpe on kogu aeg lubatud olnud. Tänu koroonale pigem on lastevanemate silmaring selles osas laienenud, et ka vanem ise saab soovi korral last kodus õpetada.

Kusjuures koduõpe ongi iga aastaga aina populaarsemaks muutunud. Ka enne koroonat oli see tugevas tõusvas joones. Nüüd on aga lausa plahvatuslikult kasvanud (seda ilmselt tõesti ka koroona tõttu, aga see oleks muidu ka üha kasvanud), tean kooli, kus “ametlikke” koduõppijaid on juba üle 100.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kusjuures koduõpe ongi iga aastaga aina populaarsemaks muutunud. Ka enne koroonat oli see tugevas tõusvas joones. Nüüd on aga lausa plahvatuslikult kasvanud (seda ilmselt tõesti ka koroona tõttu, aga see oleks muidu ka üha kasvanud), tean kooli, kus “ametlikke” koduõppijaid on juba üle 100.

Kus koolis see plahvatus toimus siis? Meil pole küll ühtegi sellist, põhikool, 800+ õpilast. Suure vaevaga saame totud tänavatelt hulkumast koolimajja, et erivajadustega kontingent minimaalselgi viisil kirjaoskajaks teha ja põhikooli uksed nende selja taga lõpuks kinni lajatada.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

1100 euro eest kuus mingeid kontserdiprogramme klassidele küll koostama ei hakka.

Olin 19.04 tavalise gümnaasiumi eesti keele riigieksami komisjonis. Vaatasin enne ümbriku kinnikleepimist 8 kirjandit üle. Tulemused: 4 õpilasel on 13-30 kirjaviga, seega õigekirja eest 0 punkti. Sisu ka pooltel teemast mööda, 10 punkti maksimaalselt. Ülejäänud 4 said normi piires vigadega hakkama (kuni 10 punkti), kuid sõnu on kirjandis 200-250 – seega sisu eest 0 punkti.

Need ongi need teie “iseseisvad” lapsed tavalises gümnaasiumis. Muidugi nad “saavad hakkama”, lohistatakse pearaha nimel klassist klassi ja riigieksamil selgub siis lõplik tõde.

Selle teema algatus on küündimatu.

Mis kirjanditesse puutub, siis võimalik, et sõltub koolist, aga minu lapse kahes koolis ja 4 õpetaja kogemuse järgi ütleksin, et tänapäeval seda ei õpetatagi. Õigekirja samuti mitte piisavalt. Mul endal oli väga hea õpetaja ( rohkem kui 20 aastat tagasi ), grammatikat õppisime harjutades, töölehed ja kordamised, kirjandeid kirjutasime praktiliselt iga nädal õpetaja valitud teemal. Lapse koolides on samas toimunud teemalt teisele minek lennult, töövihikud on olemas olnud, aga kasutati neid väga harva, kinnistamist ei toimunud. Midagi, mida võib kuidagigi nimetada kirjandiks, hakati kirjutama alles põhikooli viimases klassis. Väga populaarsed on samas olnud erinevad esitlused, millest aga mingit kasu kirjutamise õppimiseks pole.  Kirjandi kirjutamist tuleb õppida ja harjutada, see ei tule iseenesest.   Mina võtsin aega ja õpetasin teda ise, aga vaevalt kõigil selleks aega või oskuseid on.

Nii, et minu arvates tuleks kogu eesti keele ja kirjanduse õpetamise taset kõvasti tõsta. Sellisel kujul oskavad kümne aasta pärast  vähesed gümnasistid  ennast korrektses eesti keeles väljendada.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 17:33; 08.05 15:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

6petaja tööst paistab välja vaid jäämäe tipp. Tunnid tuleb ette valmistada, läbi m6elda mida, kuidas ja mis järjekorras teha, nii et oleks huvitav ja jääks meelde. Huvitava lisamaterjali otsimine v6ib v6tta päris kaua aega, rääkimata ülesannete koostamine. Peale tunde järgneb tööde parandamine ja näiteks materjalide netti üles panek. Aga lapsevanem näeb vaid seda, et 6petja pühendas tol päeval 30 min tunni andmisele, järelikult ülejäänud päevast joob kohvi ja vaatab telekat. Olen ise 6ppej6ud. Keele6pe, nii et see on v6rreldav näiteks p6hikooli v6i keskkooli keele6ppega. Ütlen ausalt, ma olen viimase aasta jooksul töötanud nagu duracelli jänes. Netitunnid on midagi muud kui kontakttunnid, nii et väga kiiresti tuli uut moodi 6ppida ainele lähenema. Leida uued lahendused. Pidev hüplemine kontakt6ppe ja neti6ppe vahel pole just k6ige parem variant keele arnedamise seisukohalt. Kuna koroona t6ttu on tudengite kontakt keelt emakeelena rääkivate inimestega väga piiratud, tuli ka selle kompenseerimiseks midagi välja m6elda. K6ik lisana pakutav v6tab palju ettevalmistusaega. Tööde parandamised peale selle. Ma ei kurda, ma olen nii palju uut ja p6nevat selle aasta jooksul 6ppinud, ma usun et enamus 6petajaid on muutunud väga paindlikuks (a la ok, homme jälle digi6ppele/ kontakt6ppele, egas midagi, muudame k6ik plaanid ümber). Ma armastan oma tööd ja just sellepärast on valus lugeda, kui 6petajate panust peetakse mitte oluliseks v6i marginaalseks.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.05 16:52; 12.05 17:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga erinevatel inimestel ongi erinevas koguses seda õpetajapoolset tuge vaja.

Täpselt sama rääkis Lauri Leesi. Et ega oivikute puhul polegi vahet. Need õpivad niikuinii, ükskõik, kas koolis või kodus iseseisvalt, asjad hästi selgeks.

Aga vahe pidi olema keskmiste ja nõrgemate puhul. Kelle puhul hea õpetaja oma meetoditega suudab näiteks taseme 2 pealt 3 või 3 pealt 4 peale viia. Kui õpetajat kõval pole, siis nende tase jääb madalamaks, kui ideaaljuhul olla võiks.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.05 16:57; 08.05 17:19; 10.05 12:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ise kuulusin nende hulka, kes oli suhteliselt oivik ja võimeline õpikust ise selgeks õppima, ülesanded läbi lahendama jne.

Näit. haigeks jäämise korral minu tase ei langenud. Aga ma siiski ootasin tavaliselt kooli tagasiminekut, kuna selline ainult raamatust ja ise õppimine läks kuidagi üksluiseks – jälle istu oma õpiku taga, sama rutiin, ei mingeid üllatusi. Koolis oli võimalus, et õpetaja seletab midagi huvitavamalt kui õpikus. Kuigi oli ka nii mittemidagiütlevaid õpetajaid, kelle tunnis oli igav ja ootasid, millal tund lõppeb ja iga õppeaasta alguses lootsid, et kool vahetab ta äkki kellegi vastu välja, kes oskaks huvitavamalt tundi anda.

Ise õpetajaks ei ole tahtnud. Raske amet tundub, sest iga päev tuleb hulga inimeste ees “esineda” ja nende teravdatud tähelepanu objekt olla.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.05 16:57; 08.05 17:19; 10.05 12:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et hea õpetaja on praegusel ajal poolsurnud.
Aga kahtlemata on ka neid õpetajaid, kellel on praegu suur lust ja lillepidu.

Meie laste koolis teevad juhendatud õpet 3 õpetajat ja nemad teevad päriselt tööd.
3 õpetajat on andnud 2 tundi, 1 õpetaja on teinud 1 tunni.
Nende õpetajate ainetes, kus tunnid on toimunud regulaarset, ei ole lastel probleeme. Ülejäänud ainete edasijõudmine sõltub täpselt sellest, kui palju suudavad vanemad motiveerida ja õpetada.

Osad õpetajad, kes tunde ei tee, ei anna ka mitte mingisugust tagasisidet, va hinne.
Meie haridussüsteemis töötavad VÄGA erinevad õpetajad ja osad peaks küll oma palka jagama vanematega, kuid on ka neid õpetajaid, kes ongi reaalselt olnud VÄGA tublid.

Kui pere on toetav, kui mõlemad vanemad ei ole pidanud kodust eemal tööl käima, saab laps hakkama. Kui vanemad on esiliinil, võib laps suurde hätta sattuda.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

1100 euro eest kuus mingeid kontserdiprogramme klassidele küll koostama ei hakka.

Olin 19.04 tavalise gümnaasiumi eesti keele riigieksami komisjonis. Vaatasin enne ümbriku kinnikleepimist 8 kirjandit üle. Tulemused: 4 õpilasel on 13-30 kirjaviga, seega õigekirja eest 0 punkti. Sisu ka pooltel teemast mööda, 10 punkti maksimaalselt. Ülejäänud 4 said normi piires vigadega hakkama (kuni 10 punkti), kuid sõnu on kirjandis 200-250 – seega sisu eest 0 punkti.

Need ongi need teie “iseseisvad” lapsed tavalises gümnaasiumis. Muidugi nad “saavad hakkama”, lohistatakse pearaha nimel klassist klassi ja riigieksamil selgub siis lõplik tõde.

Selle teema algatus on küündimatu.

Mis kirjanditesse puutub, siis võimalik, et sõltub koolist, aga minu lapse kahes koolis ja 4 õpetaja kogemuse järgi ütleksin, et tänapäeval seda ei õpetatagi. Õigekirja samuti mitte piisavalt. Mul endal oli väga hea õpetaja ( rohkem kui 20 aastat tagasi ), grammatikat õppisime harjutades, töölehed ja kordamised, kirjandeid kirjutasime praktiliselt iga nädal õpetaja valitud teemal. Lapse koolides on samas toimunud teemalt teisele minek lennult, töövihikud on olemas olnud, aga kasutati neid väga harva, kinnistamist ei toimunud. Midagi, mida võib kuidagigi nimetada kirjandiks, hakati kirjutama alles põhikooli viimases klassis. Väga populaarsed on samas olnud erinevad esitlused, millest aga mingit kasu kirjutamise õppimiseks pole. Kirjandi kirjutamist tuleb õppida ja harjutada, see ei tule iseenesest. Mina võtsin aega ja õpetasin teda ise, aga vaevalt kõigil selleks aega või oskuseid on.

Nii, et minu arvates tuleks kogu eesti keele ja kirjanduse õpetamise taset kõvasti tõsta. Sellisel kujul oskavad kümne aasta pärast vähesed gümnasistid ennast korrektses eesti keeles väljendada.

Tänapäeval ei saa lastelt enam midagi nõuda. Mis kirjandite harjutamisest te räägite, kui 2 arvestuslikku töödki ei jaksa lapsed enam trimestris ära saata.

Taset pole kuidagi võimalik tõsta, sest lapsõiguslased ja nende vanemad leiavad, et nende püha õigus on aina rumalamaks muutuda.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 26.04 21:33; 28.04 09:45; 28.04 15:26; 08.05 23:22; 11.05 07:52; 11.05 16:52; 11.05 17:53; 11.05 18:03; 16.05 21:11; 17.05 06:54; 17.05 15:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänapäeval ei saa lastelt enam midagi nõuda. Mis kirjandite harjutamisest te räägite, kui 2 arvestuslikku töödki ei jaksa lapsed enam trimestris ära saata.

Taset pole kuidagi võimalik tõsta, sest lapsõiguslased ja nende vanemad leiavad, et nende püha õigus on aina rumalamaks muutuda.

Mina lööksin lahku faktiteadmised ja oskused.

Faktiteadmite puhul ma mõistan nö. natuke rumalamaks jäämise lubamist. Elu näitab, et sageli pole kooliajal rohkem fakte peast teadnud ja vähem fakte peast teadnud inimestel täiskasvanuna enam olulist vahet (sest esimene on osa unustanud ja peab ka kuskilt järgi vaatama). Siis ju lähebki mõte sellele, et äkki võib maht olla väiksem ja laps rõõmsam, kuna ta saab väiksema faktide õppimise kohustuse arvelt rohkem energiat pühendada näit. hobitegevusele, millest jäävad head mälestused kogu eluks.

Oskuste (näiteks kirjutamisoskus) osas ma aga küll ei mõista, miks peaks lapsi “kaitsma ” ega tohiks ei tohiks rohkem harjutada? Oskused on just väga kasulikud! Näiteks kunagi noorena omandatud kirjutamisoskuse peal saab hilisemas elus palju sõita. Mis mõistlik põhjus oleks vanematel head kirjutamisoksust oma lastele mitte tahta? Kirjutamisoksus on võrreldav jalgrattasõidu või ujumisega, mis isegi pausi sisse jättes enam päriselt ei unune – seega oleks selle oskuse koolist kaasa saamine just väga väärtuslik!

(Mul veel nii suuri lapsi pole, et teaks, kui palju tänapäeval kirjandeid harjutatakse. Seetõttu loen ja mõtlen, et kas tõesti.)

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.05 16:57; 08.05 17:19; 10.05 12:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänapäeval ei saa lastelt enam midagi nõuda. Mis kirjandite harjutamisest te räägite, kui 2 arvestuslikku töödki ei jaksa lapsed enam trimestris ära saata.

Taset pole kuidagi võimalik tõsta, sest lapsõiguslased ja nende vanemad leiavad, et nende püha õigus on aina rumalamaks muutuda.

Mina lööksin lahku faktiteadmised ja oskused.

Faktiteadmite puhul ma mõistan nö. natuke rumalamaks jäämise lubamist. Elu näitab, et sageli pole kooliajal rohkem fakte peast teadnud ja vähem fakte peast teadnud inimestel täiskasvanuna enam olulist vahet (sest esimene on osa unustanud ja peab ka kuskilt järgi vaatama). Siis ju lähebki mõte sellele, et äkki võib maht olla väiksem ja laps rõõmsam, kuna ta saab väiksema faktide õppimise kohustuse arvelt rohkem energiat pühendada näit. hobitegevusele, millest jäävad head mälestused kogu eluks.

Oskuste (näiteks kirjutamisoskus) osas ma aga küll ei mõista, miks peaks lapsi “kaitsma ” ega tohiks ei tohiks rohkem harjutada? Oskused on just väga kasulikud! Näiteks kunagi noorena omandatud kirjutamisoskuse peal saab hilisemas elus palju sõita. Mis mõistlik põhjus oleks vanematel head kirjutamisoksust oma lastele mitte tahta? Kirjutamisoksus on võrreldav jalgrattasõidu või ujumisega, mis isegi pausi sisse jättes enam päriselt ei unune – seega oleks selle oskuse koolist kaasa saamine just väga väärtuslik!

(Mul veel nii suuri lapsi pole, et teaks, kui palju tänapäeval kirjandeid harjutatakse. Seetõttu loen ja mõtlen, et kas tõesti.)

Ka oskused põhinevad faktide meeldejätmisel: tuleb reeglid ja erandid pähe õppida. Lisaks tuleb palju lugeda kvaliteetset! kirjandust, et tekiks tunnetus korraliku lausestuse ja sõnajärje osas.

Tänapäeva noored vedelevad nagu amööbid kodus, kuid ei suuda kohe kuidagi raamatut pihku võtta, ei suuda suvalist harjutustki arvestusliku tööna ära saata. Vanemad pahandavad, et miks õppimine lõbus pole (kahjuks on neile selgitatud, et õppimine peab lõbus olema). Paraku lõbu on lõbu ja töö on töö.

Lastele leiutatakse lõputult igasuguseid psüühilisi häireid ja diagnoose, iga köhatuse eest nõutakse positiivset hinnet. Tavalised koolid on muutunud sotsiaalhoolekandekeskusteks.

 

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 26.04 21:33; 28.04 09:45; 28.04 15:26; 08.05 23:22; 11.05 07:52; 11.05 16:52; 11.05 17:53; 11.05 18:03; 16.05 21:11; 17.05 06:54; 17.05 15:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänapäeval ei saa lastelt enam midagi nõuda. Mis kirjandite harjutamisest te räägite, kui 2 arvestuslikku töödki ei jaksa lapsed enam trimestris ära saata.

Taset pole kuidagi võimalik tõsta, sest lapsõiguslased ja nende vanemad leiavad, et nende püha õigus on aina rumalamaks muutuda.

Mina lööksin lahku faktiteadmised ja oskused.

Faktiteadmite puhul ma mõistan nö. natuke rumalamaks jäämise lubamist. Elu näitab, et sageli pole kooliajal rohkem fakte peast teadnud ja vähem fakte peast teadnud inimestel täiskasvanuna enam olulist vahet (sest esimene on osa unustanud ja peab ka kuskilt järgi vaatama). Siis ju lähebki mõte sellele, et äkki võib maht olla väiksem ja laps rõõmsam, kuna ta saab väiksema faktide õppimise kohustuse arvelt rohkem energiat pühendada näit. hobitegevusele, millest jäävad head mälestused kogu eluks.

Oskuste (näiteks kirjutamisoskus) osas ma aga küll ei mõista, miks peaks lapsi “kaitsma ” ega tohiks ei tohiks rohkem harjutada? Oskused on just väga kasulikud! Näiteks kunagi noorena omandatud kirjutamisoskuse peal saab hilisemas elus palju sõita. Mis mõistlik põhjus oleks vanematel head kirjutamisoksust oma lastele mitte tahta? Kirjutamisoksus on võrreldav jalgrattasõidu või ujumisega, mis isegi pausi sisse jättes enam päriselt ei unune – seega oleks selle oskuse koolist kaasa saamine just väga väärtuslik!

(Mul veel nii suuri lapsi pole, et teaks, kui palju tänapäeval kirjandeid harjutatakse. Seetõttu loen ja mõtlen, et kas tõesti.)

Ka oskused põhinevad faktide meeldejätmisel: tuleb reeglid ja erandid pähe õppida. Lisaks tuleb palju lugeda kvaliteetset! kirjandust, et tekiks tunnetus korraliku lausestuse ja sõnajärje osas.

Tänapäeva noored vedelevad nagu amööbid kodus, kuid ei suuda kohe kuidagi raamatut pihku võtta, ei suuda suvalist harjutustki arvestusliku tööna ära saata. Vanemad pahandavad, et miks õppimine lõbus pole (kahjuks on neile selgitatud, et õppimine peab lõbus olema). Paraku lõbu on lõbu ja töö on töö.

Lastele leiutatakse lõputult igasuguseid psüühilisi häireid ja diagnoose, iga köhatuse eest nõutakse positiivset hinnet. Tavalised koolid on muutunud sotsiaalhoolekandekeskusteks.

On väga suur vahe, kas õpid selgeks reeglid ja nende reeglite erandid ning saad tänu sellele aru terviksüsteemi toimimisest või õpid lihtsalt tuimalt fakte pähe. Isiklikult mulle näiteks väga meeldis ajalugu koolis, aga ma lihtsalt vihkasin aastaarvude ja kuupäevade päheõppimist. Iga nädal anti nimekiri kuupäevade ja aastaarvudega ja selle peale tuli jälle kontrolltöö. Vabandust, aga mille kuradi pärast seda vaja oli? Juba siis oli olemas internet, rääkimata materjalidest ja õpikutest. Ja lõppkokkuvõttes mäletangi mingi sõja aastaarvusid, aga seda päriselt keegi mulle visualiseerida ja teadvusesse jäädvustada ei suutnud, et milline see sõja käik siis oli, sest kogu aur läks pähetuupimise peale.

Ja seda faktituupimist on ikka palju ja toimub see siiani.

Kirjanduse ja emakeele (rääkimata kirjatehnikast) pärast olen ka mina üsna mures. Mul on üks lähedane laps, kelle emakeele töövihikut sain paar aastat tagasi (enne koroonat) ise lähemalt uurida ja kellel aitasin seal üleasandeid täita. Õppisid nad parasjagu B tähte. Töövihikus siis oli tähe B illustreerimiseks kasutatud sõna Brüssel. Okei, väga vahva. Aga, kui ma küsisin lapselt, et kus su harjutusvihik on (see, kuhu tehakse 2 lehekülge kirjatehnikat ühe tähe kohta enne, kui seda sõnades kasutama hakkad), siis ta ütles, et tal ei ole sellist vihikut kunagi olnud. Algklassi laps! Küsisin, et aga kuidas sa siis tähe kirjutamist harjutad? Tema vastas, et sealsamas töövihikus harjutabki. Igaks juhuks mainin ära, et töövihikus oli harjutamiseks umbes 5 rida. Ja eeldus oli, et laps kirjutaks sõna Brüssel ja mitte B tähte. Hakkasime siis pusima ja tuli välja, et laps kirjutab tagurpidi S-i, siis oli tal meelest läinud, milline näeb välja R. Lüngad täiega sees. Selle peale mõtlesin küll, et jumal hoidku….. Ja ausalt öeldes, tegemist ei ole rumala lapsega. Võib olla reaali poole kaldu, aga kindlasti mitte keskmisest kehvem.

Harjutuse saime tehtud lõpuks nii, et kirjutas mulle valge paberi peale (mille joonisin ette) kõiki tähti üksikult 3 rida, et kinnistuks kirjapilt. Ja peale seda kirjutasime sõna Brüssel töövihikusse ja harjutasime tähtede omavahelist ühendamist, sest ka selle kohta puudus lapsel teadmine. Aga kõige selle tegemiseks läks meil pausidega ikkagi pool päeva, sest väike laps ei jõua ju kõike korraga. Aga tähed kinnistusid. Järgmisel korral, kui kohtusime, küsisin, et kas ta veel mäletab, kuidas Brüssel kirjutatakse ja tuli välja küll.

Seega, ma väga loodan, et emakeele õppimises toimub ruttu mingi reform, kui me ei taha päriselt Eestis inglise keelele või mõnele muule suuremale keelele üle minna.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.05 15:25; 11.05 17:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina õppisin ka igaks ajaloo kontrolltööks ca 100 aastaarvu ja kuupäeva koos sündmustega selgeks. Kirusin ka. Praegu vestlen oma noore täiskasvanust lapsega ajaloost, kes on selle läbinud moodsas “seiklusjutte maalt ja merelt” võtmes ja tunnen, et mõistan oma lapsega võrreldes palju paremini ajaloo tausta, oskan näha seoseid ja mustrite kordumist. Koolis on kõik ained olulised ja faktide tuupimine on ka väga oluline. Seosed tuleb inimesel endal luua.

Emakeeles jm ainetes koolis enam midagi muuta ei anna – see rong on juba ammu läinud. Mis teha. See on õpetajate õpetamise ja kritiseerimise tagajärg. Muuta võiks ainult vanemate suhtumist kooli ja õpetajatesse, kuigi see on võimatu.  Eesti tavakoolid on muutunud sotsiaalhoolekandekeskusteks. Viimast 20 aastat enam tagasi pöörata ei saa.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 26.04 21:33; 28.04 09:45; 28.04 15:26; 08.05 23:22; 11.05 07:52; 11.05 16:52; 11.05 17:53; 11.05 18:03; 16.05 21:11; 17.05 06:54; 17.05 15:59;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 69 )


Esileht Koolilaps Õpetajad on üle tähtsustatud?