Esileht Koolilaps Õpetajad teevad vigu!

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 85 )

Teema: Õpetajad teevad vigu!

Postitas:
Kägu

Nimelt kasutasin sõna “käsitama”,

See on tõesti üks unustatud väljend.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Üks veider juhtum, üsna sarnane teemaalgatajaga, on mulgi klassijuhatajana hiljuti olnud. Nimelt kasutasin sõna “käsitama”, mille peale üks lapsevanem mu meili teel kirjaoskamatuks tituleeris. Muidugi ignoreerisin. Meie ajal tehti nimelt veel vahet sõnadel “käsitsema”, “käsitlema” ja “käsitama”.

Olen ise filoloog ja nende paronüümidega saab alailma nalja. Paronüümide kasutamine eeldab päris head tekstianalüüsi oskust ja just Sinu nimetatud sõnakolmik on veel eriti ähmase erinevusega üsna paljudele.

Ise olen viimasel ajal täheldanud, et inimesed ajavad segi paronüümid “algama” ja “alustama”. Näiteks: “Mina algan nüüd uuel töökohal.” Samuti hakkab oma kohalt nihkuma sõna “ebaõnnestuma” kasutus: ilmselt soome toortõlkena kirjutatakse nüüd sageli: “Mina ebaõnnestusin”, kuigi ametlikult ei maksa veel nii rääkida.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui perekoolis tehakse kirjaviga, siis miks on vaja mitmel inimesel seda viga parandada?  Ma usun täiesti, et piisab ühest korrast. Siin teemal tehti kaks parandust, aga on ka 4-5 parandamist. Sellise õhinaga tormatakse parandama, et saaks oma tarkust näidata, isegi ei vaevuta vaatama, kas keegi on juba sellele tähelepanu juhtinud.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Üks laialtlevinud eesti keele viga on see, kui sõna “osa” kasutatakse mitmuses. Näiteks: “Osad lapsed jäid koolist koju”. Kui me kujutame ette lastekollektiivi ringikujulise tervikuna, ja võtame sellest ühe mõttelise osa, mille sees olevad lapsed jäid koju, siis on see osa ju alati ainsuses, mitte aga mitmuses. Lapsed ise võivad olla küll mitmuses.

Õige on öelda siiski, et osa lapsi või osa lastest jäi koolist koju.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen praegu õpetaja, aga töötanud mitmetel ametikohtadel väljaspool kooligi. Mulle on jäänud mulje, et mida tööga koormatumad ja/või kõrgemal kohal inimesed, seda rohkem kirjavigu nad mitteametlikus (aga siiski tööalases) suhtluses teevad. Tehakse ka selliseid niiöelda tüüpvigu, mille tegijat kahtlustatakse perekoolis harimatuses või lihtsalt rumaluses. Ma arvan, et põhjus on siiski kiirustamises, mitte rumaluses ja harimatuses ma oma kolleege küll kunagi süüdistada pole saanud.

Kool, kus töötan, kasutab Stuudiumi ja seal on hinde juurde kommentaari panemiseks tibatillukesed lahtrid pisikese tekstiga, nii et tühikute ja kokku-lahku kirjutamise vead on väga lihtsad tulema. Kui on vaja kirjutada kommentaar mitmekümnele õpilasele ja seejuures veel individuaalne, siis lihtsalt tulevadki vead sisse. Ma püüan enamasti mujal teksti valmis kirjutada ja sinna lahtrisse kopeerida, aga kui on vaja individuaalset tagasisidet suurele klassile, siis nii ei jõua. Tunnikirjeldused peaksid minul enam-vähem korrektsed olema, sest kannan tunnid juba eelmisel päeval sisse. Vajadusel, kui tunnis midagi teisiti tegime, hiljem muudan.

Ma ei ole eesti keele õpetaja ja mu meelest on just eesti keele ja kirjanduse õpetajal koormus kõige suurem. Ei imestaks, kui nad kurnatusest vigu teevad. Kui mina teen vigu, siis tuleneb see lihtsalt kehvast keeletunnetusest. Kui lapsevanem kuskilt mu telefoninumbri välja otsiks ja keelevigade kohta sõnumeid saatma hakkaks, siis oleks see mu meelest naljakas. No saatku terviseks, kui tahab.

+7
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina võin öelda, et tööaja sees jääb mul haruharva aega E-kooli täitmiseks, pärast 17:00 on meil keelatud E- kooli täita, mistõttu ma täidan päevikut kiiruga, samal ajal kolme lapsega rääkides ja nende probleeme lahendades. Väga harva on inimesed võimelised kolme asja korraga hästi tegema. Ma paraku lihtsalt olen sageli sunnitud E- kooli sissekandeid hooletult tegema ja mitte üle lugema sest vaba auku ei ole. Eeldus on, et õpetajatöö on tehtav 35 tunniga nädalas. Uuringud aga näitavad, et reaalsuses tehakse 50- 60 h tööd nädalas ja sedagi rööpräheldes. Palka makstakse 35h eest. Tegelikult oleks mõistlik, kui õpetajad jätaksid E-kooli täitmise ära, sest igasugu väljasõidud, teadaanded ja sõnalise tagasiside andmised ei mahu tööaja sisse. Paraku oleme kõik iseenesele auku kaevanud sellega, et pärast tööaega vaguralt tööd teeme ja kannatlikult noogutame kui rööprähklemise tulemus vanematele ei meeldi. Ise ma olen ka kõik oma kraadid saanud ja artiklid avaldanud toimetajat kasutades ja õpetan reaalaineid. Aga kui ühiskond on otsustanud, et on ok õpetajate koormus sellisena hoida, siis paraku saab ka vastavat teenust – rööpräheldes tehtud teenust. Mina reaalainete õpetajana olen selline haruldane loom, et võin vabalt ise otsustada, millisele töö aspektile rohkem tähelepanu pööran ja millisesse hooletumalt suhtun, sest minu asemele ei ole mitte kedagi võtta.

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen praegu õpetaja, aga töötanud mitmetel ametikohtadel väljaspool kooligi. Mulle on jäänud mulje, et mida tööga koormatumad ja/või kõrgemal kohal inimesed, seda rohkem kirjavigu nad mitteametlikus (aga siiski tööalases) suhtluses teevad. Tehakse ka selliseid niiöelda tüüpvigu, mille tegijat kahtlustatakse perekoolis harimatuses või lihtsalt rumaluses.

Vabandust, aga niisugune üldistus kõlab veidi ülbelt. Mul endal on kõrgetel kohtadel olevate inimestega suhtlemist päris palju, ja päris kindlasti ei tee nad kirjutades suuri vigu. Mõni täht jääb vahele, mõni tühik, mõni väiketäht suurtähe asemel – seda küll. Aga oletada, et “teeb palju vigu” – järelikult on uhke ja kõrgel kohal töötav VIP, no niimoodi see kohe päris kindlasti ei ole! 🙂

+3
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina võin öelda, et tööaja sees jääb mul haruharva aega E-kooli täitmiseks, pärast 17:00 on meil keelatud E- kooli täita, mistõttu ma täidan päevikut kiiruga, samal ajal kolme lapsega rääkides ja nende probleeme lahendades.

See nõue ei ole ju laest võetud, kuna selle järgi peavad lapsed ju kodus õppima. Mu enda tütrel oli paar aastat tagasi õpetaja, kellel oli kombeks panna kodutööd e-kooli üles siis, kui laps oli juba voodis ja magama jäämas (kl 21 paiku siis). Päris mitu korda juhtus, et vaatasime veel õhtul last voodisse saates koos e-kooli üle, et kas kõik on ilusti tehtud, siis läks laps magama. Ent südaöö paiku juhuslikult e-kooli minnes leidsime sealt homse kodutöö. Ajasime siis lapse öösel unest üles ja panime ta uuesti laua taha õppima. Väga närvesööv oli. Paaril korral ei raatsinud me last sedasi öösel üles ajada, jätsime magama. Siis sai järgmisel päeval halva hinde ja märkuse, et kodutöö tegemata.

Minu lapsepõlves kirjutas õpetaja kodutöö tunni lõpul tahvlile üles ja kõik kirjutasid selle oma päevikutesse. Ei olnud mingit probleemi.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina võin öelda, et tööaja sees jääb mul haruharva aega E-kooli täitmiseks, pärast 17:00 on meil keelatud E- kooli täita, mistõttu ma täidan päevikut kiiruga, samal ajal kolme lapsega rääkides ja nende probleeme lahendades.

See nõue ei ole ju laest võetud, kuna selle järgi peavad lapsed ju kodus õppima. Mu enda tütrel oli paar aastat tagasi õpetaja, kellel oli kombeks panna kodutööd e-kooli üles siis, kui laps oli juba voodis ja magama jäämas (kl 21 paiku siis). Päris mitu korda juhtus, et vaatasime veel õhtul last voodisse saates koos e-kooli üle, et kas kõik on ilusti tehtud, siis läks laps magama. Ent südaöö paiku juhuslikult e-kooli minnes leidsime sealt homse kodutöö. Ajasime siis lapse öösel unest üles ja panime ta uuesti laua taha õppima. Väga närvesööv oli. Paaril korral ei raatsinud me last sedasi öösel üles ajada, jätsime magama. Siis sai järgmisel päeval halva hinde ja märkuse, et kodutöö tegemata.

Minu lapsepõlves kirjutas õpetaja kodutöö tunni lõpul tahvlile üles ja kõik kirjutasid selle oma päevikutesse. Ei olnud mingit probleemi.

Minu koolis, kus ma õpetaja olen, saab kodutöid (Stuudium) järgmiseks päevaks lisada kuni kl 16ni.
Laste koolis on eKool ja seal lisatakse ka täiesti suvalistel aegadel kodutöid. Parim õppimise lisamine oli 20 minutit enne tunni algust.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lisaks kipub kooliajal õpitu ununema. Näiteks ametikirjades vaid murdosa kirjutajatest kasutab pöördumisel ütet (“Tere, Mari!”. Ning kirja lõpus on heade soovide järel koma (mida seal ei peaks olema).

siin ei ole asi niivõrd õpitu unustamises, vaid pigem inglise keele mõjus

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lisaks kipub kooliajal õpitu ununema. Näiteks ametikirjades vaid murdosa kirjutajatest kasutab pöördumisel ütet (“Tere, Mari!”. Ning kirja lõpus on heade soovide järel koma (mida seal ei peaks olema).

siin ei ole asi niivõrd õpitu unustamises, vaid pigem inglise keele mõjus

Vahet pole ju, mis põhjustel keegi vigu teeb. Viga on ikka viga.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja pahameel, et miks on nüüd keelatud pärast kl 17.00 õhtul lisada lastele e-kooli kodust õppimist, ei ole õigustatud. Ka lastel võiks olla pisut vaba aega, mitte nii, et nad peavad õhtu läbi valvel olema ja pidevalt e-kooli kiikama – äkki antakse õhtul veel õppida?

Vaatame, et lapsel kõik õpitud ja läheme perega õhtul külla. Hilja tagasi tulles tervitab last e-koolis uus ülesanne, mis vaja homseks ära teha. Ei ole tore!

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu meelest võiks peale 17 asju lisada küll, aga mitte järgmiseks päevaks loomulikult. Ka kell 16 on tegelikult üpris hilja, vähemalt väiksemate laste puhul, sest tegelikult nad ju võiksid koolist tulles süüa-õppida ja siis juba hakkavad trennid jm tegevused, väga nõme on õhtul hilja avastada, et ikka on midagi veel Stuudiumisse tilkunud. Teine asi, kui õpetaja lastele õpetabki, et tunni lõpus antakse kodune õppimine (nagu meile omal ajal, polnud mingit Stuudiumit, kust järele vaadata) ja vajadusel kasutatakse ka õpilaspäevikuid, kus vajalikud leheküljed ja ülesanded sees – siis võib õpetaja Stuudiumit täita, mis kell tahes, õpilane teab, mis jägmiseks päevaks õppida on.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saadadki sellise sõnumi – et Teil oli punkti järgi tühik panemata! On ikka imelikke inimesi, mille peale oma aega ja närve raisata.

Nagu ma oma algses vastuses kirjutasin – ma saadaksin õpetajale sõnumi vaid sellisel juhul, kui ta minu lapsele teeks märkusi niisuguste vigade kohta, mida õpetaja ise samamoodi teeb.

Ehk siis: kui õpetaja tõmbaks mu lapsel hinde alla sellise põhjendusega, et punkti järel pole tühikut, aga ise kirjutaks stuudiumis samamoodi, siis ma saadaks õpetajale omalt poolt märkuse, et teete ise täpselt sama viga.

Kui õpetaja ei oskaks kirjutada sõna ükski ja kirjutaks selle asemel üksgi, ja parandaks mu lapse töös õigesti kirjutatud sõna valesti, no siis oleks juba nii hull asi, et jätaks õpetaja poole pöördumise vahele ja kirjutaks otse kooli juhtkonnale.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ajasime siis lapse öösel unest üles ja panime ta uuesti laua taha õppima.

Mida? Miks?

Sellisel juhul mina oleks ennetavalt hoopis õpetajale kirja saatnud, et kodutöö lisamise kellaaeg ei ole vastuvõetav, mitte poleks juba magavat last üles äratama hakanud.

Väga hea, et õpetajad enam niisugust asja teha ei saa, et suvalisel ajal hilisõhtul kodutöid lisavad. Tegelikult peaks õpetaja ise ka aru saama, et kui on liiga hilja lisatud ülesanne, siis sellisel juhul tegemata töö eest ei ole tal õigust halba hinnet panna või märkust kirjutada.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ajasime siis lapse öösel unest üles ja panime ta uuesti laua taha õppima.

Mida? Miks?

Sellisel juhul mina oleks ennetavalt hoopis õpetajale kirja saatnud, et kodutöö lisamise kellaaeg ei ole vastuvõetav, mitte poleks juba magavat last üles äratama hakanud.

Väga hea, et õpetajad enam niisugust asja teha ei saa, et suvalisel ajal hilisõhtul kodutöid lisavad. Tegelikult peaks õpetaja ise ka aru saama, et kui on liiga hilja lisatud ülesanne, siis sellisel juhul tegemata töö eest ei ole tal õigust halba hinnet panna või märkust kirjutada.

Absoluutselt nõus, mu meelest lausa absurdne käitumine vanematel! Isegi kui laps poleks veel maganud, aga nt juba kell 20-21, siis poleks käskinud tal enam õppima hakata, täiesti arusaamatu, et mõni vanem päriselt ka lapse sellise asja pärast üles ajaks!

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma olen kogenud, et filoloogi haridusega õpetaja räägib “nii ei teha”, kui ma küsisin, miks ta nii räägib, ütles, et see on murdekeel.

Erakooli koolikatsete eel võib saada kirja, et “ootan teie pere homme”. Miks maksta sellise alghariduse eest?

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma olen kogenud, et filoloogi haridusega õpetaja räägib “nii ei teha”, kui ma küsisin, miks ta nii räägib, ütles, et see on murdekeel.

Ongi. Osa minu õpetajaid Tartus kasutasid ka da-tegevusnime vorme nõnda: “ei teha”, “ei lüüa” jms. Ise olen pärit lääne poolt, nii et mulle jäi see erisus kohe kõrvu.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kui ma küsisin, miks ta nii räägib, ütles, et see on murdekeel.

Minu meelest ei ole see vastuvõetav, kui just tegemist pole mingi murdekeeletunniga. Kui õpetaja ei suuda üldhariduskoolis kirjakeeles lapsi õpetada, siis kuidas need lapsed peaksid korrektse kirjakeele omandama?

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu lapse koolis on kasutusel õpilaspäevik ja sinna pannakse kirja. Kui ei viitsi panna, siis on oma probleem, et ei jõua järgmiseks päevaks õppida.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

2.14 Kasutatud omavolilist kooskõlastamata reklaami.

Perekooli moderaator.

0
0
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Ma olen kogenud, et filoloogi haridusega õpetaja räägib “nii ei teha”, kui ma küsisin, miks ta nii räägib, ütles, et see on murdekeel.

Ongi. Osa minu õpetajaid Tartus kasutasid ka da-tegevusnime vorme nõnda: “ei teha”, “ei lüüa” jms. Ise olen pärit lääne poolt, nii et mulle jäi see erisus kohe kõrvu.

Ongi murdeerinevus, olen ise Tallinnast, aga elan-töötan Lõuna-Eestis ja kõik kohalikud kolleegid koolis räägivad nii. Ülivõõras ka minu jaoks.
Kirjalikult siiski väljendavad end korrektselt (enamik neist).

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ah eestlased on selle kirjakeelega liiga tähenärijad ja see on alguse saanud nõukaajast, mil pidi üks ja õige keel olema ja murded tuli välja juurida. Minge Norrasse ja igas piirkonnas räägitakse omas keeles ja vahel ei saa nad isegi üksteisest aru. Kirjakeel on puhtalt kokkulepe asi ja miks peaks ainult üks variant õige olema?  Seda enam kui hääldus ei klapi selle kirjapildiga ega pole kasutusel mingi x piirkonna ajaloolises kõnekeeles. Kuidas see õigem eesti keel on?

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja pahameel, et miks on nüüd keelatud pärast kl 17.00 õhtul lisada lastele e-kooli kodust õppimist, ei ole õigustatud.

Minul tegelikult järgmiseks päevaks õppimise lisamise kohta pole mingit pahameelt. Mul omal on ka kolm teismelist kodus ja pean täiesti normaalseks, et pärast kella 17 ei tule järgmise päeva õppimisi. Mina ise panen õppimised mitu päeva ette ja E-kooli ei lisata ainult õppimisi. Hinded, tagasiside hinnetele, teadaanded, märkused, kiitused jne. Iseseisev tunnitöö järgmiseks nädalaks, kontrolltöö aegade sisestamine, kontrolltööks õppimise materjali linkimine jne. seda kõike ei lubata meil pärast kella 17 teha.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muuseas E-kooliga on sama viga, mis perekooliga. Kui oma telefonist sinna midagi lisad, siis minu silmanägemine on lihtsalt piisavalt halb, et ma sageli ei näe, et täht on vahetuses või koma puudu, vaatan, et justkui paistab koma ja saadan ära. Hiljem kui suuremalt ekraanilt vaatan, siis avastan. Samuti olen ma seda tüüpi inimene, kes trükib, vaadates klaviatuuri, mitte ekraani ja pärast loen seda, mida mu aju ütleb, et seal tekstis eelduste kohaselt peab olema, mitte seda, mis seal tegelikult on. Teate küll neid segi aetud tähtedega tekste. Minul ei teki neid lugedes mingit probleemi arusaamisega.  Seepärast käib mulle väga närvidele, et perekool ei luba teksti parandada pärast saatmist. Inimesed on inimesed, perekool on lõõgastumise, mitte keskendumise koht, seega paratamatult satub siia lohakalt kirjutatud tekste. Kui mul on parasjagu jaksu keskendunult midagi teha, siis ma tavaliselt perekoolis ei ole.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Veel mitte väga kaua aega tagasi vastutas laps ise selle eest, et kodutööd oleksid päevikusse märgitud. Kui ei olnud, siis helistati sõpradele ja küsiti. Nüüd pole lastel enam vist mingit vastutust?

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ah eestlased on selle kirjakeelega liiga tähenärijad ja see on alguse saanud nõukaajast, mil pidi üks ja õige keel olema ja murded tuli välja juurida. Minge Norrasse ja igas piirkonnas räägitakse omas keeles ja vahel ei saa nad isegi üksteisest aru. Kirjakeel on puhtalt kokkulepe asi ja miks peaks ainult üks variant õige olema? Seda enam kui hääldus ei klapi selle kirjapildiga ega pole kasutusel mingi x piirkonna ajaloolises kõnekeeles. Kuidas see õigem eesti keel on?

Kirjakeel ehk ühiskeel (ka: ühiskirjakeel) on ühtne, kõnes ja kirjas üldrahvalikult kasutatav keel, keele tuumosa, mis käibib suhtluses, kirjanduses, ajakirjanduses ja mujal.

Ühtne kirjakeel kujunes Eestis välja umbes poolteist sajandit tagasi, ainult õige pisut enne moodsat rahvust ennast. Just ühine kirjakeel on olnud see, mis kõiki rahvusena ühte seob. Oma olemuselt on kirjakeel traditsioon.

Esimene samm eesti keele teadliku korraldamise teel astuti 30. juunil 1872, kui Tartus pidas oma teist koosolekut Eesti Kirjameeste Selts ning kus presidendiks valitud Jakob Hurt sõnastas ühe eesmärgina “Eesti kirja keelt harida, teda täielisemaks ja ühetasasemaks teha”. Mitmed tolleaegsed õigekirja otsused jäid eesti kirjakeelde püsima (nt h-häälik sõna algul).

 

 

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Veel mitte väga kaua aega tagasi vastutas laps ise selle eest, et kodutööd oleksid päevikusse märgitud. Kui ei olnud, siis helistati sõpradele ja küsiti. Nüüd pole lastel enam vist mingit vastutust?

Ka sa saad aru, et neil sõpradel pole ju samuti mitte mingit infot, mida on homme õppida vaja – kui õpetaja paneb Stuudiumi või e-kooli järgmiseks päevaks kodutööd üles alles eelmise päeva õhtul. Mis puutub siia vastutus (lapse oma siis)?

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Veel mitte väga kaua aega tagasi vastutas laps ise selle eest, et kodutööd oleksid päevikusse märgitud. Kui ei olnud, siis helistati sõpradele ja küsiti. Nüüd pole lastel enam vist mingit vastutust?

Ka sa saad aru, et neil sõpradel pole ju samuti mitte mingit infot, mida on homme õppida vaja – kui õpetaja paneb Stuudiumi või e-kooli järgmiseks päevaks kodutööd üles alles eelmise päeva õhtul. Mis puutub siia vastutus (lapse oma siis)?

Ta ju kirjutaski olukorrast, mis enne oli. Õpetaja kirjutas kodutöö tunni lõpus tahvlile ja õpilased märkisid selle üles. Kes ei pannud tähele, uuris sõpradelt ise, mitte ei käinud vanemad pidevalt e-kooli passimas, mis lapsukesel teha on. Meil ka õpetajad ikka ütlevad, e-koolist saab üle vaadata, aga enne on ka teada.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Normaalne olekski, kui kodused tööd lastaks lastel päevikutesse märkida ja oleks kohe koolipäeva lõpus teada. Meil näiteks on võimalus kooliasjad kooli oma klassis olevasse kappi jätta. Laps võtab koju kaasa need asjad, milles on jäetud koduseid ülesandeid. Aga kahjuks on ikka teinekord nii, et kell 16.50 märgitakse Stuudiumi mingi priske kodune töö, mille ta avastab kell 19.30 trennist koju jõudes.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 85 )


Esileht Koolilaps Õpetajad teevad vigu!