Teema: Õpetajad teevad vigu!

#4176468:

Nimelt kasutasin sõna “käsitama”,

See on tõesti üks unustatud väljend.

Kui perekoolis tehakse kirjaviga, siis miks on vaja mitmel inimesel seda viga parandada?  Ma usun täiesti, et piisab ühest korrast. Siin teemal tehti kaks parandust, aga on ka 4-5 parandamist. Sellise õhinaga tormatakse parandama, et saaks oma tarkust näidata, isegi ei vaevuta vaatama, kas keegi on juba sellele tähelepanu juhtinud.

Olen praegu õpetaja, aga töötanud mitmetel ametikohtadel väljaspool kooligi. Mulle on jäänud mulje, et mida tööga koormatumad ja/või kõrgemal kohal inimesed, seda rohkem kirjavigu nad mitteametlikus (aga siiski tööalases) suhtluses teevad. Tehakse ka selliseid niiöelda tüüpvigu, mille tegijat kahtlustatakse perekoolis harimatuses või lihtsalt rumaluses. Ma arvan, et põhjus on siiski kiirustamises, mitte rumaluses ja harimatuses ma oma kolleege küll kunagi süüdistada pole saanud.

Kool, kus töötan, kasutab Stuudiumi ja seal on hinde juurde kommentaari panemiseks tibatillukesed lahtrid pisikese tekstiga, nii et tühikute ja kokku-lahku kirjutamise vead on väga lihtsad tulema. Kui on vaja kirjutada kommentaar mitmekümnele õpilasele ja seejuures veel individuaalne, siis lihtsalt tulevadki vead sisse. Ma püüan enamasti mujal teksti valmis kirjutada ja sinna lahtrisse kopeerida, aga kui on vaja individuaalset tagasisidet suurele klassile, siis nii ei jõua. Tunnikirjeldused peaksid minul enam-vähem korrektsed olema, sest kannan tunnid juba eelmisel päeval sisse. Vajadusel, kui tunnis midagi teisiti tegime, hiljem muudan.

Ma ei ole eesti keele õpetaja ja mu meelest on just eesti keele ja kirjanduse õpetajal koormus kõige suurem. Ei imestaks, kui nad kurnatusest vigu teevad. Kui mina teen vigu, siis tuleneb see lihtsalt kehvast keeletunnetusest. Kui lapsevanem kuskilt mu telefoninumbri välja otsiks ja keelevigade kohta sõnumeid saatma hakkaks, siis oleks see mu meelest naljakas. No saatku terviseks, kui tahab.

#4177161:

Olen praegu õpetaja, aga töötanud mitmetel ametikohtadel väljaspool kooligi. Mulle on jäänud mulje, et mida tööga koormatumad ja/või kõrgemal kohal inimesed, seda rohkem kirjavigu nad mitteametlikus (aga siiski tööalases) suhtluses teevad. Tehakse ka selliseid niiöelda tüüpvigu, mille tegijat kahtlustatakse perekoolis harimatuses või lihtsalt rumaluses.

Vabandust, aga niisugune üldistus kõlab veidi ülbelt. Mul endal on kõrgetel kohtadel olevate inimestega suhtlemist päris palju, ja päris kindlasti ei tee nad kirjutades suuri vigu. Mõni täht jääb vahele, mõni tühik, mõni väiketäht suurtähe asemel – seda küll. Aga oletada, et “teeb palju vigu” – järelikult on uhke ja kõrgel kohal töötav VIP, no niimoodi see kohe päris kindlasti ei ole! 🙂

#4177371:

#4177185:

Mina võin öelda, et tööaja sees jääb mul haruharva aega E-kooli täitmiseks, pärast 17:00 on meil keelatud E- kooli täita, mistõttu ma täidan päevikut kiiruga, samal ajal kolme lapsega rääkides ja nende probleeme lahendades.

See nõue ei ole ju laest võetud, kuna selle järgi peavad lapsed ju kodus õppima. Mu enda tütrel oli paar aastat tagasi õpetaja, kellel oli kombeks panna kodutööd e-kooli üles siis, kui laps oli juba voodis ja magama jäämas (kl 21 paiku siis). Päris mitu korda juhtus, et vaatasime veel õhtul last voodisse saates koos e-kooli üle, et kas kõik on ilusti tehtud, siis läks laps magama. Ent südaöö paiku juhuslikult e-kooli minnes leidsime sealt homse kodutöö. Ajasime siis lapse öösel unest üles ja panime ta uuesti laua taha õppima. Väga närvesööv oli. Paaril korral ei raatsinud me last sedasi öösel üles ajada, jätsime magama. Siis sai järgmisel päeval halva hinde ja märkuse, et kodutöö tegemata.

Minu lapsepõlves kirjutas õpetaja kodutöö tunni lõpul tahvlile üles ja kõik kirjutasid selle oma päevikutesse. Ei olnud mingit probleemi.

Minu koolis, kus ma õpetaja olen, saab kodutöid (Stuudium) järgmiseks päevaks lisada kuni kl 16ni.
Laste koolis on eKool ja seal lisatakse ka täiesti suvalistel aegadel kodutöid. Parim õppimise lisamine oli 20 minutit enne tunni algust.

#4177398:

#4176311:

Lisaks kipub kooliajal õpitu ununema. Näiteks ametikirjades vaid murdosa kirjutajatest kasutab pöördumisel ütet (“Tere, Mari!”. Ning kirja lõpus on heade soovide järel koma (mida seal ei peaks olema).

siin ei ole asi niivõrd õpitu unustamises, vaid pigem inglise keele mõjus

Vahet pole ju, mis põhjustel keegi vigu teeb. Viga on ikka viga.

Minu meelest võiks peale 17 asju lisada küll, aga mitte järgmiseks päevaks loomulikult. Ka kell 16 on tegelikult üpris hilja, vähemalt väiksemate laste puhul, sest tegelikult nad ju võiksid koolist tulles süüa-õppida ja siis juba hakkavad trennid jm tegevused, väga nõme on õhtul hilja avastada, et ikka on midagi veel Stuudiumisse tilkunud. Teine asi, kui õpetaja lastele õpetabki, et tunni lõpus antakse kodune õppimine (nagu meile omal ajal, polnud mingit Stuudiumit, kust järele vaadata) ja vajadusel kasutatakse ka õpilaspäevikuid, kus vajalikud leheküljed ja ülesanded sees – siis võib õpetaja Stuudiumit täita, mis kell tahes, õpilane teab, mis jägmiseks päevaks õppida on.

#4177371:

Ajasime siis lapse öösel unest üles ja panime ta uuesti laua taha õppima.

Mida? Miks?

Sellisel juhul mina oleks ennetavalt hoopis õpetajale kirja saatnud, et kodutöö lisamise kellaaeg ei ole vastuvõetav, mitte poleks juba magavat last üles äratama hakanud.

Väga hea, et õpetajad enam niisugust asja teha ei saa, et suvalisel ajal hilisõhtul kodutöid lisavad. Tegelikult peaks õpetaja ise ka aru saama, et kui on liiga hilja lisatud ülesanne, siis sellisel juhul tegemata töö eest ei ole tal õigust halba hinnet panna või märkust kirjutada.

Ma olen kogenud, et filoloogi haridusega õpetaja räägib “nii ei teha”, kui ma küsisin, miks ta nii räägib, ütles, et see on murdekeel.

Erakooli koolikatsete eel võib saada kirja, et “ootan teie pere homme”. Miks maksta sellise alghariduse eest?

#4177796:

kui ma küsisin, miks ta nii räägib, ütles, et see on murdekeel.

Minu meelest ei ole see vastuvõetav, kui just tegemist pole mingi murdekeeletunniga. Kui õpetaja ei suuda üldhariduskoolis kirjakeeles lapsi õpetada, siis kuidas need lapsed peaksid korrektse kirjakeele omandama?

Kommentaar eemaldatud.

2.14 Kasutatud omavolilist kooskõlastamata reklaami.

Perekooli moderaator.

Ah eestlased on selle kirjakeelega liiga tähenärijad ja see on alguse saanud nõukaajast, mil pidi üks ja õige keel olema ja murded tuli välja juurida. Minge Norrasse ja igas piirkonnas räägitakse omas keeles ja vahel ei saa nad isegi üksteisest aru. Kirjakeel on puhtalt kokkulepe asi ja miks peaks ainult üks variant õige olema?  Seda enam kui hääldus ei klapi selle kirjapildiga ega pole kasutusel mingi x piirkonna ajaloolises kõnekeeles. Kuidas see õigem eesti keel on?

Muuseas E-kooliga on sama viga, mis perekooliga. Kui oma telefonist sinna midagi lisad, siis minu silmanägemine on lihtsalt piisavalt halb, et ma sageli ei näe, et täht on vahetuses või koma puudu, vaatan, et justkui paistab koma ja saadan ära. Hiljem kui suuremalt ekraanilt vaatan, siis avastan. Samuti olen ma seda tüüpi inimene, kes trükib, vaadates klaviatuuri, mitte ekraani ja pärast loen seda, mida mu aju ütleb, et seal tekstis eelduste kohaselt peab olema, mitte seda, mis seal tegelikult on. Teate küll neid segi aetud tähtedega tekste. Minul ei teki neid lugedes mingit probleemi arusaamisega.  Seepärast käib mulle väga närvidele, et perekool ei luba teksti parandada pärast saatmist. Inimesed on inimesed, perekool on lõõgastumise, mitte keskendumise koht, seega paratamatult satub siia lohakalt kirjutatud tekste. Kui mul on parasjagu jaksu keskendunult midagi teha, siis ma tavaliselt perekoolis ei ole.

#4178066:

Ah eestlased on selle kirjakeelega liiga tähenärijad ja see on alguse saanud nõukaajast, mil pidi üks ja õige keel olema ja murded tuli välja juurida. Minge Norrasse ja igas piirkonnas räägitakse omas keeles ja vahel ei saa nad isegi üksteisest aru. Kirjakeel on puhtalt kokkulepe asi ja miks peaks ainult üks variant õige olema? Seda enam kui hääldus ei klapi selle kirjapildiga ega pole kasutusel mingi x piirkonna ajaloolises kõnekeeles. Kuidas see õigem eesti keel on?

Kirjakeel ehk ühiskeel (ka: ühiskirjakeel) on ühtne, kõnes ja kirjas üldrahvalikult kasutatav keel, keele tuumosa, mis käibib suhtluses, kirjanduses, ajakirjanduses ja mujal.

Ühtne kirjakeel kujunes Eestis välja umbes poolteist sajandit tagasi, ainult õige pisut enne moodsat rahvust ennast. Just ühine kirjakeel on olnud see, mis kõiki rahvusena ühte seob. Oma olemuselt on kirjakeel traditsioon.

Esimene samm eesti keele teadliku korraldamise teel astuti 30. juunil 1872, kui Tartus pidas oma teist koosolekut Eesti Kirjameeste Selts ning kus presidendiks valitud Jakob Hurt sõnastas ühe eesmärgina “Eesti kirja keelt harida, teda täielisemaks ja ühetasasemaks teha”. Mitmed tolleaegsed õigekirja otsused jäid eesti kirjakeelde püsima (nt h-häälik sõna algul).

#4178528:

#4178199:

Veel mitte väga kaua aega tagasi vastutas laps ise selle eest, et kodutööd oleksid päevikusse märgitud. Kui ei olnud, siis helistati sõpradele ja küsiti. Nüüd pole lastel enam vist mingit vastutust?

Ka sa saad aru, et neil sõpradel pole ju samuti mitte mingit infot, mida on homme õppida vaja – kui õpetaja paneb Stuudiumi või e-kooli järgmiseks päevaks kodutööd üles alles eelmise päeva õhtul. Mis puutub siia vastutus (lapse oma siis)?

Ta ju kirjutaski olukorrast, mis enne oli. Õpetaja kirjutas kodutöö tunni lõpus tahvlile ja õpilased märkisid selle üles. Kes ei pannud tähele, uuris sõpradelt ise, mitte ei käinud vanemad pidevalt e-kooli passimas, mis lapsukesel teha on. Meil ka õpetajad ikka ütlevad, e-koolist saab üle vaadata, aga enne on ka teada.