Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajaks õppimine pärast väga pikka õppepausi

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 65 )

Teema: Õpetajaks õppimine pärast väga pikka õppepausi

Postitas:
Kägu

Mul on keskkoolist 15a ja ülikooli bakast 12a möödas. Praegu olen teelahkmel, mida õppida, et karjääris vahetus teha. Praegusel tööl jätkusuutlikkust ei näe (ei tööta oma erialal). Mõelnud minna kas võõrkeeleõpetajaks või eesti keele/kirjanduse õpetajaks õppima.

Muretsen aga palju sellepärast, et mul on viimatisest ülikoolikogemusest nii palju aega möödas (ka keeleõpe). Lisaks ei olnud tollal võimalik teha bakalaureusetööd, aga nüüd peaks tegema magistritöö. Seega mul selline suurema uurimustöö tegemise kogemus paraku puudub täielikult. Lisaks ei tunne, et oleksin antud võõrkeeles piisavalt vaba rääkija, teksti moodustaja. Mõistan küll teksti ja kõnet väga hästi, aga ise rääkides pean hakkama sõnu mõtlema ja teksti moodustamine on üldiselt konarlik. Kõike seda õpet peaksin siis sooritama täiskohaga töötamise kõrvalt, õnneks küll sessioonõppes. Kahtlen sügavalt, et isegi erialakatse suudaks läbida, kuna see eeldab soravat rääkimist vastavas võõrkeeles.

Lisaks ütlen ausalt, et mulle lapsed/teismelised lärmaka ja sõnakuulmatu grupina üleüldse ei meeldi ja mul on neid väga raske taluda. Seega kaaluksin vaid gümnaasiumiosas õpetamist või veelgi parem – täiskasvanute õpetamist.

Kas oskab keegi oma kogemusi jagada, kuidas 35a ja pärast 10a pausi igasugustes õpingutes on ülikoolis ja eriti õpetaja kutset omandades läinud? Praegu tundub hirmutav ja kardan, et ei saaks isegi sisse, rääkimata ajaliselt/oskustelt hakkama saamisest. On küllalt lugusid, kuidas 40+ ja ka vanemad inimesed ülikooli lähevad, aga mulle tundus see hirmutav juba 5a pausi juures rääkimata nüüd. Ülikool nõuab siiski omajagu aega, pingutust ja õppimist, mis täiskohaga töö kõrvalt keeruline. Eriti veel, kui niivõrd pikk paus igasuguses õppimises.

On ka paar muud eriala, mis huvi pakuvad (mitte ülikoolis), aga need ei taga stabiilset ja piisavat sissetulekut. Õpetaja kutse tunduks kindel, kuna tagaks stabiilse sissetuleku ja kindla töö pensionini ning lisaks on palk ning puhkus samuti motiveeriv.

+4
-15
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Soovitus: kui kirjeldad tundeid tõeselt, ära kaalu kooli tööle minemist.

Vaid palga ja suvepuhkuse teemaga meelitatud õpetaja on enamasti kehv õpetaja.

Peaks olema ka kutsumus noori kasvatada, kujundada ja harida.

+19
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pika õppepausi järel õppimise kohta ei oska midagi kirjutada, sest kuigi astusin 32-aastaselt uuesti ülikooli, polnud minu viimastest õpingutest kuigi palju möödas ja õppimises olen ma alati hea olnud.

Aga kuna töötan muu töö kõrvalt ka õpetajana, siis tahaksin mõned mõtted jagada.
Keeleõpetaja peaks siiski suutma vabalt keelt kasutada, vabalt ja õige hääldusega. See tähendab, et kui keegi Sinuga ootamatult selles keeles suhelda tahab, siis peaksid Sina suutma oma mõtteid kohe selles keeles väljendada, keeleliselt korrektselt ning õige hääldusega. Võimalik, et õpingute käigus ja keelt praktiseerides saaksid sellise taseme. Aga kas Sul on aega ja jõudu töö kõrvalt selleks piisavalt pühenduda?

Kui sulle ei meeldi teismelistega maid jagada, siis pole tõesti mõttekas põhikoolis õpetajaks saada. Aga ega gümnaasiumiõpilased ka veel küpsed täiskasvanud pole. Nad pole enam kuigi lärmakad, aga ega see tähenda, et nad Sind hoolega kuulaks ja teeks, mis sa ütled. Kui aga tahad täiskasvanuid õpetada, siis pead võõrkeeleõpetajana tõesti vabalt rääkima, kirjutama jne selles keeles. Eesti keele ja kirjanduse õpetamise tööd täiskasvanutele ei pruugi olla nii palju, et see kindlalt sulle pensionini leiva tagaks.

Õpetajaks õppimine on üldhariduskoolis töötavatele õpetajatele suhteliselt lihtsaks tehtud. Aga jällegi, on sul siis vähemalt eesti keele ja kirjanduse alal bakalaureusekraad? Kuidas muidu sind gümnaasiumisse tööle võetakse? Filolooge ikka on. Matemaatika, füüsika, keemia jne ainete õpetajatest on suurim puudus. Gümnaasiumisse õpetajaks saamisel peab eriala siiski valdama.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Praegu tundub jah õpetaja töö kui mingi stabiilne ja mugav… aga laste arv kahaneb, erivajadusi tuleb robinal juurde….

Haridusvaldkonda optimeeritakse, vanemate ootused on üle võlli ja tööaeg on pigem piiramatu.

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina käisin. Lõpetasin  õpetajakoolituse magistriõpingud eelmisel aastal. Õppima minnes olin 39-aastane. Kahe aastaga küll ei õnnestunud, võtsin aasta akadeemilist ka, siis oli aega lõputööd vormistada. Oli raske, aga huvitav. Töölt sain õppepuhkust, laste ja pere eest hoolitses põhiliselt mees. Igal õhtul panin lapsed magama ning õppisin kuni 01.00. Olen koolis täitsa rahul. Sellest aastast on palk juba selline ka, et kannatab elada. Emakeelt küll ei õpetaks, sest selle töökoormuse eest pole palk ikka konkurentsivõimeline. Kodus tuleb kirjandite tagasisidestamisega teine tööpäev otsa ja olen juba selles vanuses, et õhinapõhiselt ei taha hästi tööd teha. Eriti kui see tuleb oma pere arvelt. Kui oled klassijuhataja, saad sõltuvalt piirkonnast ka lisatasu. Olen kuulnud, et on ka koole, kus makstakse õpetajatele rohkem kui miinimummääras palka, aga minu piirkonnas seda kahjuks ei juhtu.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No gümnaasiumi õpetajalt ootaks ikka kõrgemat taset.

Kirjaoskus, arutlemine, väitlus, suur lugemus. Minu lastel oli õnne kohtuda kahe gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajaga. Kahjuks kaks esimest aastat õpetas üks diletant, kelle kehv tegelik tase ilmnes alles uue õpetaja tulles. Kahju oli suur! 12. klassis järgi õppida oli ikka keeruline.

Jube, kui inimene enesekriitikata kooli tööle läheb!

 

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA. Lõpetasin omal ajal inglise keele ja kirjanduse ilma ühegi takistuse ja tõrketa ning õpingud läksid suhteliselt lihtsalt. Aga praeguseks pole 12a õppimisega üldse tegelenud ja ise tunnen, et keskendumisevõime ja mälu pole enam see. Ei haara enam asju nii lennult. Samuti oli TÜs toona ikka häbiväärselt vähe praktilist osa ja rääkimist. Põhimõtteliselt oligi võimalik 3 aastat läbi saada nii et minimaalselt rääkides. Kui tahtsid väga praktiseerida, pidid ise jutukas olema ja selleks võimalust otsima. Nüüd ehk teisiti. Juba toona oli suur ebakindlus rääkimise osas ja kuna paus on olnud väga pikk, siis tunnen, et ei oska sedagi.

Samas tean õpetajaid, kel pole isegi ametlikult bakakraadi ja on koolides õpetajad. Rääkimata siis magistrist ja pedagoogilisest haridusest. Lihtsalt kuna nõudlus on suur ja tahtjaid vähe.

Muidugi ei läheks vaid palga ja puhkuse tõttu. Soovin stabiilset sissetulekut, kindlustunnet ja et pensionini oleks kindel töökoht. Praegune töö on kurnav ja pensionini seds teha ei saaks, pole ka arengut. Uuesti ümber õppimine aga väga keeruline

Õpetaja kutse üks väheseid, milleks mul oleks vähemalt hariduslik taust ja eeldused olemas.

+6
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No ma pole mingi eluvõõras idealist, aga ei saa minna õpetajaks nii… egoistlikult, minakeskselt positsioonilt. Sa ei too oma pikkades kirjades välja mitte ühtegi argumenti, miks õpetajakutse sulle sobima peaks, üksnes seda, miks sa tahad selle ameti valida (et saada pikemat puhkust, staiilsemat ja kõrgemat palka ja loodad, et töö ise on ka kergem (tegelikult ei ole tõenäoliselt)). Mida sul õpetajana anda on? Kas üldse midagi on (peale tüdimuse ja ebakindluse praeguse ameti suhtes)? Ma ei arva, et õpetaja peaks töötama üksnes missioonitundest ja õhinapõhiselt, aga missioonitunne ja alguses vähemalt mingigi õhin (mitte oma suurenevast heaolust, vaid just õpetamise kui sellise suhtes) peavad olemas küll olema. Õpetajatööl on mõtet ainult niivõrd, kuivõrd see õpetaja suudab õpilasteni jõuda, neid harida ja parimal juhul siiski ka inspireerida, innustada, toetada – seda poolt ei näi sa isegi teadvustavat, mainimisväärseks pidavat.

Palun ära hakka õpetajaks. Mitte ainult laste pärast, vaid sa ise ka kibestud ja põled läbi ülehelikiirusel, kui ainus, mis sind käimas hoiab, on stabiilsem palk ja pikem puhkus. Need on boonused. Need ei saa olla põhjused.

Kägu,
õpetaja

+11
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga nõus viimase käoga!

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja kutse üks väheseid, milleks mul oleks vähemalt hariduslik taust ja eeldused olemas.

Minu arust pole eeldusi, kui ei oska inglise keelt rääkida ja ei salli lapsi.

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja kutse üks väheseid, milleks mul oleks vähemalt hariduslik taust ja eeldused olemas.

Minu arust pole eeldusi, kui ei oska inglise keelt rääkida ja ei salli lapsi.

Õpetajad ei õpeta ju ainult lapsi.

Olles ise koolis käinud siis väga idealistlik jutt siin eelnenul. Inspireeririmine ja innustamine, njaa… Mäletan ikka stressi ja tüdimust õpetajate poolt. On ka mõni tuttav õpetaja, kes küll väga oma positsiooni ja tähtsust üle hindab. Arvab, et õpetab lastes väärtusi ja käitumist. Seda peaks õpetama ikkagi vanemad. Ise olin koolis korralik nohik ja viieline  aga isegi mina ei omistanud õpetajale sellist tähtsust. Lastele on ikka tähtsad nende eakaaslased. Õpetaja oli lihtsalt keegi, kes nõudis ja õpetas testid ainet. Ei mäleta tõesti 12a vältel et keegi oleks püüdnud innustada või veel vähem mingeid üldinimlikke väärtusi kujundada. See on väga tugev erand ja mõttetu ideaal. Tegelikult on õpetajad ühed tülpinumad oma kutsest. Ja kui ülikoolis käisin, siis oli ka õpetaja õppesse kõige madalam lävend ja kõige lihtsam sisse saada.

+2
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No gümnaasiumi õpetajalt ootaks ikka kõrgemat taset.

Kirjaoskus, arutlemine, väitlus, suur lugemus. Minu lastel oli õnne kohtuda kahe gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajaga. Kahjuks kaks esimest aastat õpetas üks diletant, kelle kehv tegelik tase ilmnes alles uue õpetaja tulles. Kahju oli suur! 12. klassis järgi õppida oli ikka keeruline.

Jube, kui inimene enesekriitikata kooli tööle läheb!

Uue õpetaja taset (ja eelkõige oma enda lapse taset) saad hinnata alles peale riigieksamite tulemuste selgumist. Miskipärast arvan ma, et need tulevad üsna madalad, sõltumata uue ja professionaalse õpetaja saabumisest õpilaste ellu.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetajad ei õpeta ju ainult lapsi.

Täiskasvanuid õpetavad andragoogid. Et täiskasvanutele inglise keelt õpetada, pole ilmselt õpetajaõpet vajalik üldse läbida, milleks. Inglise keele õpetajaid täiskasvanutele on mustmiljon ja siis pole sul ka stabiilset palka ega pikka puhkust. Teed tööd siis, kui seda keegi tellib. Kooli õpetajaks minnes ei ole sul valida, et mulle teismelised ei meeldi, tahan ainult neid või teisi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei mäleta tõesti 12a vältel et keegi oleks püüdnud innustada või veel vähem mingeid üldinimlikke väärtusi kujundada

Sul siis tõesti kooliga üldse ei vedanud.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen TA. Olengi 10a teinud tööd, mis missioonitundest ja õhinapõhiselt. Väga südamelähedane valdkond. See õhin ja sümpaatia on ka ainukesed, miks sellel tööl vaatamata kesisele palgale ja graafikule nii kaua püsinud. Enamus kaadrit vahetub oluliselt kiiremini. See pole töö, millel kujutaks end veel 30a täiskohaga töötamas. Probleem ka selles, et areneda kuskile pole. Filoloogi haridusega olidki peamised võimalused tõlkimine või õpetajaks hakkamine. Mitmed mu kursakaaslased läksid tõlget õppima, aga ei tööta ikkagi sellel enam ammu, kuna tõlkijana sageli ära ei ela. Puhtalt misioonitundel ja õhinal ka ei saa töötada, kui elad pidevas vaesuses ning teed 12h vahetusi, sh nädalavahetusel. Ses osas tunnen jah, et õpetajana on elu stabiilsem ning tingimused paremad.

Lastel on sageli fookus hoopis mujal ja mäletan oma kooliajast, kui kahju oli õpetajatest ja raske kohati õppida, sest suur osa ajast kulus distsipliini kehtestamisele ja lärmavate õpilastele ohjamisele. Täiskasvanute ja gümnaasiumiosa õpetamine on hoopis teine teema, kuna neil on elementaarne käitumisoskus ja sisemine motivatsioon, huvi õppida. Asi ei olene üldse õpetaja headusest. Mu koolis oli mitmeid oma eriala fanatte ja väga häid õpetajaid, aga midagi teha pole, kui õpilasel puudub huvi kooli ja õppimise vastu.

Mul tutvusringkonnas ja kodukohakoolis on õpetajaid, kel puudub pedagoogiline haridus täielikult või on heal juhul baka/magister alles omandamisel. Tean ka inimesi, kes õpetavad nt inglise keelt ka gümnaasiumiosas, aga pole ei pedagoogilist ega üldse inglise keele alast haridust. Mina sedasi iial ei julgeks, kuigi pärast baka lõpetamist oleks ilmselt mõnda kooli tööle saanud, kus hädasti õpetajaid tarvis. Ilma vastava õppe ja praktikata ei julgeks õpetajaks hakata.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Perekoolis ongi mammad, kes arvavad, et kõik (lasteaiakasvatajad, õpetajad, treenerid) peale nende endi peaks nende lapsi õpetama ja kasvatama….Ja siis on hea näpuga näidata, et näe, õpetaja süüdi, et minu lapsel halvad hinded või koolis käitumine kehv. Laps ise ega vanem pole kunagi süüdi.

Lastel on ju ometigi erinevad võimed. Ükskõik kui hea õpetaja, siis see ei tähenda, et keskpärasest õpilasest saaks viieline. Selle loogika järgi piisaks vaid ideaalsest õpetajast, et terve klassitäis õpilasi olekski kõik kogu aeg viielised. Inimeste võimed ja tugevused/nõrkused on ju erinevad. Käitumist peaks õpetama ka ikkagi ennekõike vanemad. Nagu ka moraali, põhimõtteid, väärtushinnanguid – sellised asjad kujunevad ikka kodus mitte koolis. Aga tänapäeva lapsevanemad on nii pretetsioonikad, et süüdistavad igas lapse eksimuses ikka õpetajat. Ise pole kunagi midagi valesti teinud.

+1
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lastel on sageli fookus hoopis mujal ja mäletan oma kooliajast, kui kahju oli õpetajatest ja raske kohati õppida, sest suur osa ajast kulus distsipliini kehtestamisele ja lärmavate õpilastele ohjamisele. Täiskasvanute ja gümnaasiumiosa õpetamine on hoopis teine teema, kuna neil on elementaarne käitumisoskus ja sisemine motivatsioon, huvi õppida

Sul on ikka väga idealiseeritud arusaam gümnaasiumiõpilastest. Ja mis täiskasvanutest sa räägid kogu aeg? Täiskasvanute õpetamine ei anna sulle kooliõpetaja stabiilset sissetulekut ega pikka puhkust. Konkurents selles osas on väga suur, sest neid täiskasvanuid polegi nii palju, kes õppida tahaks. Kui sa kooli tööle lähed, siis ei ole sul valida ainult neid õpilasi, keda sina tahad. Uustulnukale pigem antaksegi alguses just põhikool, pärast jagatakse ära, osad tunnid kergemates, osad raskemates klassides. Inglise keele õpetajaid pole nii palju puudu, et nad mingit staari saaks mängida.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täiskasvanute ja gümnaasiumiosa õpetamine on hoopis teine teema, kuna neil on elementaarne käitumisoskus ja sisemine motivatsioon, huvi õppida.

Gümnasistid on ikkagi teismelised ja selles vanuses on õpimotivatsioon üldiselt kõige madalam.

Täiskasvanute hulgas on veel enam väga erineva taustaga inimesi. Suure hurraaga võidakse küll õppimist alustada, aga siis selgub, et töö + lapsed + kool ei olegi nii jõukohane kombinatsioon. Inglise keelt tuleks seal kindlasti diferentseeritult õpetada, sest tase kõigub seal eriti tugevalt. See tähendab jälle suuremat koormust õpetajale. Osa õpilasi alustab inglise keele õppimist nullist, aga neidki tuleb riigieksamiks ette valmistada.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Haha. Lugedes seda teemat üldse ei imesta miks õpetajatest nii suur puudus. Inimene tahab õpetajaks õppida ja kohe lendab suur kari peale, kes kordamööda hakkavad seda ideed maani maha laitma, teemaalgatajat üleüldiselt halvustama ja rääkima, kui võimatu ja raske on ikka õpetaja olla. Samal ajal otsitakse õpetajaid tikutulega taga ning tehtud erinevaid programme inimeste õpetajaks meelitamiseks, sh ilma pedagoogilise hariduseta.

+4
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samal ajal otsitakse õpetajaid tikutulega taga ning tehtud erinevaid programme inimeste õpetajaks meelitamiseks, sh ilma pedagoogilise hariduseta.

Otsitakse reaalainete õpetajaid, inglise ja eesti keele õpetajaid pole puudu.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samal ajal otsitakse õpetajaid tikutulega taga ning tehtud erinevaid programme inimeste õpetajaks meelitamiseks, sh ilma pedagoogilise hariduseta.

Aga harimata motiveeritud inimene ongi sageli parem kui haritud ja mittemotiveeritud inimene. Nendesse programmidesse lähevad inimesed, kes väga tahavad õpetajaks saada. Lihtsalt üritatakse teemaalgatajat veidi reaalsusesse tuua, et sa ei saa koolis marakratte vältida ja kui ootad, et sulle antakse ainult õpilased, kes väga hästi käituvad ja hirmsasti õppida tahavad, siis pead küll pettuma. Ma õpetan ülikoolis, ei taha sealgi inimesed õppida ega käitu viisakalt.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Haha. Lugedes seda teemat üldse ei imesta miks õpetajatest nii suur puudus. Inimene tahab õpetajaks õppida ja kohe lendab suur kari peale, kes kordamööda hakkavad seda ideed maani maha laitma, teemaalgatajat üleüldiselt halvustama ja rääkima, kui võimatu ja raske on ikka õpetaja olla. Samal ajal otsitakse õpetajaid tikutulega taga ning tehtud erinevaid programme inimeste õpetajaks meelitamiseks, sh ilma pedagoogilise hariduseta.

Sellel on ometi põhjus, miks õpetajaid puudu on ja miks osa neist lahkub nii kiiresti töölt. Ilmselgelt ei ole palk ja suvepuhkus piisavad, motivatsioon peab tulema seestpoolt, et sellel ametil vastu pidada.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Haha. Lugedes seda teemat üldse ei imesta miks õpetajatest nii suur puudus. Inimene tahab õpetajaks õppida ja kohe lendab suur kari peale, kes kordamööda hakkavad seda ideed maani maha laitma, teemaalgatajat üleüldiselt halvustama ja rääkima, kui võimatu ja raske on ikka õpetaja olla. Samal ajal otsitakse õpetajaid tikutulega taga ning tehtud erinevaid programme inimeste õpetajaks meelitamiseks, sh ilma pedagoogilise hariduseta.

Sellel on ometi põhjus, miks õpetajaid puudu on ja miks osa neist lahkub nii kiiresti töölt. Ilmselgelt ei ole palk ja suvepuhkus piisavad, motivatsioon peab tulema seestpoolt, et sellel ametil vastu pidada.

Sellepärast ongi mõttekam õpetada täiskasvanuid. Lastega töötamine ajab hulluks ja tekitab stressi. Omal ajal koolis piisavalt nähtud. Mõnel ei pidanud närv vastu ja kaotas enesevalitsust teismelistega.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Samas tean õpetajaid, kel pole isegi ametlikult bakakraadi ja on koolides õpetajad. Rääkimata siis magistrist ja pedagoogilisest haridusest. Lihtsalt kuna nõudlus on suur ja tahtjaid vähe.

Põhikoolis on nii, et kui ühtki nõuetele vastavat kandidaati ei ole, siis võib kuni aastase töölepinguga tööle võtta vähemalt keskharidusega inimese. Koolil on sel juhul kohustus igal aastal korraldada uus konkurss antud ametikoha täitmiseks. Gümnaasiumisse ei pääse kõrghariduseta õpetama isegi niisuguse ajutise kohatäitjana.

Ja enamus neist nõuetele mittevastavatest põhikooli õpetajatest on siiski kõrgharidusega õpetatavas aines või omandavad seda. Lisaks on isegi maakoolidesse ikkagi tahtjaid, kasvõi selliseid õpetajakutseta ja magistrikraadita inimesi. Ning selliseid, kel pole ei kogemust ega isikuomadusi, et koolis õpetada, tööle ei võeta. Kui mõni eksikombel satub, siis kaovad nad koolist peagi.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja töökoormus on koolis üks suuremaid ja neid on omajagu. Neil peab olema oma eriala vastu suur huvi, suur lugemus, lai silmaring ja loomulikult on enamusel neist ülikoolist vastava eriala haridus. Inglise filolooge on samuti päris palju ja ka selliseid, kes saavad rääkimisega hästi hakkama.  Tean kahte õpetajat, kes on õpetanud inglise keelt olemata inglise filoloogid. Aga nad olid saksa filoloogiat õppinud ja valdasid nii keeleõppe metoodikat kui inglise keelt. Õpetasid põhikoolis, gümnaasiumisse neid poleks ilmselt võetud.

Mina soovitaksin teemaalgatajal mingi muu eriala valida. Motiveeritud õpilased pole garanteeritud ei gümnaasiumiastmes ega ülikooliski. Gümnaasiumiõpilased ei istu tõesti enam laua all ega tee taolisi trikke, aga juttu ajada võivad nad sellegipoolest, samuti vaielda, järjepidevalt õppimata jätta ja siiski positiivset hinnet nõuda jne.

ps. nendesse programmidesse on suur konkurss ja lisaks õpetamisele on kohustus samal ajal hoolega õpetamist õppida.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust on küll täiesti normaalne minna tööle, kuna on selleks vastav haridus, sobivad tingimused ja arved vajavad ju kõigil maksmist. Mis see õpetaja töö nii teistmoodi on. Kui palju te teate lasteaiaõpetajaid, meditsiini- ja kontoritöötajaid vms, kes teevad oma tööd meeletust missioonitundest? Kui inimene on kohusetundlik, siis saab ta oma tööülesannetega ilusti hakkama.

 

Teemaalgatajale – omast kogemusest aidata ei oska, aga minu erialal ülikoolis oli väga palju “vanemat” rahvast. Õpetajaks õppimine on tõesti lihtsaka tehtud, usun, et saad hakkama ja tean mitmeid, kes üle pikkade aastate läinud taas õppima. Kõige suuremaks komistuskiviks saab tavaliselt see, et enamus õppematerjale on inglise keeles, magistritöö on keerukas teatud erialadel, mis nõuab palju statistilist andmetöötlus, aga õpetajakoolituse magistritööd on minu arust küllaltki lihtsakoelised. Üks mõte veel – uuri Noored Kooli programmi kohta, kuigi nimi on noored, siis ma ei tea, kas seal vanusepiir on. Mitmed sealt programmist onveidi vanemad, kes tahtnud karjääripööret vms. Saad kohe kooli tööle ning selle kõrvalt koolitusi ja hiljem kergemini magstridiplomi.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust on küll täiesti normaalne minna tööle, kuna on selleks vastav haridus, sobivad tingimused ja arved vajavad ju kõigil maksmist. Mis see õpetaja töö nii teistmoodi on. Kui palju te teate lasteaiaõpetajaid, meditsiini- ja kontoritöötajaid vms, kes teevad oma tööd meeletust missioonitundest? Kui inimene on kohusetundlik, siis saab ta oma tööülesannetega ilusti hakkama.

See on räige jah, millised ootused õpetajatele pannakse. Peab olema tohutu motivatsiooni-ja missioonitundega inimene, kes tahab noori kasvatada, inspireerida, tarkust peadesse kultiveerida, eluks väärtushinnanguid ja moraali kaasa anda. Väga idealistlik ikka. Õpetaja on ka täiesti tavaline inimene, kes väsib ja kellel on oma eralu ning maksmist vajavad arved. Arstid samamoodi.

+6
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis see õpetaja töö nii teistmoodi on

Õpetaja töötab tasuta oma vabast ajast kodus edasi. Ma ütleks, et see on päris teistmoodi ühe ametikoha juures.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui inimene on kohusetundlik, siis saab ta oma tööülesannetega ilusti hakkama.

Asi on lihtsalt selles, et ta ütles, et ta isegi ei salli lapsi. Soovib õpetada vaid hästi käituvaid ja motiveeritud õpilasi, keda loodab leida gümnaasiumist või täiskasvanute gümnaasiumist. Kui on selline ootus, siis on pettumus kiire tulema. Siis on kogu õpinguteks kulutatud aeg ju mõttetu, kui ikka ei vasta töö absoluutselt ootustele.

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saad kohe kooli tööle ning selle kõrvalt koolitusi ja hiljem kergemini magstridiplomi.

Läheb kohe kooli tööle, tahab õpetada gümnaasiumis ja ise ei oska inglise keeles isegi rääkida.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Haha. Lugedes seda teemat üldse ei imesta miks õpetajatest nii suur puudus. Inimene tahab õpetajaks õppida ja kohe lendab suur kari peale, kes kordamööda hakkavad seda ideed maani maha laitma, teemaalgatajat üleüldiselt halvustama ja rääkima, kui võimatu ja raske on ikka õpetaja olla. Samal ajal otsitakse õpetajaid tikutulega taga ning tehtud erinevaid programme inimeste õpetajaks meelitamiseks, sh ilma pedagoogilise hariduseta.

Haha… Mitte kuskil ei otsita taga pooliku haridusega inglise keele õpetajat, kes teatab, et tema tahab õpetada ainult gümnaasiumis.  Algklassides ja põhikoolis võiks TA küll nähatavasti kohe tööle asuda.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 65 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajaks õppimine pärast väga pikka õppepausi