Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajate palk

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 113 )

Teema: Õpetajate palk

Postitas:
Kägu

On ju selge, et kõige kriitilisem on meil reis reaalainete õpetajatega.

On ju selge, et kõikide õpetajate palkasid ei õnnestu korraga suurelt tõsta.

On ju selge, et mida parem reaalainete tase, seda kiiremini hakkab see riigile tagasi tooma.

 

Mis ei astuta seda sammu, et just reaalainete õpetajate palk oleks näiteks 3000€?

Miks ei juleta motiveerida just reaalainete õpetajaid ja eristada neid teistest – miks nö turumajandus siin ei toimi?

Ma saan aru, et seda ka ei lubata, et teha reaalainete õpetajate tasustamine kuidagi pool-eraäriks, et näiteks lapsevanemad maksavad kooli sihtkapitali, et saada vingem reaalainete haridus.

 

Kui reaalhaidus oleks meil maailma tipp, siis tuleks ka majandus järele ja tõuseksid ka ajaloo- ja muusikaõpetajate palgad.

Misasi see on, et peab olema kollektiivne palgavaesus õpetajate seas, kuigi valitseb selge nõudluse hierarhia?

 

Matemaatika, füüsika, keemia – nende õpetamine, arusaadavaks tegemine, head sooritustulemused sõltuvad palju rohkem konkreetsest õpetajast kui näiteks ajaloo või kirjanduse puhul. Miks me ei maksa mataõpsile näiteks 3000€?

+4
-18
Please wait...

Postitas:
Kägu

sellest kõrgest palgast pole mingit tolku, kui noori õpetajaid peale ei tule. nt ca 10-15a tagasi oli eesti keskmine keemiaõpetajate vanus ca 70a. natuke tuleb noori küll juurde, aga mitte nii palju, kui vanu pensionile läheb.

teine asi on koormusega. väikeses ühe paralleeliga maa-põhikoolis on keemiatunde max 4h nädalas. see on 0.17 ametikohta. seadus ei luba kasutada ka paaristunde, seega õpetaja peaks kuskilt kaugemalt sõitma kohale sinna maakooli kahel päeval nädalas kokku 2×45 minutiks ja ta saaks praeguse palga juures ca 200€/kuus. (sinu pakutava 3000€ palga korral 400€ kuus)

Väga paljud endised reaalainete õpetajad saavad oma uutel töökohtadel oluliselt rohkem kui 3000€ kuus ja nad ei pea seejuures maid jagama kasvatamatute jõnglastega ja nende ossidest vanematega.
meie kursuselt (20+ lõpetajat) töötab koolis veel vaid 3-4 ja needki mitte matemaatikaõpetajana, vaid hoopis informaatikaõpetajatena, õppealajuhatajatena või direktoritena. meie kursuse koolist äraläinud  töötavad suuremas osas IT-alal, aga on ka raamatupidajaid, IT-ettevõtjaid, poliitikuid, ülikooli õppejõude, osa on teinud kannapöörde ja õppinud teise kõrghariduse veel juurde, nt üks kursusekaaslane töötab nüüd vandeadvokaadina
(selliseid endiseid õpetajaid ei meelita isegi mitte 3000€-se palgaga kooli tagasi)

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ise me hirmsasti tahame, et kõik väikesed maakoolid nui neljaks alles jäetakse ja kisa taevani, kui mõni neist suletakse, sest kvaliteeti pole. Sinna ei ole õpetajaid võtta, saage ükskord aru. Nagu eespool öeldi, siis seal väikeses koolis ei saa täiskoormust täis ja kes sinna siis tuleb õpetama.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga paljud endised reaalainete õpetajad saavad oma uutel töökohtadel oluliselt rohkem kui 3000€ kuus ja nad ei pea seejuures maid jagama kasvatamatute jõnglastega ja nende ossidest vanematega.

Praegu on õpetajate palk, mida paljud saavad 1400 eurot bruto. Ma arvan küll, et tuleks ikka rohkem reaalainete õpetajaid, kui see 3000 oleks. Su jutt on umbes selline, et milleks üldse midagi üritada, kui kõik on nagunii kehv. Aga isegi praegu on ju reaalainete õpetajaid, kes selle viletsa palgaga töötavad. Ma arvan küll, et suurem palk tekitaks neile lisamotivatsiooni ja tooks ka rohkem noori kooli.

+14
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan küll, et suurem palk tekitaks neile lisamotivatsiooni ja tooks ka rohkem noori kooli.

Tuleks küll rohkem, sest ma tean mitut inimest, kellele tegelikult meeldib õpetada ja kes sobivad väga hästi õpetajaks, üks on füüsikaõpetaja ja teine matemaatikaõpetaja, aga nad on sunnitud olnud mujale minema. Sest mõlemad alustasid oma pereelu, vaja on eluase osta, arved maksta, ei ole võimalik olla tööl, mis tegelikult meeldib ja see on väga kurb.

+13
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õpetajate palkade eristamine on küll üks Pandora laeka avamine.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No lapsevanemad võtabki Mentornaut lehelt eraõpetajate. Siis saab vähemalt valida, et mõlemad omavahel klapiksid.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õpetajate palkade eristamine on küll üks Pandora laeka avamine.

Sellepärast seda ei tehta, et näiteks väga raske on tulemusi mõõta või otsustada, et selle aine õpetaja on väärtuslikum ja teine ei ole. Sest ega kõik reaalainete õpetajad ei ole sellepärast võrdselt head, et nad on reaalainete õpetajad ja neile mitmekordse palga maksmine oleks mõnele ülitublile eesti keele õpetajale näiteks näkku sülitamine, kes ka selle peale ära läheks. Väga raske on õpetaja headust mõõta, kuigi see on nii mõnelegi heale õpetajale väga mittemotiveeriv, et tema palk on ikka samasugune nagu mõnel loodusõnnetusest kolleegil.

+14
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

3000€ palk ja pikk suvepuhkus oleks minu arvates ikka vägagi motiveeriv.

Need IT-inimesed ja raamatupidajad piinlevad ju vägagi selle käes, et nad ei saa puhata. Kui oled ettevõtte ainus raamatupidaja, siis võid ju puhata – töö ootab hunnikus ja selle kõik teed sa ikkagi ise ära. Sellisest puhkuseperioodist, nagu õpetajatel, võib ainult und näha.

Kui õpilased sooritavad hästi eksameid ja läbivad muid mõõdikuid (tasemetööd), kas see siis ei näita õpetaja kvaliteeti? Arvate, et õpilased ei oska õpetajale üldse mingit hinnangut anda ja vaatamata kõrgele palgale saab koolis vegeteerida vilets mataõps?

 

See näkku sültamise jutt on ilmselge liialdamine. Eesti keele õpetajatest ei ole niisugust puudust, kui mataõpsidest. Tõenäosus, et eesti keelt oskab ka lapsevanem kodus järele aidata on tunduvalt suurem kui matemaatika või füüsika puhul. Tõenäosus, et eesti keelt on võimalik õpikute abiga ka ise hästi õppida, on tunduvalt suurem, kui matemaatika või füüsika puhul. See lihtsalt ON erinev kaalukategooria.

 

+3
-17
Please wait...

Postitas:
Kägu

See näkku sültamise jutt on ilmselge liialdamine. Eesti keele õpetajatest ei ole niisugust puudust, kui mataõpsidest. Tõenäosus, et eesti keelt oskab ka lapsevanem kodus järele aidata on tunduvalt suurem kui matemaatika või füüsika puhul. Tõenäosus, et eesti keelt on võimalik õpikute abiga ka ise hästi õppida, on tunduvalt suurem, kui matemaatika või füüsika puhul. See lihtsalt ON erinev kaalukategooria.

Sa ikka väga alahindad eesti keelt. Ka kirjutamisoskus on väga oluline ja väga paljud vanemad just nimelt ei oska eesti keeles järele aidata. Ei ole erinev kaalukategooria.

+17
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellepärast seda ei tehta, et näiteks väga raske on tulemusi mõõta või otsustada, et selle aine õpetaja on väärtuslikum ja teine ei ole. Sest ega kõik reaalainete õpetajad ei ole sellepärast võrdselt head, et nad on reaalainete õpetajad ja neile mitmekordse palga maksmine oleks mõnele ülitublile eesti keele õpetajale näiteks näkku sülitamine, kes ka selle peale ära läheks.

Mõnes mõttes õige, aga kui alternatiiviks on see, et õpetajat lihtsalt pole, sest ta läheb mujale tasuvamale tööle, siis see on ju veel hullem? Mina töötan ülikoolis ja siin on ka täiesti arusaadavatel põhjustel osades valdkondades (näit. õigus, IT) õppejõudude palgad keskmisest oluliselt kõrgemad.

Kõrgem tunnipalk võimaldaks näiteks ka alustaval õpetajal töötada  osalise koormusega, et mitte kohe läbi põleda.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kirjutamisoskus on väga oluline, võõrkeelteoskus on väga oluline.

Aga kui matemaatikaõpetajat lihtsalt ei ole, siis ju peab midagi tegema, et oleks?

Või lepime sellega, et mis siis et reaalaineid ei oska, selle eest oskavad neid aineid, milles õpetajaid leidub?

Me kõik elame paremini, kui me toodame midagi. Ei tea ühtegi riiki, kes oleks jõukas sellepärast, et oskab väga hästi emakeeles kirjutada.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõrgem tunnipalk võimaldaks näiteks ka alustaval õpetajal töötada osalise koormusega, et mitte kohe läbi põleda.

kas siin see “põhjus” äkki ongi, tahetakse suuremat palka ja osalist koormust. sest hiljuti oligi artikkel arvamusega, et noor töötaks koolis esimesed aastad poole koormusega ja saaks täispalga. selline nõudmine on klass omaette tõesti. praegused staazikad õpetajad on kunagi alustanud ja noored olnud, teeniti oma palk ikka täielikult välja, aga tänapäeva põlvkonnad on…, ei leiagi nimetust, lasterahad ja toetused kuni 24 aastani jne. mingi nunnutamine käib. minu meelest rikuti sel aastal 1.september täielikult ära, sest muud peale streigi ja palgateema eriti ei kuule, head eeskuju näidatakse tõesti õpetajate poolt

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

kas siin see “põhjus” äkki ongi, tahetakse suuremat palka ja osalist koormust. sest hiljuti oligi artikkel arvamusega, et noor töötaks koolis esimesed aastad poole koormusega ja saaks täispalga. selline nõudmine on klass omaette tõesti. praegused staazikad õpetajad on kunagi alustanud ja noored olnud, teeniti oma palk ikka täielikult välja, aga tänapäeva põlvkonnad on…, ei leiagi nimetust, lasterahad ja toetused kuni 24 aastani jne. mingi nunnutamine käib.

Ma ei ole ise õpetajana töötanud, aga mulle tundub, et sel ajal, kui mina koolis käisin, oli õpetajatel lihtsam kui praegu – erivajadustega lapsi oli klassides vähem, vanemad ei tulnud üldjuhul kooli seletama, kuidas õpetama peab jne. Alustaval õpetajal kulub kordades rohkem aega ettevalmistuse, tagasiside jne. peale, kui ta peab andma sama palju kontakttunde kui kogenud õpetaja, siis on tema koormus üle mõistuse suur, paljud lihtsalt ei pea vastu, kuigi neist saaksid rahulikumalt alustades võibolla väga head õpetajad.

Õpetajad peaksid loomulikult saama keskmisest kõrgemat palka – on ju nende haridus keskmisest kõrgem ja töö keskmisest raskem ning vastutusrikkam.

 

+17
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

A mida teha siis näiteks klassiõpetajatega, kes esimesed 3-6 õppeaastat õpetavad lastele nii eesti keelt ja kunstiõpetust aga ka matemaatikat ja loodusõpetust?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See näkku sültamise jutt on ilmselge liialdamine. Eesti keele õpetajatest ei ole niisugust puudust, kui mataõpsidest. Tõenäosus, et eesti keelt oskab ka lapsevanem kodus järele aidata on tunduvalt suurem kui matemaatika või füüsika puhul. Tõenäosus, et eesti keelt on võimalik õpikute abiga ka ise hästi õppida, on tunduvalt suurem, kui matemaatika või füüsika puhul. See lihtsalt ON erinev kaalukategooria.

Sa ikka väga alahindad eesti keelt. Ka kirjutamisoskus on väga oluline ja väga paljud vanemad just nimelt ei oska eesti keeles järele aidata. Ei ole erinev kaalukategooria.

Lõpuks on meil nagunii vaid inglise keel a ja o.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui matemaatika õpetaja käe all üle veerandi klassist saab kasina tulemuse, siis see õpetaja 3000.euri palka väärt ei ole. Ma poleks kunagi nõus ühegile nõuka aegsete vaadetega õpetajale sellist palka maksma.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

3000€ palk ja pikk suvepuhkus oleks minu arvates ikka vägagi motiveeriv.

Väga nõus. Ma läheks kohe õpetajaks (magistrikraad ja pedagoogilise töö kogemus olemas).

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Usun küll, et ainult hea palk paneks noored õpetaja ametit kaaluma. Kas erakoolides on samuti õpetajate puudus? Seal ju riiklikku palgalage ei ole.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Usun küll, et ainult hea palk paneks noored õpetaja ametit kaaluma.

3000-eurone palk paneks igas vanuses inimese seda ametit kaaluma.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

sellest kõrgest palgast pole mingit tolku, kui noori õpetajaid peale ei tule. nt ca 10-15a tagasi oli eesti keskmine keemiaõpetajate vanus ca 70a. natuke tuleb noori küll juurde, aga mitte nii palju, kui vanu pensionile läheb.

teine asi on koormusega. väikeses ühe paralleeliga maa-põhikoolis on keemiatunde max 4h nädalas. see on 0.17 ametikohta. seadus ei luba kasutada ka paaristunde, seega õpetaja peaks kuskilt kaugemalt sõitma kohale sinna maakooli kahel päeval nädalas kokku 2×45 minutiks ja ta saaks praeguse palga juures ca 200€/kuus. (sinu pakutava 3000€ palga korral 400€ kuus)

Väga paljud endised reaalainete õpetajad saavad oma uutel töökohtadel oluliselt rohkem kui 3000€ kuus ja nad ei pea seejuures maid jagama kasvatamatute jõnglastega ja nende ossidest vanematega.

meie kursuselt (20+ lõpetajat) töötab koolis veel vaid 3-4 ja needki mitte matemaatikaõpetajana, vaid hoopis informaatikaõpetajatena, õppealajuhatajatena või direktoritena. meie kursuse koolist äraläinud töötavad suuremas osas IT-alal, aga on ka raamatupidajaid, IT-ettevõtjaid, poliitikuid, ülikooli õppejõude, osa on teinud kannapöörde ja õppinud teise kõrghariduse veel juurde, nt üks kursusekaaslane töötab nüüd vandeadvokaadina

(selliseid endiseid õpetajaid ei meelita isegi mitte 3000€-se palgaga kooli tagasi)

No meelitab ikka. On inimesi, kellele iseenesest meeldib  õpetamine ja kes ei heitu tänapäeva laste keskel. Mina ise näiteks olen võimeline andma kõiki reaalaineid ja mulle meeldib õpetada, meeldib populariseerida reaalaineid.  Varem töötasin teises sektoris 15 aastat, tüütas ära, otsustasin veidi vaheldust ellu leida. Nüüd olengi ajutiselt mitme reaalaine õpetaja aga kuna ma tõesti armastan rännata ringi ja lapsed ka vaja koolitada, siis ilmselt pikalt seda tööd teha ei saa. Praegu naudin õpetajaks olemist. Kui kauaks – sõltub suuresti palgast. Praegu kasutan pidevalt eelmisel töökohal kogutud rahalisi varusid. Reaalainete õpetajate keskmine vanus on tõesti muljet avaldav, lisaks õpetab mõnes koolis keemiat-füüsikat täiesti erialakauge inimene, sest polegi kedagi klassi ette panna.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas erakoolides on samuti õpetajate puudus? Seal ju riiklikku palgalage ei ole.

Eestis on enamus erakoole samuti rahaliselt kitsikuses ja seal ei ole kõrgemad palgad kui avaliku sektori koolides.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui matemaatika õpetaja käe all üle veerandi klassist saab kasina tulemuse, siis see õpetaja 3000.euri palka väärt ei ole. Ma poleks kunagi nõus ühegile nõuka aegsete vaadetega õpetajale sellist palka maksma.

Ega neid uute vaadetega õpetajaid peale ei tule ka, kui prioriteediks on üksik juhuslik ebameeldiv õpetaja, mitte eesmärk ise. Eesmärgiks on antud juhul, et miski kutsuks rohkem inimesi reaalaineid õpetama. Kui tekib konkurents, paraneb ka õpetamise kvaliteet.

Katsun koolis õpilastele selgeks teha, et ei ole tähtis, kas teine laps tegi ka…, või teine laps tegi rohkem/vähem või teine laps sai lihtsustatud õppekava pärast lihtsamini hinde kätte. Tähtis on keskenduda eesmärgile. Lapse puhul on eesmärgiks iseenese teadmiste suurendamine (mitte kaaslasega võrdlemine). Suurema palganumbri eesmärgiks antud juhul on saada tulevikus kvaliteetsem õpetajate kontingent. Mitte et praegu ei oleks olemas kvaliteetseid õpetajaid. On küll, väga häid õpetajaid on, aga reaalainete õpetajate põud on viie aasta pärast juba sellises mastaabis, et sellest taastumine ja piisava hulga uute õpetajate peale kasvatamine võtab minimaalselt teise 5 aastat veel otsa. Olgem ausad, üle 80 aastased inimesed lihtsalt ei jaksa enam kvaliteetselt õpetada.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma poleks kunagi nõus ühegile nõuka aegsete vaadetega õpetajale sellist palka maksma.

Nõukaaegsetel vaadetel ja matemaatika õpetamise oskustel pole mingit seost. Minu lapse koolis on head matemaatikaõpetajad kõik 50+, noorematest pole mingit asja olnud. Nendega just olidki pooled kahed, mina pidin terve aasta lapsele igal õhtul kõik üle seletama. Õnneks nüüd see kehv õpetaja lahkus ja tuli tubli vanatädi tagasi, kes oskab õpetada väga hästi.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen matemaatikas kehv ja see polnud kindlasti minu lemmikaine, aga ma jõudsin juba kooliajal järeldusele, et matemaatika õpsid on teistest ägedama iseloomuga naised. Neil oli huumorisoont ja sellised ägedad. Mul on jube kahju, et ei sündinud reaalainete kalduvusega.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei saa õpetajate palgaprobleemist aru, ainult maakohtade probleemist saan aru, tunde ei saa kokku ja palk jääb mõttetuks. Mingit vahet pole kas maksta 2000-3000-9000 palka, ega inimene ei ole võimekam. Võtame riigikogulased, neil on 4x palk, kas nad on võimekamad neist kes ei saa nii palju palka? Ei ole.

See et meie kooliprogramm on õpilasi kui õpetajaid rüüstav, on süü haridusministeeriumil. Asjaga on mindud absurdini. Suurem palk veel omakorda suurendab absurdi, sest siis tahab abs igaüks minna õpetajaks. Lihtsalt palganumbri pärast.

Sama kehtib ka ülikoolis, kaotaks need mõttetud erialad ära, panna ainult rõhk teaduse arendamisele, siis oleks ülikoolide lõpetanutest rohkem kasu. Vähemalt eestis areneks mingi teadusroll, praegu ülikoolid toodavad masiniste ja võimaliult suurel hulgal.

+2
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui matemaatika õpetaja käe all üle veerandi klassist saab kasina tulemuse, siis see õpetaja 3000.euri palka väärt ei ole. Ma poleks kunagi nõus ühegile nõuka aegsete vaadetega õpetajale sellist palka maksma.

Ega neid uute vaadetega õpetajaid peale ei tule ka, kui prioriteediks on üksik juhuslik ebameeldiv õpetaja, mitte eesmärk ise. Eesmärgiks on antud juhul, et miski kutsuks rohkem inimesi reaalaineid õpetama. Kui tekib konkurents, paraneb ka õpetamise kvaliteet.

Katsun koolis õpilastele selgeks teha, et ei ole tähtis, kas teine laps tegi ka…, või teine laps tegi rohkem/vähem või teine laps sai lihtsustatud õppekava pärast lihtsamini hinde kätte. Tähtis on keskenduda eesmärgile. Lapse puhul on eesmärgiks iseenese teadmiste suurendamine (mitte kaaslasega võrdlemine). Suurema palganumbri eesmärgiks antud juhul on saada tulevikus kvaliteetsem õpetajate kontingent. Mitte et praegu ei oleks olemas kvaliteetseid õpetajaid. On küll, väga häid õpetajaid on, aga reaalainete õpetajate põud on viie aasta pärast juba sellises mastaabis, et sellest taastumine ja piisava hulga uute õpetajate peale kasvatamine võtab minimaalselt teise 5 aastat veel otsa. Olgem ausad, üle 80 aastased inimesed lihtsalt ei jaksa enam kvaliteetselt õpetada.

Haridusministeerium paneb kooliprogrammi paika, mida on õpetajal seal ägedam olla? Õpetaja õpetab õpiku järgi, kool ei ole tsirkus kus iga õpetaja hakkab oma loomingut tegema. Põud on sellest, et õpetaja amet on raske, maht ja nõudeid on liiga palju.

80 aastased õpetajad on veel koolides?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

80 aastased õpetajad on veel koolides?

Meil on üks selline õpetaja tööl küll. Väga krapsakas tädi ja jõuab õpetada küll ja küll. Viimasel ajal on küll koormust vähendanud, aga õpetamisoskustele pole mitte midagi ette heita, põhikooli marakrattidega toimetulemisel ka mingeid raskusi ei ole.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

80 aastased õpetajad on veel koolides?

Tallinna kool. Puudu on meil eesti keele ja matemaatika õpetajad. Tagasi kooli kutsuti 72-aastane ja 78-aastne pensionär. Olid meil kunagi õpetajad – üks andis vene keelt ja teine oli tüdrukute kehalise kasvatuse õpetaja. On ok või?

Ahjaa! Meil oli paar aastat tagasi geograafia õpetaja 82-aastane. Aga ta suri ära 😢

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

On ok või?

Oleneb ikka õpetajast, sina vaatad ainult vanust. Väga eelarvamuslik suhtumine. Meil on nüüd mingi välismaalane vene keele õpetajaks, kes ei oska hästi ei vene keelt, eesti keelt üldse mitte. Ma ütleks, et see pole okei, mitte et ainult vanuse põhjal tehakse järeldusi.

+5
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 113 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajate palk