Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajate palk

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 113 )

Teema: Õpetajate palk

Postitas:
Kägu

On ok või?

Oleneb ikka õpetajast, sina vaatad ainult vanust. Väga eelarvamuslik suhtumine. Meil on nüüd mingi välismaalane vene keele õpetajaks, kes ei oska hästi ei vene keelt, eesti keelt üldse mitte. Ma ütleks, et see pole okei, mitte et ainult vanuse põhjal tehakse järeldusi.

Panid ikka tähele, et need pensionärid hakkavad andma eesti keelt ja matemaatikat. Mõlemad on oma kunagi omandatud eriala poolest antud ainest ikka sama kaugel kui Kuu Päikesest. Selle kohta küsisin, et kas on ok või.

0
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Panid ikka tähele, et need pensionärid hakkavad andma eesti keelt ja matemaatikat. Mõlemad on oma kunagi omandatud eriala poolest antud ainest ikka sama kaugel kui Kuu Päikesest. Selle kohta küsisin, et kas on ok või.

Seda ei saanud ju tähele panna, kuna sellest sa ei kirjutanud, et just need õpetajad hakkavad andma eesti keelt ja matemaatikat. Kirjutasid lihtsalt, kellest puudus on ja keda tagasi õnnestus kutsuda. Jäi mulje, et tagasitulijad hakkasid ikka oma ainet andma ja puudus on endiselt eesti keele ja matemaatika õpetajatest. Väljenda end selgemini.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga suur koormus on eesti keele ja kirjanduse õpetajatel, samuti algklasside õpetajatel (eriti linnakoolides, kus klassis ca 20 õpilast).

Paaristunde  võib ju olla. Minu lapsel 7ndas klassis ongi nüüd palju paaristunde (Tartu kool).

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

80 aastased õpetajad on veel koolides?

On, ise läksin 81 aastase õpetaja asemele.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kas siin see “põhjus” äkki ongi, tahetakse suuremat palka ja osalist koormust. sest hiljuti oligi artikkel arvamusega

See tegelikult on täielik jama, sest koormust õpetajatel ei arvestata ju reaalselt tööötatud tundide alusel vaid absurdse arvestusega, et alustav õpetaja, kes peab algusest peale kogu oma õppematerjali kokku panema hakkama, töötab tundide ettevalmistamise kallal sama kaua kui kogenud õpetajad. Ometi kõik õpetajad teavad, et algajad õpetajad valmistavad tunde ette ööune arvelt ja seega nende tunnitasu on kõvasti väiksem kui kogenud õpetajal. Nii kõvasti väiksem, arvestades koormuse suurust, et see tekitab tõsist kahtlust, kas nii väikese raha eest nii pikki tööpäevi oma tervise hinnaga teha ikka tasub.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga suur probleem on ka seoses õpetajate koormusega – maakoolis on see liiga väike ja linnakoolis liiga suur. Õpetajate töökoormuse hulka kuuluvad ka igasugused bürokraatlikud asjaajamised, kindlasti pannakse sind klassijuhatajaks, pead organiseerima koolisiseseid ainevõistlusi ja klassiekskursioone, töötama koolivaheajal, taluma direktsiooni nõudmisi ja kolleegide intriige. Kõik inimesed ei ole võimelised selliseid töötingimusi taluma.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

maakoolis on see liiga väike ja linnakoolis liiga suur.

Maakoolis tähendab täiskoormus samas koolis, et annad nelja ainet (nagu mina), kusjuures paralleelklasse ei ole, kus saaks samu ettevalmistatud tunde kasutada. Või siis sõidad mitme kooli vahet oma isikliku autoga ja sõidukompensatsiooni ei maksta.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Täiskohaga õpetaja miinimumpalk on 1412 eurot (bruto).  See tähendab, et õpetaja töötab 35 tundi nädalas, ehk 7 tundi päevas. Vaikiv kokkulepe on, et selle aja sees annab õpetaja nädalas 18-24 kontakttundi (kontakttundide lugemine ei ole enam kohustuslik, kuid enamus koolides siiski käib õpetaja palga arvutamine nädala kontakttundide põhiselt, st näit 21 tundi nädalas–täiskoht ja 1412 eurot). Sellisel juhul oleks õpetajal neljal päeval neli kontakttundi ja ühel päeval viis kontakttundi. Seega päevas kolm tundi ja ühel päeval 2 tundi tegeleks ta tundide ettevalmistamisega, tööde parandamisega, tagasisidestamisega, enesearendamisega jms. Paraku töötab enamus õpetajaid suurema kontakttundide arvuga (koolides pole lihtsalt õpetajaid), mistõttu kõige ülejäänu jaoks jääb paratamatult üldtööaja 35-st tunnist väheks. Läbi põlevadki need õpetajad, kes annavad päevas 6-7 kontakttundi ja peaksid kodus veel 2-3 tundi töötama, kuid siis veniks tööpäev juba 9-10-tunniliseks. Ja kui suurele tunnikoormusele lisandub klassijuhatajatöö, on läbipõlemine üsna tõenäoline (eriti alustaval õpetajal). 1412 eurot bruto on magistriharidust nõudva töö eest liiga väike palk, et noor kaaluks mõtet minna õpetajaks õppima (kajastub ka üliõpilaste vastuvõtuarvudes). JA siit tulenebki jälle see, et kui keegi kooli tööle tulebki, siis antakse talle nii suur kontakttunni koormus, et ta  lihtsalt põleb läbi ja lahkub töölt.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen magistrikraadiga (majandus) ja kui õpetajatööga kaasneks 3000-eurone palk, siis kaaluksin päris kindlasti ameti vahetamist, õpetajakoolituse läbimist. On alati selle vastu huvi olnud, kuid kui pea vähegi reaalaineid jagab, tundub mujal saadav palk siiski seda huvi üle kaaluvat. Seega minu jaoks oleks see plaan vägagi motiveeriv.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sellisel juhul oleks õpetajal neljal päeval neli kontakttundi ja ühel päeval viis kontakttundi. Seega päevas kolm tundi ja ühel päeval 2 tundi tegeleks ta tundide ettevalmistamisega,

<br />Päris elus kulub õpetajal ühe kontakttunni ettevalmistamise (+tagasisidestamine) peale keskmiselt 1-1,5 tundi. Algajatel õpetajatel võib selle vist rahumeeli kahega korrutada (ei mäleta enam oma esimest kooliaastat).

Minul pole põhitöö kõrvalt palju aega ja kasutan eelmistel aastatel väljatöötatud kavasid, õppematerjale, harjutusi ja töid. Aga iga klass on erinev ja alati peab materjali vastavale klassile sobivamaks kohandama või lihtsalt materjali uuendama. Kui mul oleks 22 tundi nädalas, siis ma ei mahutaks kogu oma tööaega mitte mingil moel 35 tunni sisse ära, pigem tuleks ikka 40-45 tundi tööd. Ja see oleks täiskoormusega õpetaja kohta hea saavutus.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Turumajandus töötab nii et tõstetakse palka näiteks uue mateõpetaja otsimise konkursil näiteks 1800 peale, kui kedagi ei kandideeri, siis 1900 või 2000 peale, kui kandideerib ja leitakse õpetaja, siis see ongi selle piirkonna mate õpetaja palk turumajanduslikult. Kui ikka ei kandideeri, siis tuleb tõstmist jätkata 2200 vms.

Seda summat ei saa ette määrata numbriliselt, aga tuleb tõstma hakata iga uue tööpakkumise avaldamisel… Siis on täpselt teada kus ristub nõudlus ja pakkumine.

Ja kui mate õpetaja saab siis teistest rohkem, polegi midagi teha. Teised õpetajad peavad vaatama samamoodi teiste koolide pakkumisi ja kõrgema korral tuleb töökoht välja  vahetada.

See oleks nõukogude aja lõpp meie haridustöötajate sektoris. Tundub, et see piir hakkab ka saabuma, sest reaalsuses odavvõõrtööjõudu ei saa ju klassi ees rakendada.

 

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

 

Räägitakse, et õpetajaid peab tikutulega otsima või neid lihtsalt ei ole, aga see on puhas vale.

Reaalsuses on nad meie ühiskonnas kenasti olemas, on palju noori õpetajaid, on piisavalt igas vanuses õpetajaid, on külades, pisikestes linnades ja suuremates, on piisavalt mate, füüsika ja kõiki õpetajaid. Nad lihtsalt töötavad igalpool mujal. Nad töötavad kohtadel, mis võimaldab äraelamist.

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tundub, et see piir hakkab ka saabuma, sest reaalsuses odavvõõrtööjõudu ei saa ju klassi ees rakendada.

Saab küll, meil on juba inglise keele õpetaja välismaalane, vene keele õpetaja türklane jne, jne. Ei ole neil kellelgi mingit õpetajaharidust.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

… Sellist õpetajat (loe: lolli) lihtsalt peab tikutulega otsima, kes praegu pakutava palga eest töö ära teeks.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

… Sellist õpetajat (loe: lolli) lihtsalt peab tikutulega otsima, kes praegu pakutava palga eest töö ära teeks.

Täie austuse juures kõigi õpetajate vastu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

… Sellist õpetajat (loe: lolli) lihtsalt peab tikutulega otsima, kes praegu pakutava palga eest töö ära teeks.

Siis ongi nii, et ainukesed head õpetajad on pensionärid, kellele on see palk motiveeriv, sest ainult pensionist ära elada on veel raskem. Ja kui pensionär on kogemustega, krapsakas, siis polegi midagi hullu, aga ega neidki ju lõpmatuseni võtta ei ole.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tundub, et see piir hakkab ka saabuma, sest reaalsuses odavvõõrtööjõudu ei saa ju klassi ees rakendada.

Saab küll, meil on juba inglise keele õpetaja välismaalane, vene keele õpetaja türklane jne, jne. Ei ole neil kellelgi mingit õpetajaharidust.

No aga kui kauaks – see välismaalane ju elab kusagil ja peab õhtul poodi minema, samasuguse toitu ostmanagu meie, elektriarve maksma… Ta lahkub kohe, kui saab parema pakkumise – Kohe!

Sest tal on samasugused arved nagu meil, ta elab ju meiega samas keskkonnas.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

… Sellist õpetajat (loe: lolli) lihtsalt peab tikutulega otsima, kes praegu pakutava palga eest töö ära teeks.

Siis ongi nii, et ainukesed head õpetajad on pensionärid, kellele on see palk motiveeriv, sest ainult pensionist ära elada on veel raskem. Ja kui pensionär on kogemustega, krapsakas, siis polegi midagi hullu, aga ega neidki ju lõpmatuseni võtta ei ole.

No pensionäre on alati, me kõik jääme vanaks ja hakkame siis lapsi kasvatama.

Iseasi, kas piisav hulk vanu tahab lastega mässata. Tundub, et igalt elualalt päris vanad (pensionile jäänud) ei taha.

Äkki kõik, kes vähegi nõus, tulekski pensionile jäädes kooli kutsuda  lapsi õpetama, mida iganes nad enne teinud on.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No aga kui kauaks – see välismaalane ju elab kusagil ja peab õhtul poodi minema, samasuguse toitu ostmanagu meie, elektriarve maksma… Ta lahkub kohe, kui saab parema pakkumise – Kohe! Sest tal on samasugused arved nagu meil, ta elab ju meiega samas keskkonnas.

See antud välismaalane viibib siin oma hästiteeniva mehe tõttu ja igavuse pärast võttis selle töö. Aga põhimõtteliselt jah, see pole eriti kandev idee, et meil on ikka teatud ametid, millel töötada saab siis, kui keegi sind üleval peab, ise toimetulemine on suhteliselt välistatud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pensionile jäänud meeste hulgas on ju insenere jt. Igasugu tehnikuid jt. Palju-palju, kel oleks lastele (mate, füüsika) õpet jagada küll ja veel.

Istuvad kodus depressioonis, sest nende tohutuid  teadmisi ei vaja enam keegi!

Kui haridussüsteem neile veidi vastu tuleks, saaks ehk lapsed ka veidi reaalainealast teadmist juurde. Ja kui lapsevanemad iga “õpetuse” peale tagajalgade peale ei kargaks.

Pooltel lastel isad ja vanaisad puudu…

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui haridussüsteem neile veidi vastu tuleks

Mis mõttes vastu tuleks? On ju küllalt programme, et õpid natuke juurde ja saad kooli õpetajaks, kes keelab. Kahjuks on vanemad meesterahvad paraku tihtipeale veidrikud, keda ei saa laste lähedale lasta. Oleks normaalsed, saaks õpetajaks ka praegu minna, keegi ei keela.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen ise õpetaja. Jah, paraku nii on, et ainult millegi oskamine (näiteks matemaatika) ei tähenda seda, et osatakse seda ka õpetada. Ega õpetajaharidusel on ikka päriselt ka mingi mõte ja teaduspõhisus, ei ole päris nii, et paneme suvalise inseneri klassi ette ja las õpetab matemaatikat. Näen seda eluliselt oma abikaasa pealt. Viieaastane esitab mingi küsimuse ütleme elektri kohta no ja siis minu tehniline elektrikust abikaasa hakkab seletama. Oipühajeesuskristus! Jahub ja jahub põhivõrgust, jaotusvõrgust, tarbijatest ja jumal teab veel millest. Viieaastasele! Omast arust selgitas ilusti. Olen küll korduvalt ütlenud, et katsugu nüüd ikka vanusest lähtuda, aga ei. Targutaks selline kodanik klassi ees, oleks ahastuses nii lapsed kui vanemad. Kuigi see on ka õige, et vaid paber ei loe midagi. Eelduseks peaksid olema isikuomadused ja siis paber täiendab neid. Aga see oleks muidugi ideaal. Praegu tehakse tööd nendega, keda võtta on. Ja veel – tihti on just matemaatikaõpetajad sellised, kes ei suuda mõista, kuidas õpilane aru ei saa. Ilmselt on matemaatikutel mingi isevärki mõtlemine, kus loogika tundub nii elementaarne, et tekitab lausa pahameelt, kui mõni mitmekordsele selgitusele vaatamata ikka ei oska. Nii tekivadki nähvamised, et me ju alles rääkisime sellest või siis et seda me juba ju õppisime kuuendas klassis. Ahah, aga nüüd on kaheksas. Seepeale ei julge keegi enam midagi küsida.

Ühesõnaga õpetamine on ikka peen ja vastutusrikas töö ning selle võrdlemine näiteks kassapidajaga lausa sobimatu. Kahtlemata teevad poetöötajad vajalikku ning väga rasket tööd ja peaksid samuti rohkem palka saama, kuid kui pooltes kommentaarides, mida ajakirjandusest näha, peetakse õpetajate palganõuet ebaõiglaseks, sest kassapidajatel on ka raske, siis…no ma ei tea. Pole ikka võrreldavad asjad. Kes keelab kassapidajal viis aastat õppida ja töökohta vahetada. Saab ka iga päev kell 13.00 koju minna, vabad koolivaheajad ning kolm kuud suvel puhkust. Või mis need toredad boonused kõik olidki, mida rahvas arvab õpetajatel olevat.

+15
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ilmselt on matemaatikutel mingi isevärki mõtlemine, kus loogika tundub nii elementaarne, et tekitab lausa pahameelt, kui mõni mitmekordsele selgitusele vaatamata ikka ei oska. Nii tekivadki nähvamised, et me ju alles rääkisime sellest või siis et seda me juba ju õppisime kuuendas klassis. Ahah, aga nüüd on kaheksas. Seepeale ei julge keegi enam midagi küsida.

Jah, matemaatikat selgitada ikka igaüks ei oska. Minu mees on insener ja proovis meie kuuenda klassi lapsele matemaatikat selgitada, no laps ei saa midagi aru. Neil võeti koolis matemaatikaõpetajaks 18 aastane keskkoolilõpetaja, kes ise oskab matemaatikat väga hästi, käis olümpiaadidel jne. Tulemukseks oli see, et kõik kontrolltööd pooltel kahed, täielik kaotatud aasta. Ega ülikoolis parem pole asi, osad õppejõud üldse seletada ei oska, ega neile mingit didaktikat ju ka ei õpetata, teadur hakkab aga loenguid andma. Kui üliõpilane aru ei saa, oma viga, sellepärast ongi väljalangevus suur.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui haridussüsteem neile veidi vastu tuleks

Mis mõttes vastu tuleks? On ju küllalt programme, et õpid natuke juurde ja saad kooli õpetajaks, kes keelab. Kahjuks on vanemad meesterahvad paraku tihtipeale veidrikud, keda ei saa laste lähedale lasta. Oleks normaalsed, saaks õpetajaks ka praegu minna, keegi ei keela.

Ma pean silmas et haridussüsteem ka niisuguse õpetaja nõudmistele vastu tuleks… Sest juba 40+ vanuses inimene ei tee kõike, mida mingi ametnik nõuab, rääkimata vanematest.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen ise õpetaja. Jah, paraku nii on, et ainult millegi oskamine (näiteks matemaatika) ei tähenda seda, et osatakse seda ka õpetada. Ega õpetajaharidusel on ikka päriselt ka mingi mõte ja teaduspõhisus, ei ole päris nii, et paneme suvalise inseneri klassi ette ja las õpetab matemaatikat. Näen seda eluliselt oma abikaasa pealt. Viieaastane esitab mingi küsimuse ütleme elektri kohta no ja siis minu tehniline elektrikust abikaasa hakkab seletama. Oipühajeesuskristus! Jahub ja jahub põhivõrgust, jaotusvõrgust, tarbijatest ja jumal teab veel millest. Viieaastasele! Omast arust selgitas ilusti. Olen küll korduvalt ütlenud, et katsugu nüüd ikka vanusest lähtuda, aga ei. Targutaks selline kodanik klassi ees, oleks ahastuses nii lapsed kui vanemad. Kuigi see on ka õige, et vaid paber ei loe midagi. Eelduseks peaksid olema isikuomadused ja siis paber täiendab neid. Aga see oleks muidugi ideaal. Praegu tehakse tööd nendega, keda võtta on. Ja veel – tihti on just matemaatikaõpetajad sellised, kes ei suuda mõista, kuidas õpilane aru ei saa. Ilmselt on matemaatikutel mingi isevärki mõtlemine, kus loogika tundub nii elementaarne, et tekitab lausa pahameelt, kui mõni mitmekordsele selgitusele vaatamata ikka ei oska. Nii tekivadki nähvamised, et me ju alles rääkisime sellest või siis et seda me juba ju õppisime kuuendas klassis. Ahah, aga nüüd on kaheksas. Seepeale ei julge keegi enam midagi küsida.

Ühesõnaga õpetamine on ikka peen ja vastutusrikas töö ning selle võrdlemine näiteks kassapidajaga lausa sobimatu. Kahtlemata teevad poetöötajad vajalikku ning väga rasket tööd ja peaksid samuti rohkem palka saama, kuid kui pooltes kommentaarides, mida ajakirjandusest näha, peetakse õpetajate palganõuet ebaõiglaseks, sest kassapidajatel on ka raske, siis…no ma ei tea. Pole ikka võrreldavad asjad. Kes keelab kassapidajal viis aastat õppida ja töökohta vahetada. Saab ka iga päev kell 13.00 koju minna, vabad koolivaheajad ning kolm kuud suvel puhkust. Või mis need toredad boonused kõik olidki, mida rahvas arvab õpetajatel olevat.

Muidugi on õpetajakoolitusel mõte ja vajalikkus, täie austusega õpetajate vastu…

Aga vbl on su lapsel 7 aastaselt põhi-  jaotusvõrgud ja elektritarbijad teada (vähemalt teada, et sellised asjad eksisteerivad) erinevalt paljudest täiskasvanutest inimestest.

Kui kohvimasin on tarbija antud näite kontekstis, siis miks õpetaja arvab, et 5 aastasele on õigem öelda kohvimasin ( mitte  tarbija)?

Arvan, et asjatundja selgitamine on parem (olgugi eakohasust tähelepanemata), kui elust ja elektritarbijatest mitte mõhkugi taipav õpetaja.

Näiteks meie matemaatikaõpetaja tegi kõik valemid kenasti selgeks, aga kus ma neid kasutada elus saan, ei tutvustanud lausegagi. 40+ vanuses avastan vaikselt (keskkooliosa) matemaatikavalemite ja elu seoseid…

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

 Ega ülikoolis parem pole asi, osad õppejõud üldse seletada ei oska, ega neile mingit didaktikat ju ka ei õpetata, teadur hakkab aga loenguid andma. Kui üliõpilane aru ei saa, oma viga, sellepärast ongi väljalangevus suur.

Väljalangevus ülikoolist ei ole sellepärast suur, et noored inimesed ei saa loengutes istudes aru…mina ei mäleta ühtegi sellist ei oma kursuselt ega eelnevalt-järgnevalt… ????????????

Noored langevad ikka teistel põhjustel välja – nad ei jõua lihtsalt kohale loengutesse ????.

Kodus jah räägivad, et ei saanud aru, teadlane on loll… ????

0
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

 

Täna siin kõik kooris õpime mis on kWh ja mitu iga kodumasin tarbib ja kust need kWh’elekteiarvele küll tulevad…

Enaus ei oska tänagi oma kodumasinalt neid numbreid ja tarbimist leida, et kokku arvutada, palju kohvimasina ja boiler tarbivad… muudkui kustutatakse led pirne kodus – me hoiame eltrit kokku!!

(palju õpetaja elektriboiler tarbib- ei tea, foorumist kuulsin, et palju)…

Joppantonio didaktika.

Ja mõni laps teab 7 aastaselt…

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väljalangevus ülikoolist ei ole sellepärast suur, et noored inimesed ei saa loengutes istudes aru…mina ei mäleta ühtegi sellist ei oma kursuselt ega eelnevalt-järgnevalt… ????????????

Mina töötan ülikoolis ja neid halbu õppejõudusid on piisavalt palju. Jah, on üliõpilasi, kes omal käel asja selgeks õpivad, aga see võtab rohkem aega kui võtaks siis, kui õppejõud räägiks arusaadavalt. Muidugi pole see väljalangevuse ainuke põhjus, aga sellel on oma osa täiesti olemas. Ülikool muidugi pakub küll programme õppejõudele õpetamisoskuse parandamiseks, aga just need halvad õppjõud sinna kunagi ei lähe.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väljalangevus ülikoolist ei ole sellepärast suur, et noored inimesed ei saa loengutes istudes aru…mina ei mäleta ühtegi sellist ei oma kursuselt ega eelnevalt-järgnevalt… ????????????

Mina töötan ülikoolis ja neid halbu õppejõudusid on piisavalt palju. Jah, on üliõpilasi, kes omal käel asja selgeks õpivad, aga see võtab rohkem aega kui võtaks siis, kui õppejõud räägiks arusaadavalt. Muidugi pole see väljalangevuse ainuke põhjus, aga sellel on oma osa täiesti olemas. Ülikool muidugi pakub küll programme õppejõudele õpetamisoskuse parandamiseks, aga just need halvad õppjõud sinna kunagi ei lähe.

Olen nõus, kõik õppejõud ei olegi ühe vitsaga, olen samuti istunud loengus, kus suur enamus aru ei saa. Saime siiski positiivse matriklisse lõpuks, ühel-teisel-kolmandal moel.

Selle õpilase koht polegi vist ülikoolis, kes ei saa raamatust aru, ei saa loengus aru ja siis loobub. Mõni käib lihtsalt seni eksamil, kuni lõpuks positiivse kätte saab, on veel (sündsaid) mooduseid saamaks mida sul on vaja. Mõni vahetas eriala jne. Jne. Ju siis kõigil pole kõrgharidust nii väga vaja.

Teadlaseks ei sünnita, lihtsalt pusitakse lõpmatuseni…

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen nõus, kõik õppejõud ei olegi ühe vitsaga, olen samuti istunud loengus, kus suur enamus aru ei saa. Saime siiski positiivse matriklisse lõpuks, ühel-teisel-kolmandal moel. Selle õpilase koht polegi vist ülikoolis, kes ei saa raamatust aru, ei saa loengus aru ja siis loobub. Mõni käib lihtsalt seni eksamil, kuni lõpuks positiivse kätte saab, on veel (sündsaid) mooduseid saamaks mida sul on vaja. Mõni vahetas eriala jne. Jne. Ju siis kõigil pole kõrgharidust nii väga vaja. Teadlaseks ei sünnita, lihtsalt pusitakse lõpmatuseni…

Sinu ülikooliaastad olid ilmselgelt väga ammu. Tänapäeval ei saa sa lõpmatuseni eksamil käia, maksma hakkad juba pärast kahte läbikukkumist ja niisama sulle mingit positiivset ka keegi ära ei pane. Ja sellised pusijad teaduriks ka kunagi ei jõua, kellel pea tegelikult ei lõika.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 113 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajate palk