Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajate palk

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 113 )

Teema: Õpetajate palk

Postitas:
Kägu

Läbi põlevadki need õpetajad, kes annavad päevas 6-7 kontakttundi ja peaksid kodus veel 2-3 tundi töötama, kuid siis veniks tööpäev juba 9-10-tunniliseks.

Õpetaja “tund” on 45 min. Tavainimese tööpäev ongi 9 tundi (8 tööd + tund lõunat vahel). Või sinu väitel pole õpetajatel ühtegi pausi ega vahetundi ega lõunat ja see 9 tundi pannakse ühe jutiga?

+3
-17
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sinu ülikooliaastad olid ilmselgelt väga ammu. Tänapäeval ei saa sa lõpmatuseni eksamil käia, maksma hakkad juba pärast kahte läbikukkumist

Mitu korda siis peaks eksamil käima? Mõne üksiku ju üldse kukudki läbi, kui ikka õigel erialal oled. Ja mõnikord tõesti ehk piletiga ei vea, on aine väga raske, isiklikus elus mingid mullistused või kuidagi eriti kuri õppejõud, aga siis selle üksiku eksami ehk saab ikka kolmandat korda ära teha, ei pea ehk ka tänapäeval kooli pooleli jätta. Mina õppisin ka iidsel ajal, aga meil tõesti juhtus mõnel, et ta kogu õppeaja jooksul nt üht eksamit pidi ka kolmandat korda tegema. Ja mõni neist jõudis pärast samal erialal ikka väga kõrge kraadini.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mitu korda siis peaks eksamil käima?

Kas mina ütlesin, et peaks seal pidevalt käima? Ma vaidlesin vastu inimesele, kes ütles, et ega ei peagi millestki aru saama, käid aga seal eksamitel sada korda ja ükskord ikka positiivse tulemuse välja kaupled. Mina ütlesin, et nii need asjad ei käi. Ja mingeid pileteid pole muidugi ka ammu enam.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja “tund” on 45 min. Tavainimese tööpäev ongi 9 tundi (8 tööd + tund lõunat vahel). Või sinu väitel pole õpetajatel ühtegi pausi ega vahetundi ega lõunat ja see 9 tundi pannakse ühe jutiga?

Vahetund ei ole õpetajal puhkamiseks vaid töökohustuste täitmine.

nt tuleb vaadata, et lahkuv klass korjab oma asjad kokku, panna ära eelmises tunnis kasutatud vahendid, tuleb märkida e-kooli eelmise tunni puudujad (tunni ajal selleks reeglina aega pole), otsida arvutis lahti järgmise tunni materjalid, otsida välja ja valmis panna järgmise klassi õppematerjalid, lasta järgmine klass sisse, seista juures, et nad oma käd ära desinfitseeriksid. Lisaks on päevi, kus õpetaja peab veel korrapidaja olema kas koridoris, garderoobis või sööklas. mul on on oskusaine, kus iga tund on vaja kasutada mitmesuguseid õppevahendeid, korrapidaja olen ka, 3 korrust allpool muide (korrapidamise päeval, iga jumala vahetund kokku 6 korrusevahet mööda trepppe kiirustada)

Elu oleks lihtsam, kui ei peaks iga tunni jaoks asju eraldi valmis sättima, paraku on tunniplaan selline, et paralleelklasside tunde pole seal järjest, nt mul on homme 3,5,6,4,3,5 kl, täiesti ertinevad teemad ja täiesti erinevad õppevahendid järjest kasutada.

+12
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ahjaa, lisan juurde, et õpetajal pole lõunat ette nähtud. õpetaja saab süüa (oma raha eest loomulikult) vaid juhul, kui tunniplaanis juhtub olema mõni auk või lõppevad mõnel päeval tunnid enne, kui söökla uksed kinni paneb. kui õpetajal on mõnel päeval 8 tundi ilma aukudeta, siis on söökla selleks ajaks juba kinni (sõltuvalt koolist, osades koolides lõpetavad sööklad 6. osades 7.tunniga töö) ja lõunat enam koolis süüa pole võimalik

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Läbi põlevadki need õpetajad, kes annavad päevas 6-7 kontakttundi ja peaksid kodus veel 2-3 tundi töötama, kuid siis veniks tööpäev juba 9-10-tunniliseks.

Õpetaja “tund” on 45 min. Tavainimese tööpäev ongi 9 tundi (8 tööd + tund lõunat vahel). Või sinu väitel pole õpetajatel ühtegi pausi ega vahetundi ega lõunat ja see 9 tundi pannakse ühe jutiga?

Mina avan vahetunnil uue tunni faile, täidan eelmise tunni tagasisidega Ekooli, otsin töölehti välja, tõstan katsevahendeid välja, panen eelmiseid katsevahendeid ära, tegelen it tõrgetega, lahendan õpilaste ‘muresid ja rõõme, tegelen klassijuhatamisrõõmudega, enamasti jääb vahetunnist puudu mõni päev olen kõigil vahetundidel lisaks korrapidaja koolis. Õpetajal ei ole tund aega kestvst lõunapausi, on 20 minutit, mille jooksul tuleb veel eelnimetatud asjadega ka tegeleda ning lisaks söögi ajal lapsi korrale kutsuda.

+9
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eino, vaesed teie. Miks te teete seda tööd, kui tingimused nii kohutavad on? Minge Lidlisse tööle parem, palk on sama suurusjärk ja lubatakse töö vahel seaduses ettenähtud pause ka kasutada.

+4
-14
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eino, vaesed teie. Miks te teete seda tööd, kui tingimused nii kohutavad on? Minge Lidlisse tööle parem, palk on sama suurusjärk ja lubatakse töö vahel seaduses ettenähtud pause ka kasutada.

Sa pole tähele pannud, et õpetajad lähevadki ära? Küll mitte Lidlisse, aga kuhu iganes mujale, kus ikka makstakse ka. Ja uusi ei tule kuskilt peale.

+14
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mitu korda siis peaks eksamil käima?

Kas mina ütlesin, et peaks seal pidevalt käima? Ma vaidlesin vastu inimesele, kes ütles, et ega ei peagi millestki aru saama, käid aga seal eksamitel sada korda ja ükskord ikka positiivse tulemuse välja kaupled. Mina ütlesin, et nii need asjad ei käi. Ja mingeid pileteid pole muidugi ka ammu enam.

Mina räägin, et kui sa näiteks ei õpi õpetajaks, vaid inseneriks ja mõni kõrgem mate, elektromehaanika, tugevusõpetus vms eeldab, et oled kõik loengud läbi käinud ja pärast ka korralikult kõik läbi nämmutatud, aga sa reaalselt pole kõikidesse loengutesse jõudnud ja 100% pileteid ei ole selged. Sa lihtsalt ei tea kõike ja neis ainetes ei mõtle eksamil vastuseid mitte kuidagi välja.. Sa ei veereta mingist intelligentsusest jutukesi kokku, sest ülesannetel on väga konkreetsed lahenduskäigud ja vastused.

Meil käidi sellistel eksamitel kordi ja kordi… Ja oli veel muidki viise kuidas aine läbida, nii et kujutad ette, et ei saanudki selgeks. Meil oli iga aasta mõni selline aine…

Minu õppetund ellu: sa ei pea kõike selleks oskama, et neid asju ära teha, sa lihtsalt ei loobu. Samamoodi käitun hiljem elus ka…

Kõige lihtsam näide oleks lapse kasvatamine: sa ei tea kõike seonduvat enne sünnitamist/eostamist onju. Ikka teed, ikka sünnitasid… Sa ei oska ühte, teist kolmandat (va õpetajad ja “õpetajad”) aga sa ei loobu, proovid nii, proovid naa, eksid, jätkad…

Ja kui kahe korraga eksamilt läbi ei saa, siis pole vaja teha järeldust, et olen loodud koristajaks või baaridaamiks forever…

Keegi teine ei keela eksamit ka 10 x teha kui õppejõud (mida rohkem maksan, seda rohkem õpin.

Ja kui õppejõud ära saadab leitakse ka lahendus…

0
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mitu korda siis peaks eksamil käima?

Kas mina ütlesin, et peaks seal pidevalt käima? Ma vaidlesin vastu inimesele, kes ütles, et ega ei peagi millestki aru saama, käid aga seal eksamitel sada korda ja ükskord ikka positiivse tulemuse välja kaupled. Mina ütlesin, et nii need asjad ei käi. Ja mingeid pileteid pole muidugi ka ammu enam.

Mina räägin, et kui sa näiteks ei õpi õpetajaks, vaid inseneriks ja mõni kõrgem mate, elektromehaanika, tugevusõpetus vms eeldab, et oled kõik loengud läbi käinud ja pärast ka korralikult kõik läbi nämmutatud, aga sa reaalselt pole kõikidesse loengutesse jõudnud ja 100% pileteid ei ole selged. Sa lihtsalt ei tea kõike ja neis ainetes ei mõtle eksamil vastuseid mitte kuidagi välja.. Sa ei veereta mingist intelligentsusest jutukesi kokku, sest ülesannetel on väga konkreetsed lahenduskäigud ja vastused.

Meil käidi sellistel eksamitel kordi ja kordi… Ja oli veel muidki viise kuidas aine läbida, nii et kujutad ette, et ei saanudki selgeks. Meil oli iga aasta mõni selline aine…

Minu õppetund ellu: sa ei pea kõike selleks oskama, et neid asju ära teha, sa lihtsalt ei loobu. Samamoodi käitun hiljem elus ka…

Kõige lihtsam näide oleks lapse kasvatamine: sa ei tea kõike seonduvat enne sünnitamist/eostamist onju. Ikka teed, ikka sünnitasid… Sa ei oska ühte, teist kolmandat (va õpetajad ja “õpetajad”) aga sa ei loobu, proovid nii, proovid naa, eksid, jätkad…

Ja kui kahe korraga eksamilt läbi ei saa, siis pole vaja teha järeldust, et olen loodud koristajaks või baaridaamiks forever…

Keegi teine ei keela eksamit ka 10 x teha kui õppejõud (mida rohkem maksan, seda rohkem õpin.

Ja kui õppejõud ära saadab leitakse ka lahendus…

Saan aru, et käisid ülikoolis igivanal ajal, kui ehk käisid asjad nii, aga ka siis oleks olnud soovitus, et äkki oleks olnud lihtsam asi ära õppida, mitte käia õppejõu aega raiskamas. Tänapäeval pole pileteid ega suulisi eksameid, eksamit korraldatakse semestris kolm korda, millest võid osaleda kahel korral. Kui läbi ei saa, tuleb aine uuesti võtta, kui see kavasse tuleb. Nii sa ei saa oma punkte kokku ja visatakse välja. Seega su rumal jutt, et käi 10 korda eksamil, siis saad ikka läbi, ei ole tänapäeva üliõpilasele toimiv lahendus.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu õppetund ellu: sa ei pea kõike selleks oskama, et neid asju ära teha, sa lihtsalt ei loobu. Samamoodi käitun hiljem elus ka…

See pigem kvalifitseerub selle alla, et loll, aga järjekindel. Pidevalt eksamitel läbikukkumine ja seal sada korda käimine ei ole küll mingi asi, millest eeskuju võtta. Õpi ära ja siis mine eksamile, mitte ära lihtsalt käi seal. Mina pole elus ühtegi eksamit läbi kukkunud ja ei kujutaks ette, et mitte midagi aru ei saa, lihtsalt ronin kohale ja käin seal seni, kuni õppejõud minust ära tüdineb, aga loll olen ikka edasi.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eino, vaesed teie. Miks te teete seda tööd, kui tingimused nii kohutavad on? Minge Lidlisse tööle parem, palk on sama suurusjärk ja lubatakse töö vahel seaduses ettenähtud pause ka kasutada.

Sa pole tähele pannud, et õpetajad lähevadki ära? Küll mitte Lidlisse, aga kuhu iganes mujale, kus ikka makstakse ka. Ja uusi ei tule kuskilt peale.

Koroona ajal nägime, et pigem tasub õpetaja olla, sest erasektoris jäid paljud töötuks. Pole keegi ka igavesti noor ja ei kui sa 50+ vanuses oma kõrgepalgaliselt kohalt töötuks jääd, siis ei tasu loota, et sa suudaks konkureerida noorte särasilmadega. Oled juba kaua õpetajatööst eemal, siis ei ole ma küll kindel, et ka tulevikus õpetaja ametikohti nii jalaga segada ja ei saaks erialale ka tagasi. Seega tasub ikka tõsiselt mõelda enne, kui kooli ukse enda taga kinni lööd. Õpetaja võib vabalt kuni pensini olla. Erasektoris jääd sa terve elu ametikohti vahetama.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui tööandja ei luba sööma, siis tuleks tööinspektsiooni kaebus teha. Igal töötajal on õigus 30 min lõunale ja 2×15 min tasustatud pausidele.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vahetundide ja muude “pauside” ajal on töö veel intensiivsem ja raskem hallata kui tunni ajal. 🙂

Klassiõpetaja

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetajaid pole puudu ainult üldhariduskoolides. Ka ülikoolides on seis päris halb. Ma ise olin 15 aastat ülikooli õppejõud, aga lõpuks sai missioonitunne ikkagi otsa ja panin ameti maha. Tegelikult jube raiskamine küll, doktorikraadiga inimene läheb kuhugi erasektorisse, aga no mis teha.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu õppetund ellu: sa ei pea kõike selleks oskama, et neid asju ära teha, sa lihtsalt ei loobu. Samamoodi käitun hiljem elus ka…

See pigem kvalifitseerub selle alla, et loll, aga järjekindel. Pidevalt eksamitel läbikukkumine ja seal sada korda käimine ei ole küll mingi asi, millest eeskuju võtta. Õpi ära ja siis mine eksamile, mitte ära lihtsalt käi seal. Mina pole elus ühtegi eksamit läbi kukkunud ja ei kujutaks ette, et mitte midagi aru ei saa, lihtsalt ronin kohale ja käin seal seni, kuni õppejõud minust ära tüdineb, aga loll olen ikka edasi.

Rääkisin väljalangevuse ja õppejõudude kvalifikatsiooni teemadel kaasa. Loll võin olla, aga magistrikraadiga ja väljalangejatest mitu pikka sammu kaugemal.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu õppetund ellu: sa ei pea kõike selleks oskama, et neid asju ära teha, sa lihtsalt ei loobu. Samamoodi käitun hiljem elus ka…

See pigem kvalifitseerub selle alla, et loll, aga järjekindel. Pidevalt eksamitel läbikukkumine ja seal sada korda käimine ei ole küll mingi asi, millest eeskuju võtta. Õpi ära ja siis mine eksamile, mitte ära lihtsalt käi seal. Mina pole elus ühtegi eksamit läbi kukkunud ja ei kujutaks ette, et mitte midagi aru ei saa, lihtsalt ronin kohale ja käin seal seni, kuni õppejõud minust ära tüdineb, aga loll olen ikka edasi.

Rääkisin väljalangevuse ja õppejõudude kvalifikatsiooni teemadel kaasa. Loll võin olla, aga magistrikraadiga ja väljalangejatest mitu pikka sammu kaugemal.

Olengi mõnes ülikooli aines loll mis loll, aga vajalikud kraadid on taskus. Paljusid aineid pole edaspidises elus kordagi ka vaja läinud, seega minu lollus neis ainetes on täiesti ebaoluline.

Osad siin kritiseerisid õppejõudude ja õpetajate taset, seegi on väga erinev tõdeti..

Selles kontekstis  polegi igast ainest võimalik hästi ja lõpuni aru saada. Osad lihtsalt langevad välja, osad ka sel juhul mitte.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu õppetund ellu: sa ei pea kõike selleks oskama, et neid asju ära teha, sa lihtsalt ei loobu. Samamoodi käitun hiljem elus ka…

See pigem kvalifitseerub selle alla, et loll, aga järjekindel. Pidevalt eksamitel läbikukkumine ja seal sada korda käimine ei ole küll mingi asi, millest eeskuju võtta. Õpi ära ja siis mine eksamile, mitte ära lihtsalt käi seal. Mina pole elus ühtegi eksamit läbi kukkunud ja ei kujutaks ette, et mitte midagi aru ei saa, lihtsalt ronin kohale ja käin seal seni, kuni õppejõud minust ära tüdineb, aga loll olen ikka edasi.

Kas igas ülikoolis, osakonnas pole nn legendaarset õppejõudu, niisugust, kelle ainetest lihtsalt ei saada läbi… Mõni ei pea loenguidki…

Seal kus õppisin oli selline täiesti olemas, kui mitte mitu…

Meil naerdi nende üle, kes ei saanud oludega hakkama…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu õppetund ellu: sa ei pea kõike selleks oskama, et neid asju ära teha, sa lihtsalt ei loobu. Samamoodi käitun hiljem elus ka…

Mina pole elus ühtegi eksamit läbi kukkunud ja ei kujutaks ette, et mitte midagi aru ei saa, lihtsalt ronin kohale ja käin seal seni, kuni õppejõud minust ära tüdineb, aga loll olen ikka edasi.

Sa oled nii tubli õpilane, ilmselt ka väga hea ja püüdlik alluv…

Respekt!

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja “tund” on 45 min. Tavainimese tööpäev ongi 9 tundi (8 tööd + tund lõunat vahel). Või sinu väitel pole õpetajatel ühtegi pausi ega vahetundi ega lõunat ja see 9 tundi pannakse ühe jutiga?

Vahetund ei ole õpetajal puhkamiseks vaid töökohustuste täitmine.

nt tuleb vaadata, et lahkuv klass korjab oma asjad kokku, panna ära eelmises tunnis kasutatud vahendid, tuleb märkida e-kooli eelmise tunni puudujad (tunni ajal selleks reeglina aega pole), otsida arvutis lahti järgmise tunni materjalid, otsida välja ja valmis panna järgmise klassi õppematerjalid, lasta järgmine klass sisse, seista juures, et nad oma käd ära desinfitseeriksid. Lisaks on päevi, kus õpetaja peab veel korrapidaja olema kas koridoris, garderoobis või sööklas. mul on on oskusaine, kus iga tund on vaja kasutada mitmesuguseid õppevahendeid, korrapidaja olen ka, 3 korrust allpool muide (korrapidamise päeval, iga jumala vahetund kokku 6 korrusevahet mööda trepppe kiirustada)

Elu oleks lihtsam, kui ei peaks iga tunni jaoks asju eraldi valmis sättima, paraku on tunniplaan selline, et paralleelklasside tunde pole seal järjest, nt mul on homme 3,5,6,4,3,5 kl, täiesti ertinevad teemad ja täiesti erinevad õppevahendid järjest kasutada.

Käi tööta liinitööl ja õpetaja töö on ikka puhas puhkamine. Kuidas te ikka nii virilad olete.

+2
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetajaid pole puudu ainult üldhariduskoolides. Ka ülikoolides on seis päris halb. Ma ise olin 15 aastat ülikooli õppejõud, aga lõpuks sai missioonitunne ikkagi otsa ja panin ameti maha. Tegelikult jube raiskamine küll, doktorikraadiga inimene läheb kuhugi erasektorisse, aga no mis teha.

Doktorikraadiga inimesi on ka erasektoris vaja, vbl suudad seal kusagil erasektoris palju suuremaid protsesse vajalikku suunda mõjutada.

Ma ei pea seda raiskamiseks, soovin vaid wlutarkust ja head kohanemisvõimet!

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja “tund” on 45 min. Tavainimese tööpäev ongi 9 tundi (8 tööd + tund lõunat vahel). Või sinu väitel pole õpetajatel ühtegi pausi ega vahetundi ega lõunat ja see 9 tundi pannakse ühe jutiga?

Vahetund ei ole õpetajal puhkamiseks vaid töökohustuste täitmine.

nt tuleb vaadata, et lahkuv klass korjab oma asjad kokku, panna ära eelmises tunnis kasutatud vahendid, tuleb märkida e-kooli eelmise tunni puudujad (tunni ajal selleks reeglina aega pole), otsida arvutis lahti järgmise tunni materjalid, otsida välja ja valmis panna järgmise klassi õppematerjalid, lasta järgmine klass sisse, seista juures, et nad oma käd ära desinfitseeriksid. Lisaks on päevi, kus õpetaja peab veel korrapidaja olema kas koridoris, garderoobis või sööklas. mul on on oskusaine, kus iga tund on vaja kasutada mitmesuguseid õppevahendeid, korrapidaja olen ka, 3 korrust allpool muide (korrapidamise päeval, iga jumala vahetund kokku 6 korrusevahet mööda trepppe kiirustada)

Elu oleks lihtsam, kui ei peaks iga tunni jaoks asju eraldi valmis sättima, paraku on tunniplaan selline, et paralleelklasside tunde pole seal järjest, nt mul on homme 3,5,6,4,3,5 kl, täiesti ertinevad teemad ja täiesti erinevad õppevahendid järjest kasutada.

Käi tööta liinitööl ja õpetaja töö on ikka puhas puhkamine. Kuidas te ikka nii virilad olete.

Kui pole erasektoris elu näinud.

ahjaa, lisan juurde, et õpetajal pole lõunat ette nähtud. õpetaja saab süüa (oma raha eest loomulikult) vaid juhul, kui tunniplaanis juhtub olema mõni auk või lõppevad mõnel päeval tunnid enne, kui söökla uksed kinni paneb. kui õpetajal on mõnel päeval 8 tundi ilma aukudeta, siis on söökla selleks ajaks juba kinni (sõltuvalt koolist, osades koolides lõpetavad sööklad 6. osades 7.tunniga töö) ja lõunat enam koolis süüa pole võimalik

Pea kõik söövad lõunat enda kulul – tean tehaseid, kus töölistele on toitlustus organiseeritud aga kontorutöötajad maksavad.

Kõik sõidavad oma kulul ka tööle.

See on erasektoris elementaarne, avalikus sektoris, peaks siis keegi (erasektori töötajad/maksumaksjad) su toidu eest tasuma we?

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õpetaja “tund” on 45 min. Tavainimese tööpäev ongi 9 tundi (8 tööd + tund lõunat vahel). Või sinu väitel pole õpetajatel ühtegi pausi ega vahetundi ega lõunat ja see 9 tundi pannakse ühe jutiga?

Vahetund ei ole õpetajal puhkamiseks vaid töökohustuste täitmine.

nt tuleb vaadata, et lahkuv klass korjab oma asjad kokku, panna ära eelmises tunnis kasutatud vahendid, tuleb märkida e-kooli eelmise tunni puudujad (tunni ajal selleks reeglina aega pole), otsida arvutis lahti järgmise tunni materjalid, otsida välja ja valmis panna järgmise klassi õppematerjalid, lasta järgmine klass sisse, seista juures, et nad oma käd ära desinfitseeriksid. Lisaks on päevi, kus õpetaja peab veel korrapidaja olema kas koridoris, garderoobis või sööklas. mul on on oskusaine, kus iga tund on vaja kasutada mitmesuguseid õppevahendeid, korrapidaja olen ka, 3 korrust allpool muide (korrapidamise päeval, iga jumala vahetund kokku 6 korrusevahet mööda trepppe kiirustada)

Elu oleks lihtsam, kui ei peaks iga tunni jaoks asju eraldi valmis sättima, paraku on tunniplaan selline, et paralleelklasside tunde pole seal järjest, nt mul on homme 3,5,6,4,3,5 kl, täiesti ertinevad teemad ja täiesti erinevad õppevahendid järjest kasutada.

Käi tööta liinitööl ja õpetaja töö on ikka puhas puhkamine. Kuidas te ikka nii virilad olete.

Olete kõik kooli puhkama oodatud! Õpetajaid on hädasti vaja.

+11
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ahjaa, lisan juurde, et õpetajal pole lõunat ette nähtud. õpetaja saab süüa (oma raha eest loomulikult)

Pea kõik söövad lõunat enda kulul – tean tehaseid, kus töölistele on toitlustus organiseeritud aga kontorutöötajad maksavad. Kõik sõidavad oma kulul ka tööle. See on erasektoris elementaarne, avalikus sektoris, peaks siis keegi (erasektori töötajad/maksumaksjad) su toidu eest tasuma we?

Selgitus “oma raha eest” ei olnud virisemine, miks maksma peab, vaid selgitus neile, kes arvavad, et õpetajad saavad tasuta süüa. Sama arvamust olen kuulnud lasteaia kohta (a`la söövad laste arvelt tasuta, panevad lastele väiksemad portsud, et endale rohkem jääks.

 

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lapsedki ei saa koolis tasuta süüa. Kust selline mõte peaks üldse tulema, et õpetaja võiks tasuta saada. Koolibussiga tasuta tööle ja koju ei tahaks?

+3
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

“Halan” selle teema alla ka – olen noor magistrikraadiga õpetaja ja saan miinimumi ehk 1412€ bruto. Kuna olen hetkel veel täiendkoolitusel, mis on väga mahukas, siis klassijuhatamist ma lisaks ei tahtnud (ja ega see suur lisa pole rahaliselt). Samuti puudub hetkel võimalus ületunde teha, kuna töötan väiksemas koolis, kus vajadus puudub. 1300€ saan kätte tänu individuaaltundide andmisele ja arvutis lisatöö tegemisele. Seda kõike teen lõunast õhtuni, päevad on pikad. Elukaaslane on kõrghariduseta oskustööline, kes saab minust 2-3 korda rohkem palka, ületundide korral enamgi, ometi jõuab tema enamasti enne mind töölt koju. Vanemad õpetajad peaaegu kõik teevad ületunde, annavad valikkursuseid ja on klassijuhatajad. Miinimumile võib kõvasti juurde panna, kuid koormus on ulme. Lisaks sellele juhendavad mitmed kolleegid peale pikka koolipäeva huviringe. Kuidas nad seda pere ja laste kõrvalt jõuavad, ma ei kujuta ette. Tänu sellisele tõmblemisele saavad tõesti paljud õpetajad normaalset palka, aga see normaalne palk peaks tulema norm. tundidega 🙂

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lisaks sellele juhendavad mitmed kolleegid peale pikka koolipäeva huviringe. Kuidas nad seda pere ja laste kõrvalt jõuavad, ma ei kujuta ette. Tänu sellisele tõmblemisele saavad tõesti paljud õpetajad normaalset palka, aga see normaalne palk peaks tulema norm. tundidega

Tegelikult ei pruugi seal palgalisa üldse olla: olen mitmel korral kohanud erinevatel täiendkoolitustel maakoolide direktrisse, kes tõsimeeli väidavad, et huviringide juhendamine on nende koolis õpetajate üldtööaja sisse mahtuv tegevus (ilma lisatasuta).
Lisaks viisin aasta tagasi läbi üht küsitlust huviringide õpetajate hulgas, uuringu muude tulemuste  hulgas selgus hämmastav tõsiasi: ca 25% õpetajatest juhendab huviringe täiesti TASUTA. Ei saa aru, kuidas need õpetajad sellega üldse nõus saavad olla.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ma ei mahutaks kogu oma tööaega mitte mingil moel 35 tunni sisse ära, pigem tuleks ikka 40-45 tundi tööd.

Ma pole õpeta, aga töötan ka 40 tundi nädalas. Palk on 5.20 tunnist bruto, töö on pidevalt jalgadel, pluss füüsiline raskuste tõstmine. Ja pean ka hakkama saama. Aga õpetajate palgatõusu poolt olen ma vägagi.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See on erasektoris elementaarne, avalikus sektoris, peaks siis keegi (erasektori töötajad/maksumaksjad) su toidu eest tasuma we?

We? Miks sa siin teemas sõna võtad endal 8 klassi külakooli?

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegelikult ei pruugi seal palgalisa üldse olla: olen mitmel korral kohanud erinevatel täiendkoolitustel maakoolide direktrisse, kes tõsimeeli väidavad, et huviringide juhendamine on nende koolis õpetajate üldtööaja sisse mahtuv tegevus (ilma lisatasuta). Lisaks viisin aasta tagasi läbi üht küsitlust huviringide õpetajate hulgas, uuringu muude tulemuste hulgas selgus hämmastav tõsiasi: ca 25% õpetajatest juhendab huviringe täiesti TASUTA. Ei saa aru, kuidas need õpetajad sellega üldse nõus saavad olla.

Nõus on nad siis, kui koormus ei tule muidu täis ja ilma huviringita oleks nad 0,6 või 0,8 koormusega. Siis ei ole ju tegelikult tasuta see juhendamine. Maakoolides tihtipeale ei jätku tavaõppest koormuse täitmiseks, sest klasse on liiga vähe.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 113 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajate palk