Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajate palk

Näitan 23 postitust - vahemik 91 kuni 113 (kokku 113 )

Teema: Õpetajate palk

Postitas:
Kägu

Ma pole õpeta, aga töötan ka 40 tundi nädalas. Palk on 5.20 tunnist bruto, töö on pidevalt jalgadel, pluss füüsiline raskuste tõstmine. Ja pean ka hakkama saama. Aga õpetajate palgatõusu poolt olen ma vägagi.

Kas sul on ka magistrikraad?

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nõus on nad siis, kui koormus ei tule muidu täis ja ilma huviringita oleks nad 0,6 või 0,8 koormusega. Siis ei ole ju tegelikult tasuta see juhendamine. Maakoolides tihtipeale ei jätku tavaõppest koormuse täitmiseks, sest klasse on liiga vähe.

Jah, see on nii tõesti. Lisaks on maakoolides mõnikord väga väikesed klassid, näiteks 8 õpilast, ja siis on õpetamise koormus ka väiksem ning lisatöö mahub paremini tööaja sisse. Näiteks on koole, kus ka klassijuhatamise eest ei maksta. Teedki selle arvelt, et lapsi nii vähe ja õpetamise koormus seetõttu väiksem.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õpetajaid pole puudu ainult üldhariduskoolides. Ka ülikoolides on seis päris halb. Ma ise olin 15 aastat ülikooli õppejõud, aga lõpuks sai missioonitunne ikkagi otsa ja panin ameti maha. Tegelikult jube raiskamine küll, doktorikraadiga inimene läheb kuhugi erasektorisse, aga no mis teha.

Miks tark ja haritud inimene erasektoris raiskamine on?

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks tark ja haritud inimene erasektoris raiskamine on?

Doktorikraad erasektoris on küll raiskamine, sest neid firmasid meil praktiliselt pole, kus sellist kvalifikatsiooni kasutada saaks.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, see on nii tõesti. Lisaks on maakoolides mõnikord väga väikesed klassid, näiteks 8 õpilast, ja siis on õpetamise koormus ka väiksem ning lisatöö mahub paremini tööaja sisse. Näiteks on koole, kus ka klassijuhatamise eest ei maksta. Teedki selle arvelt, et lapsi nii vähe ja õpetamise koormus seetõttu väiksem.

Sa ei saanud asjale pihta. Nendes koolides, kus huviringe tasuta antakse makstakse õpetajatele palka siiski vaid ainetundide eest. huviringide eest koormust ei suurendata. näiteks kui õpetaja annab koolis 14 matemaatikatundi nädalas ja konkreetses koolis on normkoormuseks 22 tundi, saab õpetaja palka vaid oma 0,63 koha eest. Kuna 14 ainetunni korral on üldtööaeg 22h nädalas, siis selle ainetundidest ülejääva tööaja sisse 22-14=6 peavad tal ära mahutama nii tundide ettevalmistus, tööde parandamine, koosolekud, järeltööd, aga ka… needsamad huviringid. Selline “süsteem” on levinud paljudes maakoolides.
Linnakoolides üldjuhul lähevad huviringide tunnid koormuse arvestuses arvesse (14h matemaatikat+2h arvutiringi= 16 tundi koormust ja 0,72 ametikohta), tihti küll ringitunnid ainetundidest väiksema tunnitasuga, aga koolijuhid ei sunni linnades huviringe üldtööaja sisse, kuna vastasel korral hakkaks kisama ametiühing, lisaks on linnas õpetajatel võimalik lihtsalt kooli/ametit vahetada, kui direktor sarnast isetegevust rakendama hakkaks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks tark ja haritud inimene erasektoris raiskamine on?

Doktorikraad erasektoris on küll raiskamine, sest neid firmasid meil praktiliselt pole, kus sellist kvalifikatsiooni kasutada saaks.

Miks arvad, et ei ole? Pakun, et sul pole tegelikult õrna aimugi, milliseid firmasid olemas on ja mille kõigega nad tegelevad. Minu vend otsis doktorikraadiga (reaalala) Eestis tööd ja sai väga palju huvitavaid pakkumisi.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks tark ja haritud inimene erasektoris raiskamine on?

Doktorikraad erasektoris on küll raiskamine, sest neid firmasid meil praktiliselt pole, kus sellist kvalifikatsiooni kasutada saaks.

Miks arvad, et ei ole? Pakun, et sul pole tegelikult õrna aimugi, milliseid firmasid olemas on ja mille kõigega nad tegelevad. Minu vend otsis doktorikraadiga (reaalala) Eestis tööd ja sai väga palju huvitavaid pakkumisi.

Ju ta vastas oma eriala kohta, et ei ole, oma valdkonda ikka ju tuntakse. Sinu vennal järelikult teine eriala ja teine olukord. Mõtlen kas või õpetajaerialale ja igasugustele haridusteaduste doktoritele – kui ülikoolist ja teadusest ära lähed, siis ega väljundeid eriti ole. Aga palga võib suurema saada ka suvalise ettevõtte sotsiaalmeediaturundajana.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks arvad, et ei ole? Pakun, et sul pole tegelikult õrna aimugi, milliseid firmasid olemas on ja mille kõigega nad tegelevad. Minu vend otsis doktorikraadiga (reaalala) Eestis tööd ja sai väga palju huvitavaid pakkumisi.

Ülikoolist on mitmeid õppejõude ära läinud, kellel on doktorikraad. Muidugi on neil tööd küll ja küll. Aga tegelikult ei ole neil seal uues töökohas doktorikraadi tingimata tarvis ja see ei anna mingit eelist. Samahästi saaks nad needsamad töökohad ka magistrikraadiga kätte. Selliseid firmasid, kus tehakse teadustööd ja on tõesti vaja doktorikraadi on meil kaugeltki vähem kui doktoreid.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

lisaks on linnas õpetajatel võimalik lihtsalt kooli/ametit vahetada, kui direktor sarnast isetegevust rakendama hakkaks.

Kas sa tahad öelda, et maal lihtsalt öeldakse õpetajale: “Nii, meil on sulle õpetamiseks anda 14 tundi, mille eest (+ üldtööaeg) me maksame, aga lisaks, kui sa tahad neid tunde ikka, pead sa TASUTA tegema ka mingit ringi nt pärast  8. tundi? Ja keegi teeb ka? Ma ei võtaks sellist lahket pakkumist vastu lihtsalt.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ei saanud asjale pihta. Nendes koolides, kus huviringe tasuta antakse makstakse õpetajatele palka siiski vaid ainetundide eest. huviringide eest koormust ei suurendata. näiteks kui õpetaja annab koolis 14 matemaatikatundi nädalas ja konkreetses koolis on normkoormuseks 22 tundi, saab õpetaja palka vaid oma 0,63 koha eest. Kuna 14 ainetunni korral on üldtööaeg 22h nädalas, siis selle ainetundidest ülejääva tööaja sisse 22-14=6 peavad tal ära mahutama nii tundide ettevalmistus, tööde parandamine, koosolekud, järeltööd, aga ka… needsamad huviringid. Selline “süsteem” on levinud paljudes maakoolides. Linnakoolides üldjuhul lähevad huviringide tunnid koormuse arvestuses arvesse (14h matemaatikat+2h arvutiringi= 16 tundi koormust ja 0,72 ametikohta), tihti küll ringitunnid ainetundidest väiksema tunnitasuga, aga koolijuhid ei sunni linnades huviringe üldtööaja sisse, kuna vastasel korral hakkaks kisama ametiühing, lisaks on linnas õpetajatel võimalik lihtsalt kooli/ametit vahetada, kui direktor sarnast isetegevust rakendama hakkaks.

Vot ma sellist varianti ei teadnud tõesti, pole teistelt õpsidelt ka kuulnud. Koolides rakendatakse tõesti igasugu imelisi skeeme. Keegi siin küsis, et miks õpetaja ei kaeba, kui lõunale ei saa, et TLS-i ju rikutakse. Ohjah… ma võiks siia terve lehekülje kirjutada, kuidas õpetajatöös pole mingist TLS-ist kinnipidamist. Ja muide – õpetajad ei nõua ka, sest mis sa ikka nõuad asja, mida töö sisuliselt ei võimalda. Esiteks seesama lõuna värk. Mismoodi olekski näiteks võimalik saada 30 min lõuna, kui ükski vahetund pole pikem kui 20 min? Või võtkem puhkus – oletame, et õpetajal on väiksed lapsed ja ta tahaks puhkust võtta endale sobival ajal. Näiteks kevadel. TLS seda lubaks, aga töö spetsiifikast lähtuvalt saab ju igaüks aru, et see ei tule kõne allagi.

Kurb on lugeda seda, et inimestel on õpetajatööst nii lihtustatud arusaam. Ikka see kolme kuu puhkuse jama, vabad vaheajad, tööpäeva lõpp 14.00 jms. Mõnikord tahaks kõige kriitilisema kireja käekõrvale võtta ja lasta töövarjuna mõne nädala kooliaasta alguses kaasa jõlkuda. Ehk saaks paremini aru, mida õpetajad päriselt tegema peavad ja milline bürokraatia lisaks õpetamisele kaasneb. Eriti hull on muidugi alustaval õpetajal. Tavakodanik ilmselt ei kujuta ette, mida tähendab esimesel aastal kõikide tundide ettevalmistamine. Ühe tunni tegevuskava võtab paar-kolm tundi vabalt, kui tahta midagi põnevat ja aktiivset teha, eesmärgid ja mõõdikud sõnastada jne. Aga päevas on viis tundi ning kõike tehtavat tuleb hiljem ju mingist ajast tagasisidestada. Lisaks klassijuhatamine, koos sellega kaasnevate rõõmsate lapsevanematega, kes arvavad, et õpetaja üldiselt tööd ei tee või kui teeb, siis halvasti. Õnneks on koole, kus esimesel aastal klassijuhatamist ei panda. Ärgem unustagem ka kaasavat haridust. Klassis on 3 ATH-d, 2 autisti, vähemalt 5 õpiraskustega tegelast ja veel üht-teist – kaasame neid siis seal koos. Lisaks vaimse tervise probleemid – pooltel lastel on ärevus, depressioon, hirmud jms. Õnnega koos on need koolid, kus tugisüsteem olemas ja toimiv, aga ega nemad ka imet tee. Ühesõnaga on meeldiv pärast sellist tööpäeva tulla koju, väsinud kui laip, ning hakata uut päeva ette valmistama. Kommentaariumist aga loed, et õpetajad ainult puhkavad ja julgevad selle eest veel raha tahta! Ah, teate, jätke endale see raha, mulle piisaks praegusest palgast ja sellest sellest, kui kaaskodanikud lihtsalt lõpetaksid lo.llaka jutu ajamise asjade kohta, millest nad mitte midagi ei tea. Kuna seda aga ei juhtu, siis tahan raha juurde jaa. Nimetan seda talumistasuks. Ehk siis õpetaja peab taluma ühiskonna poolt ebaadekvaatseid ja solvavaid arvamusi. Seega kui suhtumist muuta ei taha, tulebki rohkem maksta, et keegi viitsiks enda töö kohta seda nõmedust taluda.

+13
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna 14 ainetunni korral on üldtööaeg 22h nädalas, siis selle ainetundidest ülejääva tööaja sisse 22-14=6 peavad tal ära mahutama…

Vabandust, 22-14=8 ikka 🙂
kahjuks postitust enam muuta ei saa

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga tegelikult ei ole neil seal uues töökohas doktorikraadi tingimata tarvis ja see ei anna mingit eelist. Samahästi saaks nad needsamad töökohad ka magistrikraadiga kätte.

On töökohti, kus doktorikraadile vastavad teadmised annavad eelise. Pole ju nii raske tunnistada, et sa lihtsalt ei tea kõiki ettevõtteid ja nende tegevusalasid.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selliseid firmasid, kus tehakse teadustööd ja on tõesti vaja doktorikraadi on meil kaugeltki vähem kui doktoreid.

Miks peab Eestiga piirduma?

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samahästi saaks nad needsamad töökohad ka magistrikraadiga kätte.

Doktorikraadiga inimene suudab vast suurema panuse anda millegi arendusse. Esialgu hakkas silma väide, et kraad on raiskamine. Pole ju, kui inimene ise suudab suurema panuse anda. Kas peamine kriteerium on siis töökoha kättesaamine, aga mitte sisuline töö, mida tegema hakatakse?

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Doktorikraadiga inimene suudab vast suurema panuse anda millegi arendusse. Esialgu hakkas silma väide, et kraad on raiskamine. Pole ju, kui inimene ise suudab suurema panuse anda. Kas peamine kriteerium on siis töökoha kättesaamine, aga mitte sisuline töö, mida tegema hakatakse?

Firmades pole sellist väljundit, et vajataks tingimata doktorikraadiga inimest. Magistrikraadiga inimene töötaks nendel töökohtadel täpselt sama hästi. Selles mõttes on ressursi raiskamine, et seda inimest koolitatakse aastaid, paljud inimesed panustavad temasse, makstakse stipendiume ja palka. Ja siis ta läheb töökohale, kus võiks olla ka magistrikraadiga inimene. Samamoodi on ressursi raiskamine see, kui magistrikraadiga inimene on kuskil kontoris juhiabi, eks juhtub sedagi, aga doktoriõpe on veel palju pikem ja mahukam.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks peab Eestiga piirduma?

Kas keegi ütles, et peab?

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

On töökohti, kus doktorikraadile vastavad teadmised annavad eelise. Pole ju nii raske tunnistada, et sa lihtsalt ei tea kõiki ettevõtteid ja nende tegevusalasid.

Ei tea, küll aga tean, kuhu ühe ülikooli doktorid aastate jooksul tööle on läinud, neid nii ülipalju just pole, et ei teaks. Kes on läinud erasektorisse, siis nende kohta ei saaks öelda, et neil oleks seda doktorikraadi seal tingimata tarvis. Eks ikka ole firmas uhkem tunne, kui pangas on neil IT osakonna juhataja doktorikraadiga näiteks, aga ta saaks seal hakkama ka magistrikraadiga, ei oleks vahet.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, kes arvab, et erasektoris pole doktorikraadiga midagi peale hakata, on puruloll.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, kes arvab, et erasektoris pole doktorikraadiga midagi peale hakata, on puruloll.

Puruloll oled sa ise. Neid firmasid, kus on sellega midagi peale hakata, on Eestis väga vähe. Peale on hakata näiteks Eesti Energias, PERH-s, paljud arstid on peale MD ka veel doktorikraadi teinud ja avaldavad teadustöid, on mõned üksikud tootmis- ja tööstusfirmad, kus toimub arendus ja doktorikraadi on tõesti vaja. Küll aga täidab suurem osa doktoreid kohti, kus tegelikult doktorikraadi vaja pole.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

On ju selge, et kõige kriitilisem on meil reis reaalainete õpetajatega.

On ju selge, et kõikide õpetajate palkasid ei õnnestu korraga suurelt tõsta.

On ju selge, et mida parem reaalainete tase, seda kiiremini hakkab see riigile tagasi tooma.

Mis ei astuta seda sammu, et just reaalainete õpetajate palk oleks näiteks 3000€?

Miks ei juleta motiveerida just reaalainete õpetajaid ja eristada neid teistest – miks nö turumajandus siin ei toimi?

Ma saan aru, et seda ka ei lubata, et teha reaalainete õpetajate tasustamine kuidagi pool-eraäriks, et näiteks lapsevanemad maksavad kooli sihtkapitali, et saada vingem reaalainete haridus.

Kui reaalhaidus oleks meil maailma tipp, siis tuleks ka majandus järele ja tõuseksid ka ajaloo- ja muusikaõpetajate palgad.

Misasi see on, et peab olema kollektiivne palgavaesus õpetajate seas, kuigi valitseb selge nõudluse hierarhia?

Matemaatika, füüsika, keemia – nende õpetamine, arusaadavaks tegemine, head sooritustulemused sõltuvad palju rohkem konkreetsest õpetajast kui näiteks ajaloo või kirjanduse puhul. Miks me ei maksa mataõpsile näiteks 3000€?

Kes selle 3000 eurose palga kinni küll maksab? Mina maksan oma laste hariduse eest, lapsed erakoolis, aga lõikpole nõus seda ju tegema ja kui haridus oleks tasuline, siis ei saaks olla see kohustuslik ja kui haridus ei oleks kohustuslik, siis jääks nii mõnigi laps hariduseta seoses oma lorude vanemate tõttu, aga ükski laps ei tohiks kannatada teise inimese saamatusest kindlasti.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes selle 3000 eurose palga kinni küll maksab? Mina maksan oma laste hariduse eest, lapsed erakoolis, aga lõikpole nõus seda ju tegema ja kui haridus oleks tasuline, siis ei saaks olla see kohustuslik ja kui haridus ei oleks kohustuslik, siis jääks nii mõnigi laps hariduseta seoses oma lorude vanemate tõttu, aga ükski laps ei tohiks kannatada teise inimese saamatusest kindlasti.

Maksad küll, aga erakoolis pole ikka õpetajatel 3000 eurot palk.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes selle 3000 eurose palga kinni küll maksab? Mina maksan oma laste hariduse eest, lapsed erakoolis, aga lõikpole nõus seda ju tegema ja kui haridus oleks tasuline, siis ei saaks olla see kohustuslik ja kui haridus ei oleks kohustuslik, siis jääks nii mõnigi laps hariduseta seoses oma lorude vanemate tõttu, aga ükski laps ei tohiks kannatada teise inimese saamatusest kindlasti.

Maksad küll, aga erakoolis pole ikka õpetajatel 3000 eurot palk.

Muidugi ei ole, küsisin ju, et kes selle 3000 ôpetaja palga kinni jôuab maksta? Mina see ei ole kindlasti.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, kes arvab, et erasektoris pole doktorikraadiga midagi peale hakata, on puruloll.

Puruloll oled sa ise. Neid firmasid, kus on sellega midagi peale hakata, on Eestis väga vähe. Peale on hakata näiteks Eesti Energias, PERH-s, paljud arstid on peale MD ka veel doktorikraadi teinud ja avaldavad teadustöid, on mõned üksikud tootmis- ja tööstusfirmad, kus toimub arendus ja doktorikraadi on tõesti vaja. Küll aga täidab suurem osa doktoreid kohti, kus tegelikult doktorikraadi vaja pole.

Kui paljudes kohtades üldse mingisugust kraadi sisuliselt vaja on? Ma olin riigiasutuses ametnikujunn, ametijuhend nõudis magistrikraadi (on olemas), aga reaalselt töö tegemiseks oleks põhiharidusest ka piisanud. Kogu tegevus oli protseduuridega kaetud ja igasugune oma peaga mõtlemine välistatud. Isegi kirjade jaoks olid mallid, kus tuli lüngad ära täita ja välja saata.

+3
0
Please wait...

Näitan 23 postitust - vahemik 91 kuni 113 (kokku 113 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Õpetajate palk