Kõik 17 000 õpetajat koolitusid? Kogu aeg koolituvad?
Mitte keegi ei viitsinud end kohale vedada. Las teised lollid pikteerivad õpside eest
Olen jah palmi all. Sest ma saan (ja peangi) seda endale lubada.
Olen üks neist tuhandest, kes õpetajate keskmise palga üles veab. Minu brutopalk on 3200 eurot. Kuidas nii suur? Mul on 33 kontakttundi nädalas (te, irisejad, ikka saate aru, mida see sõna tähendab?), norm on 22. Kui need tunnid antud saavad, algab järgmise(te) päeva tundide ettevalmistus. Minu töötunnid ületavad suure kaarega nende irisejate 40 tundi. Lisaks õpetajatööle on mul kolmel öhtul nädalas veel huviringitöö.
Vot sellepärast ma olengi iga jumala koolivaheaeg palmide all. Sest ma saan!
Miks ma teen nii palju tööd? Aga minu aine õpetajaid lihtsalt pole. Olen oma lapsed juba gümnaasiumisse ja ülikooli kasvatanud, nad ei vaja minu kohalolu kodus nii palju. Hetkel jaksan sellise koormusega töötada. Loomulikult pole see jätkusuutlik. Aga seniks naudin head palka, pikka puhkust ja võimalust igal vaheajal palmi all puhata. Irisejad võiks ka nii palju tööd teha. Kui ei jaksa, olge vait!
haha
Siitsamast sai ju lugeda, et iga tund tuleb vähemasti tund aega ette valmistada. Su oma ametikaaslased saavad ju ütelda, et paned puusalt ja see on igav ja üheülbaline. Lisaks su suhtumine. Sellised need pedagoogid siis ongi 😀
Jätkuvalt – lausalist tõusu ma ei poolda. Klassi ees ei ole ei ehitajaid ega küünetehnikuid, aga vanast rasvast vegeteerivaid põmmpeadest pedagoogikaülikooli lõpetanuid on hulgem. Klassiõpetajaks astusid veel mõned aastat tagasi rumalad plikad, kes mujale sisse astuda ei saanud, aga noh, kõrgharidust on ju vaja. Nii et ka paberi olemasolu ei muuda kvaliteetseks.
Õpetaja ajab jama, kui räägib vastutusest. Tema kvaliteeti ei hinda mitte keegi. Objektiivselt see asi täiesti puudub. Nii ei võeta vastutusele kedagi kehvades eksamitulemustes LÄBI AASTATE. Iga aasta saab kuulda, et töö olla tellija materjalist. Õpetav materjal seal klassi ees on direktori sõbranna.
Minu ametikohas on nii arengu- kui ka kvaliteedivestlused, kus vaadatakse töö tulemusi ja arengukohti. Plaanitakse ka vajaduspõhised koolitused. Kummagi vestluse tulemused annavad märgatava tulemustasu – mis võib olla ka mittemärgatav, kui oled oma töös ämbreid teinud. Küündimatud lastakse lahti.
Mul on mitu last. Mu lastel läheb koolis päris hästi, ma aitan ja toetan nende arengut vanemana väga hästi. Märkan väheseid häid õpetajaid, luuslangilööjaid on aga päris palju. Nad on kutsega ja puha, aga arengut ja huvi nad õpilastes ei ärata. Muud nad ei oska. Tulemused on null! Meie piirkonna koolis ei ole aastaid tekkinud loodusainete vastu huvi, seda ei õpita edasi. Kui nüüd nendegi Kvalifitseeritud biogeokeemia-õpetajatel tõsta palka “väärika tasemeni”, ei muutu midagi. Rõõmsalt tiksub edasi pinsini – uued ei tule asemele, sest koht on ju toredasti hõivatud.
Minge kooli vaheajal või pärastlõunal – tühjus.
Mul on väga häid sõpru, kes töötavad õpetajatena. Mul on sugulasi, kes on õpetajad. Ma näen nende ajakasutust ja panust, me räägime sellest.
Probleem ei ole palgas, vaid pigem töö korraldamatuses, karjäärivõimalused on nullilähedased. ja muidugi need arvukad HEVid ja diagnoosimata HEVid, kes peaks üldse kusagil mujal kinni olema.
Kui nüüd keegi muud kosta ei oska peale selle, et “miks siis ise selle sooja koha peale ei tule…”, on see loll katse ennast õigustada. Kui ise nii irooniliselt küsid, siis järelikult oledki sina see pedagoogist tiksuja, kes mujal üldse hakkama ei saaks.
Väga nõus – 40 tundi ja 35 max puhkusepäeva sama palga juures. Näevad tegelikku elu.