Esileht Koolilaps õpetajate tase

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 139 )

Teema: õpetajate tase

Postitas:
Kägu

Eile oli lapsega selline hetk, et istusime ja jutustasime tund aega, kui ta koolist tuli. “Laps” on värske abiturient. Arutasime ka õppeaineid ja õpetajaid. Muu jutu sees tuli välja, et ühe väga olulise aine õpetaja nende koolis ei valda oma ainet. See ei olnud kindlasti selline jutt, et laps on rumal ja siis süüdistab õpetajat. Ta väga rahulikult tõdes, et see õpetaja on juba kaks korda varasemalt koolidest lahti lastud. Õpilased pidid googeldama selliseid asju 🙂 Teadis ka põhjuseid, aga selle järgi oleks liiga lihtsalt tuvastatav, kellest jutt.
Aga mure selline, et õpetaja ei oska oma ainet, annab õpilastele liiga lihtsaid ülesandeid, tunnis on igav. Õpetaja on neile uus, esimest aastat seal koolis. Varem oli parem õpetaja.
Varasematel aastatel olen umbes sarnast juttu kuulnud ühe vene keele õpetaja kohta.
Mu laps õpib ühes Tallinna kesklinna koolis. Ei ole G5, aga varasemalt siiski hea tasemega kool olnud. Mis siis veel mujal koolides toimub?
Mul on palju tuttavaid õpetajaid oma kunagist ülikoolikaaslaste seas. Ma tean, kui raske see töö on. Miks ometi ei tõsteta õpetajate palkasid normaalsele tasemele? Või milles on asi, miks meil ei jätku häid õpetajaid? Või isegi keskpäraseid, tavalisi õpetajaid? Iga õpetaja ei peagi Laur olema. Aga selline, kelle tunnis käimine on aja raiskamine, on ju ka halb.
Perekoolis on ka palju õpetajaid, olen märganud. Kas te ise teate, kes teie koolis on head õpetajad ja kes on augutäide, kes tegelikult ei peaks õpetajatena töötama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks ometi ei tõsteta õpetajate palkasid normaalsele tasemele? Või milles on asi, miks meil ei jätku häid õpetajaid? Või isegi keskpäraseid, tavalisi õpetajaid? Iga õpetaja ei peagi Laur olema. Aga selline, kelle tunnis käimine on aja raiskamine, on ju ka halb.

õpetajate palgad on normaalsel tasemel, pigem on probleem selles, et inimesed ei viitsi lihtsalt oma närve kasvatamatute jõnglaste ja nende vanemate utoopiliste nõudmistega rikkuda.
õpetaja on õigusteta isik, keda võib iga tatikas pimedasse kohta saata ning kes peab selle peale naeratades reisiks vajalikku kohvrit pakkima minema

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks ometi ei tõsteta õpetajate palkasid normaalsele tasemele? Või milles on asi, miks meil ei jätku häid õpetajaid? Või isegi keskpäraseid, tavalisi õpetajaid? Iga õpetaja ei peagi Laur olema. Aga selline, kelle tunnis käimine on aja raiskamine, on ju ka halb.

õpetajate palgad on normaalsel tasemel, pigem on probleem selles, et inimesed ei viitsi lihtsalt oma närve kasvatamatute jõnglaste ja nende vanemate utoopiliste nõudmistega rikkuda.

õpetaja on õigusteta isik, keda võib iga tatikas pimedasse kohta saata ning kes peab selle peale naeratades reisiks vajalikku kohvrit pakkima minema

Ja ka sellisel põhjusel võidaks õpetajat eelmistest koolidest lahti lasta, et vanematele ei meeldinud, mitte tingimata aine mittevaldamise pärast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma muidugi eeldaks, et Tallinnas on olukord parem. Meil, väikelinna koolis on küll olukord selline, et õpetajaid/kandidaate õpetaja ametikohale lihtsalt pole. Ja siis tulebki võtta heal juhul kas see ainuke kandidaat või hullemal juhul keegi, kes oleks nõus klassi ees seisma, lootuses, et ehk tuleb välja. Tõsiselt, ei saa ju kohustuslikku ainet lihtsalt andmata jätta, mingi variant tuleb leida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks nüüd tuleb oma lapsi vanematel ise õpetama hakata. Või tuleb lapsele palgata eraõpetaja.
Nt USA-s ja Kanadas on koduõpe väga levinud, sest lastest hoolivad vanemad oma lapsi riigikooli küll ei saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õpetajaid tõesti lihtsalt ei ole. Meie koolis annavad tunde ka raamatukoguhoidja, huvijuht ja psühholoog. Ootan hinge kinni pidades, millal garderoobitädil all igav hakkab … Loodetavasti lõpetab oma laps kooli enne, kui sealt viimanegi õpetaja kaob.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks ometi ei tõsteta õpetajate palkasid normaalsele tasemele? Või milles on asi, miks meil ei jätku häid õpetajaid? Või isegi keskpäraseid, tavalisi õpetajaid? Iga õpetaja ei peagi Laur olema. Aga selline, kelle tunnis käimine on aja raiskamine, on ju ka halb.

õpetajate palgad on normaalsel tasemel, pigem on probleem selles, et inimesed ei viitsi lihtsalt oma närve kasvatamatute jõnglaste ja nende vanemate utoopiliste nõudmistega rikkuda.

õpetaja on õigusteta isik, keda võib iga tatikas pimedasse kohta saata ning kes peab selle peale naeratades reisiks vajalikku kohvrit pakkima minema

Olen õpetaja. Nõustun sinuga, aga palga osas mitte.

Õpetaja palk hakkas normaalseks minema. Muidugi on “normaalne” väga subjektiivne mõiste. Minu jaoks see normaalset taset ei ole saavutanud. Ma armastan oma tööd, aga selle koormuse juures, mis meie praegune koolisüsteem annab, on see minu jaoks liiga väike. Olen õpetaja Lauri Leesiga nõus, kus ta väitis, et õpetaja jaksab heal tasemel anda päevas klassi ees max 4 tundi. See teeb nädalas 20 tundi mis tähendab alla täiskoormuse (täiskoormus erinevates koolides on erinev- 20-24 tundi). Sellele lisaks siis loomulikult kodus ettevalmistamise ja tööde parandamise aeg. See oleks aineõpetaja mätta otsast. Kui me vaatame klassijuhataja poolt, siis klassi juhatamine peaks andma koormusarvestusse juurde vähemalt 10 tundi nädalas, sest nii on- iga päev kulub klassijuhatajal vähemalt 2 tundi õpilaste probleemidega tegelemiseks, vanematega suhtlemiseks, õppekäikude organiseerimiseks jne. Praegu saab klassijuhataja lisatasu väga vähe, sama palga saan teenida mujal lihtsamini. Praeguse palga taseme juures mina isiklikult klassiõpetajana ennast 10 aasta pärast ei näe. Kui palgakasv ei jätku, siis ei näe ma ennast ka aineõpetajana, vähemalt mitte tavakoolis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen õpetaja. Nõustun sinuga, aga palga osas mitte.

Kas sa oled oma palka teiste palkadega võrreldes arvestanud ka seda, et sul on kaks korda pikem puhkus kui teistel inimestel? Sa töötad aastas 10 kuud, mitte 11 kuud, nagu teised inimesed. Seega ongi õige, et su töökoormus on 10% kõrgem tööajal kui teistel inimestel, kellel pole luksust suvel 2 kuud puhata. Nii tuleb sinu 10 töötatud kuuga kokku ka see lisakuu, mille eest niisama raha saad.
Enamasti õpetajad seda “pisiasja” ei arvesta, kui oma elust räägivad.
No vähemalt matemaatikaõpetajad võiks siiski küll ise selle peale tulla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa töötad aastas 10 kuud, mitte 11 kuud, nagu teised inimesed.

Aga see-eest see 10 kuud peab töötama nagu võidusõiduhobune sprindi ajal. Jään selle juurde, et õpetaja palk ei tohiks jääda allapoole ametlikku keskmist palka. Klassijuhatajatasu peaks ka alati olema, olen kuulnud, et mõnes koolis kaotati see üldse ära. Lisaks siis see, et lisatööd (nt haige õpetaja asendamist) tasustatakse mõnes koolis vaba ajaga (sellesama vaba ajaga, mis sul nagunii oleks, kui sa ei peaks kolleegi asendama), mis on mu arust täielik jama. Kui ma tahaksin vaba aega, võiksin ju sama hästi töötu olla, enamik tahab töö eest raha, et saaks arved makstud, süüa ja riide selga. Samas statistika järgi on õpetaja palk tõesti hea, paraku paljud saavad seda ametlikku õpetajapalga miinimumi, mis küll päris nii hea ei ole. Hakka või arvama, et statistika on mingi pullikaka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen õpetaja. Nõustun sinuga, aga palga osas mitte.

Kas sa oled oma palka teiste palkadega võrreldes arvestanud ka seda, et sul on kaks korda pikem puhkus kui teistel inimestel? Sa töötad aastas 10 kuud, mitte 11 kuud, nagu teised inimesed. Seega ongi õige, et su töökoormus on 10% kõrgem tööajal kui teistel inimestel, kellel pole luksust suvel 2 kuud puhata. Nii tuleb sinu 10 töötatud kuuga kokku ka see lisakuu, mille eest niisama raha saad.

Enamasti õpetajad seda “pisiasja” ei arvesta, kui oma elust räägivad.

No vähemalt matemaatikaõpetajad võiks siiski küll ise selle peale tulla.

Õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on alates 1. septembrist 2017. a 1050 eurot kuus. Haridusministeerium on lubanud 2019 aastal tõsta palka 1250 euroni. Arvuta maha maksud ning tegelikkuses on summa siiski sellise töö eest väike.

Jah, suvine puhkus on tõesti 56 päeva, mitte 28, 35 või 42 kalendripäeva nagu teistel. Õpetajatel on ka lühendatud täistööaja kestus ehk 35 tundi nädalas. AGA sõltuvalt koolist, direktorist võib kontakttundide arv (st tundide arv konkreetse klassi ees olles) olla kuni 30, kuid sellele lisandub veel iga klassi jaoks tunni/tööde ettevalmistus, tööde hindamine/tagasisidestamine. Sellele lisaks on igal nädalal kooli poolt erinevad koosolekud/ümarlauad/koolitused, mis ametlikut peaksid 35 tunni sisse mahtuma, kuid reaalsus on ju teine. Väide, et tehakse 10% rohkem tööd ja suvel puhatakse selle eest rohkem…. väga raske on tegelikkuses end ametliku puhkuseaja alguseks tööst välja lülitada ja ,,rattast” välja astuda, normaalsete inimeste sekka aklimatiseerumine võtab vahel kuni kuu aega. Sõltuvalt sellest, kui raskeid klasse on tulnud õpetada ja mida kooli juhtkond lisaks kõike nõudnud.
Saab panna tööle ka plaadi, et kasutatakse ju vanu materjale, mis seal ikka nii ette valmistada on- jah, umbes pooli asju kasutatakse korduvalt, aga ülejäänud materjal tuleb uus teha, sest arvstada tuleb siiski konkreetse klassi, õpilase tasemega, individuaalsusega. Eraldi teema on aga õpilased, nende käitumine, suhtumine (paljuski siiski kodu peeglid). See teeb töötamise vaimselt raskeks. Aga seda kõike on raske mõista neil, kes pole ise õpetajana vähemalt aastat töötanud. Hetkel on võimalus end asendusopetaja.ee, Tagasi Kooli raames või oma lapse kooli külalislektorina mingil teemal rääkima minna, aga see ei anna päris õiget pilti igapäevasest koolielust. Kogemuse mõttes on see aga väärt tegu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen õpetaja. Nõustun sinuga, aga palga osas mitte.

Kas sa oled oma palka teiste palkadega võrreldes arvestanud ka seda, et sul on kaks korda pikem puhkus kui teistel inimestel? Sa töötad aastas 10 kuud, mitte 11 kuud, nagu teised inimesed. Seega ongi õige, et su töökoormus on 10% kõrgem tööajal kui teistel inimestel, kellel pole luksust suvel 2 kuud puhata. Nii tuleb sinu 10 töötatud kuuga kokku ka see lisakuu, mille eest niisama raha saad.

Enamasti õpetajad seda “pisiasja” ei arvesta, kui oma elust räägivad.

No vähemalt matemaatikaõpetajad võiks siiski küll ise selle peale tulla.

Jah, loomulikult arvestan! Ja ka seda arvesse võttes, nagu näed, ei ole meil õpetajaid üleliia ning olemasolevadki mõlgutavad mõtteid ära minna. Leidlikud ja ettevõtlikud õpetajad leiavad ka väljaspool kooli sellise töö, kus saab endiselt suvel kaks kuud puhata.

PS. Ma ei tunne, et minu töökoormus on 10% kõrgem, ikka palju enam. Olen enne õpetajaametisse astumist töötanud 8 aastat erasektoris, teinud väga intensiivset tööd, ületunde, välislähetusi jne. Kõike seda arvestades ma suudangi õnneks ratsionaalselt veel mõelda ja arvata, et see ei ole normaalne palk selle töökoormuse suhtes. Veelgi enam, kui sellele palgakasvule praegu pidurit tõmmatakse, ei ole see seda mõne aasta pärast enam kindlasti mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ikka ja alati imestan nende üle, kes õpetajate tööd alahindavad. Just kiusuga, et palk ok ja puhkus pikk. Küsimus just Teile. Mis on takistanud Teil õpetajaks saada? Lust ja lillepidu ju! Ikka konutate oma nn mõttetus töökohas ja sarjate õpetajaid. Õpetajaid ju kogu aeg igal pool vaja. Visake oma töö sinnapaika ja vudige õpetajaks! Ja tehke nii tööd, et kõigile sobiks. Palk ju Teie arvates hea, tööd nagu tegema ei peagi ja muidugi puhkus! Mis Teid takistab õpetajaks saamast? Mingipärast ei taha, onju?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks ometi ei tõsteta õpetajate palkasid normaalsele tasemele? Või milles on asi, miks meil ei jätku häid õpetajaid? Või isegi keskpäraseid, tavalisi õpetajaid? Iga õpetaja ei peagi Laur olema. Aga selline, kelle tunnis käimine on aja raiskamine, on ju ka halb.

õpetajate palgad on normaalsel tasemel, pigem on probleem selles, et inimesed ei viitsi lihtsalt oma närve kasvatamatute jõnglaste ja nende vanemate utoopiliste nõudmistega rikkuda.
õpetaja on õigusteta isik, keda võib iga tatikas pimedasse kohta saata ning kes peab selle peale naeratades reisiks vajalikku kohvrit pakkima minema

no ainult palga pärast ei hakka küll keegi seda tööd tegema, kui kõik muu tööga seotu juba totaalselt närvidele käib. nt mina olen jõudnud arusaamisele, et isegi 5-6tuh eurone õpetajapalk ei viiks mind kooli tagasi, kui seal suhtumine sama hull on nagu selles koolis, kus töötasin enne, kui mõned aastad tagasi õpetajaameti maha panin. on tõeliselt nauditav teha kontoritööd, mis seotud vaid arvuti ja mitte inimestega. ja puudub igasugune stress ning sund pidevalt vastu võtta solvanguid.

kusjuures kõige hullem oligi pärast äratulekut vaimselt: endine tööandja mustas mind maapõhja, kuna tema arvates oli lahkumisavalduse andmine “vastutustundetu”, et jätsin kooli hädasse ja mida kõike veel. ometi andsin avalduse mais, seega koolil oli aega 3 kuud uut õpetajat leida.
nagu hiljem teada sain, andis esimesel paaril aastal minu tunde üks juhtkonna liige (ilma vastava kvalifikatsioonita), hiljem võeti üks baka tudeng.
aga kui veel seal töötasin, siis juhtkond muudkui korrutas, et kui õpetajad endast igapäevaselt igal hetkel 200% ei anna (st lisaks tundide andmisele ka peaaegu igapäevaselt tundidepikkused koosolekud peale tööd, nii et tundide ettevalmistamine ja tööde parandamine pidi käima juba peale üldtööaega kodus), siis “keegi teid kinni ei pea, sest järjekord on ukse taga”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks ometi ei tõsteta õpetajate palkasid normaalsele tasemele? Või milles on asi, miks meil ei jätku häid õpetajaid? Või isegi keskpäraseid, tavalisi õpetajaid? Iga õpetaja ei peagi Laur olema. Aga selline, kelle tunnis käimine on aja raiskamine, on ju ka halb.

õpetajate palgad on normaalsel tasemel, pigem on probleem selles, et inimesed ei viitsi lihtsalt oma närve kasvatamatute jõnglaste ja nende vanemate utoopiliste nõudmistega rikkuda.

õpetaja on õigusteta isik, keda võib iga tatikas pimedasse kohta saata ning kes peab selle peale naeratades reisiks vajalikku kohvrit pakkima minema

no ainult palga pärast ei hakka küll keegi seda tööd tegema, kui kõik muu tööga seotu juba totaalselt närvidele käib. nt mina olen jõudnud arusaamisele, et isegi 5-6tuh eurone õpetajapalk ei viiks mind kooli tagasi, kui seal suhtumine sama hull on nagu selles koolis, kus töötasin enne, kui mõned aastad tagasi õpetajaameti maha panin. on tõeliselt nauditav teha kontoritööd, mis seotud vaid arvuti ja mitte inimestega. ja puudub igasugune stress ning sund pidevalt vastu võtta solvanguid.

kusjuures kõige hullem oligi pärast äratulekut vaimselt: endine tööandja mustas mind maapõhja, kuna tema arvates oli lahkumisavalduse andmine “vastutustundetu”, et jätsin kooli hädasse ja mida kõike veel. ometi andsin avalduse mais, seega koolil oli aega 3 kuud uut õpetajat leida.

nagu hiljem teada sain, andis esimesel paaril aastal minu tunde üks juhtkonna liige (ilma vastava kvalifikatsioonita), hiljem võeti üks baka tudeng.

aga kui veel seal töötasin, siis juhtkond muudkui korrutas, et kui õpetajad endast igapäevaselt igal hetkel 200% ei anna (st lisaks tundide andmisele ka peaaegu igapäevaselt tundidepikkused koosolekud peale tööd, nii et tundide ettevalmistamine ja tööde parandamine pidi käima juba peale üldtööaega kodus), siis “keegi teid kinni ei pea, sest järjekord on ukse taga”

Täpselt nii: praegu teevad kõik osapooled absoluutselt kõik seleks, et kooli vaimne atmosfäär võimatuks muuta. Ega selle teema algatuski just sõbralikkusest ei kiirga. Kool on muudetud ülimürgiseks keskkonnaks kõigi osapoolte jaoks.
Seega polegi muud teha, kui vaid tõdeda: ise tegime oma kooli selliseks ja kes tahab midagi paremat, luftitagu aga oma isiklikku rahakotti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen õpetaja. Nõustun sinuga, aga palga osas mitte.

Kas sa oled oma palka teiste palkadega võrreldes arvestanud ka seda, et sul on kaks korda pikem puhkus kui teistel inimestel? Sa töötad aastas 10 kuud, mitte 11 kuud, nagu teised inimesed. Seega ongi õige, et su töökoormus on 10% kõrgem tööajal kui teistel inimestel, kellel pole luksust suvel 2 kuud puhata. Nii tuleb sinu 10 töötatud kuuga kokku ka see lisakuu, mille eest niisama raha saad.

Enamasti õpetajad seda “pisiasja” ei arvesta, kui oma elust räägivad.

No vähemalt matemaatikaõpetajad võiks siiski küll ise selle peale tulla.

Jääb ainult üks küsimus – miks pole sellesse kergesse ja hästitasustatud ametisse tormijooksu?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
mina siis

Vanemad ise ei saa ju hakkama. Siis kõik ümberringi süüdi….

Please wait...
Postitas:
mina siis

Tegutsejad vanemad, marsisammul kooli tööle! Teate ju täpselt, kuidas on õige! Mis passite?! Palk hea, suvi vaba…. mis passite? Tegijad sellised!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ikka ja alati imestan nende üle, kes õpetajate tööd alahindavad. Just kiusuga, et palk ok ja puhkus pikk. Küsimus just Teile. Mis on takistanud Teil õpetajaks saada? Lust ja lillepidu ju! Ikka konutate oma nn mõttetus töökohas ja sarjate õpetajaid. Õpetajaid ju kogu aeg igal pool vaja. Visake oma töö sinnapaika ja vudige õpetajaks! Ja tehke nii tööd, et kõigile sobiks. Palk ju Teie arvates hea, tööd nagu tegema ei peagi ja muidugi puhkus! Mis Teid takistab õpetajaks saamast? Mingipärast ei taha, onju?

Vastan. Mina ei ole kuskil õpetajaid sarjanud, küll aga arvan, et ving nende palga viletsuse üle on väga liialdatud. Õpetajad ei ole kõik tippspetsialistid, et peaks saama 2000+ eurot palka. Suurem osa õpetajatest on teadmistelt ja oskustelt võrdsed kesktaseme spetsialistiga või alla selle, nagu ikka maailmas see normaaljaotus on. Seega on palga alammäär 1100 minu arust täiesti piisav. Rõhutan uuesti, et tegu on ALAMMÄÄRAGA. Vastuseks sulle pakun hoopis, et võib olla mõjuks õpetajatele kainestavalt, kui nad korra proovikski mujal töötamist. Neil on mingi arusaam, et mujal tööd ei tehtagi, ainult koolis ja klassi ees. Mujal tehakse ka pingelist tööd ning mujalgi on töös omad väga rasked hetked ja omad rõõmud. Nagu õpetajatööski. Õpetaja töö on töö nagu iga teine, ma ei mõista seda nende töö heroiseerimist. Üks tegur, mis on väga olulisel kohal muudel ametikohtadel, puudub selles töös pea üldse – see on mõiste “tähtaeg”. Võib olla ainul lõpuklassides ning eksamiainetes eksisteerib tähtaja analoog, kus mingiks kuupäevaks peab olema programm läbi võetud. Tavalises kontoritöös on aga tähtajal väga oluline ja stressirohke roll.
Mis on takistanud mul õpetajaks saada? Sest mul pole selleks ametiks kutsumust. Sobib? Ja see mõttekäik, et ametit selle järgi valitakse, kus lihtsam ja rohkem pappi saab – see iseloomustab nii arvajat väga kenasti. Mina ei ole liblikas, mina tahan teha tööd, mis mulle meeldib. Ja kui mulle meeldiks õpetaja töö, siis ma teeks ka seda ning kindlasti ei vinguks palga üle – sest ma teen tööd töö pärast, mitte palga pärast. Kui on raha juurde vaja, siis vahetan tööd – aga ikka ei vingu, et õpetaja liiga vähe palka saab.

Lõpetuseks veel see mõte – võimalik, et tänapäeval on kõik õpetajaks tahtjad väga teadlikud, aga mina mäletan, et 30 aastat tagasi oli õpetaja amet umbes selline amet, mida valiti, kui mujale ei osanud minna või kui mujale sisse ei saanud. Eks neist mingil osal tekkis õppimise käigus ka tõmme õpetaja ameti vastu, aga kindlasti mitte kõigil. Ja nüüd see seltskond tõenäoliselt moodustabki suurema osa neist õpetajatest, kes lakkamatult oma palgast ja raskest elust räägivad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ikka ja alati imestan nende üle, kes õpetajate tööd alahindavad. Just kiusuga, et palk ok ja puhkus pikk. Küsimus just Teile. Mis on takistanud Teil õpetajaks saada? Lust ja lillepidu ju! Ikka konutate oma nn mõttetus töökohas ja sarjate õpetajaid. Õpetajaid ju kogu aeg igal pool vaja. Visake oma töö sinnapaika ja vudige õpetajaks! Ja tehke nii tööd, et kõigile sobiks. Palk ju Teie arvates hea, tööd nagu tegema ei peagi ja muidugi puhkus! Mis Teid takistab õpetajaks saamast? Mingipärast ei taha, onju?

Vastan. Mina ei ole kuskil õpetajaid sarjanud, küll aga arvan, et ving nende palga viletsuse üle on väga liialdatud. Õpetajad ei ole kõik tippspetsialistid, et peaks saama 2000+ eurot palka. Suurem osa õpetajatest on teadmistelt ja oskustelt võrdsed kesktaseme spetsialistiga või alla selle, nagu ikka maailmas see normaaljaotus on. Seega on palga alammäär 1100 minu arust täiesti piisav. Rõhutan uuesti, et tegu on ALAMMÄÄRAGA. Vastuseks sulle pakun hoopis, et võib olla mõjuks õpetajatele kainestavalt, kui nad korra proovikski mujal töötamist. Neil on mingi arusaam, et mujal tööd ei tehtagi, ainult koolis ja klassi ees. Mujal tehakse ka pingelist tööd ning mujalgi on töös omad väga rasked hetked ja omad rõõmud. Nagu õpetajatööski. Õpetaja töö on töö nagu iga teine, ma ei mõista seda nende töö heroiseerimist.

Mis on takistanud mul õpetajaks saada? Sest mul pole selleks ametiks kutsumust. Sobib? Ja see mõttekäik, et ametit selle järgi valitakse, kus lihtsam ja rohkem pappi saab – see iseloomustab nii arvajat väga kenasti. Mina ei ole liblikas, mina tahan teha tööd, mis mulle meeldib. Ja kui mulle meeldiks õpetaja töö, siis ma teeks ka seda ning kindlasti ei vinguks palga üle – sest ma teen tööd töö pärast, mitte palga pärast. Kui on raha juurde vaja, siis vahetan tööd – aga ikka ei vingu, et õpetaja liiga vähe palka saab.

Lõpetuseks veel see mõte – võimalik, et tänapäeval on kõik õpetajaks tahtjad väga teadlikud, aga mina mäletan, et 30 aastat tagasi oli õpetaja amet umbes selline amet, mida valiti, kui mujale ei osanud minna või kui mujale sisse ei saanud. Eks neist mingil osal tekkis õppimise käigus ka tõmme õpetaja ameti vastu, aga kindlasti mitte kõigil. Ja nüüd see seltskond tõenäoliselt moodustabki suurema osa neist õpetajatest, kes lakkamatult oma palgast ja raskest elust räägivad.

Mul on õpetaja haridus, kuid suurema osa oma elust olen muud tööd teinud. Jah, igas töös on omad raskused, kuid töö lastega ja nende vanematega tõesti tappis tervist.
Olen saanud igal pool väljaspool kooli töötades tunduvalt suuremat palka ja mis peamine, tervis on korras olnud ja jälle korda saanud peale koolist lahkumist.
Nii et veendumus, et õpetajad ongi need hädavaresed, kes kuskil mujal hakkama ei saa, kultiveeribki suhtumist, et eriala spetsialistid töölt lahkuvad ja alles jäävad need, kes jäävad. Aasta-aastalt aina nutusem seltskond, nagu olen aru saanud.

Õpetajad ei saa praeguses kiusust ja mürgist laetud koolikeskkonnas mingit oma kutsumust sellesse töösse väljendada, nad võivad seal heal juhul vaid ellu jääda.
Kahjuks on meie kooli sellisesse seisu viinud just need kõiketeadjad vanemad, kes tegelikult koolielust midagi ei tea, kuid kasutavad oma õigust pidevalt kooliellu sekkuda. Ja teine probleem on see meie kaasav haridus kõigi nende erivajaduste ja muidu kasvatamatute lastega ühes klassiruumis.

Kokkuvõtvalt on ametnikud ja lapsevanemad koolis kenakese supi kokku keetnud. Ja nüüd tuleb teil seda ju ise süüa.

Mina olen küll 25 aastat tagasi õpetajaks õppima läinud, täitsa keskmine konkurss oli meil ja ikka väga lahtise peaga inimesed olid kursusel, suurem osa neist õpetajatena ei tööta, mina kaasa arvatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õpetajad ei saa praeguses kiusust ja mürgist laetud koolikeskkonnas mingit oma kutsumust sellesse töösse väljendada, nad võivad seal heal juhul vaid ellu jääda.
Kahjuks on meie kooli sellisesse seisu viinud just need kõiketeadjad vanemad, kes tegelikult koolielust midagi ei tea, kuid kasutavad oma õigust pidevalt kooliellu sekkuda. Ja teine probleem on see meie kaasav haridus kõigi nende erivajaduste ja muidu kasvatamatute lastega ühes klassiruumis.

Kokkuvõtvalt on ametnikud ja lapsevanemad koolis kenakese supi kokku keetnud. Ja nüüd tuleb teil seda ju ise süüa.

Selle osaga olen absoluutselt nõus.

Mul on õpetaja haridus, kuid suurema osa oma elust olen muud tööd teinud. Jah, igas töös on omad raskused, kuid töö lastega ja nende vanematega tõesti tappis tervist.
Olen saanud igal pool väljaspool kooli töötades tunduvalt suuremat palka ja mis peamine, tervis on korras olnud ja jälle korda saanud peale koolist lahkumist.

Mina arvan, et järelikult sa lihtsalt ei ole nii hea suhtleja, väsid suhtlemisest väga ära – mitte pole asi konkreetselt õpetaja ametis. St. ma usun, et sa väsiksid ära ka muust tööst, kus sama palju ja sama intensiivselt suhelda tuleb – kus on inimesed hulgakesi niiöelda sinu vastu. Ei ole nii?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õpetajad ei saa praeguses kiusust ja mürgist laetud koolikeskkonnas mingit oma kutsumust sellesse töösse väljendada, nad võivad seal heal juhul vaid ellu jääda.

Kahjuks on meie kooli sellisesse seisu viinud just need kõiketeadjad vanemad, kes tegelikult koolielust midagi ei tea, kuid kasutavad oma õigust pidevalt kooliellu sekkuda. Ja teine probleem on see meie kaasav haridus kõigi nende erivajaduste ja muidu kasvatamatute lastega ühes klassiruumis.

Kokkuvõtvalt on ametnikud ja lapsevanemad koolis kenakese supi kokku keetnud. Ja nüüd tuleb teil seda ju ise süüa.

Selle osaga olen absoluutselt nõus.

Mul on õpetaja haridus, kuid suurema osa oma elust olen muud tööd teinud. Jah, igas töös on omad raskused, kuid töö lastega ja nende vanematega tõesti tappis tervist.

Olen saanud igal pool väljaspool kooli töötades tunduvalt suuremat palka ja mis peamine, tervis on korras olnud ja jälle korda saanud peale koolist lahkumist.

Mina arvan, et järelikult sa lihtsalt ei ole nii hea suhtleja, väsid suhtlemisest väga ära – mitte pole asi konkreetselt õpetaja ametis. St. ma usun, et sa väsiksid ära ka muust tööst, kus sama palju ja sama intensiivselt suhelda tuleb – kus on inimesed hulgakesi niiöelda sinu vastu. Ei ole nii?

Ei ole nii. Teen praegu ja olen ka varem teinud ainult suhtlemist nõudvat tööd, kenasti saan hakkama. Jah, inimesed väsitavad, aga mitte sel määral, et sellest tervisehädad oleks tekkinud või tekiks praegu.
Kontoris oli küll kõige viletsam töökeskkond just nende köögis ja suitsunurkades ussitamiste pärast, kus kõiketeadjad ka kõike otsustasid ja teadsid, kuid kui mina tööga toime tulin, sai hakkama.
Praegu olen kontoriintriigidest prii. Töötan kui hobune, kuid ka palga üle ei kurda. Töötan 2x rohkem kui koolis õpetajana ja ikkagi ei ole stressitase see, mis koolis ühe kohaga töötades. Klassijuhatajatööst nägin veel aastaid hiljem õudusunenägusid.

Kooli keskkond on nii ära solgitud, et seal ei ole enam võimalik mingit kvaliteeti luua. Eliitkoolid on selles osas veel natukenegi priviligeeritumas seisus, kuigi ka eliitkooli õpetajatel on samad probleemid mis kõigil teistel õpetajatel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kindlasti peaks õpetajad suuremat tasu saama! Selle raha eest minna oma närve rikkuma ning laste ja nende vanematega jagelema? Samuti jätkub töö peale koolipäeva. Pole ime, miks sellel ametil töötajatest puudus on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ikka ja alati imestan nende üle, kes õpetajate tööd alahindavad. Just kiusuga, et palk ok ja puhkus pikk. Küsimus just Teile. Mis on takistanud Teil õpetajaks saada? Lust ja lillepidu ju! Ikka konutate oma nn mõttetus töökohas ja sarjate õpetajaid. Õpetajaid ju kogu aeg igal pool vaja. Visake oma töö sinnapaika ja vudige õpetajaks! Ja tehke nii tööd, et kõigile sobiks. Palk ju Teie arvates hea, tööd nagu tegema ei peagi ja muidugi puhkus! Mis Teid takistab õpetajaks saamast? Mingipärast ei taha, onju?

Vastan. Mina ei ole kuskil õpetajaid sarjanud, küll aga arvan, et ving nende palga viletsuse üle on väga liialdatud. Õpetajad ei ole kõik tippspetsialistid, et peaks saama 2000+ eurot palka. Suurem osa õpetajatest on teadmistelt ja oskustelt võrdsed kesktaseme spetsialistiga või alla selle, nagu ikka maailmas see normaaljaotus on. Seega on palga alammäär 1100 minu arust täiesti piisav. Rõhutan uuesti, et tegu on ALAMMÄÄRAGA. Vastuseks sulle pakun hoopis, et võib olla mõjuks õpetajatele kainestavalt, kui nad korra proovikski mujal töötamist. Neil on mingi arusaam, et mujal tööd ei tehtagi, ainult koolis ja klassi ees. Mujal tehakse ka pingelist tööd ning mujalgi on töös omad väga rasked hetked ja omad rõõmud. Nagu õpetajatööski. Õpetaja töö on töö nagu iga teine, ma ei mõista seda nende töö heroiseerimist. Üks tegur, mis on väga olulisel kohal muudel ametikohtadel, puudub selles töös pea üldse – see on mõiste “tähtaeg”. Võib olla ainul lõpuklassides ning eksamiainetes eksisteerib tähtaja analoog, kus mingiks kuupäevaks peab olema programm läbi võetud. Tavalises kontoritöös on aga tähtajal väga oluline ja stressirohke roll.

Mis on takistanud mul õpetajaks saada? Sest mul pole selleks ametiks kutsumust. Sobib? Ja see mõttekäik, et ametit selle järgi valitakse, kus lihtsam ja rohkem pappi saab – see iseloomustab nii arvajat väga kenasti. Mina ei ole liblikas, mina tahan teha tööd, mis mulle meeldib. Ja kui mulle meeldiks õpetaja töö, siis ma teeks ka seda ning kindlasti ei vinguks palga üle – sest ma teen tööd töö pärast, mitte palga pärast. Kui on raha juurde vaja, siis vahetan tööd – aga ikka ei vingu, et õpetaja liiga vähe palka saab.

Lõpetuseks veel see mõte – võimalik, et tänapäeval on kõik õpetajaks tahtjad väga teadlikud, aga mina mäletan, et 30 aastat tagasi oli õpetaja amet umbes selline amet, mida valiti, kui mujale ei osanud minna või kui mujale sisse ei saanud. Eks neist mingil osal tekkis õppimise käigus ka tõmme õpetaja ameti vastu, aga kindlasti mitte kõigil. Ja nüüd see seltskond tõenäoliselt moodustabki suurema osa neist õpetajatest, kes lakkamatult oma palgast ja raskest elust räägivad.

Suur osa õpetajahariduse ja ka kutsumusega inimesi paraku töötabki mujal, just sellesama palga pärast. Et saada parimaid kooli tööle, tuleb ka parimat palka maksta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ikka ja alati imestan nende üle, kes õpetajate tööd alahindavad. Just kiusuga, et palk ok ja puhkus pikk. Küsimus just Teile. Mis on takistanud Teil õpetajaks saada? Lust ja lillepidu ju! Ikka konutate oma nn mõttetus töökohas ja sarjate õpetajaid. Õpetajaid ju kogu aeg igal pool vaja. Visake oma töö sinnapaika ja vudige õpetajaks! Ja tehke nii tööd, et kõigile sobiks. Palk ju Teie arvates hea, tööd nagu tegema ei peagi ja muidugi puhkus! Mis Teid takistab õpetajaks saamast? Mingipärast ei taha, onju?

Vastan. Mina ei ole kuskil õpetajaid sarjanud, küll aga arvan, et ving nende palga viletsuse üle on väga liialdatud. Õpetajad ei ole kõik tippspetsialistid, et peaks saama 2000+ eurot palka. Suurem osa õpetajatest on teadmistelt ja oskustelt võrdsed kesktaseme spetsialistiga või alla selle, nagu ikka maailmas see normaaljaotus on. Seega on palga alammäär 1100 minu arust täiesti piisav. Rõhutan uuesti, et tegu on ALAMMÄÄRAGA.

Tõesti ALAMMÄÄRAGA tegu (1100- maksud= umbes 980 eurot, sõltuvalt TM avaldusest), kuid ega ükski õpetaja just rõõmuga endale rohkem kontaktunde juurde küsimas nüüd ka ei käi. Pigem ikka juhtkonnas survestatakse või seatakse fakti ette, et sel aastal selline koorumus ja nii on. Mind tõsiselt häirib, kui räägitakse keskmisest palgast, mis pidavat juba pea 1500 euroni tõusma ( miinus maksud, taas sõltuvalt TM avaldusest umbes 1200 kätte). See tähendab veel rohkemat aega tööle, mitte perele, sõpradele või hobidele.
Aga tõesti, jätkuvalt ostitakse õpetajaid erinevatesse koolidesse, kandideerige ja saate unustamatu kogemuse. Ja kui soovite ikka väga erilist kogemust, paluge end ka klassijuhatajaks määrata (ja seda reeglina koolides eraldi enam ei tasustata) https://koolielu.ee/poster/job_offers

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Lilleke22

Ma sain kevadel täiskohaga töötades kätte 1063 eurot, sh olin klassijuhataja. Seda, millise kadalipu pidin pangas läbima, et korteri ostuks laenu saada (elu esimene laen), ei hakka parem kirjeldamagi. Nagu vallavaene oleksin olnud….

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tõesti ALAMMÄÄRAGA tegu (1100- maksud= umbes 980 eurot, sõltuvalt TM avaldusest), kuid ega ükski õpetaja just rõõmuga endale rohkem kontaktunde juurde küsimas nüüd ka ei käi.

Siiski 1250€, alates 2019. aastast. Keskmine brutokuupalk oli 2018 aastal 1310€. Pole väga suur erinevus.
Ma päriselt ei saa aru, mille üle te kurdate. Kui meri põlvini ja mujal marjamaa, siis tulge üle ja küll siis palgad tõusevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 24 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu kogemus on selline, et õpetajaid on ikka väga erinevaid. Aga paljud õpetajad, kes kaebavad, on selles osaliselt ise süüdi ka. Koosolekul oli klassijuhatajaga juttu, et aineõpetajad peaks hakkama märkuseid kirjutama tunnisegajatele. Ja mida üks õpetaja tegi-ütles lastele, et mina küll teile märkuseid kirjutama ei hakka, muidu vanemad kodus pahandavad. Ei pea vist ütlema, et selle õpetaja tunnis on varasemast suurem korralagedus. Siis eesti keele õpetaja, kes annab justkui suveks raamatuid lugeda, aga sügisel märgib alati esimese raamatu tähtaja oktoobri algusse. Ka seda oskavad lapsed märgata. Selliseid näiteid on veel. Samas on selliseid, kes on lühikese jutuga ja lapsed saavad end liigutatud küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siis eesti keele õpetaja, kes annab justkui suveks raamatuid lugeda, aga sügisel märgib alati esimese raamatu tähtaja oktoobri algusse.

Kindel, et ta andis need suveks lugeda? Mõni õpetaja lihtsalt tutvustabki õppeaasta lõpus lastele järgmise aasta programmi. Samas on muidugi õige see, et oma sõnu ei tasu süüa, aga alati on olnud õpetajaid, kes on rangemad, ja neid, kes on leebemad. Samas, kui õpetaja on väga jäik oma nõudmistes, ei pruugi see ka kuhugi viia, kui on sattunud klass, kes lihtsalt nii palju ei suuda. Võib ju ollagi, et õpetaja kujutas ette, et lapsed loevad suvel nt 3 raamatut läbi ja siis septembris selgus, et 1 oli üldse midagi lugenud. Ta võiks ju teha töö ja laduda rea ühtesid, aga äkki tuleks tal sel juhul kooli juhtkonna ja vanematega probleeme, nii ta siis andiski armuaega, et ehk saavutab normaalsema hinderea natukese aja pärast. Samas muidugi, ega liigne kummivenitamine ka kuhugi ei vii, mõõdutunnet peab olema ja kogu aeg järele anda ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu kogemus on selline, et õpetajaid on ikka väga erinevaid. Aga paljud õpetajad, kes kaebavad, on selles osaliselt ise süüdi ka. Koosolekul oli klassijuhatajaga juttu, et aineõpetajad peaks hakkama märkuseid kirjutama tunnisegajatele. Ja mida üks õpetaja tegi-ütles lastele, et mina küll teile märkuseid kirjutama ei hakka, muidu vanemad kodus pahandavad. Ei pea vist ütlema, et selle õpetaja tunnis on varasemast suurem korralagedus. Siis eesti keele õpetaja, kes annab justkui suveks raamatuid lugeda, aga sügisel märgib alati esimese raamatu tähtaja oktoobri algusse. Ka seda oskavad lapsed märgata. Selliseid näiteid on veel. Samas on selliseid, kes on lühikese jutuga ja lapsed saavad end liigutatud küll.

Nii et kui õpetaja andis lastele võimaluse aastane programm suvel läbi lugeda ja kui esimesel septembri nädalal juba lugemiskontrolliga ei lajatanud, siis järelikult on ta “igasugune” õpetaja? Need raamatud olidki ju terve aasta lugemisvara! Just selliste laste ja nende vanemate pärast, kelle mõistus kinganumbrist kõrgemale ei küüni, ma koolis ei töötagi. Sest sellistele ongi antud mind ja minu tööd arvustada! Te ei väärigi ju enamat kui endasuguseid inimesi tänavalt tahvli ette!

Ja milles see teine õpetaja nüüd süüdi oligi? Et ei tahtnud poolt oma tunnist märkuste ladumisele kulutada või oligi kooli sattunud selline, kes tõesti mujal enam tööd ei saa ja väriseski kõigest hingest sellisegi töökoha pärast?
Kuulge, te, vanemad ise olete ju loonud sellise olukorra koolis. Mille üle te siis nüüd kurdate, et koolis pole kvaliteeti? Kvaliteetsed inimesed ei tule sellistesse tingimustesse tööle, kus temast 3x rumalam inimene hakkab talle dikteerima töö tegemise tingimusi!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kunagi üks õpilane lindistas õpetaja juttu, masendav küll, et selliseid õpetajaid on. nimelt õpetaja mõnitas last selle eest, ta talle lilli sünnipäevaks ei toonud.
Aga miks need perekooli õpetajad alati nendest teemadest tuld võtavad ja teema mujale keeravad?
Meie president ütles: Me vajame algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi tasemel internetiõpikuid, mis sarnaneksid arvutimänguga. Just, arvutimänguga, millega tegelemist kipuvad täiskasvanud sageli probleemina nägema ja kasutavad nende keelamist või lubamist lapse karistamis- või premeerimisvahendina. Mis tuletab meelde mu enda lapsepõlves küllalt sageli kõlanud etteheidet, et mis see laps ometi nii palju loeb, rikub veel oma silmad ära.
Arvutimängud, mille arendajad on meie lastele vanuselt vist lähemal kui õppekavade koostajad, on lastele huvitavad, sest kogetud eduelamus innustab pingutama. See mäng, õppimine, ei lõpe ju kunagi. Just sellises vormis peaksid olema ka õpikud, kust laps saab kontrollida oma teadmisi ja leiab ülesandeid, mis teda edasi viivad. Õpetamine peab muutuma toetatud õppimiseks.
Jah, meie lastel on endiselt vaja suures osas teada seda, mida nad praegu läbi vaeva ja igavuse 12. klassi lõpuks teavad. Aga nad peaksid sinna jõudma mitte ennast klassis õpetada lastes, vaid klassiruumis juhendatud õpiprotsessis osaledes. Igaüks oma taseme kohaselt. See on ainus viis pakkuda lastele innustavat koolikogemust, ja seejuures nii, et ei vanemad ega õpetajad peaks koolis rahuliku õhkkonna hoidmise pärast hulluks minema.
Praegu saan oma pojale öelda vaid seda: „Jah, ma saan aru, et see on igav, aga ma ei saa midagi teha.“
Palun ärge saage must valesti aru – ma ei taha selle väljatoomisega meie õpetajaid solvata. Hoopis vastupidi. Esitan üleskutse: andkem meie õpetajatele vahendid, mis võimaldaksid lastel kogeda tagasisidel põhinevat õppimist, mille käigus nad saavad areneda. Sõltumatult, õnnelikult, koos oma klassikaaslastega, ehkki õppides üksjagu erinevaid asju.
Võtame näiteks keeleõppimise. Meie lastest saavad maailmaränduritest kodanikud. Neil on vaja osata paljusid keeli, kuid üks kool õpetab tavaliselt kolme-nelja. Samas on olemas imelised vahendid, mis saaksid lapsi internetipõhise õppega aidata ja pakuvad palju suuremat keelevalikut, kui ükski kool suudab.
Õpetajad vajavad neid vahendeid kohe, sest muidu kaotavad meie lapsed koolis käimise vastu huvi. Mõned inimesed usuvad endiselt, et lastel on vaja piirata uue tehnoloogia kasutamist. Mina usun, et see oleks väga vale, sest tehnoloogia on tulevikus meie seas ja ümber veel palju arenenumates vormides kui praegu.
Lapsed peavad õppima, kuidas tehis­intellektiga endi seas toime tulla. Toon ühe näite meie üsna teraste inimeste põlvkonnast, kes aga ei mõista, mida tähendab robot meie seas. Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal oli meil pakirobot, mis nõukogu ruumis šokolaadi jagas. Inimesed märkasid seda ja et robot nägi armas välja, tahtsid temaga pilti teha. Mis te arvate, kas nad toimisid nii, nagu olnuks õige – astusid roboti kõrvale ja tegid pildi ära? Ei, nad kutsusid teda: „Tule siia!“ Nagu nad räägiksid koeraga. Animistlik instinkt käib meie mõistusest üle. Ja need olid väga targad inimesed!
Meil on üha rohkem selliseid füüsilise maailma kitsa väljundiga tehisintellekti esinemisvorme. Robot on tark mõne kindla ülesande täitmisel, kuid teiste ülesannete osas täiesti mõistmatu.
Meie lapsed peavad oskama elada maailmas, kus „elab ja toimetab“ tehis­intellekt. Muidugi ei saa me anda neile täpseid tehnilisi oskusi kogu eesseisvaks eluks, aga vähim, mida teha saame, on lõpetada tehnika või tehnoloogilise arengu süüdistamine selles, et lapsed ei taha enam koolis käia selle traditsioonilises mõttes.
Meil tuleb tehnoloogia ja tema järjest kiirenev muutumine omaks võtta. Peame näitama, et see aitab saada paremat haridust ja innustab lapsi teadmisi omandama. See valmistaks neid ette ka mõistmiseks, et nad peavad hakkama suhtlema masinatega, mis on mõne koha pealt väga targad, aga sama paratamatult sotsiaalselt kohanemisvõimetud. Et nad ei prooviks rääkida robotiga, kes pole selleks mõeldud. Kui ütleme neile, et iPad on halb, siis sellist loomulikku mõistmist ja kasvamist uude maailma ei tule.
Peame tooma koolidesse rohkem väikeseid roboteid. Olen näinud meie 1. klassi õpilaste käes robotputukaid, mida saab programmeerida eri moel liikuma roheliste, punaste või kollaste täppide peal. Just nii peaks lastele selguma, mismoodi masin „mõtleb“ ja kuidas nende koostatud programm roboti „mõtteviisi“ mõjutab. Igal lapsel on sellisele maailmale õigus.
Ja teate mis? Arvatavasti õpetame lastele endiselt 30 aasta perspektiivis vanamoelisi asju. Aga sellest pole midagi, sest õpetame neile ka kõige olulisemat – inimeseks olemist mistahes tehnoloogiaga varustatud maailmas.
Nõnda õpetagem meie lastele, et mistahes tehnoloogiat nad suureks saades kasutama hakkavad, on oluline olla kaastundlik inimene, aus ühiskonnaliige. Tuleb osata ennast väljendada, tagades sellega, et suudetakse iseenda ja oma sõprade eest seista, suhtudes samas lugupidavalt ka teistesse inimestesse. Need on asjad, mida oleme osanud ja oskame hästi ka tulevikus.
 
Artikkel on valminud president Kersti Kaljulaidi novembris Euroopa koolijuhtidele Tallinnas peetud kõne põhjal.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 139 )


Esileht Koolilaps õpetajate tase