Kui pool klassi saab kontrolltöö hindeks kahe, mõned kolmed ja üksikud neljad-viied? Või on olemas võimalus, et ühte klassi on sattunud keskmisest kehvemad õpilased? Mis hetkel võib hakata lugema õpetajat/õpetamise meetodit kehvaks?
Kui pool klassi saab kontrolltöö hindeks kahe, mõned kolmed ja üksikud neljad-viied? Või on olemas võimalus, et ühte klassi on sattunud keskmisest kehvemad õpilased? Mis hetkel võib hakata lugema õpetajat/õpetamise meetodit kehvaks?
Mõlemad võimalused on olemas. Palju sõltub ka ju klassi vaimsusest. Äkki neil on hoiak, et see aine pole tähtis, õpetaja on nõme, seda ainet ei õpigi. Nii võib mingis keskmises kooliastmes vabalt olla. Isegi gümnaasiumis võib seda juhtuda, kui on eriti nürimeelne seltskond sattunud. Üksikud on ju mõistlikumad ka, nagu tundub, muidugi on ka lapsi, kes suudavad õppimata hea mälu või loogilise mõtlemise abil nelja või viie saada. Veel võib olla, et õpetaja on kas liiga range, ei valmista piisavalt tööks ette, nt paneb palju vimkaga küsimusi või ei täpsusta piisavalt, mida tööks õppida, seletab liiga segaselt või vähe, ei harjuta ülesandeid läbi (s.t ei peagi harjutama töö ülesandeid, aga seda tüüpi ülesandeid võiks ju teha). Veel on võimalus, et õpetaja on liiga leebe lihtsalt, muus osas teeb kõik hästi, aga laseb lastel palju oma asjadega tunnis tegeleda ja nii ei saagi pool klassi midagi selgeks. Veel on võimalus, et lastel lihtsalt oli sel hetkel raske periood ja nad jätsid just selleks aineks korralikult valmistumata mis iganes põhjusel (tundus vähem oluline, oli lihtsalt viimane töö, tundus lihtsam järele teha vms). Veel on võimalus, et selle õpetajaga on siiani saanud spikerdada, aga seekord ei saanud. Palju võimalusi on.
Meil oli selliseks aineks saksa keel. Kolmas võõrkeel, keegi ei viitsinud õppida. Ei olnud õpetaja süü, me lihtsalt ei olnudki motiveeritud õppima.
Õpetaja ei motiveeri lapsi jnd.
Ei, lapsed on lollid. Aga lihttöölisi on tulevikus ikka vaja. /nipsakas õpetaja. Ps. Mu palk tõuseb ikka ja sa ei saa midagi teha????
Tõesti oleneb, kui õpitud on ühte ja kontrolltöös küsitakse teist, siis ei ole see ok, st õpilane õpib, aga saab ikka kehva hinde, sest ta ei saanud täpselt aru, mida vaja õppida. Kui õpilane teab, et on vaja õppida, aga lihtsalt ei õpi, siis on loogiline tegu-tagajärg seos. Sageli juhtub selliseid asju pigem ülikoolis, kuigi ka seal on süsteem muutunud ja tudengid võtavad õppejõu tegevuse osas palju sõna, aga varasemalt ikka oli seda, et loengus räägiti niisama juttu, aga eksam tuli 10 nimekirjas oleva raamatu peale ja enamik kukkus läbi, aga tänapäeval see vist eriti enam võimalik ei ole.
Jälle see teema, oh need vaesed õpetajad…
Mulle isiklikult meeldivad kõik õpetajad kes pole 60+
Noored õpetajad arenevad koos lastega aga vanad tõmbavad noortel arengu maha.
Umbes veerand õpetajatest on 60+. Laseme lahti? Kes siis üldse veel kooli jääb?
Mulle isiklikult meeldivad kõik õpetajad kes pole 60+
ja mida need 60+ õpetajad siis sinu meelest peaksid pensionini tegema?
tulevad sinu asutusse sinu ametikohale selleks viimaseks 5 aastaks, mis pensionini jäänud?
Ensib.ee lehelt:
1. jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale.
Sünniaasta Vanaduspensioni iga
1953 63 a
1954 63 a 3 kuud
1955 63 a 6 kuud
1956 63 a 9 kuud
1957 64 a
1958 64 a 3 kuud
1959 64 a 6 kuud
1960 64 a 9 kuud
1961 ja hiljem 65 a
Kui pool klassi saab kontrolltöö hindeks kahe, mõned kolmed ja üksikud neljad-viied? Või on olemas võimalus, et ühte klassi on sattunud keskmisest kehvemad õpilased? Mis hetkel võib hakata lugema õpetajat/õpetamise meetodit kehvaks?
Minu lapsel oli mõned aastad tagasi ühes aines sama lugu (siis kui ekool veel statistikat näitas kõigile). Pool klassi kahed, paar viit ja ülejäänud kolmed. Ehk siis tegelikult ei saanud keegi asjast aru. Ja mina näen küll süüd eelkõige õpetajal. Õpetaja peab suutma end kehtestada ja lastele materjali arusaadavaks teha.
Ja ennetamaks arvamusi, et ma oma loodrist last kaitsen, siis minu laps oli üks neist, kes viie sai. Aga kuna temal on antud aine vastu suurem huvi kui keskmisel õpilasel, siis temal probleemi polnud. Aga asja peavad selgeks saama ka need, keda see aine ei huvita.
see, kui juba pool klassi kahed saavad, näitab siiski seda, et õpetaja on saamatu, mitte seda, et pool klassi lapsi kõik on järsku laisad ja lollid.
Ta kas ei oska ainet huvitavaks teha, ei oska end kehtestada, ei tee piisavalt selgeks, mida töös küsitakse, ei anna töö tegemiseks piisavalt palju aega, on lihtsalt kiuslik vms.
Normaalne on see, et mõned õpilased võivad kahed saada, kui juba pool või üle poole klassi, siis on viga alati õpetajas endas. Põhjuseid võib olla erinevaid, aga kindlasti on see küll õpetaja viga.
Meil oli gümnaasiumis üks selline õpetaja. Kiuslik. Ja andis töö tegemiseks viis minutit. Füüsika. No ei jõua nii ruttu. Meil vahetati õpetaja välja, sest keeldusime edaspidi tema tundi minemast. Mida nad ikka teevad seal koolis, ei viska ju tervet klassi koolist välja?
Aga asja peavad selgeks saama ka need, keda see aine ei huvita.
Hobuse võib vägisi vee juurde tuua, kuid vägisi jooma ei pane. Kui iganes huvitavaks ka joomisprotsessi ei teeks. Punkt.
Hobuse võib vägisi vee juurde tuua, kuid vägisi jooma ei pane. Kui iganes huvitavaks ka joomisprotsessi ei teeks. Punkt.
Proua punkt on ilmselt üks neist õpetajatest, kes oma ainet lastele arusaadavalt selgeks teha ei suuda ja oma tööalase läbikukkumise frustratsiooni siin teemas miinustamisega väljendab.
Põhikooli õppekava muide pole mingi tuumateadus ja selle omandamisega saab iga normaalselt arenenud laps hakkama. Mõni haarab asja lennult, mõni vajab rohkem seletamist, aga hakkama saavad. Küll aga ei ole iga klassi ette sattunud täiskasvanu õpetaja nime väärt ja kahtede ladumine ei tee olematuks seda, et ta õpetamisest tuhkagi ei tea.
Aga sinu hobuse loogika järgi pole meil üldse koole ja õpetajaid vajagi. Las igaüks õpib seda, mis teda huvitab ja kui miski ei huvita, siis las ollagi loll.
Aga sinu hobuse loogika järgi pole meil üldse koole ja õpetajaid vajagi. Las igaüks õpib seda, mis teda huvitab ja kui miski ei huvita, siis las ollagi loll.
See hobuse jutt on siiski selles mõttes õige, et kui inimene ikka üldse ei taha õppida, siis ei saa teda keegi õppima panna. Mingi tahtmine ja motivatsioon peab inimesel ikka endal ka olema, et teadmisi omandada. See muidugi ei tähenda, et õpetaja ei pea midagi tegema, et lapsed teemast aru saaksid, aga see ei tähenda ka, et iga 2 on õpetaja praak.
See hobuse jutt on siiski selles mõttes õige, et kui inimene ikka üldse ei taha õppida, siis ei saa teda keegi õppima panna. Mingi tahtmine ja motivatsioon peab inimesel ikka endal ka olema, et teadmisi omandada. See muidugi ei tähenda, et õpetaja ei pea midagi tegema, et lapsed teemast aru saaksid, aga see ei tähenda ka, et iga 2 on õpetaja praak.
Antud teema ei ole mitte ühe õpilase ühest suvalisest kahest, vaid sellest, et pool klassi ei ole ainet omandanud. Klassi suurust pole muidugi mainitud, võimalik, et tegu on väikse kooli väikse klassiga. Aga kui räägitakse linnakoolide 20+ lastega klassidest, siis ei ole olukord kohe kindlasti normaalse jaotuse piires.
See hobuse jutt on siiski selles mõttes õige, et kui inimene ikka üldse ei taha õppida, siis ei saa teda keegi õppima panna. Mingi tahtmine ja motivatsioon peab inimesel ikka endal ka olema, et teadmisi omandada. See muidugi ei tähenda, et õpetaja ei pea midagi tegema, et lapsed teemast aru saaksid, aga see ei tähenda ka, et iga 2 on õpetaja praak.
Antud teema ei ole mitte ühe õpilase ühest suvalisest kahest, vaid sellest, et pool klassi ei ole ainet omandanud. Klassi suurust pole muidugi mainitud, võimalik, et tegu on väikse kooli väikse klassiga. Aga kui räägitakse linnakoolide 20+ lastega klassidest, siis ei ole olukord kohe kindlasti normaalse jaotuse piires.
Kui pool klassi või kõik saavad kahed, siis tulebki teema kordamisele. Ikka juhtub. Miks te arvate, et õpetaja sellisest juhtumist järeldusi ei tee? Teeb ikka. Kas teil õnnestuvad oma töö juures absoluutselt kõik asjad? Ideaalinimesed olete?
Ma pean küll tunnistama, et mul on paari klassi puhul juhtunud, et sageli ebaõnnestusid tööd u poolel klassil. Aga ma ei kavatse küll hakata ennast seetõttu halvasti tundma, sest MITMEKÜMNES ülejäänud klassis, kus olen õpetanud, on samad või analoogsete ülesannetega tööd hästi läinud. Lihtsalt mõni klass ongi selline, kus suurem osa õpilastest tunnis kaasa ei tööta ega viitsi ka kodus enne tööd materjali läbi vaadata ja no mis mul siis teha on, ega tarkust vägisi kulbiga pähe panna saa ju. Aga isegi sellistes klassides on alati õpilasi, kes teevad töö suurepäraselt – sealjuures pole tegemist mingite megaajudega, vaid täiesti tavaliste õpilastega, kes on lihtsalt tunnis keskendunud ja kodus veel materjali üle vaadanud.
see, kui juba pool klassi kahed saavad, näitab siiski seda, et õpetaja on saamatu, mitte seda, et pool klassi lapsi kõik on järsku laisad ja lollid.
Ta kas ei oska ainet huvitavaks teha, ei oska end kehtestada, ei tee piisavalt selgeks, mida töös küsitakse, ei anna töö tegemiseks piisavalt palju aega, on lihtsalt kiuslik vms.
Normaalne on see, et mõned õpilased võivad kahed saada, kui juba pool või üle poole klassi, siis on viga alati õpetajas endas. Põhjuseid võib olla erinevaid, aga kindlasti on see küll õpetaja viga.
Minu lapse sõnul neil üle poolte klassis kunagi ei õpi kodus (kodutööd kirjutatakse enne tundi maha kellegi pealt) ja ammugi mitte kontrolltööks. Mitte üheski aines. Kui õpetaja jagab juba töid kätte, siis küsivad ‘mis töö? mille peale?’, mis juba näitab, et e-kooli ei tehta kodus lahtigi. Mis õpetaja süüst siin rääkida.
Asi ei ole niivõrd huvitavaks tegemises. Kui huvitavaks ebareeglipäraseid tegusõnu näiteks ikka teha on. Kõik asjad ei pea olema “fun, fun, fun”. Vahel on asi lihtsalt väheses läbiproovimises ja läbiharjutamises.
see, kui juba pool klassi kahed saavad, näitab siiski seda, et õpetaja on saamatu, mitte seda, et pool klassi lapsi kõik on järsku laisad ja lollid.
Nii ei saa üldistada.
Päris paljud tööd tehakse avatud materjalidega, st vastused töösse otsib õpilane õpikust töövihikust ja/või konspektist. Kui õpilane pole tunnis kuulanud, tv täitnud, konspekti teinud, siis pole küll õpetaja süüdi. Ta ei ole võimeline kogu aeg korraga kõigi kõrval seisma, et jälgimist ja kirjutamist nõuda.
Poja klassis oli just töö: loe tekst läbi ja vasta küsimustele õpiku abil. Õpetaja olevat klassis ringi käinud ja kordamööda kõiki suunanud. 20st ainult viis said hindeks 3 või 4, sest vastused olevat olnud poolikud või valed. Järgmisel päeval käskis õpetaja kõigil oma tööd täiendada, aega anti peaaegu tunni lõpuni. Seekord olevat kõik tähelepanelikumad olnud, kuid kaks last andsid ikka ära pooltühja lehe, põhjenduseks vastasid õpetajale, et ei jõudnud rohkem.
kuid kaks last andsid ikka ära pooltühja lehe, põhjenduseks vastasid õpetajale, et ei jõudnud rohkem.
Õpetaja oleks nüüd pidanud kõigepealt ennetamiseks tuvastama, mis kummalgi lapsel viga on. Võib-olla on kõht tühi, võib-olla vanemad kodus jälle lahutavad ja laps ei saa näriva hingevalu pärast õppida (väga sage põhjus!), võib-olla on väsinud, võib-olla … Ja kui ta on ära kuulanud ning läbi mõelnud, kuidas seda last aidata, siis pidanud lohutama ja suunama. Kui üks laps on sel kombel individuaalselt järjele aidatud, siis ongi tund ehk läbi. Kas teise väsinud ja õnnetu lapse jaoks ka aega jääb, see on õnneasi. Juhtub veel kolmas ka olema, siis suureneb ebaõiglus veelgi ja kui veel ka neljas-viies on häiritud ega suuda keskenduda – eks arutage ise edasi. Õpetaja võimed on juba selle ühega ammendatud, aeg surub ka peale.
Meil oli sama asi. Üle poole klassi kukkus matemaatika tasemetöö läbi. Vanemad võtsid teema tõsiselt ülesse. Õpetaja vahetati välja. Nüüd lapsed jälle suurem osa viielised. Eelmine õpetaja oli tark inimene aga õpetada ei osanud. Ka nii võib olla. Kui juba suur osa klassist ei oska, siis ikka viga õpetajas. Kui kool ei reageeri, võta eraõpetaja. Muidu lapsel pärast väga raske. Õpimise motivatsioon kaob ära jne. Mingis eas võib see tuleviku ära rikkuda.
Vanemad võtsid teema tõsiselt ülesse. Õpetaja vahetati välja. Nüüd lapsed jälle suurem osa viielised. Eelmine õpetaja oli tark inimene aga õpetada ei osanud.
Uus õpetaja ka kahtlemata tark inimene…, muig…
Minu arust on ülitavaline situatsioon, et kui eelmine õpetaja on olnud kehvapoolne ja olematute teadmiste-oskuste eest viisi ladunud, siis kui tuleb uus ja korralik õpetaja, siis sügisel esimesed kontrolltööd on šokk ja kahepuru. Aga kui uus õpetaja on järjekindel ja süsteemne ning õpilased valdavas osas ka viimaks taipavad, et on aeg jalad kõhu alt välja võtta ja tööle asuda, siis kevadeks stabiliseerub olukord ilusasti ära, õpilaste teadmised kasvavad, varasemad lüngad vaikselt täituvad ja hinded normaliseeruvad. Ning üldjuhul (kui õpetaja on oma ranguse juures õiglane, mitte tõesti mingi õel ja erapoolik inimene) muutub selline õpetaja aja jooksul suurema osa klassi jaoks vägagi armastatuks.
Vanemad võtsid teema tõsiselt ülesse. Õpetaja vahetati välja. Nüüd lapsed jälle suurem osa viielised. Eelmine õpetaja oli tark inimene aga õpetada ei osanud.
Uus õpetaja ka kahtlemata tark inimene…, muig…
Muidugi tark – teab, mida teha, et lahti ei lastaks.
Meil oli sama asi. Üle poole klassi kukkus matemaatika tasemetöö läbi. Vanemad võtsid teema tõsiselt ülesse. Õpetaja vahetati välja. Nüüd lapsed jälle suurem osa viielised. Eelmine õpetaja oli tark inimene aga õpetada ei osanud. Ka nii võib olla. Kui juba suur osa klassist ei oska, siis ikka viga õpetajas. Kui kool ei reageeri, võta eraõpetaja. Muidu lapsel pärast väga raske. Õpimise motivatsioon kaob ära jne. Mingis eas võib see tuleviku ära rikkuda.
Unista edasi, tasemetöödel põrumise pärast ei ‘vahetata ümber’ ühtegi õpetajat.
Laps Tln kooli 5. klassis ja neil juba teist aastat VÄGA paljudes ainetes nii, et pooltel kahed, üksikutel viied ja siis ülejäänud kolmed-neljad. Selles klassis pole lihtsalt õppimine populaarne. Pigem trumbatakse üksteist üle, kuidas on lahe mitte midagi teha. Mitmel enda sõnul suva! Ja tegu ju veel suhteliselt väikeste lastega. Minu laps seni viieline olnud, aga sel aastal viimases otsas juba igasugu hindeid olnud ning on ilmnenud üleolevat suhtumist, et mis siis. Teiste mõju, mis muud + lähenev puberteet. Kuna paralleelklass poleks lahendus, siis tahan ta peale 6.klassi mujale kooli panna. Õpetajaid ei oska küll selles olukorras süüdistada.
Eks ikka vahetatakse välja, kui mitu klassi tasemetöö läbi kukuvad ja kõigil sama õpetaja. Eriti kui tegu veel riikliku tasemetööga.
Alati pole asi ka selles, et õpetaja ei oska õpetada. Lihtsalt klassi distsipliin on nii halb, et õpetaja tegeleb pool tunnist keelamisega, mitte õpetamisega.
Õpetan kolme paralleeli. Enamus sama teema tunnid on paralleelidel identsed. Alati ühes klassis silmnähtavalt kehvemad tulemused, sest puudub õppimise tahe ja motivatsioon ning tunnirahu. Üks kord on selles klassis ka olnud 1/3 õpilastest negatiivne hinne kontrolltöös. Aga enda süüd ma selles üldse ei näe, sest õpetan kõiki klasse samade põhimõtete järgi ning teised saavad hästi hakkama.
