Esileht Ajaviite- ja muud jutud Orgu toitumiskava, Stockholmi dieet jt toitumiskavad

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 88 )

Teema: Orgu toitumiskava, Stockholmi dieet jt toitumiskavad

Postitas:
Kägu

Miks peab üldse õhtul sööma? Miks te enne magaminekut kaloreid vajate? Jätke õhtusöök ära ja kaal alaneb märgatavalt.

Lõunaeurooplase kombel enne magamaminekut praadi vitsutada ma, jah, ei taha. Kui nii mõelda – siis enamus toidukogusest langebki ju ajale enne kella 6. Tööinimesena olen seetõttu nüri järjekindlusega põhiroa tööle kaasa tassinud (samal ajal kui mõni teine ei söö midagi – läheb kõigepealt koju ja alles siis, kui pere laua ümber koos, toimub päeva põhisöömine).

Umbes 2t enne voodisseheitmist tahan siiski väikeses koguses süüa ja sooja taimeteed juua. Siis on magama minnes tunne ideaalselt mõnus: pole kõht liiga täis, aga ka mitte liiga tühi (et vähkred ja vähkred ning näljatunne ei lase unel tulla). Eriti veel trennipäevadel (varahommikune treening mulle absoluutselt ei sobi, nii et peale tööpäeva ongi ainus võimalik trenniaeg) – ei kujuta ette, et trenni ja magamamineku vahel absoluutselt midagi ei sööks.

Kui kaal liiga tegema hakkaks, ju ma siis asendaks õhtuse võileiva mingi vähem patuse (süsivesikuvaese) snäkiga , aga vaevalt ma õhtueine täitsa ära jätaks.

See ongi paksukeste probleem, nad ei kujuta ettegi, et kuidas ma ikka õhtul ei söö. Kusagil peas tiksub mõte, et enne magaminekut ju ikka natuke peab sööma. Ei pea! Kui sa suudad juba ette kujutada, et sa ei pea kolm kord päevas sööma, siis on see suur samm edasi. Ja kui sa õhtusöögi ära jätad, siis oledki varsti normaalkaalus tagasi. Su keha ise ütleb sulle, kas sul on vaja seda õhtust söömist või ei: oled ülekaaluline = ei ole vaja, oled normaalkaalus = jätka samas vaimus, oled alakaalus = söö rohkem.

Ülekaalulistel lihtsalt on raske loobuda harjumustest, samuti on juba lastepõlvest alates pähe taotud, et kolm korda päevas peab sööma, tänapäeval jõhverdatakse juba viis korda päevas. Pidevalt suu käib ja midagi on hamba all. Aga inimesed ei tööta enam põldudel, tehes rasket füüsilist tööd ja kaotades suurel hulgal kaloreid. Inimesed sõidavad tänapäeval autoga kontorisse, istuvad kaheksa tundi toolil, aga tahavad süüa sama palju nagu siis, kui käidi küttimas, tegeleti korilusega ja raske füüsilise tööga. Ei saa nii! Nüüd peab ümber hindama oma kalorivajaduse ja see ongi tänapäeva inimesele kõige raskem. Süüa tahaks palju, aga liikumist on jäänud kordades vähemaks.

Ühesõnaga: vaata peeglisse ja sealt saad vastuse, kas vajad kolme toidukorda päevas või mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks peab üldse õhtul sööma? Miks te enne magaminekut kaloreid vajate? Jätke õhtusöök ära ja kaal alaneb märgatavalt.

Sõin eile õhtul ühe õuna, kuna koer vesistas õunasüdame järele. Tema pärast sõingi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lihtne: ma ei tarbi midagi, milles on rohkem kui 3 g süsivesikuid 100 g kohta.

Kaotasin sellega 27 kilo aastaga ja hoidnud tulemust 4,5 aastat.

Tundub äärmiselt ebatervislik. Eelmisel nädalal juhtusin just nägema saadet, kus arst rääkis, millised pikaajalisemad tervisehädad toob kaasa valgu üleliigne tarbimine. Nii madala süsivesikute piiriga ei saa sa endale isegi tomatit lubada.

Ära muretse, arstiga on kõik kooskõlastatud. Ta leiab, et parem see toitumine kui 30 kilo ülekaalu (mis oleks raudselt veel suurenenud). Sina saad oma energia süsivesikutest, mina headest rasvadest (oliiviõli, või jm).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ülekaalulistel lihtsalt on raske loobuda harjumustest, samuti on juba lastepõlvest alates pähe taotud, et kolm korda päevas peab sööma, tänapäeval jõhverdatakse juba viis korda päevas. Pidevalt suu käib ja midagi on hamba all. Aga inimesed ei tööta enam põldudel, tehes rasket füüsilist tööd ja kaotades suurel hulgal kaloreid. Inimesed sõidavad tänapäeval autoga kontorisse, istuvad kaheksa tundi toolil, aga tahavad süüa sama palju nagu siis, kui käidi küttimas, tegeleti korilusega ja raske füüsilise tööga. Ei saa nii! Nüüd peab ümber hindama oma kalorivajaduse ja see ongi tänapäeva inimesele kõige raskem. Süüa tahaks palju, aga liikumist on jäänud kordades vähemaks.

Oleneb ikka sellest, mida süüa. Ka ülekaalust vabanemiseks võib ja olenevalt füüsilisest aktiivsusest peabki palju sööma (alla baasenergiavajaduse ju minna ei tasuks). Suur kogus ei võrdu alati ka suure kaloraažiga. Selleks, et juurikatest vajalik kalorikogus kätte saada peab neid tarbima ikka tohutult rohkem kui killukest liha, mis annab sama kalorikoguse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Umbes 2t enne voodisseheitmist tahan siiski väikeses koguses süüa ja sooja taimeteed juua. Siis on magama minnes tunne ideaalselt mõnus: pole kõht liiga täis, aga ka mitte liiga tühi (et vähkred ja vähkred ning näljatunne ei lase unel tulla). Eriti veel trennipäevadel (varahommikune treening mulle absoluutselt ei sobi, nii et peale tööpäeva ongi ainus võimalik trenniaeg) – ei kujuta ette, et trenni ja magamamineku vahel absoluutselt midagi ei sööks.
Kui kaal liiga tegema hakkaks, ju ma siis asendaks õhtuse võileiva mingi vähem patuse (süsivesikuvaese) snäkiga , aga vaevalt ma õhtueine täitsa ära jätaks.

Ei saa hästi aru, miks kommenteerid siin teemas? Sul pole ülekaalu ega allavõtmise kogemust, ainult teooriad “mida teeksid, kui kaal hakkaks tõusma”, aga tegelikult ei tea ju, kuidas need abinõud mõjuksid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No nii, eile õhtust alustasin igatahes vahelduvpaastuga. Kella 18 ja 10 vahel ei söönud midagi, näis, kuidas edaspidi hakkama saan, täna polnud küll raske.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tundub äärmiselt ebatervislik. Eelmisel nädalal juhtusin just nägema saadet, kus arst rääkis, millised pikaajalisemad tervisehädad toob kaasa valgu üleliigne tarbimine. Nii madala süsivesikute piiriga ei saa sa endale isegi tomatit lubada.

Miks sa arvad, et ta just valke üleliia tarbib? Võib-olla teeb ketot.

Kui süsikaid ei tarbi, siis ülejäänud energiaallikad on valk ja/või rasv (see veel hullem).

Et sa teaksid: on olemas asendamatud valgud, on asendamatud rasvhapped, aga pole olemas asendamatuid süsivesikuid.
Kui see inimene lisab oma menüüsse keedetud kartulid, makaronid või riisi, see tõepoolest ei anna midagi juurde peale odavate kalorite, mida me niigi liiga palju sisse sööme.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei saa hästi aru, miks kommenteerid siin teemas? Sul pole ülekaalu ega allavõtmise kogemust, ainult teooriad “mida teeksid, kui kaal hakkaks tõusma”, aga tegelikult ei tea ju, kuidas need abinõud mõjuksid.

No aga see teema ei olnudki ju range aruandluse teema (“nii kaua järgisin kava, nii palju kilosid läks”), vaid just rohkem muljetamise teema – kuidas toitumiskavad tunduvad ja kui reaalne oleks teil neid kogu järgnev elu järgida jne.

Ma siis kirjutasingi, et minule on toitumiskavas üllatuslik liharikkus, harjumatu oleks süüa nii palju liha. Kusjuures, TTÜ toitumisteadlased soovitavad süüa nii pool kilo (siia-sinna vastavalt inimese vanusele, mõõtmetele) liha nädalas, siis ei pidavat inimesel olema põhiliselt lihast saadavate toitainete puudust karta ega midagi, rohkem polegi vaja. Mis läheks minu harjumustega isegi kokku. Fitlap aga soovitab süüa liha kordi rohkem – on ju teistmoodi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui see inimene lisab oma menüüsse keedetud kartulid, makaronid või riisi, see tõepoolest ei anna midagi juurde peale odavate kalorite, mida me niigi liiga palju sisse sööme.

Kartul/bataat, täisteramakaronid (makarone tehakse ka näiteks kinoast, tatrast, läätsedest jne), pruun/punane/must/metsik riis sisaldavad peale kalorite ikka ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale ning kompleksseid süsivesikuid.

Sinu nimetatud odavad kalorid tulevad ikkagi lihtsüsivesikutest, mida tõesti tarbitakse liiga palju. Komplekssed süsivesikud on aga isegi kaalulangetamise kuures tänuväärsed abimehed.

Fitlap aga soovitab süüa liha kordi rohkem – on ju teistmoodi?

Fitlap ei soovita süüa mitte liha vaid hoopis valku umbes 30% osakaalus makrotoitainetest. Valku ei pea saama ainult lihast vaid võib täiesti vabalt tarbida ka taimseid valke ning piimavalke ning kõik need valikud on kavas täiesti olemas. Sina ise paned ju oma toitumiskava kokku vastavalt oma isule ja võimalustele. Arvutiprogramm ei ole täiuslik ning kui sulle tulevad automaatselt ainult lihaga retseptid, siis neid saab alati teiste retseptide vastu välja vahetada. Programm küll areneb, aga ise peab ka ikka kaasa mõtlema.

TAI soovitustes on valgu osakaal väiksem aga süsivesikute oma suurem. Uurimused on näidanud, et suurem valgu ja rasvade osakaal aitab kaalulangetajatel tekitada ja ka säilitada kauem täiskõhutunnet ning vältida veresuhkru kõikumisi, mis võivad viia näljasena ülesöömiseni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kartul/bataat, täisteramakaronid (makarone tehakse ka näiteks kinoast, tatrast, läätsedest jne), pruun/punane/must/metsik riis sisaldavad peale kalorite ikka ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale ning kompleksseid süsivesikuid.

Igasugune roheline salat sisaldab palju väärtuslikumaid vitamiine, lisaks ka muid mikrotoitaineid ja palju suuremas kontsentratsioonis. Kas sööd kilo keedetud kartuleid/durumnisujahumakarone või kilo erinevate roheliste salatite segu, mis sa arvad mis vahe on? Rohelisest salatist, sealjuures kasutades täienduseks veel näiteks mugulsibulat, sidrunit jm, saad sisuliselt vitamiinide “üledoosi”, ja kiudaineid saab rohelisest salatist ka hulga rohkem (jämedalt võttes umbes 100x rohkem).

Milline on süsivesik, seal pole inimese ainevahetuse jaoks eriti vahet. On vahet glükeemilise indeksi jaoks ja see on kõik – aga kes vähe süsivesikuid sööb see nagunii GI peale ei pea mõtlema. Kõik keerulise ahelaga süsivesikud (nt. nagu tärklis) lagundatakse lihtsamateks ära enne kui organism nendega midagi ette võtab. Seepärast pole mõtet üritadagi enda juttu tähtsaks puhuda rääkides komplekssetest süsivesikutest. Nad on küll mõistlikumad tarbida kui valge suhkur, aga see ei muuda neid vajalikuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ongi paksukeste probleem, nad ei kujuta ettegi, et kuidas ma ikka õhtul ei söö. Kusagil peas tiksub mõte, et enne magaminekut ju ikka natuke peab sööma. Ei pea! Kui sa suudad juba ette kujutada, et sa ei pea kolm kord päevas sööma, siis on see suur samm edasi. Ja kui sa õhtusöögi ära jätad, siis oledki varsti normaalkaalus tagasi.

Toidukordade arv oleneb inimese töö ja tegevuste iseloomust, kuid võimaluse korral on soovitav süüa 3 põhitoidukorda ja 2 vahepala, kusjuures toidukordade vahe ei tohiks ületada 3–4 tundi.

Sinul on oma tõde ja maailmal oma tõde. On küll ja küll inimesi, kes söövad see 5 toidukorda ja ikka ei lähe paksuks. Ega see näljutamine ja enesele valetamine ei kaota ju sinu probleemi?

Please wait...
Postitas:
Kägu

No nii, eile õhtust alustasin igatahes vahelduvpaastuga. Kella 18 ja 10 vahel ei söönud midagi, näis, kuidas edaspidi hakkama saan, täna polnud küll raske.

Kui keha harjub, siis ei olegi kunagi raske. Ja õhtul taimeteed juua on väga mõnus (if puhul siis suhkruta, soe vedelik rahustab une eel mõnusasti maha).
Inimesed on väga erinevad, kes tahab toitumiskava ja erisööke, kellel on kergem vaadata kella järgi, igaühele oma, pole mõõtet karjuda “aga mina küll ei…”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lihtne: ma ei tarbi midagi, milles on rohkem kui 3 g süsivesikuid 100 g kohta.

Kaotasin sellega 27 kilo aastaga ja hoidnud tulemust 4,5 aastat.

Tundub äärmiselt ebatervislik. Eelmisel nädalal juhtusin just nägema saadet, kus arst rääkis, millised pikaajalisemad tervisehädad toob kaasa valgu üleliigne tarbimine. Nii madala süsivesikute piiriga ei saa sa endale isegi tomatit lubada.

Ära muretse, arstiga on kõik kooskõlastatud. Ta leiab, et parem see toitumine kui 30 kilo ülekaalu (mis oleks raudselt veel suurenenud). Sina saad oma energia süsivesikutest, mina headest rasvadest (oliiviõli, või jm).

30 kg ülekaalu ja sellise toimumise vahele jääb ka ju palju muid variante.
Ma pole väitnud, et saan oma energia ainult süsivesikutest ja et ma häid rasvu ei tarbi (kala, oliiviõli). Kuid toituda tuleb tasakaalustatult. Ükski hea asi pole hea, kui seda süüa ebaproportsionaalselt palju ning paljud tervislikud söögid üldse välistada (köögiviljad, puuviljad jms). Lihtsalt uuri huvi pärast erinevaid teaduslikke uuringuid, milleni selline toitmumine pikema aja jooksul võib su tervise viia. Mul tegelikult ükskõik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Et sa teaksid: on olemas asendamatud valgud, on asendamatud rasvhapped, aga pole olemas asendamatuid süsivesikuid.
Kui see inimene lisab oma menüüsse keedetud kartulid, makaronid või riisi, see tõepoolest ei anna midagi juurde peale odavate kalorite, mida me niigi liiga palju sisse sööme.

Mida sa väidad nüüd? Et süsivesikuid ei peagi üldse tarbima? Ja kes on makaronidest ning kartulitest rääkinud? Erinevad köögiviljad on ikka väga vajalik osa inimese igapäevamenüüs, kui on soov tervislikult toituda. Põhipoint ei olegi ju selles, et valgu- ja rasvavaeses toidus on süsivesikud, vaid selles, et neis on kõike muud kasulikku, mida lihas, piimatoodetes, munas ja rasvades/õlides pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sealjuures kasutades täienduseks veel näiteks mugulsibulat, sidrunit jm, saad sisuliselt vitamiinide “üledoosi”, ja kiudaineid saab rohelisest salatist ka hulga rohkem (jämedalt võttes umbes 100x rohkem).

Sibulas ja sidrunis on süsikaid rohkem kui 3g/100g kohta, seega need oleksid välistatud tolle ülalkirjeldatud menüü puhul.

P.S. Kiudaineid on tatras rohkem kui rohelises salatis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Igasugune roheline salat sisaldab palju väärtuslikumaid vitamiine ja palju suuremas kontsentratsioonis. Kas sööd kilo keedetud kartuleid või kilo erinevate salatite segu, mis sa arvad mis vahe on? Teisel juhul saad sisuliselt vitamiinide “üledoosi”, ja kiudaineid saab rohelisest salatist ka hulga rohkem (jämedalt võttes umbes 100x rohkem).

Sa ei söö ju korraga ära ei kilo kartulit ega ka kilo salatit. Kumb hoiab su kõhtu kauem täis, kas keedukartulitega koos söödud salatiports või ainult salat? Üht võin öelda, et ainult vitamiinid kõhtu täis ei hoia. Kuna salatit ei saa nii palju tarbida, et saaksid piisavalt kõhtutäitvaid kiudaineid, siis peab lisaks salatile ikka midagi juurde ka sööma. Valku, rasvu ja süsivesikuid on organismil normaalseks talitluseks hädavajalik saada. Ühekülgselt ainult salatit süüa ei ole tervislik. Ainult kartuleid süüa pole samuti tervislik.

Ajul on normaalseks toimimiseks vaja saada süsivesikuid. Kuna on tõestatud, et suhkur on aju jaoks sõltuvusttekitav aine, siis on igati mõistlikum saada süsivesikuid juur- ja puuviljadest ning teraviljast. Seega on ikka vahe küll, millist süsivesikuallikat tarbida. Sellest saab dieeditades väga hästi aru, kui veresuhkur kõigub ning kuidas see ka meeleoludele võib mõju avaldada isude tekkimise näol. Samas kui kompleksseid süsivesikuid tarbides veresuhkur nii suurel määral ei kõigu ja ka isud on kontrolli all.

Kaalulangetuse üks probleem ongi selles, et hakatakse sööma rohkelt salatit, arvates eksklikult, et kartul jms süsivesikuallikad teevad paksuks ja neid peab seetõttu võimalikult palju vältima. Samas salat ei täida kauaks kõhtu ning tekibki oht, et järgmise toidukorra ajal süüakse näljast juurde igasugu muid asju peale kartuli ja salati.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa ei söö ju korraga ära ei kilo kartulit ega ka kilo salatit. Kumb hoiab su kõhtu kauem täis, kas keedukartulitega koos söödud salatiports või ainult salat? Üht võin öelda, et ainult vitamiinid kõhtu täis ei hoia. Kuna salatit ei saa nii palju tarbida, et saaksid piisavalt kõhtutäitvaid kiudaineid, siis peab lisaks salatile ikka midagi juurde ka sööma. Valku, rasvu ja süsivesikuid on organismil normaalseks talitluseks hädavajalik saada. Ühekülgselt ainult salatit süüa ei ole tervislik. Ainult kartuleid süüa pole samuti tervislik.

Ega ma ei rääkinudki, et tuleb süüa kilo salatit. See oli lihtsalt võrdluseks neile, kes näevad kartulit, riisi, tatart või makaroni kui ülihead ja vajalikku vitamiinide allikat. Kuid ka riisi või tatra kõrvale tuleb alati salatit süüa, sest vitamiinide allikana on need ikka ülimalt nirud. Kui sööd seda salatit kõigest paar ampsu rohkem, siis see katab need kartulist tulevad vitamiinid ikka kuhjaga, nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt – ja võid kartuli vitamiinide eesmärgil lõdvalt ära jätta. Kindlasti tasuks süüa erinevatel päevadel erinevaid salateid.

Seega võid oma toidukorrad planeerida nii, et põhitoit on midagi rasva ja valgurikast: kala, liha, muna, juust, kodujuust, kanafilee, loomamaks jms – veerand taldrikut. Sinna kõrvale salat, ikka paras ports, sealhulgas sibul, tomat, kurk, erinevad kapsad ja teised aedviljad – kolmveerand taldrikut. Erinevatel päevadel erinev põhiroog ja erinev salat. Süüa parasjagu, mitte kõhtu liiga täis ja kogus planeerida nii, et päevane kaloraaž oleks kulutusega kooskõlas.

Kõht püsib edukalt täis ka selle minu näidistaldrikuga ka täiesti 0 kiudainetega. Kiudaineid pole siin vaja selleks, et kõht püsiks täis, vaid selleks, et seedimine püsiks korras.

Mis pluss siin on? Sedasi toitudes püsib kõht omakorda kõvasti kauem täis kui kartulite või makaronidega. Kartulil ja makaronil on üks eelis – annab odavalt kaloreid. Kuskohast sai alguse meie toidupüramiid – sõjajärgsetest aastatest, kus inimesed kannatasid alatoitumuse all. Siis oli vaja riiklikel tasanditel garanteerida ja soovitada ka inimestele odavaid kaloriallikaid, et nad jaksaks sõjajärgse ühiskonna ülesehitamisel vajalikku füüsilist tööd teha. Aga see püramiid on vaikselt kestnud kuni tänasesse päeva, ja nüüd teeb see hoopis karuteenet.

Kui meil on ülekaal, siis oleme ennekõike püramiidi põhjaks ja püramiidi tipuks olevaid odavaid kaloreid liiga palju sisse ahminud. Toidu kaloraaži vähendamist – dieeti – võiks alustada just sellest kõige vähemväärtuslikust osast, tatardest ja riisidest ja samas ka maiustustest. Ainult süsivesikute pärast (lihtsalt seepärast, et kuskil keegi soovitab süsivesikuid teatud protsent) süüa kartulit ja jahutooteid on täiesti mittevajalik, sest inimese keha suudab edukalt ise süsivesikuid/energiat sünteesida ka valkudest ja rasvast. Süües liha energiast puudu juba ei tule. Osad valgud ja osad rasvad on sellised, mida inimkeha sünteesida ei suuda – asendamatud. Neid peab saama söögist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sealjuures kasutades täienduseks veel näiteks mugulsibulat, sidrunit jm, saad sisuliselt vitamiinide “üledoosi”, ja kiudaineid saab rohelisest salatist ka hulga rohkem (jämedalt võttes umbes 100x rohkem).

Sibulas ja sidrunis on süsikaid rohkem kui 3g/100g kohta, seega need oleksid välistatud tolle ülalkirjeldatud menüü puhul.

Seega ei söö toidukorrana paljast sibulat vaid segad oma salatisse niipalju muud kraami, et salati/toidukorra kogusummaks tuleb 3g süsikaid / 100g toidu kohta. Ning keegi ei öelnud, et peab olema just 3g / 100g kohta. Ise valid oma taseme, võid võtta limiidiks ka näiteks 8g süsikaid / 100g kohta.

Süües näiteks 100g kala, 100g hapukoort ja 100g sibulat (heeringas sibula ja hapukoorega), on süsivesikute osakaal täpselt 2g / 100g kohta. Aga sa ei võta sibulat nii palju, seega on see suhe isegi lahedam. Võid peediga tehtud kapsa salatit ka kõrvale süüa veel. Tavaliselt muidugi võetakse sellise heeringa juurde ka veel keedetud värsket kartulit tilliga, aga see on nii traditsiooni ja mitte vajaduse pärast. Seega kui vaja dieeti pidada, on kõik väga hästi ka siis kui kartul sealt heeringa kõrvalt ära jätta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega ma ei rääkinudki, et tuleb süüa kilo salatit. See oli lihtsalt võrdluseks sulle, kes sa reklaamid kartulit, riisi, tatart või makaroni kui ülihead ja vajalikku vitamiinide allikat. Kuid ka riisi või tatra kõrvale tuleb alati salatit süüa, sest vitamiinide allikana on need ikka ülimalt nirud. Kui sööd seda salatit kõigest paar ampsu rohkem, siis see katab need kartulist tulevad vitamiinid ikka kuhjaga, nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt – ja võid kartuli lõdvalt ära jätta. Kindlasti tasuks süüa erinevatel päevadel erinevaid salateid.

Kartul/riis/tatar/makaronid on vaid üks süsivesikuallikas, kust saab ka vitamiine ja mineraale ning need kuuluvad mitmekülgse toitumise juurde. Kas sinu reklaamitav “võid lõdvalt ära jätta” tähendab seda, et süsivesikuid võid suvalt piirata? Tegelikult seda teha ei maksaks, sest kehale on hädavajalikud nii süsivesikud, valgud kui rasvad. Pelgalt vitamiinide ja mineraalide najal ei suuda keha elada ning ainult salatist ei ole võimalik saada vajalikku süsivesikukogust (salat on mahult suur aga makrotoitainevaene isegi siis, kui vitamiine on selles rohkem kui kartulis ning vajaliku süsivesikuhulga saamiseks peakski vast kilo salatit korraga sööma. Näiteks lehtsalatis on 100 grammi kohta 1 grammi süsivesikuid. Ka kiudaine on muuseas süsivesik, nii et võrdluses kartuliga, kus 100 grammi kohta on 15,5 grammi süsivesikuid, siis kumb neist peaks nüüd kiudainetelt olulisem olema?).

Sinu reklaamitav valguallikas+salat on tavaline “toitumisnõustajate” kava. Kui see sulle sobib ja suudad seda elu lõpuni järgida, siis on väga hästi. Minule meeldivad erinevad süsivesikuallikad menüü mitmekesisuse täiendamiseks ja olen neid tarbides ka kaalust alla võtnud, nii et igaühele oma.

Ainult süsivesikute pärast (lihtsalt seepärast, et kuskil keegi soovitab süsivesikuid teatud protsent) süüa kartulit ja jahutooteid on täiesti mittevajalik, inimese keha suudab edukalt ise süsivesikuid/energiat sünteesida ka valkudest ja rasvast.

Kas sa tõesti ütled seda, et inimestel ei ole üldse vaja süsivesikuid tarbida, sest keha sünteesib neid ise valkudest ja rasvast? Palun viidet allikale.

Mina olen seni olnud arusaamal, et keha eesmärk ongi tarbitud toidust energiat ammutada. Energiat, mida saab süsivesikutest, valkudest ja rasvadest…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas sa tõesti ütled seda, et inimestel ei ole üldse vaja süsivesikuid tarbida, sest keha sünteesib neid ise valkudest ja rasvast? Palun viidet allikale.

Palun, metabolismi A ja O:
https://en.wikipedia.org/wiki/Fatty_acid_metabolism#Animals_and_plants_synthesize_carbohydrates_from_both_glycerol_and_fatty_acids

Ning pane tähele, et ma kasutasin mõistet “süsivesikuid/energiat”. Miks nii, seda loe siit:
https://en.wikipedia.org/wiki/Carbohydrate_metabolism

See on ka vajalik läbi lugeda https://en.wikipedia.org/wiki/Acetyl-CoA ja https://en.wikipedia.org/wiki/Adenosine_triphosphate
Muidugi tuleks mõlemad teemad mõttega läbi lugeda, aga kõige märkimisväärsem lause nendest artiklitest võiks olla äkki “CoA is acetylated to acetyl-CoA by the breakdown of carbohydrates through glycolysis and by the breakdown of fatty acids through β-oxidation.

Ma arvan millegipärast, et me oleme oma teadmiste taseme poolest väga erinevatel positsioonidel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seega ei söö toidukorrana paljast sibulat vaid segad oma salatisse niipalju muud kraami, et salati/toidukorra kogusummaks tuleb 3g süsikaid / 100g toidu kohta. Ning keegi ei öelnud, et peab olema just 3g / 100g kohta. Ise valid oma taseme, võid võtta limiidiks ka näiteks 8g süsikaid / 100g kohta.

Mina kommenteerisin just väidet, tsiteerin:

ma ei tarbi midagi, milles on rohkem kui 3 g süsivesikuid 100 g kohta.

Seega pole mõtet hakata hämama. Selline toitumine on ebatervislik, mis välistab kõik toiduained, mis sisaldavad rohkem süsikaid kui 3g/100g kohta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seega ei söö toidukorrana paljast sibulat vaid segad oma salatisse niipalju muud kraami, et salati/toidukorra kogusummaks tuleb 3g süsikaid / 100g toidu kohta. Ning keegi ei öelnud, et peab olema just 3g / 100g kohta. Ise valid oma taseme, võid võtta limiidiks ka näiteks 8g süsikaid / 100g kohta.

Mina kommenteerisin just väidet, tsiteerin:

ma ei tarbi midagi, milles on rohkem kui 3 g süsivesikuid 100 g kohta.

Seega pole mõtet hakata hämama. Selline toitumine on ebatervislik, mis välistab kõik toiduained, mis sisaldavad rohkem süsikaid kui 3g/100g kohta.

EI hämagi. Aga tõepoolest oli eelmisel vastajal õigus: ma ei söö paljalt toorest sibulat, vaid see sv kogus on minu toidu kohta,(kuigi enamasti ka eraldi toiduainete kohta). Nt terapipar sisaldab ka rohkelt sv, aga sa ei pane ju üle 1-2 g seda toidu sisse.

SV piir on igaühel erinev. Minul on diagnoositud tõsine ülesöömishäire ja minu piiriks on 20 g sv päevas. Kui söön rohkem, tekib suurem oht ülesöömishoo tekkimiseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seega ei söö toidukorrana paljast sibulat vaid segad oma salatisse niipalju muud kraami, et salati/toidukorra kogusummaks tuleb 3g süsikaid / 100g toidu kohta. Ning keegi ei öelnud, et peab olema just 3g / 100g kohta. Ise valid oma taseme, võid võtta limiidiks ka näiteks 8g süsikaid / 100g kohta.

Mina kommenteerisin just väidet, tsiteerin:

ma ei tarbi midagi, milles on rohkem kui 3 g süsivesikuid 100 g kohta.

Seega pole mõtet hakata hämama. Selline toitumine on ebatervislik, mis välistab kõik toiduained, mis sisaldavad rohkem süsikaid kui 3g/100g kohta.

Aga mul on sulle ka küsimus. Kas tarbida päeva lõikes 3g süsivesikuid / 100g toidu kohta on ebatervislik? Arvestades, et päevane mikrotoitainete ja vitamiinide vajadus saab kaetud salatitest ja/või loomamaksast ja kalaõlist. Mis haigusi või sündroome väldib keedukartulis sisalduva tärklise (see “komplekssne süsivesik” mida keedukartulis põhiliselt leidub ja mida mõni siin “asendamatuks” peab) regulaarne tarbimine?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sinu reklaamitav valguallikas+salat on tavaline “toitumisnõustajate” kava.

Ei. See on Rootsi endokrinoloogide tavaline soovitus kõigile rasvunud ja teist tüüpi diabeeti põdevatele inimestele. Eesti toitumisnõustajad räägivad pigem “komplekssetest süsivesikutest”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas sa tõesti ütled seda, et inimestel ei ole üldse vaja süsivesikuid tarbida, sest keha sünteesib neid ise valkudest ja rasvast? Palun viidet allikale.

Kas sa tõesti ütled, et inimorganism ei suuda rasvadest või valkudest sünteesida Acetyl-CoA-d, mis on kartulitärklise metabolismi tulemus? Palun viidet allikale!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas sa tõesti ütled, et inimorganism ei suuda rasvadest või valkudest sünteesida Acetyl-CoA-d, mis on kartulitärklise metabolismi tulemus? Palun viidet allikale!

Kas inimorganism suudab seda sünteesida sellises koguses, et muid süsivesikuallikaid ei ole üldse vaja juurde tarbida? See oli minu küsimuse mõte, millele vastamist sa sujuvalt Wikipedia artiklite alla matta üritasid.

Keha võib igasuguseid asju ju sünteesida aga see ei suuda kindlasti end ilma toitaineteta üleval pidada. Oma targa jutuga jätsid sa sellise mulje nagu poleks inimestel üldse vaja mitmesuguseid süsivesikuallikaid tarbida, et piisab sellest paarist grammist mida saab salatist. Mõni veel jääb seda uskuma ja teeb oma tervisele tõsiselt viga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas inimesed küll enne kartuli ja riisi eestisse toomist ellu jäid…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina olen nüüd värskelt dieedil.
hommikul 2 riisigaletti mingi kattega (juust, lahja sink) või 2 keedumuna või omlett või väike kogus piimaga putru, kohv ka muidugi.
lõunaks viskan potti pool pakki külmutatud köögivilju ja kõrvale kala- või kanafilee või maks või kalkuni- või vasikalihasült. kasutan mõnikord ka törtsu majoneesi.
õhtuks taas kala või kana ja toorsalat või teine pool pakki külmutatud köögivilju või keedan tatart.
mõnikord söön vanilje kohupiima või panen riisigaletile moosi. olen ka Selvrist ostnud neid pisikesi magustoidutopse või pisikesi kohupiimakreeme. hapukoore asemel kasutan kreeka jogurtit.
minu märksõnad seega köögivili, kala ja kana.
jälgin, et päevas ei sööks üle 1400 kcal-i. pigem on see ikka hoopis sellises 1200 kcal piires.

ei ole ju mingit erilist kokkamist ja üksluiseks ka ei lähe.
joon palju vett ja söön alati laua taga, mitte teleka või arvuti ees.

olen nüüd 1,5 kuuga 7kg maha saanud ja ei mäleta küll, et oleks pidanud tühja kõhtu kannatama. võimalik, et see tuli alguses sellest, et ma võtsin vastu OTSUSE, et ma olen dieedil ja pean üleliigse maha saama. täiskõhu tunnet ei taha ma nüüd küll enam tunda, mida varem nautisin.
Fitlap ja Orgu mind igal juhul ei aidanud. Tõesti, kogu aeg peab toidule mõtlema ja planeerima, hulluks võib minna nii.
midagi muud ma enda elustiilis ei muutnud, ei hakanud ennast rohkem liigutama ega midagi. vanust on mul 50+, et ei ole just kõige lihtsam liigsest vabaneda, aga see süteem minul töötab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Raske elu teil, kes peavad päevast päeva kokku arvutama oma süsivesikuid, kaloreid, rasvu ja valku.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks peab üldse õhtul sööma? Miks te enne magaminekut kaloreid vajate? Jätke õhtusöök ära ja kaal alaneb märgatavalt.

Lõunaeurooplase kombel enne magamaminekut praadi vitsutada ma, jah, ei taha. Kui nii mõelda – siis enamus toidukogusest langebki ju ajale enne kella 6. Tööinimesena olen seetõttu nüri järjekindlusega põhiroa tööle kaasa tassinud (samal ajal kui mõni teine ei söö midagi – läheb kõigepealt koju ja alles siis, kui pere laua ümber koos, toimub päeva põhisöömine).

Umbes 2t enne voodisseheitmist tahan siiski väikeses koguses süüa ja sooja taimeteed juua. Siis on magama minnes tunne ideaalselt mõnus: pole kõht liiga täis, aga ka mitte liiga tühi (et vähkred ja vähkred ning näljatunne ei lase unel tulla). Eriti veel trennipäevadel (varahommikune treening mulle absoluutselt ei sobi, nii et peale tööpäeva ongi ainus võimalik trenniaeg) – ei kujuta ette, et trenni ja magamamineku vahel absoluutselt midagi ei sööks.

Kui kaal liiga tegema hakkaks, ju ma siis asendaks õhtuse võileiva mingi vähem patuse (süsivesikuvaese) snäkiga , aga vaevalt ma õhtueine täitsa ära jätaks.

See ongi paksukeste probleem, nad ei kujuta ettegi, et kuidas ma ikka õhtul ei söö. Kusagil peas tiksub mõte, et enne magaminekut ju ikka natuke peab sööma. Ei pea! Kui sa suudad juba ette kujutada, et sa ei pea kolm kord päevas sööma, siis on see suur samm edasi. Ja kui sa õhtusöögi ära jätad, siis oledki varsti normaalkaalus tagasi. Su keha ise ütleb sulle, kas sul on vaja seda õhtust söömist või ei: oled ülekaaluline = ei ole vaja, oled normaalkaalus = jätka samas vaimus, oled alakaalus = söö rohkem.

Ülekaalulistel lihtsalt on raske loobuda harjumustest, samuti on juba lastepõlvest alates pähe taotud, et kolm korda päevas peab sööma, tänapäeval jõhverdatakse juba viis korda päevas. Pidevalt suu käib ja midagi on hamba all. Aga inimesed ei tööta enam põldudel, tehes rasket füüsilist tööd ja kaotades suurel hulgal kaloreid. Inimesed sõidavad tänapäeval autoga kontorisse, istuvad kaheksa tundi toolil, aga tahavad süüa sama palju nagu siis, kui käidi küttimas, tegeleti korilusega ja raske füüsilise tööga. Ei saa nii! Nüüd peab ümber hindama oma kalorivajaduse ja see ongi tänapäeva inimesele kõige raskem. Süüa tahaks palju, aga liikumist on jäänud kordades vähemaks.

Ühesõnaga: vaata peeglisse ja sealt saad vastuse, kas vajad kolme toidukorda päevas või mitte.

Mina ei jää õhtul magama kui mul on kõht tühi. Mina söön alati kõhu täis ja siis magan nagu lapsuke. Aga kuna ma õhtul söön, siis ma ei söö loomulikult hommikul, sest mul pole kõht tühi. Minu söömine algab alles kell 2-3 ajal päeval, enne seda tiksun kohvil. Mul on normaalkaal.

Iga inimene peab leidma oma rütmi ja kui on soov kaalu langetada, siis tulebki vähem süüa. Tuleb teha tugev eesmärk ja ära kannada see alguses tekkiv tugev näljatunne. Üldiselt kui kilod kaovad, siis väheneb ka isu ja toidukogused.

Sellega ma olen väga päri, kaloririkast toitu on liiga palju. Inimesed raiskavad toidule meeletult raha ja tegelikult ei vaja keegi selliseid toidukoguseid. Aga ahnusest aetakse endale see sisse.

Selles teemas tuleb see ka hästi esile kui pepsid on inimesed. Kes ei söö ühte toitu 3-4 korda järjest ja kes peab koguaeg midagi vaaritama. See hullumeelne vajadus tervisliku ja tasakaalustatud toitumise järele…, see paneb väga muigama. Keha nagunii omastab väga vähe mineraale, sest kehal pole seda vaja. Aga ikka inimene topib sisse kilo porgandeid ja kapsast, tomatit jne. Inimese toiduvajadus on läbi miljonite aastate kujunenud väga pisikeseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 88 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Orgu toitumiskava, Stockholmi dieet jt toitumiskavad