Esileht Koolilaps arvutuskäike on 2 (õpetaja loeb ühe neis valeks)

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: arvutuskäike on 2 (õpetaja loeb ühe neis valeks)

Postitas:

Õpetaja märkis 2. variandi valeks, sest tunnis ta õpetab vaid 1. varianti.

Tehe: 0.6 20-st on võimalik arvutada 2 viisil (6. klassi matemaatika õpiku järgi):
1) teha 0.6 harilikuks murruks: 0.6=6/10.
ja seejärel 6/10 * 20=12
2) 0.6*20=12.
Lisas kontrolltöösse juurde ka küsimuse, miks nii võib korrutada?

Õpetaja sõnul peab õpilane aru saama osa leidmisest tervikust sisuliselt, aga mitte pähe õpitud reegli järgi (millest tavaliselt õpilased aru ei saa).

Mida sellest arvata? kuidas teistel on selliseid asju parandatud/õpetatud?
Mida arvata sellest üldisemalt – kui on 2 lahenduskäiku (või enam, ära toodud ka õpikus) ja kontrolltöös märgitakse 2. lahenduskäik valeks ja seetõttu hinne langeb? Õpetajaga suhtlemisel jääb õpetaja jäigalt oma arvamuse juurde. Kõik peab olema täht-tähelt vormistatud nii nagu tema on tunnis ette andnud. Osadel juhtudel on see hea, kuid mõned asjad on küll pisut jaburad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.11 22:24; 30.11 13:32; 30.11 22:26; 08.12 14:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loomulikult on õpetajal õigus kehtestada reeglid, kuidas ülesannet lahendada tuleb, ning vastavalt ka kontrolltööd hinnata. Ma ei saa aru, mille vastu sa üldse protesteerid?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 29.11 23:46; 30.11 10:26; 30.11 12:46; 30.11 14:26; 30.11 17:02; 08.12 10:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

kui teema on harilike murdude korrutamine arvuga, siis tuleb ülesande lahendus vastavalt vormistada, mitte kasutada kümnendmurde (õpitud oluliselt varem)

analoogne oleks olukord siis, kui on korrutustabeli õppimine ja õpilane lahendab 7×8 nii 7+7+7+7+7+7+7+7
jah, ka nii saab vastuse kätte, kuid antud juhul küsiti muud.

muide, ka 9.kl lõpueksamil ja 12.kl RE-l on samuti tihti juba tekstis ette antud, kuidas ülesannet lahendada (lahenda võrrandsüsteemi abil, lahenda determinantide abil, kasuta tuletist või integraali jne). kui on 20p ülesanne, kus õpilane on kirjutanud aid õige vastuse (peast nt), siis pole komisjonil õigus talle anda rohkem punkte, kui selle vastuse eest 1p või 0,5p (vastavalt antud ül. hindamisjuhendile)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.11 00:12; 30.11 19:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

kui teema on harilike murdude korrutamine arvuga, siis tuleb ülesande lahendus vastavalt vormistada, mitte kasutada kümnendmurde (õpitud oluliselt varem)

analoogne oleks olukord siis, kui on korrutustabeli õppimine ja õpilane lahendab 7×8 nii 7+7+7+7+7+7+7+7
jah, ka nii saab vastuse kätte, kuid antud juhul küsiti muud.

muide, ka 9.kl lõpueksamil ja 12.kl RE-l on samuti tihti juba tekstis ette antud, kuidas ülesannet lahendada (lahenda võrrandsüsteemi abil, lahenda determinantide abil, kasuta tuletist või integraali jne). kui on 20p ülesanne, kus õpilane on kirjutanud aid õige vastuse (peast nt), siis pole komisjonil õigus talle anda rohkem punkte, kui selle vastuse eest 1p või 0,5p (vastavalt antud ül. hindamisjuhendile)

See on küll väga kurb.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ülesande tekstis oli öeldud, kuidas tuleb arvutada, siis on õpetajal õigus. Kui õpetaja lihtsalt eeldas , et kuna tema õpetas vaid üht kahest variandist, siis õpilased kasutavad seda, siis mina vaidlustaks selle kindlasti.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.11 08:28; 30.11 12:20; 30.11 20:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida arvata sellest üldisemalt – kui on 2 lahenduskäiku (või enam, ära toodud ka õpikus) ja kontrolltöös märgitakse 2. lahenduskäik valeks ja seetõttu hinne langeb? Õpetajaga suhtlemisel jääb õpetaja jäigalt oma arvamuse juurde. Kõik peab olema täht-tähelt vormistatud nii nagu tema on tunnis ette andnud. Osadel juhtudel on see hea, kuid mõned asjad on küll pisut jaburad.

Kui mõlemat (või kõiki neid) lahenduskäike loetakse õigeks ka õpikus, siis õpetaja poolt oma eelistuse pealesurumine pole õigustatud.
Välja arvatud, kui ülesande juhendis on selgelt öeldud, et tuleb kasutada tavalisi murde. Nii et küsi ülesande juhendit näha.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Välja arvatud, kui ülesande juhendis on selgelt öeldud, et tuleb kasutada tavalisi murde. Nii et küsi ülesande juhendit näha.

ma leian, et nägema peaks siiski laiemat pilti ehk kui teema on mingi konkreetse asja kohta, siis ei ole igas ülesandes enam vaja öelda, et kasutada tuleb seda v teist võtet. see on loogiline, et kui õpitakse harilikke murde, tulebki neid lahenduskäigus kasutada. (ok, ei ole päris asjakohane näide, aga ütleme siis, et kui õpitakse osa leidmist tervikust kümnendmurru teisendamise kaudu harilikuks murruks)

teemaalgatuses toodud konkreetne näide, kus õpetaja õpetab vaid osa sellest, mida õpik, on natuke keerulisem. kui õpetaja soovis ühe variandi selgeks õpetada (ja tegi selle peale töö) enne teise variandi juurde asumist, siis minu meelest ei ole selle lapse karistamine, kes haaras lennult juba ka teise variandi, päris õige. samas kui oli selgelt teada, mida töös nõutakse ja hinnatakse, võib järeldada, et öpilane ei saanud töökäsust aru või eiras seda teadlikult. ma ei usu, et samalaadse ül puhul nt põhikooli lõpueksamis või riigieksamis loetaks üks variant valeks, kuid õpetamisprotsessi käigus on õpetajal õigus siiski teha seda. just sellepärast, nagu ta põhjendas – et kõik saaks sisuliselt aru, mitte ei õpiks valemit pähe. kuigi on tõenäoline, et kuuendik, kes kasutab 2. varianti esimese asemel, on pigem nutikam, mitte päheõppija. aga julgen ka arvata, et iga vähegi normaalne õpetaja tunneb nutika lapse ära ja ei hakka teda kokkuvõtva hinde panemisel peedistama selle ühe töö hinde pärast.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.11 09:04; 01.12 09:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on küll väga kurb.

Mis nimelt selles kurba on? Ülesande lahendamise eesmärgiks ei ole tulemuse saavutamine, vaid näitamine, kas sa oskad kasutada ühte või teist meetodit. Võrrandeid on võimalik lahendada näiteks katse-eksituse meetodil, kas peaks selle õigeks lugema, kui laps on saanud proovimise teel õiged vastused? Loomulikult mitte. Nii ka põhikooli lõpueksamitel ja riigieksamitel, rääkimata harilikest kontrolltöödest. Vaja on näidata tehnikaid ning teha seda õigesti (ehk saavutada õige tulemus), mitte peast (või naabri tööst) õige vastus kirjutada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 29.11 23:46; 30.11 10:26; 30.11 12:46; 30.11 14:26; 30.11 17:02; 08.12 10:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on küll väga kurb.

on ülesandeid-tegevusi, kus on oluline vaid vastus või tulemus (nt viktoriinid),
aga on tegevusi, kus hinnatakse protsessi ja ainult vastusest ei piisa.
see on ju paljudel aladel niimoodi.

isegi maratonijooksu maailmameistrivõistlustel ei arvestata rekordit vaid selle järgi, kelle stardi ja finiši aegade vahe oli kõige väiksem (ehk tulemus), vaid oluline on ka protsess ise – et jooksja läbiks TERVE raja – ja selleks paigutatakse raja äärde iga kilomeetri-paari tagant nii kaamerad kui kohtunikud, kes fikseerivad kõik seda punkti läbinud jooksjate numbrid ja vahe-ajad.
sinu loogika järgi võiks maratonijooksu medali aga anda ka võistlejale, kes raja rongi, auto või lennukiga läbib ja nii 1-na finišini jõuab.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on küll väga kurb.

on ülesandeid-tegevusi, kus on oluline vaid vastus või tulemus (nt viktoriinid),
aga on tegevusi, kus hinnatakse protsessi ja ainult vastusest ei piisa.
see on ju paljudel aladel niimoodi.

isegi maratonijooksu maailmameistrivõistlustel ei arvestata rekordit vaid selle järgi, kelle stardi ja finiši aegade vahe oli kõige väiksem (ehk tulemus), vaid oluline on ka protsess ise – et jooksja läbiks TERVE raja – ja selleks paigutatakse raja äärde iga kilomeetri-paari tagant nii kaamerad kui kohtunikud, kes fikseerivad kõik seda punkti läbinud jooksjate numbrid ja vahe-ajad.
sinu loogika järgi võiks maratonijooksu medali aga anda ka võistlejale, kes raja rongi, auto või lennukiga läbib ja nii 1-na finišini jõuab.

Spordivõistlused ongi hea näide – seal on enamasti siiski olemas väga täpsed reeglid ja need on ka kirja pandud, mitte ainult kellegi peas.
Teemaalgatuses olnud juhtum ei ole ka ekstreemne, nagu siin näiteks toodud korrutamistehe liitmise abil või võrraldite lahendamine arvamise/proovimise teel. Mõlemad arvutused on ju täiesti korrektsed lahendused, kus on ka lahenduskäik näha. Kui õpetaja ei kirjutanud, kumba lahenduskäiku kasutada, siis ei saa kumbagi ju valeks lugeda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.11 08:28; 30.11 12:20; 30.11 20:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui õpetaja ei kirjutanud, kumba lahenduskäiku kasutada, siis ei saa kumbagi ju valeks lugeda.

Et kui ei kirjutanud, vaid ütles, siis ei lähe arvesse?
Teemast ei selgu, kas ja mis oli ülesandes kirjas, kuid jääb mulje, et õpetaja on rõhutanud tundides, millist meetodit tuleb kasutada. Kui kõik teised taipasid ja üks laps mitte, siis on ilmselt õpetajal õigus. Kui on rohkem segaduses lapsi, siis võib olla ka, et õpetaja ei väljendanud end selgelt. Harilikult on sellistes ülesannetes aga selgelt ikkagi kirjas, kuidas tuleb lahendada, kas harilikke murde või kümnendmurde kasutades.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 29.11 23:46; 30.11 10:26; 30.11 12:46; 30.11 14:26; 30.11 17:02; 08.12 10:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui õpetaja ei kirjutanud, kumba lahenduskäiku kasutada, siis ei saa kumbagi ju valeks lugeda.

Et kui ei kirjutanud, vaid ütles, siis ei lähe arvesse?
Teemast ei selgu, kas ja mis oli ülesandes kirjas, kuid jääb mulje, et õpetaja on rõhutanud tundides, millist meetodit tuleb kasutada. Kui kõik teised taipasid ja üks laps mitte, siis on ilmselt õpetajal õigus. Kui on rohkem segaduses lapsi, siis võib olla ka, et õpetaja ei väljendanud end selgelt. Harilikult on sellistes ülesannetes aga selgelt ikkagi kirjas, kuidas tuleb lahendada, kas harilikke murde või kümnendmurde kasutades.

Olen teema algataja.

Ülesandes on kirjas: ARVUTA.

Tunnivihikutes on lahendatud sellist tüüpi (näiteks 0.6 15,5-st) vaid 1. meetodit kasutades. Aga kuna sel juhul on vaja lausa 2 arvu teisendada ümber harilikuks murruks, seetõttu eriti tundus loogiline kasutada 2. meetodit (kiirem kontrolltöös).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.11 22:24; 30.11 13:32; 30.11 22:26; 08.12 14:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on küll väga kurb.

Mis nimelt selles kurba on? Ülesande lahendamise eesmärgiks ei ole tulemuse saavutamine, vaid näitamine, kas sa oskad kasutada ühte või teist meetodit. Võrrandeid on võimalik lahendada näiteks katse-eksituse meetodil, kas peaks selle õigeks lugema, kui laps on saanud proovimise teel õiged vastused? Loomulikult mitte. Nii ka põhikooli lõpueksamitel ja riigieksamitel, rääkimata harilikest kontrolltöödest. Vaja on näidata tehnikaid ning teha seda õigesti (ehk saavutada õige tulemus), mitte peast (või naabri tööst) õige vastus kirjutada.

Ülesande lahendamise eesmärgiks üldiselt on siiski ülesanne ära lahendada. Muidugi peab lahenduskäik olema korrektne ja andma õige tulemuse, ja seda mitte juhuslikult. Pigem on kõrgemalt hinnatud just kõige lihtsam korrektne lahenduskäik.
Õppimise ajal võib olla küll, et õpitakse üht konkreetset meetodit ja selle kasutamise hindamiseks palutakse kasutada lahendamisel just seda meetodit. Samas koolimatemaatikas minnakse sellega ikkagi liiale või ei viitsi õpetajad mõelda ülesandeid, kus oleks antud meetodil justnimelt eelised teiste ees. Näiteks kui üritatakse kinnistada ruutvõrrandi lahendamisel standardset lahendivalemit, siis pole mõtet anda selliste kordajatega võrrandeid, mis on hetkega peast leitavad Viete’i valemeid kasutades. Samuti ei saa ma aru, miks nt kirjalikku liitmist praktiseeritakse koolis kahe-kolmekohalistel arvudel. Pigem õpetab ju valesid harjumusi lapsele. Eile just neljandik tegi jagamisülesannet töövihikust: jagas kõigepealt peast kolmekohalised arvud ühekohalistega ja siis küsis, et kas peab alla ruudulisele alale need jagamistehted kirjalikult välja ka kirjutama, sest see on õpetaja ootus. Sisukas, eksole. Mitte, et ma oleks kirjaliku jagamise vastu, aga seda kasutatakse ikka seal, kus peast enam hästi ei saa. Või teed sa tõesti järelduse, et laps, kes 200:2 peast teeb, ei ole omandanud kirjaliku jagamise meetodit või kirjutas vastuse kindlasti naabrilt maha?!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 14:08; 30.11 16:53; 01.12 09:41; 01.12 09:55; 01.12 09:59; 01.12 10:01; 01.12 10:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülesande lahendamise eesmärgiks üldiselt on siiski ülesanne ära lahendada

Ei saa nõustuda. Teekond tulemuseni on eesmärk, mitte tulemus ise.

Või teed sa tõesti järelduse, et laps, kes 200:2 peast teeb, ei ole omandanud kirjaliku jagamise meetodit või kirjutas vastuse kindlasti naabrilt maha?!

Kui ülesandeks oli 200 kirjalikult 2-ga jagada, siis tähendab vastuse peast kirjutamine ülesande eiramist, teksti mitte mõistmist, tehnika mitte valdamist või seda, et lapsel oli kiire ning polnud aega lahendust näidata. Ükski neist variantidest ei vääri loomulikult maksimumpunkte, sest nagu öeldud, ülesande eesmärk pole tulemus, vaid teekond selleni.

Ainus küsitavus siin teemas on, kas õpetaja sõnastas või ei sõnastanud piisava selguse ja täpsusega, millise meetodi kasutamist ootab. Kui sõnastas, siis on ju kõik selge.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 29.11 23:46; 30.11 10:26; 30.11 12:46; 30.11 14:26; 30.11 17:02; 08.12 10:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülesande lahendamise eesmärgiks üldiselt on siiski ülesanne ära lahendada

Ei saa nõustuda. Teekond tulemuseni on eesmärk, mitte tulemus ise.

Või teed sa tõesti järelduse, et laps, kes 200:2 peast teeb, ei ole omandanud kirjaliku jagamise meetodit või kirjutas vastuse kindlasti naabrilt maha?!

Kui ülesandeks oli 200 kirjalikult 2-ga jagada, siis tähendab vastuse peast kirjutamine ülesande eiramist, teksti mitte mõistmist, tehnika mitte valdamist või seda, et lapsel oli kiire ning polnud aega lahendust näidata. Ükski neist variantidest ei vääri loomulikult maksimumpunkte, sest nagu öeldud, ülesande eesmärk pole tulemus, vaid teekond selleni.

Ainus küsitavus siin teemas on, kas õpetaja sõnastas või ei sõnastanud piisava selguse ja täpsusega, millise meetodi kasutamist ootab. Kui sõnastas, siis on ju kõik selge.

Proovi seda tööl ülemusele rääkida, et teekond tulemuseni on olulisem kui tulemus ise. Enamasti on oluliseks siiski a) korrektsus b) efektiivsus. Hinnatakse siiski seda, kui suudad jõuda korrektse tulemuseni võimalikult efektiivselt. Seda võimaldab kõige kiirema korrektse lahendusmeetodi valimine.

Kui õpetaja annab ülesandeks sooritada tehe 200:2 kirjalikult, siis on sellel õpetajal tõsine probleem. Mingit eesmärki võib see täita tõesti siis, kui soovitakse hinnata lapse tähelepanu ja tööjuhendi jälgimise oskust (kuigi sellekski on paremaid ülesandeid, kui nõuda lapselt jaburduste tegemist) vms, matemaatikaga aga ei ole sellel mitte mingit pistmist.
Tegelikult see, kui laps suudab valida kõige efektiivsema meetodi ülesande lahendamiseks, näitab just lapse arusaamist teemast, see, kui valitakse üks ja sama lahendusviis sõltumata ülesande andmetest, näitab pigem, et tegelikult ei olda sisust aru saadud või lihtsalt (mõtte)laiskust.
Muidugi on ülesandeid, mille lahendamiseks mitu enam-vähem sama head lahenduskäiku ning harjutamise mõttes võib tõesti tööjuhendis olla, et tuleb kasutada üht või teist (või kolmandat), aga kirjaliku jagamise kontrollimiseks ei ole siiski mingit mõtet panna tehet 200:2, samuti nagu lihtmurdudega arvutamiseks anda ülesandeks 0,6 leidmist 20-st.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 14:08; 30.11 16:53; 01.12 09:41; 01.12 09:55; 01.12 09:59; 01.12 10:01; 01.12 10:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ülesande vastus ilma lahenduskäiguta on sisutühi. Selle eest muidugi punkte anda ei saa.

Aga eksamil nõuda üht konkreetset lahenduskäiku on tobedus. Ühe konkreetse teema kohta käivas kontrolltöös on see muidugi OK, kontrollimaks, kas teema on omandatud. Pikas perspektiivis on ju oluline see, kui inimene ülesannet lugedes suudab välja mõtelda, milline võiks olla lahenduseni viiv lähenemine. See “lahendada võrrandisüsteemi abil” peaks ikka ainult toetav meede olema, et laps teaks, kust alustada, kui endal ideid pole. Proovimise teel saadud tulemuse eest maksimumpunkte anda ei saa, aga kui on olemas alternatiivne lahenduskäik, mis viib korrektse vastuseni (vahepeal ei toimu ümardamist, lihtsustamist vmt), siis tuleks ikkagi maksimumpunktid anda. Niimoodi üht konkreetset lahenduskäiku nõudes tapetakse loovus, loomingulisus ja iseseisev mõtlemine.

Oluline on see, et insener oskaks arvutada silla kandevõimet. Millist meetodit ta selleks rakendab, pole enam oluline.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Proovi seda tööl ülemusele rääkida, et teekond tulemuseni on olulisem kui tulemus ise.

Kool ei võrdu töö. Kooliõpetuse eesmärgiks on, et lapsed omandaksid erinevad meetodid tulemuseni jõudmiseks. Kui meetodid omandatud, siis päris elus loomulikult on suva, kuidas õige tulemuseni jõutakse, sest seal on tõesti tulemus oluline. Koolis aga ei ole tulemus oluline, vaid see, et sa omandad tulemuseni jõudmise viisi.

Imelik, et seda täiskasvanud inimestele selgitama peab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 29.11 23:46; 30.11 10:26; 30.11 12:46; 30.11 14:26; 30.11 17:02; 08.12 10:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Proovi seda tööl ülemusele rääkida, et teekond tulemuseni on olulisem kui tulemus ise. Enamasti on oluliseks siiski a) korrektsus b) efektiivsus. Hinnatakse siiski seda, kui suudad jõuda korrektse tulemuseni võimalikult efektiivselt. Seda võimaldab kõige kiirema korrektse lahendusmeetodi valimine.

sõltub ka tööst 🙂
nt kooliõpetaja võiks sel juhul ju klassi relva kaasa võtta, et kes töö ajal piuksu teeb, see kuuli keresse ka saab. või röögatada üle klassi jubeda häälega “Lõuad pidada” nagu sõjaväes asi käib.
Aga… tema tööandja ootab siiski hoopis teistsugust lähenemist SAMA eesmärgi saavutamiseks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.11 00:12; 30.11 19:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ainus küsitavus siin teemas on, kas õpetaja sõnastas või ei sõnastanud piisava selguse ja täpsusega, millise meetodi kasutamist ootab. Kui sõnastas, siis on ju kõik selge.

Teemaalgataja ütles, et sõnastus oli: “Arvuta”. Seega kui õpilane arvutas ja oma arvutuskäigu kirja pani, siis ei saa talle selle eest halvemat hinnet panna, et ta arvutas teisiti, kui õpetaja eeldas.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 30.11 08:28; 30.11 12:20; 30.11 20:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No aga kui on ainult tehe ja vastus, siis ei ole ju arvutuskäiku, selles ongi point mu arust… Kui just kirjalikult ei korrutanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No aga kui on ainult tehe ja vastus, siis ei ole ju arvutuskäiku, selles ongi point mu arust… Kui just kirjalikult ei korrutanud.

Olen teema algataja.

Oli ülesanne: Arvuta. 0.2 60-st.
Õpilane lahendas: 0.2*60=12 (allpool tegi veel ka igaks juhuks õpetaja jaoks kirjaliku korrutamise, sest antud õpetaja tahab seda).

Õpetaja tõmbas antud lahendile joone alla ja andis 0 punkti. Lisas juurde lisaarvutuse, mida ta nõuab (ehk siis õpetaja lahenduskäik oleks):
0.2=2/10=1/5
60*1 12*1
—-=——–=12
5 1

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.11 22:24; 30.11 13:32; 30.11 22:26; 08.12 14:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Proovi seda tööl ülemusele rääkida, et teekond tulemuseni on olulisem kui tulemus ise. Enamasti on oluliseks siiski a) korrektsus b) efektiivsus. Hinnatakse siiski seda, kui suudad jõuda korrektse tulemuseni võimalikult efektiivselt. Seda võimaldab kõige kiirema korrektse lahendusmeetodi valimine.

sõltub ka tööst ????
nt kooliõpetaja võiks sel juhul ju klassi relva kaasa võtta, et kes töö ajal piuksu teeb, see kuuli keresse ka saab. või röögatada üle klassi jubeda häälega “Lõuad pidada” nagu sõjaväes asi käib.
Aga… tema tööandja ootab siiski hoopis teistsugust lähenemist SAMA eesmärgi saavutamiseks.

See ei ole ju korrektne lahendus. Või sinu meelest on?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 14:08; 30.11 16:53; 01.12 09:41; 01.12 09:55; 01.12 09:59; 01.12 10:01; 01.12 10:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Proovi seda tööl ülemusele rääkida, et teekond tulemuseni on olulisem kui tulemus ise.

Kool ei võrdu töö. Kooliõpetuse eesmärgiks on, et lapsed omandaksid erinevad meetodid tulemuseni jõudmiseks. Kui meetodid omandatud, siis päris elus loomulikult on suva, kuidas õige tulemuseni jõutakse, sest seal on tõesti tulemus oluline. Koolis aga ei ole tulemus oluline, vaid see, et sa omandad tulemuseni jõudmise viisi.

Imelik, et seda täiskasvanud inimestele selgitama peab.

Veel imelikum, et sa selgitad seda inimesele, kes tegeleb laste õpetamisega 🙂

Loomulikult tuleb omandada erinevad meetodid, selle vastu ma ei olegi. Ütlen ainult, et ülesanne peaks õigustama õpetatava meetodi kasutamist. Kirjalikku jagamist on loomulikult vaja õpetada, aga selle oskuse omandamist ei kontrollita tehtega 200:2. Harilikke ja kümnendmurde peab oskama teisendada ja peab oskama sooritada tehteid harilike murdudega, aga seda ei kontrollita ülesandega, et leia 0.6 20st.
Probleem on selles, et õpetaja sunnib kasutama täiesti ebaefektiivseid töövõtteid, see on pigem kahjustav kui arendav lähenemine. Targema lapse puhul ma ütleks, et tegemist on lausa vaimse terroriga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 14:08; 30.11 16:53; 01.12 09:41; 01.12 09:55; 01.12 09:59; 01.12 10:01; 01.12 10:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Harilikke ja kümnendmurde peab oskama teisendada ja peab oskama sooritada tehteid harilike murdudega, aga seda ei kontrollita ülesandega, et leia 0.6 20st.

millest sa küll järeldad, et selle ülesandega kontrolliti murdude teisendamise oskust? loomulikult mitte. eesmärk oli ikka sisuline arusaamine, kuidas leida osa tervikust. loomulikult võib päriselus kasutada ka teist varianti, aga paraku on praktikas näha, et lihtsalt mingi valemi päheõppimine ilma sisulise arusaamiseta annab varem või hiljem tagasilöögi. ühelegi õpetajale ei tohiks olla teadmata, kui kehvasti on täiskasvanute hulgas lood protsentide arvutamisega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 30.11 09:04; 01.12 09:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No aga kui on ainult tehe ja vastus, siis ei ole ju arvutuskäiku, selles ongi point mu arust… Kui just kirjalikult ei korrutanud.

Kui kirjutas korrutustehte välja, siis see ongi lahenduskäik antud ülesande juures (osa leidmine tervikust). Kas korrutas peast või kirjalikult (tõesti korrutate 6*2 kirjalikult?), pole enam oluline.

Teemaalgataja, kas tegu on matemaatikaõpetajaga või algklasside õpetajaga, kes annab matemaatika tunde?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 14:08; 30.11 16:53; 01.12 09:41; 01.12 09:55; 01.12 09:59; 01.12 10:01; 01.12 10:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 14:08; 30.11 16:53; 01.12 09:41; 01.12 09:55; 01.12 09:59; 01.12 10:01; 01.12 10:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Harilikke ja kümnendmurde peab oskama teisendada ja peab oskama sooritada tehteid harilike murdudega, aga seda ei kontrollita ülesandega, et leia 0.6 20st.

millest sa küll järeldad, et selle ülesandega kontrolliti murdude teisendamise oskust? loomulikult mitte. eesmärk oli ikka sisuline arusaamine, kuidas leida osa tervikust. loomulikult võib päriselus kasutada ka teist varianti, aga paraku on praktikas näha, et lihtsalt mingi valemi päheõppimine ilma sisulise arusaamiseta annab varem või hiljem tagasilöögi. ühelegi õpetajale ei tohiks olla teadmata, kui kehvasti on täiskasvanute hulgas lood protsentide arvutamisega.

See esimene on ju täpselt samamoodi mehaaniliselt omandatav meetod kui teine. Täpselt samuti lihtsalt valemi päheõppimine. Kuidas selle abil saab kontrollida, kas laps sai sisuliselt asjast aru või mitte? Arvad tõesti, et kui korrutab harilikke murde, siis saab aru, kui kümnendmurde, siis mitte?
Ma arvan, et sellepärast ongi täiskasvanutel kehvasti, et õpetatakse mehaanilisi võtteid mitte ei tegeleta asjade sisust arusaamisega. Loomulikult tuleb kõigepealt aru saada, mis asi on osa leidmine tervikust ja siis saab valida juba sobiva meetodi selle arvutamiseks.
Protsentülesanded on muidugi valus teema koolimatemaatikas, aga niikaua kui piirdutaksegi lehekülgede kaupa mehaaniliste ülesannete (mitu % on a b-st) lahendamisega ning ülesandeid, mis nõuavad sisulist arusaamist, välditakse, on tulemus kesine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 30.11 14:08; 30.11 16:53; 01.12 09:41; 01.12 09:55; 01.12 09:59; 01.12 10:01; 01.12 10:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaesed õpetajad, ma ütlen. Teemaalgataja suguste hulludega päevast päeva kembelda. Ükski palgatõus ega pikk puhkus ei kompenseeri seda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaesed õpetajad, ma ütlen. Teemaalgataja suguste hulludega päevast päeva kembelda. Ükski palgatõus ega pikk puhkus ei kompenseeri seda.

Miks sa seda igasse teemasse kopid?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 29.11 23:46; 30.11 10:26; 30.11 12:46; 30.11 14:26; 30.11 17:02; 08.12 10:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Heh, ma lahendaks seda üldse peast järgmise arvutuskäigu järgi:

60%=3/5
20%=1/5
20*1/5=4 Siinkohal on siis 20 arv, millest on tarvis 60% ehk 0,6 arvutada.
3*4=12

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Koolilaps arvutuskäike on 2 (õpetaja loeb ühe neis valeks)

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.