Täitsin ära ja jätan sulle mõned tähelepanekud, mida retsenseerijad kaitsmisel ka kindlasti küsivad:
– “Kui tihti ostate jogurtit” küsimus on väga ebaõnnestunud. Üks vastaja ostab ühe jogurti iga päev, teine ostab seitse jogurtit korra nädalas ja kolmas ostab 14 jogurtit korra kahe nädala jooksul. Neist kõigil on igaks päevaks üks jogurt kapis olemas, mingit vahet ei ole kui tihti nad poes käisid.
– Teine tähelepanek sama küsimuse kohta – vastusevariandid ei ole läbi mõeldud. Kas tegelikult on mingit vahet, kas ostan jogurtit iga päev või ainult kuuel päeval nädalas? Küll aga lähevad need vastused erinevatesse lahtritesse. Ja kui sellel, kas ostan kuuel või seitsmel päeval nädalas on nii suur erinevus, et need erinevate vastuste alla tuli panna, siis variantide viimane ots on “harvem kui kaks korda kuus” ja “pole kunagi jogurtit ostnud”, millel on päris suur vahe.
– “Valin jogurtit kvaliteedi järgi” – see on väga lai mõiste ja esmalt peaksid kindlaks tegema, mida keegi kvaliteedi all silmas peab, sest üks tarbija peab kvaliteediks ilusat pakendit, teine on koostise nimekirja omale korralikult selgeks teinud. Milline üldse on ebakvaliteetne jogurt? Kui palju meil selliseid müügil on?
– “Valin maitse järgi” – jällegi, kas sa pead silmas, et maitseb kreemiselt või et maitseb magusalt või et maitseb nagu maasikas. Mille maitse järgi? Praegu on kõik ühes pajas.
– “Valin tervislikkuse järgi” – peaks täpsustama, mis teeb jogurti tervislikuks? Kas lühike säilivusaeg ehk naturaalne koostis; vähesem suhkur; vähesem rasvasisaldus; vms
– “Mulle ei meeldi kui teised ütlevad mulle, mis jogurtit valida” – mulle ei ole pika elu jooksul mitte kordagi keegi öelnud, mis jogurtit ma peaksin sööma, ma ei oleks nii kindel, et see üldse nii levinud on, et uurimistöös sellest järeldusi saaks teha.
– “Vajan jogurti ostmiseks väliseid tegureid (reklaam, soovitused)” – selle väite juures tekkis mul juba sportlik huvi, et kui paljud vastajad ütlesid, et on nii saamatud, et nii igapäevast ja odavat asja nagu jogurt ei suuda nad ilma instrueerimiseta välja valida.
– “Kindla jogurti eelistamine väljendab minu isiksust” – ???
– “Kui ostan jogurtit, tunnen, et olen see, kes ma tegelikult olen” – ma tõesti ei taha pahasti öelda, aga mind panevad sellised väited veidi kulmu kergitama…
– “Kindlat jogurtit ostes tean, et sõbrad arvavad ka, et see on hea jogurt/tean, kuidas lähedased reageerivad mu ostule” – ma ei usu, et inimesed on suuremat kursis, mis nende sõprade külmikus leidub (pluss see ju varieerub ka). “Lähedased”? Millised lähedased? Et kui ostan maasikajogurtit, siis tean, et minu teises linnas elav ema, kes on kahtlemata üks lähedastest, reageerib sellele kuidagi? Miks ta peaks? Või pidasid silmas minu leibkonna liikmeid (sest küsimus ei olnud leibkonna kohta ju). Leibkonna osas on samas elementaarne, et ostetakse seda, mis pereliikmetele maitseb, selle kohta pole mõtet eraldi küsida.
Ma loodan, et tegemist on pilootküsimustikuga, sest sellisel kujul ei saa siit küll sellist uurimust teha, mis ülikoolitasemeni küündiks. Mida sa siit järeldad? Et inimesed, kes ostavad jogurtit neli korda nädalas, arvavad, et kindel jogurtimark väljendab kõige paremini nende isiksust?
Igasuguse uurimistöö alus on korralik küsimustik. Täpselt nagu maja ei saa kanajalgadele ehitada, ei seisa ka uurimus kehva küsimustiku peal koos. Ma ei kujuta ette, et juhendaja sellise töö kaitsmisele saaks lubada. Magistritöö jaoks ei ole selles kindlasti piisavat sügavust, isegi bakatööks mitte. Uut küsimustikku tehes pea meeles, et iga küsimus peab olema üheselt mõistetav ja sul peab olema mingi tagamõte, kuhu sellega jõuda tahad.
Kui ümber tegemiseks enam aega pole, võta vähemalt see esimene jogurtiostmise küsimus välja, seda ei kaitse sa mitte mingi nipiga ära, sest see küsimus on lihtsalt nii kehvasti koostatud.
Aga muidu edu! Tubli, et õpid ja uurimistöö kirjutamine, teiste tööde retsenseerimine ja enda oma kaitsmine on tegelikult väga õpetlik (kuigi jube tüütu, ma tean).
