Küsimus, mida teeksite teie, kui teil on 0.5 kohaga erialane töö + otsite uut erialast tööd? Kas jätta 0.5 kohta igal juhul alles uue kõrvale (kui uus tööandja muidugi nõus on)?
Ma olen aastaid töötanud ühes kohas 0.5 kohaga, vahepeal oli ka täiskoht, kuid seda vähendati.
Siis otsisingi uue täiskohaga töö, kus lubati ka teises kohas käia (samas oli selge, et neile see eriti ei meeldinud – mitu korda küsiti, et kuidas sa 8+4 tundi päevas töötad).
Nüüd koondati sealt täiskohalt ära ja kui otsin uut tööd, siis mulle tundub töövestlustel, et kui mainin, et ma tahaks seda 0.5 kohta alles jätta (sest ajaliselt iga kuu läheb sinna 10-20 tundi, enamasti, kuigi ametlikult on 0.5 kohta), siis tehakse mõistev nägu, kuid ma ei usu, et sellele eriti hästi vaadatakse.
Mida teeksite? Kas vestlusel ütlete, et jah, loobute ka sellest 0.5 kohast, et uuele 100% pühenduda või otsida vaid 0.5 kohaga tööd (erialast tööd 0.5 kohaga on peaaegu võimatu leida).
Ma juba ise kaalun, et jääbki see 0.5 kohta, puhkan niiöelda, lapsed ka veel koolieelikud, võtaks mingi koristamistöö laupäeviti mõned tunnid ja siis ….. AGA kodulaenu maksmine sellisel juhul on väga piiripealne, sel juhul vireleksime, sõna otses mõttes.
Ja nüüd ma aina mõtlen, et aga no miks ma olen nii kinni selles 0.5 kohas. Miks ma olen nii kohusetundlik, truu ühele tööandjale, kuigi see mulle endale tekitab probleeme/närvikulu. Ma mõistan, et tal ei ole mulle täiskohta pakkuda, samas olen ma siiani olnud kättesaadav kogu aeg (kella 8-17 vahel). Nüüd hakkasingi mõtlema, et kui otsingi uue töö, siis peaks talle võib olla tegema ettepaneku, et ma ei saa enam igal kellaajal tulla – et kui teeks mingi kellaja – 8-12 näiteks?! või?! Samas, ma saan ka temast aru, et talle jälle niisugused kellaajad ei sobi alati.
Lisaks tekitab süümepiinu mulle see, et vahel möödub kuu või paar nii, et ma ei tee tundigi tööd – lihtsalt raha tuleb.
Ja siit tuleb veel üks põhjus, miks ei tahaks nii heast tööst loobuda. Ehk siis ahneks kipun minema.
Aga nüüd tunnen, et mu närvid ei pea sellele enam vastu, sest töö otsimine ei ole juba 2 kuud õnnestunud ja hirm kodust ilma jääda aina kasvab. Lisaks on tõesti aegajalt raske keskenduda 8+4 tundi päevas (või isegi rohkem, kui mõlemas kohas kiired ajad on).
Mida teha?!