Mõnest teemast on silma jäänud väide, et meil ei soosita osaajaga tööd. Viimati see \”kodusolevad naised on nürid tööpõlgurid\” teema. Olen ka mõelnud, et oleks tore töötada osalise koormusega. Abikaasal on hea palk, saaksime väiksema sissetulekuga hakkama ja meil jääks rohkem aega õhtuti ja nädalavahetustel midagi toredat ette võtta, koduste toimetuste asemel.
Kas siin on keegi, kes töötab või on töötanud osalise koormusega? Millistes ametites või töökohtadel selline asi üldse kõne alla tuleb? Ma mõtlesin ja mulle tundus, et peaaegu igal pool vist? Juhiametis ilmselt mitte. Aga poemüüja võiks vabalt olla poole kohaga. Õpetaja võiks olla, olekski tore puhanum õpetaja. Perearst, võtaks poole vähem patsiente. Juuksur niikuinii rendivad lauda, rendiks siis lühemaks ajaks.
Kust tuleb arvamine, et osalise koormusega (vähem kui 40 tundi nädalas) töötamine ei ole Eestis soositud? Võibolla seda lihtsalt ei osata kasutada? Kõik on nii rahaahned, tahavad tingimata maksimaalselt palka teenida? Muidugi on meil palgad nii väikesed, et üksi ei tulekski poole kohaga toime. Aga kui on sellised nagu mina, et abikaasa sissetulek on hea ja abikaasa oleks igati nõus, et teine pool pool aega kodule pühendab?
Mõtlesin veel, et on ju erialasid, kus väiksema koormusega võiks kvaliteet tõusta. Igasugused loomingulised valdkonnad. Rohkem värskeid ideid.
Teema: osalise ajaga töö
Ega selles polegi asi, et töötajad ei tahaks osaajaga töötada. Asi on tööandjates. Meie seadused on paraku sellised, et tööandjale ei ole see kasulik.
Samamoodi ei ole see kasulik nendele, kes iseendale tööd annavad (sinu näites juuksurid, perearstid)
Ahnusega pole siin midagi pistmist.
Mina loobuksin poolest palgast ja töötaks nt 60% ajaga, aga olen tippjuhi abi ja see pole võimalik. Pean tööl olema enne juhti.
Töötan osalise ajaga. Siiani päriselt aru ei saa, miks tööandja sellega nõus on (juttu on tehtud täiskohast). Aga on nõus. Samas ma töötasin samal alal juba varem, olin vist üsna edukas töötaja ja mind sooviti poole kohaga tööle tagasi pärast lapse sündi (täiskohta ise ei soovinud).
No tööandjal on nö püsikulud (minu kontorilaud, arvuti jne) samad, mis täiskohaga töötaja jaoks. Samas nt nädalakoosolek, mis kestab tunnikese, kulutab 5% mu nädala tööajast, kui teistel töötajatel vaid 2.5% jne.
Polegi seadused, aga nt kontoritööl on ju vaja siis kahte arvutit, kahte kohta laua ja tooliga. Igasugused sissepääsuload, töötajate arvestusse tuleb nii inimesi juurde ja raamatupidamisteenus läheb kallimaks.
perearst kaotab HK lepingutega ja ei saa kuidagi olla osalise koormusega. Vähem patsiente ju ei tähenda, et inimesel ükskõik mis päeval mure ei teki.
Kaupluses peaks siis võta kaks poole kohaga inimet ja siis hakkama graafikuid paika panema.
MInule hetkel sobiks töö mis algaks poolest päevat ja kestaks 4 tundi. Aga siis tuleks leida keegi kes selle esimese poole ka ära teeks,
mis puutub õpetajatesse ja lasteaiaõpetajatesse, siis suur osa neist töötabki osaise koormusega ja seda sugugi mitte vabast tahtest vaid ikka seetõttu, et täiskoormust lihtsalt ei võimaldata.
lasteaedades tähendab see nt seda, et hommikul ja ühtul on lapsed tunni nn valverühmas ja teised õpetajad tulevad tunnike hiljem või lahkuvad varem. iseasi on see, kui palju see, et õpetaja peab kl7 asemel kl 8 tööle jõudma, tema elu kergemaks teeb, aga palgas annab tunda küll. lisaks on vähemaks võetud ka nn üldtööaega, aga loomulikult mitte töökohustusi- kõik töökavad, tundide ettevalmistused, arenguvestlused jne tuleb ju ikka ra teha
Töötan firmas raamatupidajana. Minu töökoormus on 6 tundi päevas. Vahetevahel tuleb teha pikemalt ja samas on päevi, kus ma üldse välja ei lähe. Saan asju oma tahtsi sättida. Kui vaja lähen alles lõunast ja teen õhtul kauem. Üldiselt on meil bossiga kokkulepe, et teda ei huvitagi millal midagi tehakse, peaasi, et kõik oleks õigeaegselt ja korralikult tehtud. Mulle sobib selline süsteem väga hästi. Olen oma tööga ja palgaga rahul. Teenin oluliselt üle keskmise palga.
jah, sellist poole kohaga töötamist saabki lubada oluliselt üle min. palga teenivale töötajale. Kui töötaja teeb avalduse palga maksustamisel tulumaksuvaba min. kasutamiseks, siis sellega kaasneb tööandjale kohustus maksta tema eest alampalgalt sotsmaksu. Ja kui näiteks müüja teenib poole tööajaga ainult ainult pool alampalka, siis on see tööandjale väga kahjulik. Lisaks kõik muud eelpool loetletud töökoha organiseerimisega seotud kulud.
[small]Tähesära kirjutas:[/small]
[tsitaat]jah, sellist poole kohaga töötamist saabki lubada oluliselt üle min. palga teenivale töötajale. Kui töötaja teeb avalduse palga maksustamisel tulumaksuvaba min. kasutamiseks, siis sellega kaasneb tööandjale kohustus maksta tema eest alampalgalt sotsmaksu. Ja kui näiteks müüja teenib poole tööajaga ainult ainult pool alampalka, siis on see tööandjale väga kahjulik. Lisaks kõik muud eelpool loetletud töökoha organiseerimisega seotud kulud.[/tsitaat]
Sots.maksu peab nii ehk naa maksma vähemalt miinimummääras sõltumata sellest, kas töötaja kasutab antud väljamakse puhul tulumaksuvaba summat või mitte.
[small]zensus kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Tähesära kirjutas:[/small]
Sots.maksu peab nii ehk naa maksma vähemalt miinimummääras sõltumata sellest, kas töötaja kasutab antud väljamakse puhul tulumaksuvaba summat või mitte.[/tsitaat]
Ära jaga valeinfot! See tulumaksuvaba min kasutamise seos sotsmaksu maksmise kohustusega alampalgalt TL alusel töötamise korral kuulub iga raamatupidaja algteadmiste hulka! Lisaks on veel erandeid mis välistavad sotsmaksu maksmise kohustuse alampalgalt (N. töövõimetuspensionär, töötu, õpilane, tudeng, puudega isiku hooldaja, jne). Lisaks on erandiks võlaõiguslikud lepingud.
http://www.rmp.ee/maksud/sotsiaalmaks/11027?P=3
Oled siin ka varem raamatupidamislikku valeinfot jaganud, ära enam tee, see on väga eksitav.
no vaevalt eduka mehe naine supermarketis osalise ajaga töölkäimist nautida soovib või paljukest sellist ebavõrdset kooslust esinebki
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks suures supermarketis on tööandjale tülikas organiseerida osaajaga töötajate tööd? Minu meelest just väga mugav. Nad on avatud ju 10-22, või isegi 9-23, nii et traditsioonilise 8-tunnise tööpäevaga niikuinii hakkama ei saa. Nad on seal ju vahetustega. kui ma tahan seal poole kohaga töötada, olen näiteks esmasp ja kolmap 8 tundi, pühapäeval 4 tundi, ja ongi poole koha koormus täis.
Ja miks peaks kontoris poole koha jaoks olema igaühel oma arvuti? Need kohajagajad töötavad siis sama arvutiga. Pealegi paljud ju töötavad üldse läpakatega. Minul näiteks on kodus läpakas, mille vahel võtan tööle ka, ja tööl on lauaarvuti. [/tsitaat]
Teoorias hea mõte, aga meie kontoris on kõigil osalise- ja täisajaga töötajatel vaba tööaeg. St enam-vähem kõik tulevad tööle hommikul ja kel vaja lahkuvad varem. Osalise ajaga on nt paljud tudengid.
Kui töötaja töötab läpakaga, siis kuidas see odavam on? Läpaka ja lauaarvuti hind on suht sama. Minu läpakakomplekt on kindlasti kallim, kui oleks lauaarvuti (läpakas, dokk, monitor jm pisividinad juures).
Kuna siin nii palju raamatupidamiskägusid liikvel, siis küsiks ka. Kuidas mõista maksuameti lehel olevat näidet, mis on toodud minimaalse sotsiaalmaksu maksmise kohta:
Näide 1. Töötajal on üks tööandja, kes maksab töötajale kuumäärast väiksema töötasu 200 eurot. Tööandja on kohustatud maksma töötaja eest sotsiaalmaksu igakuiselt 91,75 eurot, olenemata sellest kas töötaja on esitanud talle avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendamise kohta või mitte.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Töötan firmas raamatupidajana. Minu töökoormus on 6 tundi päevas. Vahetevahel tuleb teha pikemalt ja samas on päevi, kus ma üldse välja ei lähe. Saan asju oma tahtsi sättida. Kui vaja lähen alles lõunast ja teen õhtul kauem. Üldiselt on meil bossiga kokkulepe, et teda ei huvitagi millal midagi tehakse, peaasi, et kõik oleks õigeaegselt ja korralikult tehtud. Mulle sobib selline süsteem väga hästi. Olen oma tööga ja palgaga rahul. Teenin oluliselt üle keskmise palga.[/tsitaat]
Mina ka raamatupidaja. MInu kogemuse järgi enamus bosse ei taha sellisest asjast kuuldagi. Tagumikutunnid tuleb täis istuda, kasvõi nui neljaks. Kui täistööpäeva jagu tööd pole või ei suuda jätta ülemusele muljet, et on terve päev teha midagi, siis arvavad ülemused, et raamatupidaja tuleks ära koondada ja kusagilt teenus sisse osta maksimaalse hinnaga 100 euri pluss km.
st
igal juhul tuleb sotsmaks maksta töötja eest VÄHEMALT miinimumpalgalt.
Saagu ta palka kuitahes vähe st alla miinimumi.
Hoolimata sellest, mis \”raamatupidamistargad\” siin väidavad,
tuleb maksta kuus sotsmaksu 91,75
teenigu töötaja 50, 100, 200 või 290 bruto.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuna siin nii palju raamatupidamiskägusid liikvel, siis küsiks ka. Kuidas mõista maksuameti lehel olevat näidet, mis on toodud minimaalse sotsiaalmaksu maksmise kohta:
Näide 1. Töötajal on üks tööandja, kes maksab töötajale kuumäärast väiksema töötasu 200 eurot. Tööandja on kohustatud maksma töötaja eest sotsiaalmaksu igakuiselt 91,75 eurot, olenemata sellest kas töötaja on esitanud talle avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendamise kohta või mitte. [/tsitaat]
Ma ei viitsi praegu seadusest otsida, aga põhimõtteliselt oli siis, kui ma viimati lugesin seda teemat, umbes nii, et kui inimesel on MITU tööandjat, siis peab vähemalt miinimumi pealt sotsmaksu maksma ainult see, kust ta tulumaksuvaba miinimumi arvestab. Kui inimesel EI OLE MITUT töökohta, siis peab tööandja ikkagi miinimumi pealt sotsmaksu maksma.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]zensus kirjutas:[/small]
zensus, sots maksu miinimumi kohustuslik maksmine on tõesti seotud sellega, kas töötaja on teinud tm vabastuse kasutamise avalduse või mitte. käisin hiljuti raamatupidamise koolitusel ja seal ka räägiti sellest.
selle järgi võivat ka juhul, kui töötaja tahab nt pikemalt palgata puhkust, siis teeb ta avalduse, et tööandja ei arvestaks temalt tm vaba osa ning siis ei pea tööandja ka min sots maksu maksma selle palgata puhkuse aja eest[/tsitaat]
Siis katkeb ka töötaja ravikindlustus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuna siin nii palju raamatupidamiskägusid liikvel, siis küsiks ka. Kuidas mõista maksuameti lehel olevat näidet, mis on toodud minimaalse sotsiaalmaksu maksmise kohta:
Näide 1. Töötajal on üks tööandja, kes maksab töötajale kuumäärast väiksema töötasu 200 eurot. Tööandja on kohustatud maksma töötaja eest sotsiaalmaksu igakuiselt 91,75 eurot, olenemata sellest kas töötaja on esitanud talle avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendamise kohta või mitte. [/tsitaat]
Ma andsin teile lingi kus on väga selgesti sotsmaksu arvestuspõhimõtted kirjas, samuti mitme tööandja korral sotsmaksu \”kokkuklappimise\” võimalus. Kui te seda isegi lahti teha ei viitsi, siis minul suva. Makske kuidas tahate, lollid firmad peavadki välja surema!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ega selles polegi asi, et töötajad ei tahaks osaajaga töötada. Asi on tööandjates. Meie seadused on paraku sellised, et tööandjale ei ole see kasulik.
Samamoodi ei ole see kasulik nendele, kes iseendale tööd annavad (sinu näites juuksurid, perearstid)
Ahnusega pole siin midagi pistmist.[/tsitaat]
see osaajaga töö on meie riigis põhimõtteliselt selline asi, kus tööd tuleb teha 100%, aga raha makstakse vaid poole koha eest.
olen töötanud erinevates riigiasutuses 0,5-0,6 kohaga aastaid, oma ametlikul tööajal täidad põhitööülesandeid, aga siis kui sul tööaeg pole või on vaba päev, eeldavad ülemused, et oled alati kättesaadav ja pead pidevalt kohale kalpsama igaks 5-10min nõupidamiseks, koosolekuks vmt ürituseks.
eriti teeb asja jaburaks olukord, kui sul on muud tegemised juba selleks ajaks kokku lepitud, nt pead sel vabal päeval parajasti loenguid teises eesti otsas asuvas ülikoolis…
ojeh, õudus kuubis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Siis katkeb ka töötaja ravikindlustus.[/tsitaat]
Kindlustatus kehtib kaks kuud veel.
Ja tööandja ei pea uurima kas ja mitu töökohta inimesel on või ei ole. Lähtutakse tulumaksuvab. avaldusest!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
