Siin on küll kinnisvarahindade teema juba olemas, aga oma dilemmast lähtuvalt küsin arvamusi natukene teise nurga alt.
Mul oleks esimest korda võimalik soetada oma elamispind, sissemaksu raha on olemas (ca 30 000 eurot) ja laenu saamiseks piisav sissetulek ka. Elamispinna ostaksin üksi, rihin väiksemas linnas 3-4 toalist korterit, olenevalt hinnast. Mitte uusarendusse, sellest ei käi jõud üle. Laenu ei taha üle 100 000 võtta ja ega ei saakski.
Aga vaadates, mis praegu kinnisvarahindadega toimub, tuleb ahastus peale, et iga uue päevaga keritakse uutele turule tulevatele pakkumistele tuhandeid hinnas juurde ja nimetatud hinnaklassis polegi justkui väga midagi valida. Kui niimoodi pikalt edasi läheb, siis varsti pole minu eelarvega üldse midagi võtta.
Nüüd mul ongi dilemma, kas proovida nui neljaks midagi ära osta, tehes kompromisse näiteks soovitud piirkonnas või siis panna kogu see kodu ostmise plaan pausile, lasta sissemaksurahal oodata ning loota, et mingi aja pärast hinnad natukenegi alla tulevad ja mingi valik tekib.
Mul otseselt ostmisega kiire pole, saame praeguses elukohas (üürikorter) edasi elada, aga mingi hirm on, et kui veel venitada ja hinnad edasi rallivad, siis ühel hetkel polegi hindu arvestades enam ei sissemaksu piisavalt ega laenuvõimekust.
See on kyll selge, et hinnad enam ei kuku. Mingi hetk tuleb ehk stabiliseerumine.
Lihtsalt kontol seisev kogutud sissemaksuraha kaotab teiselt poolt väärtust.
Ehk et saad pihta mõlemalt poolt.
Seda enam kui elad üürikas, osta oma korter ära nii ruttu, kui midagi sobivat leiad. Üuriks makstav raha on igakuiselt “aknast välja” niikuinii ja esimesel võimalusel tostab üürileandja üuri, sest ka üürihinnad on lakke sööstnud.
Seega kuna sa hetke elukorraldusega saad pihta igast suunast ja iga päevaga aina kaotad, osta ära.