Teema: .

#3263182:

Mis see kolm nädalat siis ära ei ole? Mina salaarmstasin üht inimest üle kümne aasta. Mõju mulle oli muidugi laastav.

Vaevalt sa kümme aastat kusagil foorumis soigusid. Teemaalgatajast “armunu” ei ole paraku veenev. Liiga palju juttu ja liiga üheülbaline ning kiretu, nagu viletsast naistekast.

#3263251:

#3263244:

#3263182:

Mis see kolm nädalat siis ära ei ole? Mina salaarmstasin üht inimest üle kümne aasta. Mõju mulle oli muidugi laastav.

Vaevalt sa kümme aastat kusagil foorumis soigusid. Teemaalgatajast “armunu” ei ole paraku veenev. Liiga palju juttu ja liiga üheülbaline ning kiretu, nagu viletsast naistekast.

Ma ei rääkinud kellelegi sellest Soigusin ja ulgusin üksi. Siinne jutt on tõesti mõnes mõttes kiretu ja ma ei ole ka aru saanud, mille põhjalt need tunded on tekkinud. Minu tunded ei olnud pelgalt välise põhjalt, vaid ma tundsin seda inimest lähemalt. Ainult väline on nii petlik ja inimene tegelikult ei pruugigi üldse meeldida.

Minu jaoks on ka võimatu armuda ainult välise mulje põhjal nii kõvasti, et “maa väriseb ja hing jääb kinni” ja mis seal kõik veel oli. Väliselt võib inimene tunduda veetlev, aga see on ka kõik. Enamaks peab inimest ometi tundma. Ka see on põhjus, miks teemaalgataja näib naeruväärne ja see pikk lugulaul seda enam.

Elage jah kaasa mingile creeperile. Te ei te iial, kes on tegelikult teemaalgataja ja kes on tema silmapiiril. Kokku võib luuletada mida iganes, anonüümne ju.

Ma ikkagi ei saa aru, miks ta creeper on. Armunud lihtsalt ju.

Tore-tore, ühe päeva jooksul jutt, et pole ikka veel sõnagi vahetanud ja siis äkki hilisõhtuks juba ühine projekt ja suhtlemine. Katus sõidab sul ikka täiega, kui arvad, et see jutt sul kuidagi usutav on.

#3264313:

#3263508:

#3263417:

#3263395:

Ära võta südamesse. Mina pole midagi pahaga kirjutanud. Soovin ikka head. Tunnistan, et on nüansse, mis on mulle pisut arusaamatud. Püüangi tegelikult mõista.

Sa muidu nägid täna oma ihaldatut? Ei teinud temaga juttu/tutvust?

Aga palun kirjuta millised nüansid sulle arusaamatud on, püüan selgitada. Ehk aitab see mul endalgi paremini mõista.

Ma ei ole aru saanud, mille põhjal on tekkinud see tunne, kui sa inimesest tegelikult suurt midagi ei tea. Teine küsimus on see, kas sa tahaksid temaga luua suhet või lihtsalt nautida lühiajaliselt armastuse kogemust ja kas siis pigem füüsiliselt või hingeliselt, või siis soovid sa hoopis lihtsalt kulgeda selles armujoovastuses.

Olen ise samuti sellele mõelnud, ja mitte vähe.

Ma ei ole kindel, et oskan vastata.

Ma ei tea kuidas see juhtus ja mul on keeruline täna kronoloogilist ülevaadet saada. Eks me ikka korduvalt puutusime ju kokku, viibisime samas ruumis. Aga mitte koos olemise ajal ei tekkinud see tunne, ehkki mingi huvi v uudishimu pidi olema, muidu poleks ju tausta uurinud. No ja kuidagi nende koosviibimiste + netist leitud info tulemusena juhtus nii, et ühel hetkel olin temasse armunud. Jah, tol hetkel ma ei tundnudki teda õieti, polnud justkui põhjust teregi öelda.

Mida ma temast tahan? Mul on sellele ka raske vastata, sest ma ju ei tunne teda. Hetkel ma tahan temaga lihtsalt olla koos, olla kahekesi, suhelda, veeta aega koos. See ei peaks isegi intiimseks minema, lihtsalt vaadata otsa, olla koos, puudutada, rääkida, naerda, vb minna sööma v kinno, tantsima, mõnele kontserdile. Vaadata mis moodi see kõik oleks. Aga väga raske oleks hoida käsi temast eemal, seda tean ette. Muidugi tahan kõike muud ka. Pikemas perspektiivis tahan temaga elada, reisida ja ideaalis koos vanaks saada. Nii tunnen ma täna ja praegu.

Ma ei tahaks seda soolot pigem jätkata, see on väga kurnav, ma ei tea kaua ma jaksan veel.

Muuseas, me oleme vaheapeal kohtunud, saanud veidi rohkem tuttavaks, rääkinud ja leppinud kokku, et tegeleme ühe projektiga kahekesi. Mul ei ole mingit teadmist mida tema mõtleb v tunneb, me käitume üksteise suhtes vaoshoitult ja ei näita hetkel midagi välja, või kui, siis väga minimaalselt, u nii palju, et see mingit selgust küll ei anna. Naeratusi on palju, aga nii nagu mina ei näe tema sisse, ei näe ka tema minu sisse.

Aitäh, et sa mulle vastasid. Ega vahel ei olegi ju täpselt selge, miks me armume ja mida soovime.

Mul on hea meel, et sa üritad temale läheneda ja teda tundma õppida. See on ka selles mõttes hea, et siis näed, kas ta on üldse see, kellena teda algselt nägid ja milliseks pidasid.

#3264632:

Mul on tunne, et kui me jääksime ruumi vaid kahekesi, siis langeksid kõik maskid.

Aga kas seda tunnet sul ei ole, et tema võib samuti perekooli lugeda?
Või, lausa loodad, et ta ongi siin lugeja ja kõik su tekst on nö. Temale?

#3265047:

#3264850:

#3264632:

Mul on tunne, et kui me jääksime ruumi vaid kahekesi, siis langeksid kõik maskid.

Aga kas seda tunnet sul ei ole, et tema võib samuti perekooli lugeda?

Või, lausa loodad, et ta ongi siin lugeja ja kõik su tekst on nö. Temale?

Olen ikka päris kindel, et ta perekooli ei loe.

Ja kust tuleb selline kindlus? Sellest, et tegelikult seda võimalikku lugejat ei eksisteerigi?

#3265627:

Aga täna ma olen kurb. Millegipärast haaras lootusetus. ????

Reaalsus pigem. Kunagi pidi see sulle ju kohale jõudma? See kogu eelnev jutt on sul ju oma peakeses kokku mõeldud muinasjutt. Ma olen endiselt üsna kindel, et pole see naine ei lesbki, ega sinust huvitatud.