Esileht Väikelaps Õudukas! Laps terroriseerib mind igal sammul:(

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Õudukas! Laps terroriseerib mind igal sammul:(

Postitas:

Tere.

Mure on suur ja mina enam ei tea, mida ma tegema peaksin.
Nimelt mu laps ei lase mul : üksi wc minna,vanni ega pesema, ma ei tohi midagi juua-tema tahab kohe ka ,ei tohi ma midagi süüa, ma ei tohi arvutis olla-ta tahab kohe sülle ja hakka mul klaviatuuril nuppe toksima ja võtab hiire arvuti juures ära ja paneb jooksu.
Köögis koguaeg topib näpud kraani kaussi , kui miski pott on leos, kui pesupulbrit maha läheb siis lakub ta põrandat jne.jne:(
Koguaeg teeb laps kassile haiget talle ei lähe üldse korda ,kui ma keelan ja seletan,et ei tohi kassil on valus.
Olgu öeldud ,et tegelen temaga piisavalt ja mehega meil omavahel suhted head ja mõlemad keelame last, kui tekib olukord, kus tuleb vahele sekkuda.
Täna laps läks heast peast esikusse ja võttis kassimajast junne välja ja viskas põrandale ise ütles pähh..pähh.
Muidu on alati öelnud pähh ja kõnnib sealt mööda:(

Ma ei tea enam mida teha!
Olen kaasanud last koristamisse, söögitegemisse, joonistame , laulame, käime õues, külas jne.
Kui midagi tuua on vaja ,siis ta saab ju aru aga miks ta keelamisest välja ei tee?
Kas tõesti peaksin koju vitsa tooma!

Tunnen ,et olen juba nii närviline , kui laps jälle jonnima hakkab ja
Palun abi ja kogemusi ,kes olnud sellise probleemi ees.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.02 14:52; 28.02 18:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu meelest küll täitsa tavaline aastane:) Ma küll sellist küljesrippumist vältisin, laps jäi minutiks-paariks üksinda juba mõnekuuselt. Alati ütlesin, et emme läheb viib õue kutsule süüa või toob kaminasse puid. Aastane ongi ju uudishimulik, no on ju lahe plötserdada leos olevate nõudega ja kass on ka äärmiselt ahvatlev tegelane_ teeb häält ja jookseb ringi.

Su aastasel on täiesti õigus, kassi junnid ongi pähh ju:D

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Su lapsel on piiride katsetamise aeg peale tulnud. Esiteks- rahu, vitsa pole vaja, on muid variante :)! Meie poisil hakkas ka selline käitumine umbes samas vanuses peale tulema, see on normaalne. Meil samuti peresuhted väga heas korras ning lapsele jagub tähelepanu, kiitust ja hellust palju, see ei tähenda, et ta aga meid samuti testinud poleks.

Kuidas meie jagu saime- esiteks täiesti rahulikuks jäädes- see muide tahab natuke harjutamist. Kohe, kui lapsel see \”hoog\” peale tuli, käis juba mõne nädala pärast mul \”klõps\” ära ja igasugused emotsioonid said välja lülitatud. Rakendasime iga kord mehega eelnevalt kokku lepitud käitumismudelit: pahanduse terendades keelasime üks kord vaikselt, teine kord kõvema ja rangema häälega ning hoitasin, et kui ei lõpeta, saadan ta järele mõtlema ning kui siis ka ei kuulanud, just see juhtuski. Ja kui oma toas oli järele mõelnud, siis leppisime ja rääkisin 3-4 sõnaga väga selgelt, mis valesti läks või miks midagi ei tohi.

Ei mingit 100 korda rahulikult ütlemist kui pahandus õhus, lapse jaoks kaotavad keelud nii igasuguse tähenduse, on lihtsalt mingi taustamüra. Järjekindlusega saavutasime selle, et väga ruttu piisas 1-2 keelamisest, järelemõtlema saatmise järele tuli vajadust järjest vähem ja vähem. Ja alti kui esimese korraga kuulas, kiitsin väga!

Mõni laps ongi selline kange juurikas, meie oma samuti, nendega eriti karmi korda vaja :). Arvestage sellega, et teil võib asja jonksu saamiseks ikka natuke aega ka minna, kuna senini on tal \”lubatud\” piire juba mõnda aega nihutada. Võti on järjekindluses! Meil oli ka vahepeal nii, et kui mees vahepeal järeleandlikumaks muutus, siis hakkas kohe jälle trall pihta. Eks ma hiljem siis jälle tuletasin talle meelde, et midagi ei ole teha, tuleb lihtsalt pidelvalt seda käitumismudelit rakendada, muidu proovib kohe jälle pähe istuda :).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.02 15:18; 28.02 17:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil sama vana laps ja no täpselt samamoodi käitub v.a meil puudub kodus kass.
Mina olen lahendanud olukorra nii, et kui 3 keelamise pealt aru ei saa, siis viime ta lihtsalt oma voodisse nö järele mõtlema, kuna keelamisele tavaliselt järgneb suur jonn. See voodis olek on siis nagu see paha lapse tool.
Korraga istub ta seal voodis 10 minutit ja kui kuulen, et on maha rahunenud, siis saab voodist välja ja seletan ka MIKS ta seal voodis oli.
Meil igas tahes mõjub see.

Vitsast küll kasu pole vähemalt mina arvan, kuna vanus on lapsel hetkel ju täpselt selline, kus ta testib piire ( mida tohib, mida ei tohi ja mis sellele järgneb kui ta miskit kokku on keeranud)

Raudseid närve sulle ! 🙂

Voodi peaks lapsel olema küll selline koht kuhu ta tahab minna ja see on hea mõnus koht. Mitte ei seostu sellega, et see on koht kuhu mind pannakse kui olen midagi halvasti teinud ja see on karituse koht. Kui juba praegu ei ole siis varsti hakkab teil magamisega probleeme olema, sest laps lihtsalt ei taha voodisse minna, sest see on ju koht kuhu pannakse kui oled midagi valesti teinud.

Teemaalgatajale, tundub täiesti tavaline laps olevat. Küll see aeg varsti mööda läheb.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa pead ju ometi aru saama, et alates sellest hetkest kui laps sünnib, tulebki tema järgi elada ja oma soovid ei maksa enam midagi. Aega endale oli enne küll.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sa pead ju ometi aru saama, et alates sellest hetkest kui laps sünnib, tulebki tema järgi elada ja oma soovid ei maksa enam midagi. Aega endale oli enne küll.[/tsitaat]

Mul kaks last ja ikka veel maksavad ka minu soovid midagi. Leian ka aega endale, kui vaja. Loomulikult on laps esikohal, aga ei saa öelda, et said lapse, siis kannata ja ole vait. Ela vaid lapsel

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei leidnud sinu lapse käitumises küll midagi, mille pärast endast välja minna ja see vitsajutt seal lõpus ajas ausalt öeldas lihtsalt südame pahaks. Kuidas sa kavatsed suurema lapsega hakkama saada kui 1-aastane sind nii endast välja viib?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Su laps avastab maailma – selle eest ei saa vitsa anda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgatajale, tundub täiesti tavaline laps olevat. Küll see aeg varsti mööda läheb.[/tsitaat]

Tavaline laps, seda küll, aga lihtsalt öelda, et ah, küll varsti mööda läheb, ei ole minu meelest ka päris õige (vabandan, kui tsiteeritav oma postitusega seda öelda ei tahtnud, lihtsalt mulle jäi selline mulje). Lastel tuleb elus ette igasuguseid faase, see ei tähenda aga, et lapsevanem peaks lihtsalt passiivselt nende möödumist ootama. Kindlasti tuleb lapse käitumisele reageerida ja vastavalt vajadusele ka õpetada- kasvatada. Sest sellisel juhul mööduvad need mured lihtsamalt ja ilmselgelt on teemaalgataja juba täitsa läbi ning midagi tuleb ette võtta. Enamikel lastest on elus teiste löömise, asjade teistel ära võtmise, piirida katsetamise vms selliseid perioode, mis kindlasti ka ajaga mööduvad, aga tähelepanuta ning adekvaatse tagasisideta neid jätta kindlasti ei tohiks!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.02 15:18; 28.02 17:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täitsa normaalne aastane laps!:) Minul ka selles vanuses maksis üksinda wc-s käimisest vaid unistada, pesemas käisin vaid lapse uneajal, vett jooma läksin kindla arvestusega, et nagunii tahab laps ka. Söömisega ootasin, kuni laps oli lõunaunne pandud, enne polnud võimalik.

Ja sigaduste osas- olin kogu aeg lapse juures, seletasin, õpetasin. Laps praktiliselt elaski minu küljes, ei tulnud pähegi jätta teda üksi teise tuppa end oimetuks röökima.

Praegu on laps juba neljane, ja väga lahe ning tore tegelane. Samas, eks tal nüüd ole jälle neljase kiiksud ja piiride katsetamised 😉

Nii et võta rahulikult, seleta ja õpeta ja kasvata last, ja minugipoolest võta ta endaga vetsu kaasa. Arvestagi sellega, et ta on sul nagu puuk kogu aeg küljes kinni:) Katsu endale iga päev natuke oma aega orgunnida, nt lapse lõunauned, samuti õhtune aeg, mil mees koju tuleb ja saad lapse talle anda. Siis veel õhtune aeg mil laps magab. Saad hakkama 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lugesin nagu enda lapsest siin :S meil ka kass, teeme koos kakamaja puhtaks, sellega nüüd on see niisama sobramise huvi kadunud vähemalt. Muu on sama, ei saa ise köögis süüagi teha, kui laps ripub jala küljes ja vingub, ise endale ei otsi absoluutselt tegevust. Selline tunne, et ma terve päeva ainult lapsega tegelengi ja temaga mängimine on nii, et lapsel pole seda püsivust ühe asjaga tegeleda, tüdineb suht kiiresti. Ju siis on see iga selline ja tuleb lihtsalt rahulikuks jääda. Vitsa ei usu, pigem tekitab see veel lapse poolset trotsi ja endal oleks ka halb tunne. Paha lapse tool on variant… Edu!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tavaline laps, seda küll, aga lihtsalt öelda, et ah, küll varsti mööda läheb, ei ole minu meelest ka päris õige (vabandan, kui tsiteeritav oma postitusega seda öelda ei tahtnud, lihtsalt mulle jäi selline mulje). Lastel tuleb elus ette igasuguseid faase, see ei tähenda aga, et lapsevanem peaks lihtsalt passiivselt nende möödumist ootama. Kindlasti tuleb lapse käitumisele reageerida ja vastavalt vajadusele ka õpetada- kasvatada. Sest sellisel juhul mööduvad need mured lihtsamalt ja ilmselgelt on teemaalgataja juba täitsa läbi ning midagi tuleb ette võtta. Enamikel lastest on elus teiste löömise, asjade teistel ära võtmise, piirida katsetamise vms selliseid perioode, mis kindlasti ka ajaga mööduvad, aga tähelepanuta ning adekvaatse tagasisideta neid jätta kindlasti ei tohiks![/tsitaat]

Olen teemaalgataja:

Aitäh ja kalli sulle:)
Kui lugesin ,et kirjutasid ,et ma olen juba täitsa läbi omadega, siis pisarad lihtsalt voolasid nii hea oli lugeda sinu kirja,et keegi mõistab ja keegi saab aru.

Tänan neid ,kes toetasid nõu ja hea sõnaga.
Teistele aga ütleks-et teise eestlase söögiks on ikka teine eestlane.
Kohatu on kirjutada ,et kui saad lapse ,siis elu on läbi ja pead tema järgi elama-väga kummaline suhtumine siin ühe kägu poolt- kurb,et lapse saamine sinu elu hävitas.

NB! Käin lapse kõrvalt 4x nädalas tööl(laps on seni issiga kodus) ka 0.5 kohaga-töö on minu jaoks puhkus:)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.02 14:52; 28.02 18:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu meelest ka täitsa eakohane käitumine.
Ütled, et lapse jaoks piisavalt aega, mina usun, et lapse jaoks pole piisav (vähemalt selles eas veel) kui ema käib juba poole kohaga tööl, kõik see peegeldub lapse käitumises. Samuti ei saa ma aru emadest, kelle arust on ok ajal, mil laps ärkvel, arvutis istuda, loomulikult tal tekib ka arvuti vastu huvi ning ta võtab arvutit kui konkurenti põhimõtteliselt, seetõttu ka lidub hiirega minema. Ma tahaks ka kodust minema joosta lausa kui näiteks mina tahaks mehega koos olla, aga mees samal ajal istuks vaid arvutis.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen ka tundnud, et pea lõhkeb kui laps jonnima hakkab. Aga kui ma vaatan, kui hädas laps ise oma emotsioonidega on, siis mul kaob igasugune tahtmine vihastuda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil ka viimasel ajal 1,3 a nagu sõge – igas asjas ainult vastutöötamine – peput pesta ei lase, hambaid ammugi mitte, mähkut vahetada ka mitte, kui midagi näeb peab kohe saama. Kui ei saa siis võib nutta kasvõi 0,5 h kõva röökimisega (rohkem aega oodata minu närvid enam vastu ei pea ja annan soovitu). Tean et halb, andsin lapse jonnile järele, aga hulluks minna ka ei taha selle kisa tõttu. Olen püüdnud hea ja halvaga, mitte midagi ei aita, kohati tekib tunne, et laps käitumishäirega. Sest kui tema tahtmine saab täidetud, on kohe nutt järel, muidu kisab nii et selline tunne, nagu lapsel valutaks midagi väga v’äga kõvasti. Ja minu närvid on ka viimseni pingul, oleks suurem laps kütaks kere kuumaks aga no beebile ei hakka ju rihma andma.
Kes aitaks kuidas käituda ja lapse jonnihoogudele õigesti reageerida. Niipalju veel, et armastan oma last väga ja seda ma näitan talle ka kogu aeg välja – musitan, kallistan ja ütlen lapsele kui kalli ta mulle on. Mees ütleb et hellitangi teda liiast ja laps on mulle pähe astund.
Hullumise ääreni viidud ema.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellised emad vajaksid tegelikult professionaalset abi…
Kurb, aga taolisi emotsionaalselt ning sotsiaalselt arenematuid on ikka kohutavalt palju, kel praktiliselt puudub oskus last kasvatada.

Niimoodi ei tule normaalset Eestit mitte kunagi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 28.02 23:27; 29.02 00:08; 29.02 00:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hmm… tegelikult http://www.lastekaitseliit.ee/vajad-abi/kkk/
[tsitaat]Kui ma näen abivajavat last või mulle saab teatavaks info abivajavast lapsest, mida ma pean tegema?
Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 59 kohaselt on iga inimese kohustus juhul kui talle saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu viivitamatult sellest teada anda abiandvatele organitele.[/tsitaat]

Siin on küll ilmselt mõeldud veel palju halvema kohtlemise osaks saavaid lapsi, aga sellegipoolest – normaalset inimest sellisest lapsest ei kasva lihtsalt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 28.02 23:27; 29.02 00:08; 29.02 00:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sellised emad vajaksid tegelikult professionaalset abi…
Kurb, aga taolisi emotsionaalselt ning sotsiaalselt arenematuid on ikka kohutavalt palju, kel praktiliselt puudub oskus last kasvatada.

Niimoodi ei tule normaalset Eestit mitte kunagi.[/tsitaat]

Mul on 7-kuune laps kodus ja on hetki, kus ajab hulluks.
Selle asemel, et lihtsalt midagi suvalist siia kribada, kirjuta parem soovitusi,soovita lugemist või midagigi mis aitab siis parema eesti poole.
Sinu kritiseerimisega ei tule meil ka kindlasti normaalset eestit!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mul on 7-kuune laps kodus ja on hetki, kus ajab hulluks.
Selle asemel, et lihtsalt midagi suvalist siia kribada, kirjuta parem soovitusi,soovita lugemist või midagigi mis aitab siis parema eesti poole.
Sinu kritiseerimisega ei tule meil ka kindlasti normaalset eestit!
[/tsitaat]

Jah, selles on sul küll õigus. Lihtsalt siin soovitajaid juba on, ja sama häda kordub teemast teemasse. Tuli selline üldistamise tuju ja soov viidata kahetsusväärselt laialt levinud probleemile – emaded ei ole oskusi oma lapsi kasvatada.

Tegelikult ma arvan, et sellistele emadele enamasti isegi raamatud ei aita. Aitaks hoopis mingi emade-laste seltskonnaga liitumine, kus kogenumad saaksid algajamaid emasid toetada-nõustada ja oma käitumisega eeskuju näidata. No et need hädas olevad emad reaalselt näeksid, kuidas toimub selline normaalne lapse arengut toetav suhtlemine ema ja lapse vahel.

Ma ei ole üldse süüdistav nende oskamatute emade suhtes, mul on neist hullult kahju hoopis. Ja nende lastest veel rohkem. Ja tegelikult on juba päris suur asi, et nad siia perekooligi küsima tulevad, võtaks nad ainult neid vähegi mõistlikumaid soovitusi kuulda. Aga ikkagi – minu meelest on suht raske lihtsalt jutu põhjal ja soovituste järgi oma käitumist muuta. Vaja on seda ise kogeda, reaalses elus, reaalsetes olukordades. Kui sul enda lapsepõlvekodust sellist kogemust ei ole, siis tuleks see kuidagi teisiti saada – tõesti teiste emade ja lastega koos aega veetes näiteks.

Ja enamasti nõuab see ikka päris palju aega, kannatust ja järjekindlust, et oma käitumismustreid muuta.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 28.02 23:27; 29.02 00:08; 29.02 00:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on õige jah, et eestlase rahvusoit on teine eestlane. Selle asemel, et nõu anda ja lohutada, hakatakse hinnanguid jagama. Meil kõigil on selliseid päevi, nagu teemalagatajal. Kas sii kurta ei võigi? Vihkan inimesi, kes üritavad olla ideaalsed ja ei luba nõrkusi ning vigu ei endale, ega ka teistele. On teil nüüd parem päev, et saite kellelegi halvasti öelda?
Ma olen 100% kindel, et teemaalgataja on väga hea ema ja sellist lapse käitumist ei põhjusta kohe kindlasti see, et ta käib poole kohaga tööl. Elu ei lõppe lapse saamisega. Ema ei pea olema viimase veretilgani ennastohverdav ja selle juures veel naeratav. Me kõik oleme siiski inimesed.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu meelest on see nii tore, et teil on selline uudishimulik ja hakkaja noorsand, kes tahab kõike kaasa teha! Jah, hetkel on selline käitumine tõesti ka suuresti just piiride katsetamise aeg nagu Sind juba eelnevalt hoiatatud on. Samuti, kummitab sind ennast väsimus ja rutiin, kus saaks abiks aga olla mehega tõsise jutuajamise mahapidamine. Sul on vaja aega väljaspol kodu. Aga teemasse – piir lapse \”mina\” pildi kujunemise soodustamise ja mahasurumise vahel on õhuke. Lugesin kunagi läbi kõik Jesper Juuli raamatud, südamest soovitan. Seal on selle EI ütlemise kunstist päris põhjalikult juttu. Saad tuge ja head nõu. Kindlasti kaasa ka lapse isa neid nõuandeid järgima. Ja muide, oleks ju palju kurvem kui laps oleks omaette ja kontakti sinuga ei otsiks ning kelle olemasolu vahel unustadagi võid… Iseendas korrektuure tehes ja oma suhtumist lapsesse muutes, märkad tegelikult peagi, et teil on tegelikult üks väga vahva ja arukas tegelane kodus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kirjeldad täiesti tavalist aasta vanust last, sellised nad ongi. Kui tahab kõike koos teha, siis las teeb. Kui sa tahad vahel lapsevaba aega, tee mehega vahetust ja mine kodust välja. Väikelastega ongi nii, et looduse poolt on neile kaasa antud sur vajadus olla ema lähedal – et ei jääks nälga ja et kiskjad maha ei murraks :). Kusagil teisest-kolmandast eluaastast hakkab tasapisi iseseisvamaks muutuma.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Minu arveates ka midagi väga erakordset sinu lapse käitumises ei ole. Lihtsalt tulebki teda järjepidevalt keelata tegemast asju, mis pole lubatud. Üksi ei taha lapsed selles vanuses küll jääda, WCsse minek ongi üsna problemaatiline: minge kas koos või püüa selgitada, et tuleb korraks üksi ukse taga oodata. Mingi aja pärast muutub laps juba iseseisvamaks ja elu läheb kergemaks. Arvuti koha pealt aga võin üelda, et ma saan oma varsti 4seks saava piiga kõrvalt heal juhul kodus ühe kiire pangaülekande teha. Vahel olen pannud multikad mängima ja nii 10-15 minutiks arvuti taha saanud, kui on tõesti vaja. See pole nüüd hirmutamiseks, lihtsalt mitte iga lapse emad saaksid kodus töötamisega hakkama. Aga asjad võivad kiiresti muutuda. Alla 2-aastased ei ole siiski valmis omaette mängima ja nõuavad palju tähelepanu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sama asi, mida ma olen püüdnud lapse ootamise teemade all selgeks teha inimestele.
Ikka suur probleem on pidevalt, kui paljudes perekoolides käia ja kus saab kõige meeldivama sünnituskogemuse ja kus on kõige normaalsem ämmakas. Kogu aur läheb sellele, et see laps kanda ja sünnitada. Eriti siis sünnituse peale. Kui julgeda öelda, et rahunegu maha, see on ainult mingi pisike osake elust, saad sõimu ja miinuseid.
Keegi nagu ei usu, et see laps tuleb suureks kasvatada. Et hoopis rohkem võiks uurida jonnihoogudega toimetulemist. Et veidi rohkem võiks teada mudilaste eripäradest. Kuidas tasuks end valmis panna selleks, et laps läheb kooli ja teda peab õppimises toetama (no mida tahta emadelt, kes ei suuda lihtsamaid emakeelseid õigekirjareegleid järgida). Seejärel tuleb teismeliseiga uute probleemidega. See on pikk protsess.
Aga kogu see jutt on kurtidele kõrvadele. Tähtsam on see, et sünnitustoas oleks ikka kott-tool ja makk muusikamängimiseks ning ämmaemand ka kiiretes olukordades vaid ilukõnes räägiks. Sest muidu saavad emmed suure trauma ja halva kogemuse ning kõik saab rikutud.
Nukker, aga pean nõustuma sellega, et inimesed tegelikult ei tea, mida oma lastega peale hakata ja kuidas lapsevanem olla. Aga nagu siin foorumiski näha – õpetama ja targutama on kõik kanged. Ka siis, kui vaja kaitsta 3-kuuseid viinerisööjaid, kaheksa kooli katsetel käivaid lapsi või turvavarustuseta sõitvaid \”mis-nii-lühikesel-jupil-ikka-juhtuda-saab\” lapsi. Õigemini siis neid emmesid, kes nimetatud käitumisi normaalseks peavad. Lapsi tuleks aeg-ajalt kaitsta nende enda vanemate eest, aga siin jäävad käed lühikeseks. Loodame, et mingi kõrgem jõud silma peal hoiab.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Väikelaps Õudukas! Laps terroriseerib mind igal sammul:(

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.